II Kategooria looma- ja taimeliigid Sissejuhatus Võeti vastu 1994 aasta määrusega vabariigi valitsuse poolt. 2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus k...
· Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused: · Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus) · Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne) · Difteeria( hingamisteed on kahjustatud) · Salmonelloos( kahjustab seedeelundkonda) · Düsenteeria( kõhulahtisus)
se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib tarbijad e aine aine elutegevuseks valdavalt valdavalt valdavalt vajalikud loojad lagundajad orgaanilised ühendid rohelised loomsed seened ja väliskeskkonnast taimed organism bakterid saadavatest anorgaanilistest toitumistü toitumistü id toitumistüü süsinikuühenditest übilt übilt bilt autotroofi heterotroo saprotroofi d fid d Produtsendid -
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets ·...
(rakud + plasmadesm) rakuvaheruumid) Niineosas (sõeltorud) Puiduosas (trahheedvõi trahheiidid) NB! Kevadel pungade puhkedes liiguvad ka orgaanilised ained alt üles! Seenerakud ja seened Kogu taime katab kutiikula – vesi saab liikuda välja vaid õhuavade kaudu Seeneraku tunnused: Eukarüoot – tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga Seenerakus on olemas kõik ühtsed struktuurid ja lisaks ka
- Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik valik ? - Loodulik valik on antud keskkonnatingimustega paremini kohastunud liikide ellujäämine. 8. Mida nimetatakse kohastumiseks ?
1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt
Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud. Metsas kasvavad peamiselt marjadest jänesekapsas, metsmaasikad, metsvaarikad, seened jne. mets võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku.
sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub
Menüü Eelroad Kala punases marinaadis (marineeritud hõbeheik tomatipastaga) Seeneamps sinihallitusjuustu ja peekoniga Tiigerkrevetid kuumas õlis tsilli ja küüslauguga Viinamäeteod küüslauguvõis Grillitud hanemaks murakakeedise ja karusmarja- confitiga Salatid Suitsupardisalat grill-paprika ja sibulamoosiga Kuum köögiviljasalat seemnete ja ingverikastmega Supid Kreemjas seenesupp lehttainakaanega Koorene kreveti-lõhesupp Aedviljasupp( aedviljad, vein, basiilik) Pearoad Paneeritud ahvena filee piprakastme, aurutatud riisi ja punasekapsasalatiga Küpsetatud lõheliblikas mee ja ingveri marinaadis veinikastme, porgandipüree ja aurutatud köögiviljadega Pikkpoiss juustukastme, ...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid
üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks tootjate loodut või nendest toitujaid. Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad.
Funktsionaalne toit: ● Tõhustab inimese seede kulgu ja talitust ● Aktiveerib immuunsussüsteemi ● Vähendab haigusriske ● Stabiliseerib organismi seisundit. KUIDAS TOODETAKSE? Funktsionaalne toit on toodetud biotehnoliigiliselt. Biotehnoloogia kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised sealsed kasutatavad organismid on bakterid ja seened. NÄIDE. Biojogurt on Eestis väga levinud funktsionaalne toit. Sellel jogurtil tagab funktsionaalsuse sellesse lisatud probiootikumid. Probiootilistel piimatoodetel on terve hulk kasulikke omadusi. Need tugevdavad immuunsüsteemi, vähendavad vere kolesteroolitaset, pidurdavad ebasoovitava mikrofloora arengut, aitavad sünteesida vitamiine, parandavad kaltsiumi imendumist ja aitavad kõhulahtisuse ja kinnisuse vastu. Biojogurt hoiab ära nt, südame veresoonkonna haiguseid ja ennetab
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuv...
Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy: Krõbedad nuudlid kana, sealiha ja krevettidega magus- hapus kastmes Vegetables with almonds: Kapsas, porgand, seened, sibul, paprika, brokkoli ja bambusevõrsed valges mandlikastmes Eggplants in hot garlic: Baklazaanid paprika ja sibulaga vürtsikas küüslaugukastmes Kimchi salad: Kapsas ja kurk küüslaugu-tomatikastmes. Yam Yai: Mereandidesalat kala, kreveti, kalmari, muna, kurgi, tomati ja sidrunimahlaga. Banana or date pancake with ice-cream: Banaani või datlipannkook jäätisega Toffee apples or banana with ice-cream: Karamelliõunad või banaanid jäätisega Crispy fried milk with ice-cream:
Patoloogia test/rühm /üliõpilase nimi /kpv. 1. Loetlege põletiku tunnused, miks tekib (6+6) Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c
KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist
readoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesijad, näiteks raua- ja väävli bakterid) ehk autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotoroofid organismid, kes oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil ehk orgaanilise aine lagundamisel (kõik loomad, kõik seened ja enamus bakteritest). Assimilatsioon kõik organismis toimuvad ainete lagundamis protsessid. Selle käigus saadakse sahariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Selleks on vaja lähteaineid, ensüüme ja lisaenergiat. Näiteks fotosüntees, DNA süntees jt. Dissimilatsioon kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 2BIOLOOGA
auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris
uimedest, nahast. Ei kasutata heeringaliste ja karplase päid, kuna neist saadav puljong on maitsetu, vahel isegi kibe. Puljongi keetmiseks ei sobi ka koger ja linask oma mudamaitse tõttu. Hea puljong saadakse kohast, ahvenast, kiisast ja tuurlastest. Kalapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa kala kohta 1 osa vett. Seenepuljongite keetmine Seenepuljongeid keedetakse tavaliselt kuivatatud seentest, arvestusega 1 osa kohta 7 osa vett ja neid leotatakse 2-4 tundi külmas vees. Kuivatatud seened pannakse keema koos leoveega. Värsketest seentest puljongi keetmiseks kasutatakse sampinjone, kuuseriisikaid, hobuheinikuid ja teisi mahedamaitselisi seeni. Puljongi keetmiseks värsketest seentest võetakse 1 osa seente kohta 2 osa vett. Köögiviljapuljongite keetmine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill- või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat.
Kurnatakse. Tuletatud valged kastmed: Sibulakaste Soubise kaste Juustukaste Munakaste Seenekaste Spinatikaste Petersellikaste Sinepikaste Mädarõikakaste Walewska kaste Valge koorekaste Pruun põhikaste (sauce espagnole) Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit, pruuni kalapuljongit, samuti praeleent. Koostisained: või, nisujahu, tükeldatud maitseköögiviljad, hakitud seened, purustatud tomatid, pruun puljong. Valmistamine: Võist ja jahust valmistatakse pruun segu (brun roux), lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi (mahuni kuni 1 liiter) aeg-ajalt segades. Jahutatakse ja kurnatakse. 2 Tuletatud pruunid kastmed: Jahimehe kaste Piprakaste Jäägrikaste
eosed. Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt. Teadlased ei ole veel leidnud ühest vastust küsimustele, et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga.
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riis...
Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad.
ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele. Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida. 3 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt
2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse
ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE
aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt).
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, ...
kasvamiseks. Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist Kõigusoojaste ja püsisoojaste näited: Linnud ja imetajad on kõigusoojased ning roomajad, kahekpaiksed ja putukad kõigusoojased.
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti-
vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Negriidid, Europiidid, Mongoliidid.
· Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes
ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB! Selen ei sisaldu konservides, ainult värsketes toitainetes. Se vajadus Ööpäevane kogus Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15
Kui tuba on liiga umbne ja õhk ei liigu Eriti meeldib seentele vahelduv õhuniiskus Puidu kaitsmine hallitusseente eest Puidu immutamine spetsiaalse ainega nagu nt antiseptik, vana mootoriõli, peits Puitu tuleks hoida kuivas kohas kus ei oleks liiga palju niiskus ja kus ei oleks liiga umbne Likviteerida niiskus allikad Puidul oleks pidev õhu juurde pääs Hallitusseente ära hoidmine Ümarmaterjali säilitamine basseinis Saematerjali kuivatada kamberkuivatis see hävitab seened Hallitusseente leviku peatamine Seente leviku ala tuleb ära likvteerida, et seen edasi ei saaks levida Tuleks puidu osa ära lõigata kus on seen ja see puu tükk ära põletada Piltid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
Saprotroofid toituvad surnud orgaanilistest ainetest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest ja jagunevad: Parasiit võtab org ainet, kuid ei anna midagi vastu Sümbiondid võtab org ainet, kuid annab teisele midagi vastu ka. Sümbiondid on näiteks samblikes ja taimedes. · Seened koosnevad hüüfidest aka seeneniitidest ja mütseelist aka seeneniidistikust Seened jaotatakse vanemateks (alamad) ristvaheseinad puudvad nooremateks Raku osa Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakter Rakukest - + + Tsütoplasma + + + Pärilikkusaine + + -
......... padi,tekk,lina.............................................................................. ............ 6. Kes oli kes mereröövlilaeval? Ühenda paarid: tüürimees lina madrus padi kapten Limmo puri tekk 7. Mis oli mereröövlilaevaks? ......tite voodi.......................................................................................... 8. Võlumetsa puudel kasvasid rabarberid redised riided ehted kingid tõrud seened käbid Nimi .............................. Koostaja: Lemme Sulaoja 9. Täida lüngad lausetes. Ühel mereröövlil peab olema rääkiv papagoi........................ ja ... puujalg......................... Vanaks jäädes muutuvad kõik voodilinad kummituseks................................................. 10. Mis juhtus Limpaga, kui ta liiga palju limonaadi jõi? Muutus paksuks ja kõht oli gaase täis. Siis ta tõusis õhku. ................................................................
INGLASED Meriliin Lend 11 a ÜLDANDMED Elukoht on inglastel Suurbritannias, kuid neid leidub ka mujal maailmas. Inglasi on Suurbritannias umbes 65 miljonit. Räägivad inglise keelt. Põhiline meelelahutus on televiisori vaatamine. Sport on inglastele väga oluline, eriti jalgpall. HOMMIKUSÖÖK Praetud vorstikesed Praetud muna Praetud seened Praetud peekon Munapuder Valged oad tomatikastmes Röstsai Tee/kohv LÕUNASÖÖK Lõunasöök on tavaliselt lastele ja täiskasvanutele kaasa pakitud. Võileib Pakk krõpse Puuvili Jook ÕHTUSÖÖK Liha (sealiha, veiseliha, kanaliha, lambaliha) Juurviljad (kindlasti kartul, porgand, herned, sibul, kapsas) Kaste Veiseliha tehakse koos kuuma valge mädarõika kastmega. Sealiha tehakse koos magusa õunakastmega.
Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud kwskkonnamuutustega. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod Graavitatsiooniga
Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel...
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...
eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas
· Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
