Seened. Soodsates elutingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad seened suhteliselt kiiresti. Kõik seened on eukarüoodid- tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad st elutegevuseks valajliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Välisehitus. Enamik on hulkraksed, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimudes seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljunevad eoste abil (moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel). Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Viljakeha (seene kübar) kasutavad mitmed loomad, sh inimene, toiduks. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti moodustunud mitmest hallikust. Kottseente hulka kuuluv pintselhallik- eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Hallikud
ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja juurtel jne). seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad lõpuks puu surma. Surnud puude koore all võivad Kuuse kooreürask Ips typographus moodustada esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt puude tüvede alumist ja keskmist osa,
Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. 44. Paljasseeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus. Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasprongiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
