Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seeneniidistiku" - 153 õppematerjali

seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat.
thumbnail
9
docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

· Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku. Soovitatakse hoida puistu alates 20 eluaastast hõredana, et diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse, küll aga on selline keskkond soodne seeneniidistiku arenguks. Puud nakatuvad tavaliselt 30-40 aasta vanuselt tüvevigastuste ja oksakohtade kaudu. Bioloogiliste vormidega. · Kromosoomide arvu järgi eristatakse triploidset ehk kolmekordse kromosoomistikuga(Hiidhaab) ja diploidset haaba. Triploidsel haaval on kromosoomide arv rakkudes 57, tavaliselt diploidsel aga 38. Triploidne on paremate omadustega, kasvab kiiremini ja paremini ega nakatu tüvemädanikesse nii kergelt kui diploidne....

Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia küsimused IV töö

Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses....

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tasemetööks kordamine bioloogias

Leukoplastid - Varuaine talletamine (tärklis) - Värvuseta Plastiidide üleminek Kloroplast Kromoplast ­viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist Kromoplast kloroplast- porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplast- pimeduse korral Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia mõned mõisted

tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia- seened ja bakterid

Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mükoriisa

Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19. sajandi keskel. Mõiste mükoriisa võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Albert Bernhard Frank. Mükoriisa tüübid Mükoriisadest on eristatavad kuus suuremat tüüpi: arbuskulaarne-, ekto-, erikoidne-, orhidoidne-, arbutoidne- ja monotoidne mükoriisa. 95% taimeliikidest kuuluvad...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid

Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...

Mükoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Keskkonnakaitse KT

Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...

Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti taimkate

Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed....

Maastikuhooldus
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on ökoloogia?

Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Juur

Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine...

16 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning etüülpiirituse tootmisel. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega...

Mikrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on....

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest.Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk MÜTSEELI 2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk...

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

METSAFÜTOPATOLOOGIA

2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled ­ kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes....

Metsandus
16 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Paljuneb pikipooldumise teel. 9. SEENTE ÜLDISELOOMUSTUS Seened moodustavad omaette riigi. Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal. Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest. SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA puudub aktiivne liikumisvõime, seenrakkudes talletuvad samasuguseid rakkudel on rakukestad, varuaineid (nt glükogeen),...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik....

Metsakaitse
49 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Keha õõnes ja rakkudes ­ õisloomade sees ja pinnal elavad dinoflafellaadid (vetikad), kes fotosünteesivad ja toidavad, saavad kaitset. Rakkudes ­ endosümbiondid: mitokonder, plastiid.) Mükoriisa ehk seenjuur ­ valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega (asustavad taime juuri). Taim varustab seeni suhkruga, seened aitavad taimel koguda keskkonnast vett ja mineraalseid toitaineid, kuna seeneniidistiku ulatus on väga suur. Oluline on see just fosfortoitelistele taimedele. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures. · ektomükoriisa (väline) ­ seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa ­ kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa ­ seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel...

Ökoloogia
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun