Ja mais harjutada välisõhuga ja panna õue. 3. Maha istutamisel tuleb jälgida seda et kõrgekasvulised saaksid peenra keskele ja madalamad äärde. 4. Et lilled kauem vaasis püsiksid lõigata need terava noaga hommikul ja asetada kohe vette, vali pooleldi avanenud õied. Et vesi vaasis sogaseks ei muutuks puhasta varred lehtedest. 5. Närbunud õied tuleb regulaarselt eemaldada, see soodustab uute teke ja lopsakuse.(kui ei soovi just seemet korjata) Suvelilled lõikelilledena : Väävelkollane kosmos, kosmos, pööris-kipslill, madal mätashari, harilik pruudisõlg, gladiool, ümaralehine titoonia, lõvilõuad, Päevalill, suvilevkoi, hiina aedaster, argentiina raudürt, üheaastane nelk, kõrge päsmaslill, jänesesaba, hiina aedaster, suvi-leeklill, Kuivatamiseks Florist kasutab väga palju ka kuivatatud lilli. Suvelillede seas on ka
· Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse
ISELOOMUSTUS Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni.
heledate vahetäpikestega. pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. 1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakasvandus algab arukasel varakult: üksikult kasvades 10-15 aasta vanuselt, puistus 20-30 aasta vanuselt. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemnesaak on väga rikkalik-kuni 350 miljonit seemet (60kg) hektarilt Noorelt raiumisel annab rikkalikult kännuvõsu. Juurte läbiraiumisel võib anda ka juurevõsu. Kliima suhtes on arukask vähe nõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik on tugev, Hästi arenenud, kuid sügavale ei lähe.
Hiirekõrvateed võib juua vaid arsti ettekirjutuste järgi, sest taim on mõnevõrra mürgine. Mõnel juhul on näiteks isegi lambad hiirekõrva liigsöömise tõttu ära surnud, küülikutele on aga hiirekõrv jällegi üheks meelistoiduks. Hiirekõrva kevadised värsked lehed sobivad supi sisse või salatikaussi. Supi maitsestamiseks on soovitatud ka õlirikkaid seemneid. Ka hiirekõrv on tegelikult üks tüütu umbrohi. Ühel tema taimel võib valmida mitukümmend tuhat seemet ja need säilivad mullas idanemisvõimelistena kuni kuus aastat. Valge iminõges (emanõges, imenõges, piimanõges, miiksmaasikas, mesilill) Valget iminõgest tunneb ilmselt igaüks. Tema õied eritavad magusat ainet- nektarit, millest paljud putukad meelsasti toituvad. Nektarist teevad mesilased mett. Valge iminõgese õied võivad oma nektarirohkuselt võistelda selle ala
erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid
erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele
Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11. Kus asub juurekübar? Ülesanne Juurekübar asub juure tipus, juurekübar kaitseb ja katab kasvukuhikut. 12. Lehe põhitunnused Taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, rootsuga, rootsuta, ülesanneteks fotosüntees ja hingamine. 13. Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied? Kuidas nad paiknevad?
elamute ümbruses, kus ta kohati omab umbrohustaatust. Et teekummelit mitte segi ajada teiste sarnaste korvõielistega (kesalill, härjasilm), siis teekummeli õisik on poolitamisel seest õõnes ning lõhnab tugevalt ja aromaatselt. (Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid.
kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad. Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud
viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris-veebruaris. 13-20 nädala möödumisel hakkavad noored taimed õitsema. Kasvusubstraadiks sobib turvas või turba ja liiva segu. Tavaliselt tärkab 2-3 nädalat pärast peale külvi. Taimed pikeeritakse kahe-kolme pärislehe faasis. Harunemise soodustamiseks näpistatakse pelargoone viienda-kuuenda lehe pealt tagasi. 5 seemet. Idanevuse % 88. Minu muljed lillest: Üldiselt ei paku lilled huvi, aga selle lille kohta materjali uurides tõusis mu huvi lillede vastu. Kuigi seda lille ma endale ei istutaks ega ostaks,kuna mulle ei meeldi selle lille lõhn. KASUTATUD ALLIKAD 1) www.aiamaailm.ee/pelargoonid-ja-begooniad/493-viirpelargoon-lustre- biocolor-h.html 2) www.seemnemaailm.ee/taimeteatmik/index.php?letter=V 3) www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9856 4) www.nokitse
Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda. Paljunemine Kui emane on paaritumiseks valmis, lendab ta pesast välja. Emast ootavad sajad isased, kes on valmis oma kohust täitma. Pulmalennu ajal paaritub emane neist ühega, tiirutades kukub maa peale, kus nad lahku lähevad. Varsti pärast seda isane sipelgas hukkub. Emane paneb sperma keha sisemuses paiknevasse seemnekotikesse, kust ta kogu oma elu vältel seemet võtab ning munarakke viljastab. Viljastatud munarakkudest arenevad eranditult emased, viljastamata munadest aga isased. Niiviisi saab emane määrata oma järeltulijate sugu ning kogu koloonia suurust. Paaritumise järel murrab emane tiivad ning hakkab pesakohta otsima. Harilikult on selleks madalal maapinna kohal paikneva kõduneva puu tüves asetsev pragu. Siia ehitab ta ühe pesakambri ning muneb esimesed munad. Munadest koorub mitu töölist,
· Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel külgvõrsed. · Lindikujulised lehed on 5-15 cm laiad ja kuni 120 cm pikad. · Õied on ühesugulised: isas- ja emasõied paiknevad ühel ja samal taimel (isasõisik taime ladvas, emasõisik lehekaenlas). 7 · Emasõisikutest arenevaid viljapäid ehk tõlvikuid on maisitaimel 14. · Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune, sisaldab tavaliselt 200400 (1000) seemet. · 1000 seemne mass on 190400 g. 8 Isasõisikud 9 · Teris ehk seemned on keskmiselt 1 cm pikkused, erisuguse kuju ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm,
Valmistatakse ka väga kvaliteetset toiduõli. 4 India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Maapähkel
Leotamise arvel tärkab porgand umbes nädalapäevad kiiremini. Porgandi seeme külvatakse tavaliselt tasasele maale. Väikeaias on soovitatav 4 - 5-realine viirgkülv reavahedega 20 - 25 cm ja viirgude vahega 50 cm. Võib aga kasutada ka teistsuguseid külviskeeme, sest porgandi saagikus oleneb mitte niivõrd külviskeemist, kuivõrd taimede arvust pinnaühikul. Optimaalseks loetakse umbes 100 taime 1 m² kohta. Seemet kulub käsitsi külvi korral u. 0,5 g/m² . Seemet külvatakse 1 - 2 cm sügavusele. Et reavahesid saaks hakata kobestama ja umbrohtu hävitama juba enne porgandi tärkamist, on väga kasulik segada ridade tähistamiseks porgandi seemne hulka vähesel määral (5 - 10%) kiirestitärkavaid redise, salati või spinati seemneid. Ülivarajase saagi saamiseks tasub porgandit kasvatada ka kilekatete ja katteloori all. Selleks tuleb seeme kevadel külvata juba sügisel korralikult haritud ja tasandatud maale siis, kui muld
Kakaopuu kasvab kuni 12m krguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5- 6 meetrini. itsema hakkab ta 3-aastaselt. ite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest
-hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil
Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad) erinevas suuruses. Üks taluadramaa oli umbes 10 ha. Peremees võis külvata ühele väljale (3 1/3) 500 kg rukist ning teisele sama palju suvivilja. Saagikus oli umbes 4 seemet ja sellest maksti neljandik koormisteks. 1 adramaa harimiseks läks vaja kahte rakendit. Nad pidi andma mõisale 25% oma loomtööjõust. Tehti ka jalapäevi lisaks rakmepäevadele. Ainult talust ei suudetud ära elada, tegeleti lisaks veel kalapüügi, käsitöö ja päevatööga. Teravilja kasvatus oli peamine tootmisharu ning karja oli talus vähe. Saraskondlik Maakasutus-Vallutajatele alistumisel 13.saj. säilitasid talupojad oma maakasutusõiguse.
(väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Näiteks, lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva. See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. Taimekasvatus ja inimtegevus Taimedel on oluline seos inimtegevusega. Maad varem asustanud taimedest on moodustunud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi jt.). Taim on tooraine tööstus. Inimesed kasutavad taimi toiduks, kütteks, ehitusmaterjaliks, tarbeesemete valmistamiseks, ravimiseks, jne. Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned
loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele. Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega. Maa ei sure talvel, vaid kannab endas sügisel sellesse pudenenud seemet, et kevadel sündida. Maas kätkeb see salapärane elujõud, mis läbib kogu loodust ja seda elujõudu nimetati "väeks". Maa väe ja sünnitava ema seos oli meie esivanemate teadvuses lahutamatu: mida oleme pärinud emalt, seda oleme saanud oma maalt ja see seobki meid kodumaaga. Elu- ja tööprotsessi on reguleeritud kuu faaside järgi: kui noorkuu kasvab täiskuuks, siis sigineb, kasvab ja küpseb kõik ka looduses; kui kuu kahaneb vanaks ja kustub, siis kahaneb ja kustub ka looduse elujõud
määratud) ja abitegu. Korraline jagunes veel rakmeteo (tuli saata härg ja mees) ja jalategu (mõisa saadeti tööline ilma rakmeta. Abitegu kasutati siis, kui ei jõutud kõiki töid ära teha (hooajaline töö). Tavaliselt oli palgatud sulane, kes käis mõisas teotööd tegemas. Tuli maksta veel loonusrenti (Liivimaa kubermangus 1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis, oder). Teravili andis kuskil 3-4 seemet tagasi (osa tuli jätta alles järgmiseks aastaks külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim
kunagi peab tal see esimene odrapäts valmis saama. Tal polnud aimugi sellest, kuidas teri peeneks jahvatada,et neist jahu saada; või kuidas seda jahu sõeluda ja puhastada; või kui jahu on käes kuidas siis sellest tainast teha; või kui tainas on tehtud,kuidas siis sellest leiba küpsetada. See mõtlemine sellest tekitas temas juba kahtlust, kas ta tuleb sellega toime, kuid ta ei muutnud sellegipoolest meelt ja hakkas alustuseks on vilja kasvatama. Tal ei olnud seemet rohkem kui külmitu jagu ning sellepärast pidi ta eriti kokkuhoidlik olema. Peale selle käisid seda suure tööga rajatud põlluvilja söömas näiteks kitsed või muud sealsed loomad, kelle nimesid ta päris täpselt ei teadnud. Nende eemale peletamiseks oli vaja põllule rajada ümber tara, mis võttis ka omakorda palju jõudu ja aega, kuid see oli seda väärt, sest loomad ei saanud sinna enam sisse. Kõigepealt ei olnud tal atra, millega maas künda, ega kühvlit või labidat,
Elavhõbe elavhõbedaga. Puidu- dulauale ja loo- tekitada elavhõbedat puh- ja metüül- tööstuses on kasutatud madeni teravilja- neerukahjustusi ja timisainena ning elavhõbe anorgaanilist elavhõbe- toodete (kui kas- kahjustada vereaju- elavhõbedat pui- dat puitmaterjalidel vama pandud tõkke talitlust. dutööstuses ning lima ja hallituse tõrjeks. seemet on eelnevalt Sümptomiteks on nt nõuda tõhusaid Heitveena veekogusse puhtitud värinad, kerge filtreid heitvee, sattudes muundab põh- Metüülehõbedat isiksusemuutus, suitsu-gaaside ja jamuda selle metüül- sisaldava ainega) ja dementsus. jäätmepõletusjää elavhõbedaks ja sealt kajulikku ainet Metüülelavhõbe kide loodusesse
minutiks keeva vette kasta. Soolveest välja tõstetud hapukapsas kaotab kolme tunni jooksul 1/3 C-vitamiinidest. Seega tuleb hapukapsas välja tõsta vahetult enne tarvitamist. Õunapuud kuuluvad heitlehiste ja põõsaste perekonda, mis omakorda kuulub roosõieliste sugukonda. Kerajas õunvili õun areneb õiepõhjast ja alumise asetusega sigimikust. Õuna kilejate vaheseintega seemnekamber (rahvakeeles õunasüda) koosneb harilikult viiest viljapesast, igaühes 1-2 seemet. Õun sisaldab ka inimesele vajalikke vitamiine ja sellepärast on ta väga populaarne ning teda kasutatakse nii toorelt kui marineeritult kui ka kuivatatult. Kodumaine õun säilib tõesti kehvemini kui soojemas kliimas kasvavad paksukoorelised sordid, mis looduslikele omadustele lisaks saavad ka keemilist turgutust. Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju
Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil
ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt)
teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Kasvutingi külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab mused: täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. Kasutamin puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. e: Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme. võrsed punga õied d
toiduainete tootmist troopilised tormid, tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust. Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses. Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi, kahjuritõrjevahendeid või sobivaid tööriistu osta. Nad ei suuda hoolitseda oma karja tervise eest, näiteks loomi vaktsineerida. Teatud paikades tuleneb nälg ning eelkõige alatoitumus ka teadmatusest. Näiteks Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas armastatakse valget bataati, kuigi oranžis bataadis leidub lapse kasvule eluliselt vajalikku A-vitamiini. Ka vägivaldsed konfliktid viivad vaesed inimesed näljani, kui nad on sunnitud oma
Eurooplastele kohv meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist Kohvipuu õitseb rikkalikult ning saagi lõplikuks valmimiseks kulub sõltuvalt sordist 8...11 kuud. Selle aja möödudes on viljastatud õitest arenenud viljad, milles igaühes on kaks seemet. Viimaseid nimetataksegi kohviubadeks. Kohvi biokeemiline koostis sõltub eeskätt sordist, oma osa on ka kliimal, kasvupinnasel, viljade korjamise ja puhastamise viisil ning röstimisel. Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub. Märgmeetodi puhul pestakse vilju veetankides ja need sorteeritakse
millest vaid murdosa arenevad viljadeks. Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad aastaringselt, koristatakse neid kaks vaid kaks korda aastas ning seda tänapäevani vaid käsitsi (et õisi ega teisi vilju ei vigastataks). Kakaopuu vili on 20-40 cm pikkune ning ameerika jalgpalli kujuline vili. Vilja sisemuses on tiheda pakina 20-60 toorelt umbes põldoa suurust seemet - just neist valmistataksegi šokolaadi. Šokolaaditööstuses on tänapäeval kasutusel kolm kakaosorti - Trinitario, Forastero ja Criollo - neist parimaks peetakse just viimast, mis on iidsete maiade aladelt pärinev igivana sort. Criollo moodustab maailma šokolaaditoodangust vaid 10% ning seda kasvab vaid vähestel aladel. Parimate omadustega šokolaadi saab just Criollo sorti ube kasutades, kuid ka kahest teisest
· Maisihelbed · Tärklis, siirup, piiritus KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Hernejahu,rukis,oder,nisu Süüakse,juuakse keefiri, hapupiima ja jogurtiga KAUNVILJAD Hernes · kooritud · koorimata · terved · tükeldatud · hernejahu- kasutatakse erinevate kala, vorstide ja lihatoodete paneerimisel Uba · aeduba ehk harilik ehk Türgi uba · põlduba Lääts Soja SOJA · Kaunvili milles on 2-5 seemet · Aasias tähtsaim valguallikas aastatuhandeid · Valgus, soojus,niiskus · Suurima külvipinnaga kaunvili maailmas · Valmistatakse liha, piima, juustu, sokolaadi,margariini, seepi, linoleumi, tekstiili, plastmassi, leiba, kondiitritooteid, õli jne... · Tofu- soja juust · Taimetoitlastele asendab liha, saavad vajalikku toitaineid · Sojakontsentraadid · Bodysoja, femisoja, mistersoja, bioaktiiv
ohtlikke tõrjevahendeid, kui sa tahad selle põllul veel kunagi midagi muud kasvatada. *GMO-toit võib olla ohtlik. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. * GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud. 3.*Miks hiired? Hiired on odavad, nende pidamine on odav ja nad paljunevad kiiresti. *Neid hiiri kasutatakse selleks, et uurida, kuidas konkreetsed geenid inimestel avalduvad (hiirel lülitatakse teatud geenid välja (geeninokaut) ja vaadatakse, kas tema juures on midagi teisiti). 4.Kasvupind suureneb. Gmo levimise perpektiivid... 5.Seda peetakse ebaloomulikuks, arvatakse, et inimene mängib jumalat. 6
rajamisel. Kolmas lillemuru tüüp leiab rakendust siis, kui tahetakse elustada meie põllumajandusmaastikust kadunud kesa ja sööti. Talu kehvema mullaga põllutükkidele enamasti karjatati, ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikkas rohustu. Söötide või nurmede taasrajamiseks soovitatakse seemnesegusse võtta umbes 2/3 kõrreliste (harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet. Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja siseneb vaid niitmises. Väetamist ja kastmist selline kooslus üldjuhul ei vaja- seega on hooldamine üsna ofav, võrreldes kultuurmuru hooldamisega. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et rohttaimekooslustel ei ole puhkemaastikus sugugi viimane koht. Erinevate maastikutüüpide rekreatiivse vääruse ehk puhkesobivuse võrdlemisel paigutatakse tavaliselt esiplaanile mererannad ja mäed, siis järgnevad
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Referaat Kofeiin Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõj...
püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik tähk- jate harudega pööris. Õitseb juulist septembrini. Üks taim annab 200...1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõime- listena 8...13 aastat. TÕRJE: Üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõel-dud herbitsiidide mõjule allub hästi. Parim mõju saavutatakse herbitsiidide pritsimisel kuni umbrohtude 4 pärislehe staadiumis. Lõhnav maarjahein Maarjahein on üks eestlaste hulgas tuntumaid T ja armastatumaid kõrrelisi
Maailma loomine Piibli järgi Piibli järgi oli maailma loojaks Jumal. Mida Jumal ütles, see sai teoks. Jumal lõi maailma kuue päevaga. Esimese päevaga lõi Jumal taeva, maa ja valguse ning lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. Teise päevaga lõi ta laotuse, mille nimetas ta taevaks. Kolmanda päevaga lõi ta kuiva maismaa. Veekogud nimetas ta mereks. Veel lõi ta maapeale erinevaid liike viljapuid, haljast rohtu ja muid seemet kandvaid taimi. Neljandal päeval lõi ta seatud ajad, päevad ja aastad ning tähed taevasse. Viiendal päeval loodi maismaale erinevat liiki linde ning vette elavaid olendeid. Jumal õnnistas neid ja soovis, et neid saaks palju. Kuuendal päeval lõi Jumal maapeale veel erinevat liiki olendeid, roomajaid, kariloomi ja metsloomi. Veel loodi kuuendal päeval inimene, valitsemaks loodud olendite üle. Jumal lõi mehe ja naise oma näo järgi ja nimetas nad meheks ja naiseks
°Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained Henna on taim mida on kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa, küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna ´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu, keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused. Õied on lehterjad. Viljad on väikesed pruunid 48mm'se läbimõõduga kapslikesed. Ühes viljas on 3249 seemet. Hennataim kasvab troopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna Aasia ja Põhja Okeaania). Taim nõuab kuumust ja kuivust, mida kuumemas keskkonnas taim kasvab, seda intensiivsema värvi taimest ka saab. 11°C juures taim närbub ja 5°C juures sureb. Hennas on aine nimega hennatanniinhape, mis värvib kokkupuutel punakaspruuni tooniga. ° Hennataime ajalugu Vajaseim henna kirjalik mainimine on pärit Baali ja Anathi legendist, mille
Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös. Arabicat kasvatatakse Ladina - Ameerikas, Kesk- ja Ida-Aafrikas, Indias ja mõningal määral Indoneesias. Coffea Canephora Robusta kohv Robusta on selle sordi paljude variatsioonide koondnimi. See on tugev põõsas või väike puu,
See sisaldab rohkesti Evitamiine, seleeni ja rauda. Hiigelviljad läbimõõduga 1025 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta. Tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 1225 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks raku
Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)
madalamad maksud ja toetus individuaalaiamaadele. Samas pooldas ta kolhoose. Paljud talupojad saadeti kolhoosidesse sunniviisiliselt. Hruštšov soovitas kasvatada maisi. Ta käis seda maisikasvatamis oskust omandamas USAs Roswell Garsti käest. 1955. aastal käis Garst NSV Liidus. Lõpuks tellisid venelased viis tuhat tonni ameerika hübriidmaisi seemet. Hruštšov ülistas maisi kui “põldude kuningannat”. Tema võttis kasutusele ruutpesitsi kartuli kasvatamise. See meetod seisnes selles, et põllule tõmmati traadid või nöörid, millesse oli kindlate vahemaade tagant sõlmes seotud ja masin pani seemne vakku sõlmede koha pealt. Hruštšov tutvustas uudismaadeprogrammi, mille käigus pidid tulema kiired tulemused viljakasvatuses
Hästi sobivad parasniisked saviliiv- ning kerged ja keskmised liivsavimullad. Kartul vajab kasvamiseks aeroobset keskkonda, mistõttu on vajalik hea õhuvahetus mullas. Kartul vajab rohkesti toitaineid. Vähem vajab toitaineid seemnekartul. Kartul pannakse maha kuiva ilmaga. Muld peaks olema 10 cm sügavuselt tahenenud ning püsivalt soojenenud +7...+10°C-ni. Idandatud mugulate puhul tuleb jälgida, et idusid ei kahjustataks (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu). Et saada tervet seemet, peavad seemnepõllud teistest kartulipõldudest olema eraldatud. Väikseim vahemaa seemnekartulipõllu ja naabruses asuva kartuli tootmispõllu vahel peab olema supereliitseemnekartuli tootmisel 50 m, eliitseemnekartuli tootmisel 25 m ja sertiftseeritud seemnekartuli tootmisel 10 m. Nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnekartulipõld on taimekahjustaja leviku eest piisavalt kaitstud maastiku geograaflise iseärasuse või loodusliku tõkkega. (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu)
aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem
Külastasime erinevaid põllumassiive ning loomakasvatuse suunalt käisime ka farmides. Sain ülevaate ka kollektiivist ning hoonete kompleksist. 23.05.17 Osalesin noorlauda juures asuva maalapi parandamises. Korjasin kive ja muud prahti, mis mulla alt välja tuli ning jälgisin, et kopp tasandaks pinnast piisavalt ja ühtlaselt ja, et kallak saaks sobiv. Käisime külvamas rohumaa seemet, aktiivlibistiga külvasin ja sõitsin ise ka teise traktori juurde, et täita seemnemahutit. 24.05.17 Koos praktikapoolse juhendajaga käisime üle vaatamas silohoidlaid, millises seisus nad on, kas on vaja puhastada ning tehti otsus milliseid kasutatakse esimesena. Välja sai valitud kaks silohoidlat mida mina ja teine töötaja läksime puhastama. Kõigepealt puhastasime üle käies traktoriga,
purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse - pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt toiduaine- ja kosmeetikatööstuses - peidab oma kaunad valmimiseks mulda - tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, - kaunas enamasti 1-3 seemet Indoneesia) - seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% - taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal - suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. - viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise kliima eesmärgil - võib kasvada 2000 aasta vanuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
