Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega
PÕHIKOOLI MATEMAATIKA PROOVIEKSAMI ÜLESANDED 2013 Pane tähele! Ülesanded 1, 2, 3, 4 ja 5 on kohustuslikud ja valikülesannete (6, 7) hulgast lahenda omal valikul veel üks ülesanne. Maksimaalselt on võimalik kuue ülesande lahendamise eest saada 50 punkti. Ülesannete lahendamiseks on aega 180 minutit. Sul on lubatud kasutada taskuarvutit ja joonestusvahendeid. Jooniseid täienda vastavalt vajadusele ülesannete lehel, s.t. neid pole vaja lahenduste lehele uuesti joonestada. Hindamine: 45-50 punkti hinne ,,5"; 35-40 punkti hinne ,,4"; 23 34 punkti hinne ,,3"; 10-22 punkti hinne ,,2"; 0-9 punkti hinne ,,1". Ülesanne 1. (8 punkti) a3 - ab2 a 2 + b2 1 : + 2b a= 27 2 Lihtsusta avaldis a - ab a ...
+ Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje
Ülepäeva Iga kolme päeva tagant Nädalas üks kord Kastsin taimi niimoodi umbes kolm nädalat ja tulemis oli järgmine. Pott mida ma kastsin ülepäeva oli natuke liiga niiske ja pott mida ma kastsin iga kolme päeva tagant oli jälle natuke liiga kuiv kui ma teda uuesti kastsin ja pott mida ma kastsin nädalas kord oli põhimõtteliselt kogu aeg kuiv. Samuti olid kõige pikemad taimed potis mida ma kastsin ülepäeva ja iga kolme päeva tagant ja kokku panin ma maha igasse pottti neli seemet ja ainult kahes potis tärkas neli seemet. potis mida kastsin nädalas kord tärkas ainult kolm seemet. Kõige paremini kasvasid taimed potis, mida kastsin ülepäeva ja iga kolme päeva tagant kuna, aga mõlemal potil oli mingi viga, kas siis liiga kuiv või liiga märg kasvupinnas, oletan, et siis võiks kasta iga kahe päeva tagant. Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale
● Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks ● Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks ● Seemneid kasutatakse ka õli tootmiseks Puuvill (Gussypium) Džuut ehk kalkuta kanep ● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Ramjee
★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel, teeäärtel, jalgradadel, külatänavatel. Nagu näha, on taim väga tallamiskindel. Teeleht ravimtaimena: ★ Suure teelehe seeme on diureetik, kõhukinnisti, rögalahtisti, põletikuvastane
uar ar s ber ----- --------- ------ On Ei ole Aprilli Aprilli Mais Juunis Saadake ---- - paras veel s s istutatu istutatud talinaeris aeg hilja külvat istutatu d Naerises e sordist istuta seemet ud d Naeris- t saab tali da istutada seemn Naeris- est saaki naerist . seeme ning est est saab mulda Aprillis saab saab saaki külvatu kohe saaki d kohe seeme saaki .
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok ...
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
Legend Persephonest ja Demeterist: „ 4 aastaaega” Hades röövis süsimustade hobustega Persephone ja viis ta allmaailma. Kui Demeter sellest teada sai, kurvastas ta väga ja seetõttu vili närbus, lehed langesid maha ja puhus külma tuult. Demeter küsis Zeusilt abi ja varsti pärast seda lasigi Hades Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga
Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele. Viljavaheldus 5 aastat. Väetamisel tuleb arvestada sellega, et kaunviljad vajavad kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi rohkem kui teraviljad. Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine. KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada.
0,200939 2. Seemnete idanevusprotsent on 60 (Bin). Leida tõenäosus, et 5 seemnest idaneb vähemalt 3. 0,68256 Leida tõenäosus, et 6-st seemnest idaneb ülimalt 2. 0,1792 3. Olgu haruldaste seemnete idanevusprotsent 50. Leida tõenäosus, et 10-st juhuslikult valitud seemnest idaneb vähem, kui 7 seemet. 0,828125 4. Olgu seemnete idanevusprotsent 70, leida tõenäosus, et 100-st juhuslikult valitud seemnest idaneb 70 seemet. 0,086784 5. Idandades 10 seemet, leida seemnete kriitiline arv, millest vähema idanevuse korral võib eeldatava idanevusprotsendi 70% kahtluse alla seada. Eksimise tõenäosus 0,05. 5 6
Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid • kakaopulbrit • kakaod • šokolaadi
kollased, koondunud kobaratesse Kõrgus: üheaastasena kuni 1,8 m ; looduses püsikuna kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või aprillis-mais krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi
Ravimtaimed Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe · Raviti nahahaigusi, võeti ära jooksvavalu · Keedeti teed ja leotisi Kas seda kasutatakse ka tänapäeval? · Kadakat kasutatakse tänapäeval tee tegemiseks leotised põletike ja veepeetuse vastu · Kadakamarju ei tohi palju kasutada Millist taime organit ravimina kasutatakse? · Ravimina kasutatakse marju (õli,tee) okkad (õli) Kuidas ja m...
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal
Õied ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. meerikkad. Viljade kirjeldus Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm piklik, kuni 0,9cm läbimõõdus, tihedalt halli- või läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. jooksul. Kultivarid ´Fastigiata´ kitsa, koonusja võraga, ´Aurea´- üheaastaste okste koor kollane, lehed püstiste okstega kollakasrohelised.
mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg! Iga käbi võib sisaldada kuni 100 kattesoomusega kokkukasvanud seemet. Bidwilli araukaaria käbid kukuvad puult tervetena ning haljastuses kasutatud puude tõttu on Austraalias esinenud mitmeid raskeid õnnetusi. Näitusel olnud taimed
On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka
aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu. Põldristikheina ebakindluse tõttu lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad. Selleks sobib kerahein kuivemais, päris-aruhein niiskemais oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis. Külviks läheb puhaskülvi korral umbes 20 kg seemet hektari kohta. Fosfor- ja kaaliväetis enamasti soodustavad ristiheina kasvu. Tihti antakse vara kevadel ka kipsi. Kui ristik on täies õies, algab ta puitumine ja ta seeditavus langeb. Varajasem niitmine annab kõrgema väärtusega, seeditavama ja valgurikkama heina, kuid vähem saaki. Aastasaak koosneb enamasti niidust ja ädalast.Ta annab 30-60 kvintaali õhukuiva heina hektari kohta. Rootsi ristikheina hakati kasvatama 18. sajandil Rootsis ja Prantsusmaal. Ta on vastupidav
Milline on vili 2. Ajalugu 3. Kasutamine 4. Kus kasvab, toodetakse 5. Midagi huvitavat 6. Kasutatud kirjandus Milline on vili? Värske, mahlane hapukas. See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks. Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust. Õunasüda on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet. Õuna ajalugu Inimesed on õunu söögiks tarbinud mitmeid aastatuhandeid. Vanimad õunad pärinevad aastast 6500 eKr. Keskajal kasvatati ja aretati kloostrite peamiselt. Populaarsemaks sai aed õunapuu 19.sajandi alguses. Kasutusala Toidu ja siidri valmistamiseks. Tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Valmistatakse õunapüreed. Kompott, moos, siider, vein, pirukatäidis jms. Tootmine, kasvamine
(väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid
(väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid
langetab talveks lehed, ta suvihaljas. Harilik mänd, meie metsasLevinuim puuliik (1mänd 2kask 3kuusk), vastupidav vähenõudlik puu,Tal on tugev peajuur,mis kehvematel muldadel tungib sügavamale jaSaab sealt toitu. Harilik kuusk palju nõudlikum männist, pole sügavaleTung. Juurt, enamus juured paiknevad pinnalähedases kihis, ta eelistabToitaineterikkaid paiku.kuused taluvad häste varju.Harilik jugapuuTumeroheliste pehmete okastega puu. Nagu kadakad pole tal emasKäbisid. Valminud seemet kandev soomus on punane ja lihakas(Näeb välja nagu mari).jugapuu on mürgine puu.okaspuude tähtsusRikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivadVeereziimi.okaspuude seemned tähtis toit loomadele talvel.inimeseleTähtis tooraine pärast.
SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad Kõrgus 30-100 cm KASUTATUD KIRJANDUS
veepiirist Seemnete puhtimine Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega. Spetsiaalne või selleks kohandatud seade Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine Puhtimiskoht peab olema 50 m kaugemal elamust, loomakasvatushoonest või rajatisest,söödahoidlast,kaevust ja veekogust Keelatud puhtimiskoha saastamine puhitud seemne või puhtimisseadme. Puhitud seemet ei tohi kasutada toiduks ega söödaks Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendist Puhitud seemet ei tohi hoida ühes ruumis ega vedada koos toidu või söödaga Kui veok on saastunud puhtimiseks kasutatud preparaadiga, tuleb veok korralikult ära puhastada Taimekaitse kasvuhoones · Lubatud vahend ja universaalne gaasimask · Taimede hooldustöid teha enne töötlemist vöi pärast tööooteaja möödumist
PARAPÄHKLIPUU Tarvi Langus 6.klass Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kõrge parapähklipuu kasvab looduslikult Lõuna-Ameerikas Muutke teksti laade Teine tase Amazonase regioonis. Kolmas tase Kodumaal Brasiilias on Neljas tase Viies tase parapähkel jäänud metsapuuks. Peamiseks väljaveosadamaks on Amazonase suudmes asuv linn Belem, mis on ühtlasi Para osariigi pealinn. Nõnda ongi see pähkel väljaveo maakoha järgi saanud nimeks parapähkel, kuid sama laialdaselt tuntakse teda ka brasiilia pähkli nime all. Parapähklipuid on Muutke teksti laade kultiveerima hakatud ja Teine tase istandikke rajatud ...
Lääts ajaloost • Pärit Kesk-Aasiast • Üks esimesi toiduks kasvatatavaid kultuurtaimi • Söömine oli populaarne egiptlaste, roomalaste ja kreeklaste seas • Levis edasi Europaase, Aasiasse, Indiasse • Eestis talupoegade menüüs tähtsal kohal (läätseleen) Iseloomustus • Üheaastane rohttaim (25-60 cm kõrge) • Liblikõieliste sugukonnast • Õied on tillukesed, helesinised • Vili lame kaun, milles 1-3 läätsjat seemet • Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine
..sordid Kiubanaanid e. Kanepbanaani ( musa textilis), kasvatatakse manillkanepi saamiseks. Saadud manillakanepist tehakse väga vastupidavaid köisi, nööre ja kotte. Banaan on maailma suurimaid rohttaimi Lehed on umbes 0,5 m laiad ja 4m pikad. Varred on 2030 cm, ja kultuursortidel 24 (6) m. Ühe puu kobaras on 100300 vilja. Kobar kaalub 30kg. Roots on käsivarre jämedune. Banaani vili metsikute banaanide vili kaalub ligi 3080g ja sisaldab rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kulutuurbabaanide viljad on suuremad, kuid ei sisalda seemneid. Banaani taime õis.. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Banaanide tootmine. Banaanikastvatus on mõne maa peamine tuluallikas. Mõned riigid on spetsialiseerinud eksportbanaanide
Lehetuped laielliptilised lillakad.Lõhnavad, hõredas valged, kellukjad õied ripuvad ühekülgses kobaras. Õitseb maijuunis. Vili on ümar oranzpunane mari, mis sisaldab 26 seemet. Marja läbimõõt on 0,71,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi tavaliselt ja kerajad. Võsaülane: Ilma õiteta on ta väga sarnane kollase ülasega. Erinevust võib tähelepanelikumal vaatlemisel märgata lehtedes: kollasel ülasel on lehtede üksikud osad kitsamad kui võsaülasel. Samuti on võsaülase õie alusel
asuvatesse seemnekambritesse. Pihlakas. Foto: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pihlakas-suure-vaega-vaartuslik- ravimtaim Õun. Foto: https://era.karismafood.ee/toode/oun-jonagold-red-prince-90/ Luuvili on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents:
elusatest rakkudest puude tüvede põhiosa, *sklerenhüüm niineosas (niinekiud)ei pruugi surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet ümbritsevas kestas, pähkli viljakestas Juhtkude *puiduosa trahheiid Õistaimede varre juhtkimbus - pikad, kitsad, otstest teritunud rakud, mille kestad paksenenud, seintes koobaspoorid
Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei
Hõlmikpuu ehk ginko Ginko biloba Janely Viitak Üldinfo Ainus tänapäevani säilinud liik, mis kuulub hõlmikpuutaimede hõimkonda. Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole...
Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 400 aroomi Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on ka köha leevendav toime
Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb ära hõõruda, selleks kasutavad porgandiseemne tootjad erilisi hõõrumismasinaid. Porgandi 1000 seemne mass on olenevalt sordist ja seemne töötlemisastmest 0,7- 1,3 g. Ühes grammis on 800- 1400 seemet. Idanevus säilib 3- 4 aastat, hea elujõuga seemnel vaakumpakendis ka kauem. Idulehed on pikad ja kitsad, arenevad algul väga aeglaselt ja võivad enne tärkamist kergesti mullakooriku alla jääda. Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10- 18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga porgandiseeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub umbes kaks nädalat pärast tärkamist
Andmed töödeldi OpenDocument Spreadsheet programmidega. 8 4 TULEMUSED Katse alguses, 23. mail 2011, külvati nelja katsekasti kokku kolmkümmend kuus seemet, millest tärkas kolmkümmend üks tomatitaime. Katse kestis kuni 22. augustini 2011, seega kokku üheksakümmend kaks päeva. Katse läbisid kõik kolmkümmend üks tärganud tomatitaime. 4.1 Katsetulemused I katserühmas Võrdluskatse alustamisel külvati kasti 2 seemet, neist tärkas 2 taime, kellest mõlemad osalesid katse lõpuni. Kaks nädalat pärast seemnete külvi oli nende keskmine pikkus (L) 6,2cm (max = 6,6cm, min = 5,8cm). Taimede keskmine lehtede arv (n) oli 10,5 (max = 16, min = 5). Katse lõppedes oli taimede keskmine pikkus (L) 59,5cm (max = 63cm, min = 56cm) ja taimede keskmine lehtede arv (n) oli 45 (max = 48, min = 42) (Lisa 1). 4.2 Katsetulemused II katserühmas
toodavad hapnikku, kaitsevad mulda ärauhtumise eest, mitmekesistavad maastikku jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid
Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid ortokssest luterlikust õppetusest kõrvale. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma.
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi
Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride marjdes on 4-6 seemet,kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte.Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde.Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse
vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu. Karulauk ja rohulauk on levinud Viikingite veeteede ääres. Kartul toodi euroopasse alles16. sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga
PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga *Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla *Suuremad viljad võivad kaaluda kuni 1 kg *Intensiivne meeldiv aroom *Seemnekambrites on 816 õhukest punakaspruuni seemet *Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid KASUTAMINE Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Seda kasutatakse ka kosmetaloogias. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna
pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija. Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a. Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem. Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Eesti kõrgeim lehtpuu. Harilik haab on papli perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena
Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel
hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on valged ja aromaatsed, jasmiinilõhnalised. Viljad on värvuselt säravpunased ja lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba), milles on 6-2,7% kofeiini. Ühelt puult võib saada 4- 5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. Kuivatamisele
aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna
toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele
Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last suremas köhasse? Sellest tingituna, tehakse aregumaades rohkem lapsi, sest tööjõudu on vaja. Kes korjab põllult kive, kes külvab seemet, kes teeb kolmandat tööd. Iga väiksema töö jaoks on vaja inimesi. Arenenud riikides on sellejaoks masinad, mis teevad inimese eest sellised tööd väga lihtsalt ära. Seepärast ei sünni arenenud maades niipalju lapsi. Aga kuidas soosida laste sündi arenenud maades? Üks variant, mis on ka juba rakendatud on niinimetatud ,,emapalk". See on tasu, mida siis makstakse perele tulenevalt laste arvust. Mida rohkem lapsi, seda rohkem maksab riik perele toetust. Vägagi loogiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
