Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
puuviljaliköör serveerimistaldrikule. 6. Serveeri virsikukastmega, milleks püreeri konservvirsikud jaliköör. 7. kaunista 2.SEENTE JA KODUJUUSTUGA TÄIDETUD PANNKOOGID Bruto Neto 1. Valmista ülepanni pannkoogitaigen ja prae need pannil jahu 50g 50g valmis. piim 100ml 100ml 2. Puhasta seened. muna 1tk 50g 3. Täidiseks prae tükeldatud sibul ja seened ning sega sool, suhkur kodujuustu hulka, maitsesta. täidis 4. Keera täidis pannkookide sisse ja küpseta salamandris kodujuust 50g 70g üle. sampinjonid 90g 80g 5. Kaunista mustade oliividega ja hapukoorega otse pakist sibul 36g 30 ja serveeri soojalt.. praadimiseks õli 20g 20g
b) Juura: Linnud (algsed nokkloomad) c) Kriit: Pärisimetajad; * õistaimedede plahvatuslik levik, ürgtiibsed vahetusid välja uustiibsete putukate vastu, kuid ei surnud täielikult välja. 4) Uusaegkond 65 milj. a. õistaimede ning esialgu imetajate lindude aeg. a) Paleogeen b) Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" ja inimahvide eristumine teistest ahvidest c) Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 26. Süstemaatika teaduslikud alused loomad, seened, taimed, bakterid. 27. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel - Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi (ei saa kõigil organismidel edukalt rakendada kuna suguline paljunemine puudub - Bakterid). APOMIKSIS: Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel
Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11.Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine-Inimene ja suurem osa loomariigist; mittesuguline paljunemine: vegetatiivne paljunemine-Ainuraksed, taimed, seened; Eoseline paljunemine-taimed, seened ,samblad. 12.Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine- ainuraksed; hulgijagunemine- ainuõõssed, hulkharjas-ussid, okasnahksed; pungumine- käsnad. 13.Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist. Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid.
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum
17. Komplimentaarsus printsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos) 19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule. 21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25
Talvekuudel temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul puhub peamiselt poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. 1 TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. Jäävööndis esineb kidurat taimestikku. On leitud sinivetikaid, kes on kahjustusteta üle elanud ka nädalaid 1900C juures. Antarktise taimestik on väga napp, kuna mulda esineb ainult väga õhukese kihina ja laiguti. Teatakse vaid kolme kohalikku taimeliiki ning üle 80 sambla- ja 300 sambliku liigi
eoskandadel. Karusambla moodustuvad eosed taimede tipuosas paiknevates - eoskupardes. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootustest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil.
(suhteid).Organismid on kohastunud elama oma ökonišis. ÖKONIŠŠ (e. liigi ökonišš) Mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituudide kogum Teades kõike eelnevat vasta küsimustele: 1. Milliseid organisme saab kasutada bioindikaatoritena; kas elusolendeid, keda iseloomustab mingi teguri kitsas või lai ökoloogiline amplituud? (nt olgu selleks teguriks temperatuur) Sipelgad, seened, männiokkad, jne. Kitsas ökoloogiline amplituud (väikesed muutused keskkonnas põhjustavad neis jälgitavaid muutusi). 2. Milline keskkonnategur on organismi toimetulekut piirav e. limiteeriv? Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. 4. Selgita, millal tekib organismide vahel konkurents? Organismi Kasulik Osapoole Näited
paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel. menüüst olulisem on see, milleks paastutakse Paastutakse enne jõule ja lihavõtteid Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud paastuaegne menüü on toitev ja täisväärtuslik päevalilleõli, aedvili, seened, tangained. Ja muidugi leib. Retseptid paastuajaks Falafelid - kikerhernestest Click to edit Master text styles valmistatud kotlett Second level Vaja läheb: Third level 400 g purk kikerherneid Fourth level 1 küüslauguküüs
ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi tööriistu ja oli toidu suhtes vähem valiv, sai terve rea uute liikide eellane, sellel kui Paranthropus bois...
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja
Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui jälgid, et saaksid alati piisava vitamiinikoguse, lähevad paljud haigused
vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
*Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.
kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetajad, kalad,linnud. Küsimused 1.Mittesuguliseks paljunemiseks on enamasti vaja ainult üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad
tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti
Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (...
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu
tarvitaja kaotab sageli huvi elu vastu, muutub uimaseks ja loiuks oskamatu süstimine võib tõsiselt vigastada või isegi tappa suur kogus rahusteid võib kasutaja tappa Kuidas kasutajat ära tunda? väga heas tujus kõnehäired tundub purjus, aga ei lõhna alkoholi järele võib olla agressiivne ja käituda ohjeldamatult normaalsed silmaavad, mis reageerivad valgusele aeglaselt 14 Seened Tihti korjatakse kogemata teist liiki seeni, millest loodetud mõju asemel saab tugeva mürgituseMõnda liiki seened mõjuvad üsna samamoodi kui LSD. Kuidas välja näeb? Värsked või kuivatatud väikesed seened. Kuidas tarbitakse? Süüakse. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab sõltuvalt tarvitatud kogusest 4 kuni 12 tundi. Miks tarvitatakse? Mõju on sarnane väikese koguse LSD-ga. Maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et liigutavad,
Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus
(herbivooria, kisklus jne…) 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 4. loeng (slaid) 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad – Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine
Kuidas tekkis elu Maal? Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.Elu tekke kohta Maal on kolm põhiseisukohta: on toimunud elu algne loomine ( Piibli teooria), elu alged Maale on saabunud teistelt taevakehadelt (UFO'de teooria), elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena (evolutsiooniteooria). Kuna ma UFO'desse ega Jumalasse ei usu, siis mina isiklikult pooldan kõige viimast elu tekkimise teooriat. Evolutsioon jaguneb neljaks erinevaks vormiks: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. Füüsikaline evolutsioon pani aluse universumile, kui elemantaarosakestest tekkisid aatomid ning tekkisid Päike ja Maa. Edasine areng toimus keemilise evolutsiooni käigus, kus aatomitest moodustusid molekulid ning nendest omakorda keerukad orgaanilised ühendid. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- ja soojuskiirgusest ning õhuelektrist. 1953. aastal tõestas Ameeri...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Autotroofid Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanilist ainet kui ka fotosünteesib Näiteks huulhein, silmviburlane Metabolism Assimilatsioon Kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid Dissimilatsioon Kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne.
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) ...
II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb alati ühest ISEVILJASTUMINE- vanemast ühinevad sugurakud ühelt vanemalt(vihmauss), RISTVILJASTUMINE . ühinevad sugurakud kahelt vanemalt (inimene). Lahk-ja liitsugulised (lahk- Protistid, seened, taimed, inimesed, koerad, kassid; liit- bakterid, osa selgrootutest vihmauss, tigu) käsnad, ainuõõssed, lame-ja ümarussid ning okasnahksed. Ei jagune Jaguneb veel eoseliseks ja vegetatiivseks Organism saab alguse Eoselisel saab organism alguse viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel
muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
Tsütoloogia-bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid
Organic Future: The Case of Organic Farming by Adrian Myer Words: 1. Horticulture (aiandus)- the cultivation of a garden, orchard, or nursery; the cultivation offlowers, fruits, vegetables, or ornamental plants. 2. Caveat (hoiatus)- a warning or caution; admonition 3. Husbandry (põllundus)- the cultivation and production of edible crops or of animals for food; agriculture; farming. 4. Yield (tootma)- to give forth or produce by a natural process or in return for cultivation 5. Intuitive (vaistlik)- perceived by, resulting from, or involving intuition 6. Cognition (tunnetus)- the act or process of knowing; perception 7. Silt (setted)- earthy matter, fine sand, or the like carried by moving or running water and deposited as a sediment. 8. Unequivocally (ühemõtteliselt)- in a way that is clear and unambiguous 9. Fungi (seened)- a taxonomic kingdom, or in some classification schemes a division of ...
kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit. Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog . Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki. .
HIV Mis on hiv HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 kUIDAS HIV LEVIB HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu.
tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult eemaldatakse mingi osa, nt juure tükk ning see on suuteline ise kasvama hakata. Mittesuguline paljunemine loomadel esineb pigem kergema ehitusega organismidel. Nendeks viisideks on jagunemine , pooldumine (üherakulised seened, bakterid) või pungumine (hüdra). See tähendab, et paljunemine toimub, kui emasorganismist vabaneb mingi organismi osa, millel on kõik eluks vajalikud tunnused, ning ta suudab iseseisvalt kasvama hakata.
11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni
vetikad, ainuraksed, nematoodid) 2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
e Tuum Topeltmembraani Juhib Taimed, d, tuumake, rakutalitlust loomad, kromatiinaine, tuumakeses protistid, kromosoomid, sünteesitakse seened tuumaplasma, rRNA karüoplasma Tsütoplasmavõrgust Silevõrgustik Kanalitesüsteem ( sile) , Toimub Kõikidel ik , kanalite süsteem, millel sahhariitide, karevõrgusti ribosoomid ( kare ) lipiitide k süntees ( sile),
korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest.
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Mis on HIV? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIVnakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad Mis põhjustab HIVi? HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIVi nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Milline on ravi? HIVnakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi alustamise aeg
Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi
9. Suvi jahe, niiske. Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m. 10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8
Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima? Kergete narkootikumide omamine ja tarvitamine on praeguseni Eestis keelatud ja seda ka ilmselge põhjusega. Kanep ja seened, olles niinimetatud kerged narkootikumid, on samuti kahjuliku mõjuga nagu näiteks heroiin, ecstasy või kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on tubakast kahjutum ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret.
Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur
Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14