Kuidas see sünnib? Varem arvati, et inimene võib uut materjali, mida ennem olemas ei olnud, luua. Räägiti, et kui põllumees ühe seemnetera maha külvab ja sellest peale kasvamist ning lõikust on saanud viis tera, siis on ta tööga ilmale aidanud neli uut tera. Vaatame, kui palju selles arvamises ka tõe tera on? Enne, kui põllumees külviga algust võib teha, peab tal olema maa haritud. Miks ta maad harib? Ta teeb seda sellepärast, kuna ta teab, et seeme hakkab ainult siis idanema, kui ta maapõue soojuse ja niiskuse mõju tunda saab. Maa tuleb teha kohedaks, et seejärel sinna seeme külvata, alles siis võib see ka kasvama hakata. Teiste sõnadega inimene õppis aja jooksul tundma selliseid tingimusi, millistel looduse seaduse järgi seemnetera kasvada saab. Ta püüab anda seemnele sellised tingimused ja loodus aitab seemnel kasvada. Viljakõrs ei kasva mitte inimese tahtmise, vaid kindlate looduse seaduste järele.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset. Safran- saadakse krookuste sugukonda kuuluvast sibultaimest
Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset.
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli
Isthmia mängud olid tema mälestuseks rajatud. Poseidonil oli palju järglasi, sh ka inimlikke, aga tal oli ka koletisis. Nt klükoobid. Need samad, kes võisid olla Poseidoni järglased, võisid olla ka maajumalanna Ge järglased, see paneb ta niiöelda maaga paari. Kuldvillaku jäär oli Poseidoni poeg. (Koht, kus tütarlapsi röövida, on ringtants :D) Hobuse sigitaja, kuna ta oli hobujumal. Ühes kohas lõi ta kolmhargiga maasse ja sealt sündis esimene hobune. Teises kohas oli ta seeme maha kukkunud ja sealt võrsus hobune. Oli ka hobuse sigitanud Demetriga. Hera- Zeusi abikaasa.. Seotud templiehitusega. Seotud Argosega. Hera- Argeia oli tal ka tiitel. Argos oli linn ja tähendas tasandikku. Ta oli ühtlasi ka tasandikega seotud. Temaga seondub ka lehm. Bo.opis- veisesilm. Seisis ka abielu eest, ka sünnitusjumalanna natukene. Tema tütrat Eileithyia oli rohkem sünnitusjumalanna kui ta ema. Teine tütar Hebe kehastas pruudiiga.
21/09/10 KOOSLUSTE VAHELINE KONVERGENTS Täna räägime põhiliselt koosluste sisemisest konvergentsist. 1) Teadlased väidavad, et looduses pole homogeenseid keskkondi, s.t ühtlaselt segunenud homogeenseid. Targad mehed on öelnud ka seda, et keskkonna heterogeensus on midagi niisugust, mis sõltub, teda tunnetava organismi suurusest. Ntks kui sinepi seeme satub tavalisele põllule, kus on suured mullasõmerad. 2) Enamiku, aga võib-olla ka kõigi keskkondade puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressursside gradientidest. Ökoloogilises mõistes gradient taimekoosluse kasvukoha (ökotoobi) või mingi koosluse muutlikuse rida. Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti. Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka
andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus ja 6) Halb oli see, et suure osa viljast kirikuolude parandamiseks. pidid talupojad andma Rootsi riigile ja 7) Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), mõisnikele, isegi ikalduse aastal. et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema Kõigepealt maksud ja kui alles jäi õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks seeme ning natuke omatarbeks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutusoskus. rohkem saaki saada. 8) Esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl
· Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, tugevaastmeline (karjeid, lõikeid, muuteid, petteid) · i-mitmus üldkasutatav (hindeis, lähteist, nähteile, tõmbeilt) · pale: palge:palet / pale:pale:palet · kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte, puhe: puhke, puhe:puhet PÕHITÜÜP LIIGE · liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse · ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole, pritse, seeme, säile, vööde) · sõnad mitu, mitu-setu, setu ja võti VORMISTIKUST: · ains part lõpp t liitub nõrgaastmelisele tüvele, millest puudub genitiivis lisandunud me või ne (juhet, keset, kümmet, mitut, mähet, rannet, solget, tõuset, õilet) · ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (jäätmesse, koolmesse, meetmesse, rekmesse) · de-mitmus moodustatakse tugevaastmelisets tüvest te-tunnuse abil (andmete, keermetesse, lahkmetest)
Teil võib ette tulla näiteks selliseid probleeme: 14 · Majanduslik inflatsioon · Nõudluse vähenemine, millega kaasneb hindade langemine ja ka müügi vähenemine · Müügiennustused ei lähe täide · Laenu tagasimaksmisgraafikus püsimine (kaasa arvatud intressid) · Projekti läbiviimseks on vaja rohkem raha, kui algselt ette nähtud · Halb saak, mille põhjustas põud, halb seeme vms. · Materjalide hind tõuseb järsult · Tarnijad lähevad pankrotti · Omanikel/juhtidel puuduvad vajalikud oskused · Omanikud/juhid surevad või on halva tervisega · Kliendid ei täida ostukohustust · Halvasti määratletud turg · Isikliku investeerimiskapitali puudumine · Negatiivne kassakäive (näiteks: Talunik peab ostma seemet ja väetist mitu kuud enne seda, kui ta viljade müügist tulu saab. See tähendab, et raha kulutatakse enne kui raha sisse tuleb
olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme. Seemendatud pind võib olla tegelikust olemasolevast pinnast suurem, see on võimalik siis, kui talivili ikaldub ja põld haritakse üles ja seejärel seemendatakse uuesti. Nimatud näitaja majanduslik sisu seisneb selles, et ta kaudselt iseloomustab tööde mahtu, mida oli vaja teha maade külviks ettevalmistamisel. Kasvupind-määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist ja iseloomustab seda pinda millelt on võimalik saada saaki. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine
Töötasu: tootmistöötajate töötasu koos inimtööjõukuluga määratakse kindlaks tööde mahtude järgi tööliikide viisi tootegruppide kaupa. Sisaldab lisaks otsesele palgale ka riiklikke makse ja puhkusetasusid. Söödad: kogukulu arvutatakse lähtudes loomade söödavajadusest majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini keskmises ühiku omahinnas. Seemned: seemnete kuluna arvestatakse seemnete maksumust, kusjuures oma ettevõttes toodetud seeme kantakse kuluks omahinnas, ostetud seemne puhul aga soetusmaksumuses. Väetised ja taimekaitsevahendid: selle kulurühma maksumuse leidmiseks kavandatakse enne koguselised kulud kultuuride viisi (väetus- ja taimekaitseplaan), seejärel korrutatakse kogused 1 ühiku soetusmaksumusega ja leitakse nii kulud kultuuride lõikes. Ravimid ja seemenduskulud: leitakse vastavalt tegelikele mahtudele
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees:
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 66. Miks on ohustatud käpalised nii Eestis kui maailmas? Käpalised on ohustatud üle maailma sest nende kasvamine võtab aega kuni 18 aastat, enne kui nad võivad kakata õitsema. Samuti ajav käpaliste seeme kindlat kasvupinda ja sümbioosi seentega, et koguda vajalikku energiat, enne kui üldse kasvama hakkab. 67. Kuidas tuleks kaitsta kuldkinga? Mis teda ohustab? Miks ta ei uuene kergesti? Kuldkinga tuleb kaitsta, sest enne kui uus taim jõuab õitsemisikka võib kuluda kuni 18 aastat. Kuldkinga ohustavad nii laheraie, kasvukoha hävitamine kui ka inimene, kes tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 65. Miks on ohustatud käpalised nii Eestis kui maailmas? Käpalised on ohustatud üle maailma sest nende kasvamine võtab aega kuni 18 aastat, enne kui nad võivad kakata õitsema. Samuti ajav käpaliste seeme kindlat kasvupinda ja sümbioosi seentega, et koguda vajalikku energiat, enne kui üldse kasvama hakkab. 66. Kuidas tuleks kaitsta kuldkinga? Mis teda ohustab? Miks ta ei uuene kergesti? Kuldkinga tuleb kaitsta, sest enne kui uus taim jõuab õitsemisikka võib kuluda kuni 18 aastat. Kuldkinga ohustavad nii laheraie, kasvukoha hävitamine kui ka inimene, kes tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 67
tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Kasvuala Indias. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3.1 Väetiste kasutamise efektiivsus Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks ressurssideks seeme ja väetised. Nende tasakaal materiaalsetes kuludes on ca 40%. Tootmise intensiivistamiseks tuleb kasutatavate väetiste hulka pidevalt suurendada, kusjuures seemne kulu muutub vähe. Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste käitlemise üle teostatakse järelvalvet väetiseseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Eestis registreeritud üle 100 väetise tüüpnimetuse koos tootja, töötleja või sissevedaja nimega, üle 250 kaubandusliku
Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 66. Miks on ohustatud käpalised nii Eestis kui maailmas? Käpalised on ohustatud üle maailma sest nende kasvamine võtab aega kuni 18 aastat, enne kui nad võivad kakata õitsema. Samuti ajav käpaliste seeme kindlat kasvupinda ja sümbioosi seentega, et koguda vajalikku energiat, enne kui üldse kasvama hakkab. 67. Kuidas tuleks kaitsta kuldkinga? Mis teda ohustab? Miks ta ei uuene kergesti? Kuldkinga tuleb kaitsta, sest enne kui uus taim jõuab õitsemisikka võib kuluda kuni 18 aastat. Kuldkinga ohustavad nii laheraie, kasvukoha hävitamine kui ka inimene, kes tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68
maitselt meenutab karusmarja ja meloni segu. Sisaldab 13,5% suhkruid, 74 mg 100 g kohta C-vitamiini ja rikkalikult kaaliumi. Toores kiivi küpseb toas paari päevaga. Teda võib lõigata pooleks ja süüa lusikaga. Koort ei sööda. Kivano ehk sarvmeloni koor on kollakasoranzi värvusega ja kaetud teravate ogadega. Viljaliha on rohekaskollane, maitse magushapukas, viljalihas on rikkalikult söödavaid seemneid. Kookospähkel on kookospalmi vilja sees asuv pruuni ja paksu kiulise koorega seeme (600...900g). Pähkli kõige pehmemad kohad on 3 tumedamat silma, mis asuvad ühes otsas. Noorte pähklite sees on kookospiim, mis küpsedes imendub viljalihasse. Piima kättesaamiseks torgatakse silmadesse auk ja valatakse piim välja. Viljaliha on valge, tihe ja rasvane. Mango on piklik-ovaalne ja nahkja koorega. Värvus on kollasest roheliseni, sageli punaselaiguline, mass 250...400 g. Viljaliha pehme, mahlane, kollase värvusega, aroomikas, seemnekivi on viljalihas kõvasti kinni
tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana
5. Kirjeldada kuldnokka, pääsukest. 6. Jälgida puid pungade pakatamisest ajani, mil lehed on suured. 7. Millal hakkavad õitsema esimesed lilled metsas? 8. Millal hakkavad õitsema lilled koduaias? 9. Okste ajatamine, pajuutude uurimine. 10. Kasemahla võtmine. 11. Lillesibulad potti istutada ja nende kasvamist jälgida. 12. Muru külvamine. Töövahendid ja materjalid: lillepott või tühi ja pestud topsik, muld, muruseemned, klaas veega, klaasist purk või läbipaistev kile. Seeme vajab idanemiseks ja kasvu alustamiseks soojust ning valgust. Taimi hoitakse valguse käes. Nende eest tuleb hoolitseda iga päev. Taimed ei tohi ära kuivada. Töö käik: täida lillepott või plastmasstopsik mullaga. Põhjakihiks võib panna kruusa. Kasta muld niiskeks. Puista seemned mulda ja kata õhukese mullakihiga. Kata lillepott klaaspurgi või klaasiga. Kasvuhoone võib teha taimedele ka poti läbipaistva kilega kattes (tee kilesse pisikesed õhuaugud). ("Rahvakalendri pühi II, C
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5...7 päeva hilisemale ajale. Viljakatel ja keskmise viljakusega muldadel võib talivilju külvata elltoodust mõni päev hiljem ja madala viljakusega muldadel 4...6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme. Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24% madalamaks. Eriti ilmneb see jahedal ja sajusel sügisel. Hädavajalik on seemnete puhtimine. Suuresti sõltub taliteraviljade tärkamine, talvitumine ja saagikus külvisügavusest. Eestis korraldatud katsete järgi tuleb rukis külvata rasketel liivsavi- ja saviliivmuldadel 2,5...3,0 cm, kergetel ja keskmistel liivsavimuldadel 3,0..
4. Kahese artikulatsiooniga koodid: seemid jagunevad märkideks ja figuurideks Keeled: foneemid moodustavad moneeme ja moneemid süntagmasid 6-kohalised telefoninumbrid (kahekaupa grupeeritud, need on märgid: rajoon, tänav, maja) isikukood 5. Liikuva artikulatsiooniga koodid Tonaalne muusika Mängukaardid. Teise rea jaotus on mastid, mis võivad erinevates kombinatsioonides moodustada märke (ärtu äss), märgid omakorda moodustavad seeme (full house, täismaja). Kuid siin on ka ilma teisese artikulatsioonita märke (ikoonilised, "kuningas"), jokker ei moodusta seeme. Ennustamise puhul muutub jällegi jaotuste hierarhia. Sõjaväelised auastmed, kus teisene jaotus on liikuv. Nt vanemseersanti eristab seersandist märk, mis on moodustatud kahest figuurist -- kahest kolmnurgast ilma aluseta. Aga seersanti eristab kapralist mitte kolmnurkade arv ja vorm, vaid värv.
Põllulapid olid pisikesed. Nüüd on uudismaaharijail masinad, mis käristavad üles võsa ja padriku, lükkavad nurme kividest ja kändudest puhtaks. Ekskavaatorid kaevavad äravoolud ja kuivatavad maad. Endised lapid siilud on ühendatud põldudeks, millel pole äärt nähagi. Vanasti künti harkadraga, äestati karuäkkega, adra ees olid härjad. Nüüd sõidavad põllule traktorid, mitmehõlmalised adrad järel; künd on sügav, vagu sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne) Maheviljelusse sobib ainult mahepõllumajandusliku päritoluga seeme ja taimne paljundusmaterjal. Juhul, kui maheseemet ei ole saada, võib erandkorras kasutada keemiliselt puhtimata tavaseemet. Seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali puhul erandeid ei teha, see peab alati olema kasvatatud mahe-põllumajanduslikult. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru
"Atala"?. Veel on tal selliseid eksootilisi jutte - "Abmcirage'i seiklused". Kirjutanud ka kirjandusteadusest. "Hauatagused mälestused" - kurdab selle üle, et aristokraatlikud väärtused surevad välja. Väga palju kirjanduslikke kontakte, suur osa 30. aastate romantikutest. 28. mai esimene eksam, 4. juunil korduseksam, 11. juuni korduseksam. 14.04.12 Goethe "Wilhelm Meisteri..." eeskujul kujuneb edaspidine proosa. Kirjandus on jätkuv teisenemine, seeme on seal sügavamal olemas, mille vaatamisel see teisenemine saab meile selgemaks. Romantiline romaan on katsetus, millest midagi ei tulnud, need jäid kirjanduslikuks umbteeks ja alates 19. sajandist on meil palju selliseid kirjanduslikke umbteid. Emily Bronte? "Vihurimäe" - kui neid vaadata, siis võib see lugemine isegi huvitav olla. Lineaarne narratiiv oli kujunenud mittefiktsionaalsete kirjandusest 18. sajandil - tekib järjestikune narratiivi tüüp ja see on see, mis rajas aluse 19
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Me oleme kas mentaalselt või emotsionaalselt polariseeritud, ja ainult need, kes on mentaalselt polariseeritud suudavad viia tahte kaudu energia metaaltasandile. Kui seda seadust on täielikult haaratud , saame me aru, miks hea tahte avaldus pole laialt levinud. Djwhal Khul väidab:"On täiesti loomulik, et heatahe saab avastatud maailma jüngrite poolt, sest heatahe väljendub inimkonna andmekogumikus. Heatahte teadjad maailmas on magneetiline seeme tulevikus." S.o. Kiirgused ja Pühendumised lk.110. Meie mentaalne võime täna on valmis nägema ideed ja eesmärki vormi taga. Meil on olemas võime konstrueerida juhtuvat ja näha asja lõpuni viimist. Igatsus luua armastav hea tahte kaudu väljendatud tegevuse "stsenaarium" see on Heatahe. Ta on ühtlasi ka hariv protsess, kus vastuvõtjal on vabadus võtta idee vastu või mitte. Heatahte levimine ja hulga suurenemine maailmas lasub
ainult inimese enda isikust (seal, kus ei ole riiki) või (riigi puhul) isikust, kes seda esindab või lepitajalt või kohtunikult, kelle lahkarvamusel olevad inimesed ametisse seavad ning kelle otsusest nad teevad hea ja halva reegli. 12.: Religioon on vaid inimeses. Nähes, et religiooni ilminguid ja vilju leidub vaid inimeses, ei ole põhjust kahelda, et ka religiooni seeme asub vaid inimeses, ja see koosneb mingisugusest erilisest omadusest või vähemalt selle märkimisväärsest tasemest, mida ei leidu teistes elavates olendites. Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. Olles kindel, et kõigil asjadel, mis on tänaseni kestnud või mis kestavad edasi tulevikus, on põhjused, on võimatu, et inimene, kes kogu aeg püüab kaitsta end kurja eest,
)Tegelesid ka saaduste töötlemisega tööstuslikult,tõstes sellega lõpptoodangu kvaliteeti ja hinda.Edasi moodustasid väiksemad talud kokku spetsialiseeritud talu,kus osa maad eraldati ühe kultuurtaime kasvatamiseks.Nendest arenesid spetsialiseeritud suurtalud,kes laiendasid oma maasid. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas(teravili) ja Põhja-Ameerikas(mais). Ekstensiivsed suurtalud on tuhandete kilomeetrite suurused,põllumaadele külvatakse seeme maha selleks palgatakse külvajad,peremees ise elab linnas ja ostab toitu poest.Sügisel tuleb koos palgatöölistega tagasi ning laseb vilja koristada,ära viia ja maha müüa.Seda tehakse kuivema kliimaga aladel,hõredalt asustatud aladel,saagikus madalam.Selle kompenseerib vähene tööjõu kasutus ja suur saagi kogus.(Põhja-Ameerikas,Brasiilias,Aasias,Austraalias).Rantso on suur loomakasvatusmajand,kus rohumaid on kümneid tuhandeid kilomeetreid.Kasvatatakse lambaid,
Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse mune ja partneri seemet. Seeme säilitatakse seemnehoidlas. Areng otsene. 33. Väheharjasussid - harjased 4 kimbuna alates II lülist või puuduvad, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid). Kehaseina epiteeli paksend-vöö. Kaanid Paarituvad, munevad kookonisse. Suguavad paaritud. Neil puuduvad harjased ning kehalülisid pole väljaspoolt näha. Kaanidele on iseloomulik iminapp 34. Loomariigi suurimaid hõimkondi, 50 000 liiki. Enamasti meres, palju ka magevees, maal
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
Balti laenud hõlmavad väga mitmesuguseid mõistepiirkondi, kõige arvukamalt on nende hulgas põllunduse ja karjakasvatusega seotud tüvesid. Balti laene esineb isegi mõisterühmades, kuhu tavaliselt ei laenata, nende seas on nt kehaosade nimetusi ja sugulussõnu. Balti laenud on nt aas ‘silmus’, aeg, haljas, hammas, hani, hein, hernes, hõim, härg, kael, kaim, kirves, kõrs, lahja, lõhi, mets, mõrsja, nõbu, oinas, pahmas, puder, ratas, regi, seeme, sild, tael, tara, tiine, vagu, vaha. balti laenud – tulnud II aastatuhande lõpust eKr alates, u 90-100 tüve. Need on tulnud ühisest balti algkeelest (balti keelte ühisest eelkäijast). Balti laenud näitavad tihedaid kontakte rahvaste vahel, sest sõnu on rohkelt ja valdkondades, mis eeldavad kontakte, tihedad sugulussidemed, nn „põhjusetud laenud“, vahetud kultuuridevahelised kontaktid. Segasustuse tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes
pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied 0,5-1,5 cm raagudel, koondunud tipmistesse kuni 40 cm pikkustesse kobaratesse; õitsemine algab kobara alt. Õied punased; tupp on kuni 12 cm pikk, kroonlehed 12-18 mm pikad. Algul avanevad tolmukad, siis emakas; esineb nn. eel-isasus. Õitseb juunist septembrini. Viljaks 4-8 cm pikk kupar, milles suurel arvul karvatutiga lendseemneid. Kuiva ilmaga hõljuvad seemned õhus kaua, kandudes katustele, müüridele. Seeme idaneb vaid valguse käes. Paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetega. Kasutamine: taime noored võrsed sobivad koduloomadele söödaks. Noored lehed kõlbavad kasutamiseks salatina. Kuivatatud lehti kasutati Ingeri külades hiina tee asendamiseks ja võltsimiseks (taime venekeelne nimi on ivan-tsai). Risoomid on maitselt magusad ja neid on kasutatud lisana toidule nt. jahu sees. Hea meetaim. Levik: Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis, ka saartel.
Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes, mille eritab epidermis, aga mis võib sisaldada ka sidekoe elemente, isegi veresooni. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Merituppede sigimine: Mittesugulisel sigimisel tekivad pungad kas otse kehal või siis erilisel väädil, stoolonil; üksikutel merituppedel pungad eralduvad, koloonialistel jäävad kokku. Täiskasvanud merituped on mõlemasoolised. Munad ja seeme heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa. Kogu keha katab vastse tuunika, aga tihedalt. Moondeks kinnitub vastne näsadega merepõhja. Suu ja kloaak pöörduvad ülespoole; saba tõmmatakse keha sisse ja imendub kiiresti ning täielikult. Vastne on tüüpilisem
ning oma põlguse objekti põlastusväärseks ja tähtsusetuks. RELIGIOONIST Religioon on vaid inimeses. Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu. Neli religiooni loomupärast seemet. Ja neis neljas asjas usus vaimudesse, teadmatuses teistsugustest põhjustest, pühendumises sellele, mida kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. 1 Religioone teeb erinevaks kultuur. Inimesed on loomupäraselt võrdsed, sest peavad enda üsna targaks ja on oma osaga rahul.
20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus. Kastmetes. · Ploom - Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest. Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranzist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte. Ploome võib süüa värskelt. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid
Daeva head vaimud Yazata kurjad vaimud Maailm on olemuselt hea, kuid on hetkel tikutud kurjuse rünnakutest Viimne lahing ehk Frashokers: - Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut - Headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus Kayu Marti abiga - Kayu Mart sünnib neiust, kes jäi veekogus, kus oli säilinud Zaratustra seeme, supeldes rasedaks - Kuna Ahura Mazda lõi maailma mõtte jõul, siis muutus Ahriman materiaalseks ning teda saab hävitad - Lahingule järgneb kohtumõistmine ja taeva ning maa ühendamine Inimese postuumne staatus määratakse maapealse elu järgi elus - igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada ja tagada koht taevas jumala juures: - 4 päeva pärast surma toimub inimese üle kohtumõistmine
kahe päeva jooksul, samuti tseftriaksooni ja tsiprofloksatsiini - annavad 95-100% efekti. Spetsiifiline profülaktika vaktsiinidega abil, sisaldavad polüsahhariide A, C, Y ja W135. Vaktsineerimine toimub ainult epidemioloogilistel näidustustel siis kui reisitakse menngiidi endeemilisse koldesse või esineb haiguspuhang. Neisseria gonorrhoeae Gonokokke kirjeldas esimesena Albert Neisser 1879 a. Termin gonorröa tuli kreeka keele sõnadest "gonos"- seeme ja "rhoea"- voolama, vool. Väikesed, 0,81,0 µm, Gram-negatiivsed, liikumatud diplokokid, eosteta. Neeru- või kohvioakujulised. Reservuaariks vaid inimesed. Levik suguliselt. Asümptomaatiline kandlus genitaalidel, nina-neelus, pärakus. Füsioloogia Aeroobid, vajavad kasvuks natiivseid toitaineid (verd, hemiini, proteiini) ja 5-10% CO2 keskkonda. Optimaalne kasvutemperatuur on 3537°C. Antibiootikume sisaldaval valiksöötmel (modifitseeritud Thayer-Martin, Martin-
ABINÕUD Liiga vähe armastust Ükskõik kuidas me neid kahte mõõdet ka ei kombineeri, head tulemust ei ole võimalik saada. Äärmused laste kasvatamisel ei anna häid tulemusi, nagu õpetab ka Aristoteles oma vooruseõpetuses. Võiks küsida ka nii: kas on ühtegi eluvaldkonda, kuhu äärmused sobivad? Tuletame siinkohal meelde Jeesuse tähendamissõna külvajast ja seemnest: seeme ei tärka liiga kõvakstambitud südames - need inimesed mõtlevad ainult maistest asjadest; seeme ei tärka ka liiga pealiskaudsetes südametes, kes ei suuda keskenduda ja jooksevad üha uute virvatulede järele; seeme ei tärka ka südames, mis on liiga täis himusid, tahtmisi ja kirgi - need lämmatavad seemne. Valikuvabadus Inimene on kogu elu muutuv ja teisenev olend. Kuigi meile tundub, et pikkuse ja tugevuse
Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Martin Repinski Mailis Reps Signe Riisalo Kai Rimmel Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Kristina Šmigun-Vähi Marko Šorin Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev duur, mis töölehe Riigikogu andmete alusel moodustab töölehele Tabel andmetabeli sioon, komisjon, e-postiaadress (kindlasti selles järjestuses) gid peaksid olema ka korrastatud tabelis. s kustutama andmed tulemustabelist (pealkirjad jäävad alles).
Männi külvamist tuleks eelistada istutamisele: 1) vähemviljakatel aladel enne maapinna kamardumist; 2) kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kuhu on istutamine raskendatud; Männiseemned tuleb külvata kevadel varakult eelnevalt ettevalmistatud pinnasele. Kaseseeme külvatakse kas kohe pärast kogumist või samuti kevadel vara. Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui sügisel. Sügiskülvi puhul on näriliste kahjustuste oht! Külviviisid: 1) Ridakülv - seeme külvatakse ülepinnaliselt ribadena ettevalmistatud maapinnale enamasti katkendlike ridadena - iga meetri järel 0,5 m külvi (Mä kuni 15 seemet) 2) Lapikülv - juurimata raiesmikel, lapid ettevalmistatud käsitsi või masinaga, algul maapind kobestada, siis külvata seemned hajali kogu lapile (Mä ca 25 seemet) ja vajutada kinni. Kasel jäta seeme mullaga katmata või kata 1-2 mm kihiga. Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne
emastaime seemnetel. 34.Apomiksis vegetatiivne paljunemine seemnete kaudu,aseksuaalne seemneline paljunemine,bioloogiliselt aga embrüo moodustamine ilma viljastumiseta. Apomiksise erivormid: loeng 8 on joonis a.)gametofüütne--embrüo areneb lootekoti baasil b)sporofüütne---embrüo moodustub sporofüütsete rakkude baasil sporofüütne isesobimatus (tolmutera kas ei idane või idaneb poolikult sama genotüübiga. emakasuudmel) Partenogenees-- Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv. Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 35. Apomiktilise paljunemise eelised ja puudused- Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Viljad ei taga seemnete tekkimist.Emased lehetäid
ka keraa-mika esemed vahelt Vene- Ardu Looma- Venekirved, Dnepri ja Härg, oinas, 2500 eKr kirves pidamine, nööri jälgedega Reini jõe hein, hernes, neoliitikum vilja kasvata- keraamika vaheliselt seeme, vagu, mine alalt kirves Asva Asva, Kõik kivikirved, kammke- IX-VI saj eKr Jäbara eelnevad pronks esemed raamika ja venekirve elanike