Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Foto:Astrid Lepik 1.1. Lina ajalugu Eestis.
Külastasime erinevaid põllumassiive ning loomakasvatuse suunalt käisime ka farmides. Sain ülevaate ka kollektiivist ning hoonete kompleksist. 23.05.17 Osalesin noorlauda juures asuva maalapi parandamises. Korjasin kive ja muud prahti, mis mulla alt välja tuli ning jälgisin, et kopp tasandaks pinnast piisavalt ja ühtlaselt ja, et kallak saaks sobiv. Käisime külvamas rohumaa seemet, aktiivlibistiga külvasin ja sõitsin ise ka teise traktori juurde, et täita seemnemahutit. 24.05.17 Koos praktikapoolse juhendajaga käisime üle vaatamas silohoidlaid, millises seisus nad on, kas on vaja puhastada ning tehti otsus milliseid kasutatakse esimesena. Välja sai valitud kaks silohoidlat mida mina ja teine töötaja läksime puhastama. Kõigepealt puhastasime üle käies traktoriga,
ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas. Valmimisel värvuvad kaunad enam-vähem mulla värvise järgi, st liivmuldades muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne. 2-6cm pikkune kaun (meenutab kortsunud beeži paberiga sarnanevat, sõrmedega kergesti murendatav piklik ümbris) sisaldab 1-3 seemet (15-25mm , tavaliselt 2 otsakuti paiknevat tuuma). Korjamisel tõmmatakse taim maapinnast ning asetatakse kuivama. Kaunad on umbsed, ei avane. Peamised tootjamaad on India, Hiina, USA, Brasiilia, Mehhiko, paljud Aafrika riigid, samuti Iisrael ja Türgi ning Euroopas veel Itaalia ja Hispaania. USA – peamine söömiseks tootja, India ja Hiina kasvatavad seda peamiselt õli tootmiseks. Kodumaa on Lõuna-Ameerika: Boliivia ja Brasiilia Eel-Andid.
Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 ) Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt "paljude seemnetega õuna". Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile, mis lendab paljudeks pisikesteks tükkideks, näib olevat tulenenud granatum'ist Välimus : Granaatõun on tiheda punase koorega sidrunist veidi suurem 512 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol. Kasutamine : Toorelt süües murtakse puuvili lahti, seemned aetakse lahti, tavaliselt pähkliorgi abil, ning imetakse viljaliha seemnete küljest ära. Seemneid kasutatakse ka magustoitude ja salatite garneeringuis. Mahla võib kasutada jookide ja jää tegemisel. Ekstraktist saab valmistada tinti
Kanep tervendab rahvast. Samas on Babylon kanepi kasutamise keelanud ning tahab, et inimesed jätkuvalt pimeduses elaksid. Seega on kanepi tarbimine mitte ainult sakrament, vaid võimaldab rastal ka näidata, et ta on Babylon'i seadustest vaba. Põhjendusi kanepi tarbimisele leitakse Piiblist. 1. Moosese raamat 1:12. Maa laskis võrsuda haljast rohtu...Ja Jumal nägi, et see hea oli. 1. Moosese raamat 1:29. Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley (pildil tiitellehel) oma
Jaapanis.Seetõttu suudavad need riigid suure osa oma puiduvajadustest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga,sest kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus,tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa,teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet,varuda seemet jne. Viimastel aastatel ongi istutatud metsade pindala maailmas suurenenud,pool sellest Indias,Hiinas ja Jaapanis.Metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Nii nagu põhjamaades,on ka Eestis palju metsamaad ning metsandus oluline majandusharu.Kujunenud on metsa-ja puiduettevõtete tihedalt läbi põimunud majanduskooslus-metsatööstuskobar,mis kasutab väga tootlikke ja kalleid masinaid.Eestist müüakse suurem osa puidutoodetest välja.
· Viitna Pikkjärv · indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes · selge puhas vesi · Eestis 10-15 veekogus · leidub vähestes paikades Laialeheline hundinui · vars püstine, jäme, tugev · alumine osa on vees, lehed 1 cm · lehtedest punuti matte · õied ühesugulised, õiekatteleheta · paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega · 1 tõlvik-> 300 000 seemet · õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied · tuultolmleja · sugulasliik: Ahtalehine hundinu · seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku · vili: tumepruun väike teris, mis meil enamasti ei valmi · varred puistised · kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane
Kanep tervendab rahvast. Samas on Babylon kanepi kasutamise keelanud ning tahab, et inimesed jätkuvalt pimeduses elaksid. Seega on kanepi tarbimine mitte ainult sakrament, vaid võimaldab rastal ka näidata, et ta on Babylon'i seadustest vaba. Põhjendusi kanepi tarbimisele leitakse Piiblist. 1. Moosese raamat 1:12. Maa laskis võrsuda haljast rohtu...Ja Jumal nägi, et see hea oli. 1. Moosese raamat 1:29. Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley oma elu jooksul kuni 300 kilo marihuaanat.
Õied on valged, õie alahuulele laskuvad putukad. Õitseb aprillist augustini. Meeproduktiivsus 60-120 kg/ha. [2] 6 Põllukultuurid Põllukultuuridest on head meetaimed valge mesikas, põlduba, raps, valge sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2] Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige
Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4
ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica).
Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tantsugi. SÜGISENE MAAHARIMINE Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: ,,Rohunina
Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest. Vili Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga (paju, ohakas) 2. kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3. loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad
See on munarakk ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi seemnepilu seemnealgmesse ja selle sisu valgub lootekotti. Toimub viljastamine: üks seemnerakkudest ühineb munarakuga. Viljastanud munarakust areneb idu. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskrakuga. Sellest kujuneb areneva seemne toitekude. Eesnevast selgub, et seemnealgmes toimub kaks viljastamist. Kaheviljastamine on iseloomulik ainult õistaimedele. Pärast tolmemist ja viljastamist areneb õiest vili, milles on üks või mitu seemet. (Martin et al,1998.lk 50-51) 7 ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel)
n P (| p - p |< ) = P ( p - < p < p + ) = 2 ( * * * * * )= p q Näide Seemnepartii idanevustõenäosuse teadasaamiseks pandi partiist mulda 70 seemet, millest idanes 19.Leida seemnete idanevustõenäosuse 95%-lised usalduspiirid. Lahendus. 1) Parameetri p* punkthinnang: p* = 19/70 = 0,271. 2) n 70 = 18,814 p q * * 0,271 (1 - 0,271) Võrrand suhtes n 3) 2( ) = 0,95 ( 18,814 ) = 0,95 / 2 = 0,475 p q * * 4) Tabelist: 18,814 = 1,96 = 0,104 p
vaimuliku juhatuse edasiandmiseks tänapäeva inimestele.21 Ta rõhutab, et Vahitorn on "organisatsiooniline raamat" ning seda ei saa mõista üksikisikud, olgu nad nii siirad kui tahes. Ent kuidas saame usaldada oma igavese saatuse organisatsiooni hooleks, mis oma lühikese olemasolu jooksul on kokku kuhjanud sellise haletsusväärse hulga õpetuslikke vasturääkivusi ja uperpalle? Vaatame järgmisi näiteid pidevalt muutuvast vahitorni-teoloogiast. 1975. a. õpetas VPTÜ, et mees, kes külvab seemet tähendamissõnas sinepiivakesest (Mt 13:31), on Saatan. Samal aastal veidi hiljem õpetas Vahitorni ühing, et külvaja on Jeesus.22 Sarnane vahejuhtum esines 1978. a., kui VPTÜ ütles, et "Alfa ja Oomega" Ilmutuse 22:12-13 on Jehoova (so. Jumal-Isa) ning viis nädalat hiljem õpetas, et need salmid käivad Jeesuse kohta.23 Vahitorni ühingu suutmatus Piiblit õigesti tõlgendada väljendub kõige selgemini nende õpetuslikes uperpallides. Esialgu õpetavad nad seisukohta A, siis asuvad
Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004) Joonis 2. Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest a...
moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised. Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime. Tüvi
Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004) Joonis 2. Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine Kui oad on kuivatatud ja pakendatud, saadetakse need laiali tööstustesse, kus kõigepeal toimub kvaliteedikontroll
Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 4,2 Kalorid 627 Rasvad 55,8 Valgud 21,1 Süsivesikud kokku (imenduvad) 17,3 (6,9) Tüüpiline tk kaal (g) spl(kuhjaga)=20g Pildil Mandlid Brasiilia pähkel Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist
maisitärklis) · toit on tervenisti geneetiliselt muundatud(nt: tomat) · toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba
Eelkõige tuntakse teda valgete õite järgi. Tegelikult aga polegi need õied, vaid paljudest õitest koosnevad, nutiks nimetatavad õisikud. Valge ristiku õienutis võib olla isegi kuni kaheksakümmend õit. Ristikud on kõik liblikõielised. See tähendab, et nende üksikud õied on samasugused, kui näiteks herne õis. Seega on valge ristikul väikeses õies olemas nii laevuke, puri kui ka tiivad. Õitest aga arenevad pisikesed kaunakesed, milles on tavaliselt kaks seemet. Ristiku õitest on palju kasu. Eelkõige on taim need loonud muidugi seemnete kasvatamiseks. Selleks tuleb neid aga tolmeldada. Selle töö võtavad enda peale mitmesugused putukad, näiteks mesilased. Korraliku taimena ei jäta ristik neid aga ilma vastuteenest. Ristikuõied on küllaltki meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt. Inimene võib meelõhna enamasti vaid aimata, rohkem meenutab valge ristiku lõhn õuna lõhna. Viimasest on tal muide kohati
· Kasutatavad seadmed: Vesijahutusega jahutustunnelid, jahutusvööd. Jahututamisel tuleb vältida liiga suuri temperatuuride diferentse, seetõttu viiakse jahutamist läbi ka astmeliselt. Peale jahutamist vabastatakse toode vormist (vt. Punkt 3.11) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 16 Kokkuvõte · Kakaouba kujutab endast kakaopuu fermenteerunud kuivatatud seemet · Sokolaaditööstuse seisukohalt on oluline ubade piisav fermenteerumine ja vabadus ebapuhtustest · Tume sokolaad on sokolaad, millele on iseloomulik kõrge kakaoproduktide sisaldus · (Tumeda) sokolaadi tootmisel on maitse kujunemisel lisaks retseptuurile olulisimaks sokolaadimassi piisav peenestamine, konseerimine ja kakaovõi ebaühtlase kristallumise vältimiseks jahutamine kontrollitud reziimil
"Viljaliha" koosneb suurte rakuvaheruumidega põhikoest. Viljaliha läbivad juhtkimbud, millest osa kuulub sigimikule, osa aga hüpantiumile. Kroonlehtedesse suundunud juhtkimpude (asuvad viljalehtede vahekohtades) ning viljalehtede tippudes paiknevate emaka juhtkimpude vahelt läbib viljaliha nõrgemini või tugevamini märgatav piir sigimikust ja hüpantiumist tekkinud kudede vahel. Enamasti on igas sigimikupesas kaks seemet, harva vähem või rohkem. Pirni õunviljale on omane sklereiidide rohke esinemine. Mari (bacca) esineb näiteks maavitsalistel (Solanaceae). Tomati (Lycopersicon esculentum) kultuursortidel on mari moodustunud rohkem kui kahest viljalehest, kuigi
stratifitseerimine……………………………………………………………………………. Haljastusmaterjali tootmisel on puude ja põõsaste tähtsaks paljundamisviisiks seemnetega paljundamine. Seemnetega on võimalik paljundada taime põhiliike ja mõningaid teisendeid ning vorme. Puuduseks on meie oludes see, et paljud meile sissetoodud liigid meil ei vilju või ei anna elujõulist seemet. Selleks tuleks seemet hankida teistest piirkondadest (taime kasvuareaalist). On ka väga pika puhkeperioodiga seemneid, mis vajavad pikaajalist stratifitseerimist. Stratifitseerimise kestuse näiteid erinevate liikide puhul: Kirsi- ja ploomipuu 2 … 3 kuud, temp. 1-2 kraadi. Läikiv tuhkpuu 12 … 18 kuud, temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 … 24 kuud, temp. 0-4 kraadi.
6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu puidutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA, kes koos Kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised r...
Viljastumine jaotatakse: · Isesteriilsus on sordi võimetus viljastuda oma õietolmuga · Isefertiilsus on taime võime viljastuda oma õietolmuga · Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad. Tekkimise alusel · Paljasvili- luuviljad · Rüüsvili · Koguvili Ehituse alusel Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu. Mari- viljalihas on hajali palju seemneid, mari võib olla kas paljasvili või rüüsvili. Tsitrusvili-on näärmelise väliskestaga Pähekel-on üheseemneline kuivvili, viljakest puitub täjelikult Vilja tunnused · Vilja kuju: vilja põhikuju- kooniline, munajas, laiad viljad, piklikud viljad. Täiendavaks: tunnuseks on kandid, õmblused, vaod, karikas, vilja tipp ja alus. · Vilja värvus: põhivärvus, kattevärvus, pinnatäppid.
Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, þeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. 7 1.10 Passion Pärineb Ameerikast
aastal õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km). Vene teadlane Aleksandr Popov võttis 1895. aastal vastu elektromagnetilisi lained allikast 64 meetri kaugusel. 1906. aasta jõuludeks oldi leiutist üsna palju täiendatud. Vastavate aparaatidega varustatud laevad võisid New Yorgi sadamas vastu võtta klassikalist muusikat ja piiblitsitaate. Seda võib nimetada raadio kui meediumi sünnipäevaks. Ingliskeelne sõna broadcastingtähendas esialgu, et põllumees külvab enda ümber seemet. Broadcasting'i eeskujul võeti saksa keeles kasutusele Rundfunk ja rootsi keeles rundradio. Soomlastel on omayleisradio 1923. aastast. Samal aastal tuli käibele ka eesti sõna ringhääling. Selle mõtles välja Hindrek Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem. Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene
Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru
poore. RNA vaigistamine · Alternatiivne taimekaitsemehhanism viiruste vastu. · Paljud viirused paljunevad kaksikahelalise RNA abil. · Taimed tunnevad need molekulid ära ja lõikavad lühikesteks fragmentideks (restriktsiooniensüümid). · Taimedel on alguses näha kahjustuse märke, aga need kaovad, kui RNA vaigistamine töötab. · Lisaks taim jätab viiruse järjestuse mällu, et tulevikus kiiresti reageerida. (loeng 8) Geneetika rakendused:miks vajalik osta sertifitseeritud seemet? - Heteroos Universaalne fenomen, kus F1 põlvkond on paremate agronoomiliste või saagi omadustega, võrreldes mõlema vanemaga. Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab
9 Parapähkel ehk Brasiilia pähkel Parapähklipuu seeme. Parapähklipuu kasvab Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikel, parapähklid on väga kõrge toiteväärtusega. See sisaldab rohkesti E-vitamiine, seleeni ja rauda. Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist
Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari
kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. · Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. · Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda. · Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvi kasvatamine · Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi. · Täissaagikuse saavutavad põõsad 7-8 aastaga. · Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi. · Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. · Araabikale sobilik temperatuur 15-24°C, Robusta vajab 24-30°C sooja, kohvitaim on väga külmakartlik. · Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad
Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, eleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Eksootilised viljad Passion Pärineb Ameerikast. Küpset vilja iseloomustab kortsuline nahkne lillakas-pruun nahk
Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7. Daodejing 8 8. Taoistlikud pühad 9 9. Pildid 10 10. Kokkuvõte 11 11. Kasutatud kirjandus ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) .....
Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%.
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 10 lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on
sellesse tungida. Taimede ümbrust tuleb korduvalt kobestada, sageli isegi mulda kaunte peale tõmmata. Aga maailmas on see suuremas osas siiani kõplatöö. Ameerika Ühendriikides on loomulikult enamik töid maapähkli kasvatamisel mehhaniseeritud, kuid sageli on käsitsi lisatöid rohkem kui sojaoa puhul. Koristamisel tõmmatakse põõsad käsitsi välja ja pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama. Kaunad ei avane, on umbsed. Kaunas on enamasti 1-3 seemet. Taim on sümbioosis mullal leiduvate seentega ja seened kasutavad vastutasuna ära valmiva kauna pehme osa; koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmärgil lüdituid maapähkleid.1978. aastal oli maailmas maapähkli all 19 miljonit hektarit põldu. Igalt hektarilt saadi keskmiselt 968 kilogrammi, kusjuures Põhja- ja Kesk-Ameerikas saadi 2629 kilogrammi, Aasias
Põllumajandus Referaat Siskukord Siskukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobl...
pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne sentimeetri pikkust puitunud oksa osa (tavaliselt 15...30cm) Pistoksi varutakse sügisest kevadeni Paljundatakse paljusid ilupõõsaid n kontpuud, ligustrid, pajud, enelad Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine haljaspistikutega
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid. o Herne ebajahukaste haigustekitaja võib mullas eostena säilida aastaid. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiid. o Põldoa-sokolaadilaiksus haigustekitaja talvitub mullas olevatel taimejäänustel seeneniidistiku, seenemügarate või eostena
Nimetatud programmist saab jälgida eelmise aasta andmeid väetisekulu, küttekulu, seemnekulu ja sortide kohta. Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas. Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali-kui suviraps), nisu (nii tali-kui suvinisu), oder, hernes. Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud. 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad, viljad, või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest kultuuridest abistavad talupidajaid erinevad põllutöömasinad. (teadmisi talupidamisest 2009:111) Põllutöödeks on randaalimine,väetamine,külvamine,pritsimine,viljakoristus,lägalaotus ja kündmine. Samuti kivikorjamine ja libistamine
rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi.
5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuid tundlik külmade tuulte suhtes
tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus. Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest. 25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
