14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus. Taimsed hormoonid ehk fütohormoonid sünteesitakse taime erinevates rakkudes, mitte spetsiifilistes kudedes või organites. Auksiin: Indooli derivaat, Soodustab rakkude jagunemist ja venitust, Taime tipu ja juurte kasv, Esineb aktiivne transport ja kiire difusioon, Tekib võrse ja juurte tippudel ning seeme algetes. Tsütokiniin: Sarnased adeniilile. Leidub lehtedes, viljades ja seemnetes. Tsütokiniini ja auksiini koostoime stimuleerib rakkude jagunemist koekultuurides. Stimuleerib pungade teket. Aeglustab lehtede vananemist kiirendades valkude sünteesi. Toimib vastupidiselt auksiinile stimuleerides pungade teket. Etüleen: Ainus gaasiline hormoon. Soodustab viljade valmimist, lehtede langemist ja inhibeerib rakkude kasvu. Soodustab emasõie teket. Giberelliin: Kontrollib võrse pikenemist
Sugukond kõrrelised – Poaceae Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Tuultolmlejad Loeng 12 39. Päriskaheidulehelised, iseloomustus PÄRISKAHEIDULEHELISED on ¾ õistaimeliikidest -- Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi
või turvasmulda. Mõlemad neelavad päikesekiiri rohkem kui lumi ja ja kiirendavad seega lume sulamist.Kevadel, kui muld on tahenenud, on vaja taliviljaoraseid äestada. Äestada on soovitatav külviridadega põiki, mitte risti.piki ridu äestades vigastatakse orast kõige rohkem. b) Suviteraviljade külvijärgne mullaharimine algab tavaliselt põllu rullimisega. Tänu sellele saavutab seeme parema kontakti mullaga. Suviteravilja külve ka äestatakse. Sellel on kaks eesmärki : mullakooriku vältimine ja umbrohutõrje c) Kartuli külvijärgne harimine algab kergematel muldadel vagude rullimisega.kui mugulad on kartulipanekul jäänud osaliselt mullaga katmata, on esimesi töid lisamuldamine. Umbrohtude tärkamisel haritakse kartulipõldu muldamiskultivaatorist ja äketest koosneva agregaadiga.kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama
Niisiis iseloomustab silo tihendatud, kobestatud pinnakihi sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. kvaliteeti selle toiteväärtus ja söömus. Uuskülviviisid: 1. reaskülv- külviks tuleb kasutada spetsiaalseid heintaimede külvikuid, seemedite Heina väärtus seisneb eelkõige kiutarbe ktamises, D-vitamiini allikana, kinnis-ja haigete loomade ning vahekaugus peaks olema 7,5 cm ja külvisügavus 1-2 cm. 2. hajuskülv- teravilja külvikust jookseb seeme vasikate söödana. Hein peab olema korralikult kuivatatud, sest muidu kaasnevad suured käod. Hoidlas hajusalt maapinnale kus see segatskse mullaga külviku järel veetavate äketega või turvsmuldadel peaks heina kuivaine sisaldus olema 80-85%. kahekordse rullimise abil. Rohusöötade kvalittet sõltub paljudest tegurritest nagu heintaimede liigist, sordist, koristusaja
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
(ravitakse ka mõningaid tõsisemaid sapihädasid) Moos- 1 kilo marjade kohta 1,5 klaasi vett ja 4 klaasi suhkrut. Maitsestamiseks segatakse hulka sidrunikoort ning õuna- või muud mahla, keedetakse ca 30 min, kuni moos paks. 7) Kontpuud (Cornus) Verev kontpuu(põlisliik) ja Siberi kontpuu. Lehed on laiad, lopsakad ja terveservalised.. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena. 8. Kukerpuu (Berberis vulgaris) Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas
Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. · Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. · Võrsed väljast rohelised. · Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. · Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. · Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised · Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav
Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga. Seemnerüü söödav, seeme ise ja puit mürgine. Araukaariad. Hinnatud puidu, vaigu ja seemnetelt. Lõunapoolkeral. Vastaklehiktaimed. Maailmas umbes 50 liiki. Kuulub kolm perekonda: Efedra (Stepi ja kõrbe taimed, lehed redutseerunud, käbid rühmadena väga väikesed, meenutavad õisi. Meenutavad välimuselt osja. Mürgised, mürki kasutatakse ravimina (efedriin)), Vastaklehik, Miraabilis (elu jooksul kaks lehte: esimene iduleht, järgmised kaks aluslehte, mis alt kasvavad ja ülalt mädanevad
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
goldplants.eu/images/logo _zdjecia_byliny_klmno/omieg_wschodni_doronicum_orientale_logo.jpg&im grefurl=http://w . Purpur-siilkübar (Echinaceae purpurea) Püstine, puhmjas, kõrge (60-100cm), levib risoomide abil, vili on seeme, Põhja-Ameerikast pärit Kasvukoht sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust Pinnas vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast mulda, talvel katmist ei vaja Õied korvõisikud heleroosast oranzi ja punakaspruunini, õisiku keskel putkõied, mille värvus oranzikaspruunist mustjaspunaseni, õitseb juulist septembrini (kuni sügiskülmadeni). Lehed hambulised, teravsaagjad
1. Levivad loomadega - nt takjas, pihlakas 2. Levivad tuulega - nt kask, võilill 3. Levivad veega - nt vesiroos, kollane võhumõõk 4. Levitavad ise - nt lemmalts 4. Seemne ehitus. Seemne idanemiseks vajalikud tingimused. Vegetatiivne paljunemine. Sugulise ja vegetatiivse paljunemise võrdlus. EHITUS. Seemnes paikneb uue taime alge (idu e. loode) ja toitainevaru ning seemet katab tugev kest. IDANEMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED. 1) Soojus 2) Piisav niiskus 3) Hapnik (idanev seeme vajab palju energiat, seega ka hapnikku selle saamiseks) VEGETATIIVNE PALJUNEMINE. Uus taim areneb mingist vanemtaime osast. Vegetatiivne paljunemine toimub juurte, varte, lehtede või nende osadega (nt juuretükkide, mugulate, sibulate või risoomiga) SUGULINE JA VEGETATIIVNE PALJUNEMINE. Suguline paljunemine - 1) Järglased arenevad viljastatud munarakust, mis paikneb õies. 2) Järglased võivad kasvada vanematest kaugel
ainult inimese enda isikust (seal, kus ei ole riiki) või (riigi puhul) isikust, kes seda esindab või lepitajalt või kohtunikult, kelle lahkarvamusel olevad inimesed ametisse seavad ning kelle otsusest nad teevad hea ja halva reegli. /…/ Peatükk 12 Religioonist Religioon on vaid inimeses. NÄHES, et religiooni ilminguid ja vilju leidub vaid inimeses, ei ole põhjust kahelda, et ka religiooni seeme asub vaid inimeses, ja see koosneb mingisugusest erilisest omadusest või vähemalt selle märkimisväärsest tasemest, mida ei leidu teistes elavates olendites. /…/ Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. /…/ Olles kindel, et kõikidel asjadel, mis on tänaseni kestnud või mis kestavad edasi tulevikus, on põhjused, on võimatu, et inimene, kes kogu aeg püüab kaitsta end kurja eest, mida ta kardab, ja soetada endale head, mida ta
Ainsus en pojke (üks) poiss en pojke-s (ühe) poisi pojke-n-s (selle) poisi boll pall boll pall en flicka (üks) tüdruk en flicka-s (ühe) tüdruku flicka-n-s (selle) tüdruku mössa müts mössa müts ett äpple (üks) õun ett äpple-s (ühe) õuna äpple-t-s (selle) õuna frö seeme frö seeme ett barn (üks) laps ett barn-s (ühe) lapse barn-et-s (selle) lapse mor ema mor ema Mitmus pojk-ar poisid pojk-ar-s poiste pojk-ar-na-s (nende) poiste boll pall boll pall flick-or tüdrukud flick-or-s tüdrukute flick-or-na-s (nende) tüdrukute
koorimisseade töötab liiga sügavalt, mille tõttu äralõigatud riba ei lange vao põhja, vaid jääb künniviilude vahele - viilud ei tohi olla serviti, vaid peavad olema korralikult pööratud nii, et järgneva kultiveerimisega saadakse kerge vaevaga hea külvialus. Kultiveerimisega ei tohi pinnale tuua kõrretüüd ega rohelisi mättaid! - Künniviil ei tohi laguneda suurteks pankadeks ja kamakateks, millede vahele saaks seeme sattuda, vaid peab sisaldama piisavalt mulda, millest oleks võimalik harida hea külvialus. Adra kõik sahad peavad töötama võrdse sügavuse ja laiusega Erinevad haardelaiused künnil Kitsam (külvieelne) Laiem (sügiskünd) - parem sõmeralisus - hea läbikülmumine - ühtlane külviaseme moodustumine - panklikum ülakiht
Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne. 11 Sünteetiline konto peab väljendama teatud liiki varude grupi üldnimetust, mis võimaldab varud rühmitada erinevate bilansikirjete vahel. Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui ka mitterahalises väljenduses. Nt sünteetilise konto all
mis ei kuiva iialgi täielikult meie teekonnal läbi kõrbekuumade aastate." Ruffini 6 · ,,Kodu, kus on ema on parim koolidest. Seal saab laps rõõmsameelsuse, kannatlikkuse, eneseavastamise ja abivalmiduse õppetunde." Mona Fouad El Sakka, 16-aastane · ,,Minu ema on nagu ilm ja mina olen ainult seeme. Ilma päikese ja vihmata ei kasva minust tervet ja ilusat lille. Tema soojus ja armastus paneb mind kasvama. Suuremaks ja suuremaks." Ling Tai, 11-aastane · ,,"Näed," ütlesid Sa. ,,Ükski rohuleht pole täpselt selline kui teine." ,,Pea kõike kalliks, sest see ei tule enam tagasi." Ja mina olen meeles pidanud." Pam Brown · ,,Minu emal õnnestus panna mind paljusid asju mõistma... tõesti, tema
a. Kuju ja funktsioonid. Sõja ja tarkuse jumalanna; kunsti ja käsitöö soosija. Kaitses Ateena linna b. Sünnilugu. Hephaistos lõi Zeusi pea kirvega lõhki ja sealt kargas välja Athena. Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose,
Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine - Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks
Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud,
Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas ja seda seni, kuni puu saab 25 aastaseks. http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09) Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=611(09.02.09) Kohv saabub Ameerikasse Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Pärast seda loodi kohvimajad New Yorgis, Philadelphias, Bostonis ja teistes linnades. 1773. aasta Bostoni
4) kuivatamisel tuleb arvestada samade nõuetega kui teiste toiduviljade juures: - vili ei tohi kuumeneda enne kuivatamist, - algniiskuse 18 - 21°C juures ei tohiks kuivatamistemperatuur tõusta üle 48 °C; - teri ei tohi surnuks kuivatada. 31. Rukki kasutamise võimalused. Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks. Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt: - seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes,
jahedate ilmadega Kastmisega hilinemisel hakkavad pead lõhenema. Rohke kastmine varajases kasvufaasis võib taimi nõrgendada, sest taime juurekava on pindmine. Hilisem rohke kastmine on kasulik. Kastmisnorm on 15.. 25mm. Kasvuperioodi alguses aitab isegi 10 mm suuruset kastmisnormist. Keskmine veetarve on 2,5 mm ööpäevas. Lillkapsas vajab kasvuks niisket õhku, siis on otstarbekas kasta väikeste normidega (5mm). Kurki külvatakse mai lõpul, seega tavaliselt satub seeme kuiva mulda, mistõttu idanemine on pikk ja ei pruugi kurk üles tõusta. Seepärast soovitatakse enne külvi pealmine kiht läbi kasta.Piisab 5-10 mm kastmisnormist. Eriti oluline on kurgi kastmine pärast õitsemise algust. Pindmine mullakiht peab vegetatsiooni kestel olema niiske, liiale ei tohi kastmisega minna, sest kurgi juured vajavad õhku. Soovitav on tihe kastmine väikeste normidega( 5- 10 mm).Vihmutamisel tuleb jälgida, et kastmisvesi oleks soe 15 C.
K kadu sõna lõpul – algas ilmselt juba aastatuhande esimestel sajanditel. Esialgu säilis vaheastmena sõnas kõrisulghäälik, mis on Võru murdes praegugi olemas. Seepärast ei kadunud seoses lõpukaoga k-eelne vokaal. Arvatavasti XIV sajandil kadus põhjaeesti murdealal ka see k jäänus. K on sõna lõpust kadunud ka enamikus läänemeresoome keeltes, kadu ei toimunud üksnes vadja idamurdes. Sõnalõpulise n-i kadu – Nt. *seemen > seeme, *nainõn > *naine, *õnnottõn > õnnetto, *matalan > *maDala. Põhjaeesti murretes jäi kadu ainsuse 1. pöörde lõpus toimumata, vrd. põhjaeesti laulan, lõunaeesti laula ‘laulan’. Muutus toimus XV-XVI sajandil. Sõnalõpulise n-I kadu või nõrgenemist on täheldatud mitmes muuski läänemeresooe keeles, muutuse aegki on erinev. 10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. Lõpukadu, s.o. sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides
4. Lehed ja pungad: Pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul, kolletuvad ja varisevad novembri algul. 5. Õied ja viljad: Käbid moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punased või rohelised, õitsemise ajal püstised. Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb mai algul, seeme valmib septembri lõpus - oktoobris. Käbid avanevad halvasti, seemned varisevad järgmise aasta aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule, noor võrse võib kasvada läbi käbi. Seemned helepruunid. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, valgusenõudlik. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Eluiga kuni 500 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit. Euroopa lehist kasutatakse haljastuses pargi- ja aiapuuna.
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Pähkleid armastavad süüa oravad, mänsakud ja rähnid. Kõik nad korjavad pähkleid toidutagavaraks, peites neid pragudesse või maa sisse. Osa pähklitest jääbki pärast välja otsimata ja läheb idanema. Niimoodi aitavad need looma- ja linnuliigid sarapuudel levida. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi,
Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakat mulda. Soojalembene, väga varjutaluv. Talub hästi linnaolusid. Okkad tumerohelised, läikivad 2-3cm pikad, terava tipuga. Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad. Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes
(ümberlõikamisekombe põhjendus: nii naised kui mehed lõigatakse dogonite juures ümber). Sellest vahekorrast tuleb saakal, natuke halvaloomuline trickster. See, et tuleb saakal, on esimese vea (see et pesa lõhuti), ebapuhtuse sümbol. Saakali sünd loomisprotsessi ei peata, esmased jumalad saavad omavahel hästi läbi, harmooniline lugu. Järgmisena sünnib maa ja Amma sugulusest Nommo. Ta on kahesooline, tema tõeline olemus on vesi, kehastab vett, mis on ka tema seeme, millel on eluandev vägi. Tal on neli kätt ja neli jalga. Tema loodud kaheksa esivanemat on ka kahesoolised. Näeb oma ema Maad, kes on halvas tujus, kuna see lugu hakkas ikkagi halvasti (termiidipesa lõhkumine). Nommo laskub maale spiraalse punutisena (DNA?). Sellest saab Maa omale riietuse. Samas ka vesi ja kõne. Kui N räägib tuleb tema suust aur, mis tuleb spiraalselt ja sisaldab sõnu. Esimene keel samastatakse täiusliku algaine veega
Tootmisprotsessis töö objektid tarvitatakse ära täielikult ja nende koguväärtus kandub üle valmistoodangule. Rõhuv osa käibevaradest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna, kusjuures kokku nad moodustavad tootmiskäibefondi. Tootmisväliselt esinevad käibevarad moodustavad ringlusfondi (rahalised vahendid, realiseerimisele kuuluva valmistoodangu maksumus ja vahendid arveldustes). Käibevara struktuur: 1. Tootmisvarud söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal, varuosad ja remondimaterjal, naftasaadused ja kütus, mineraalväetised, pestitsiidid, ehitusmaterjal jooksvaks remondiks, väikevahendid. 2. Lõpetamata toodang- noor ja nuumloomad, lõpetamata taimekasvatus- loomakasvatus ja muu toodang. 3. Valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes. Käibevarad koosnevad oma- ja laenatud vahenditest. Omavahendid kindlustavad tootmise igapäevavajaduste rahuldamise
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
läbimõõduga kuni 1 cm. Õied asetsevad üksikult pikkadel raagudel lehekaenaldes. Õitseb juunist oktoobrini. [2, 10] Vähenõudlik taim, mis kasvab päikesepaistel, poolvarjus ning isegi varjulises kohas. Eelistab niiskemat, kerget kivist mulda, kuid varjus kasvab ka kuivemal mullal. [10] Paljundatakse peamiselt jagamisega ning juurdunud vartega kevadel või sügisel; harvemini seemnetega, mis külvatakse avamaale sügisel (oktoobris) või kevadel. Seeme idaneb 1-4 nädalat. Paljuneb ka isekülviga. [10] Harilik müürilill on hinnatud haljastuses oma pika õitsemisaja ning dekoratiive lehastiku tõttu. Müürilill leiab kiviktaimlas mitmekülgset kasututust: õitsva pinnakattena, müüripragudes või asteplaatide vahel. Samuti sobib moldaeda ja teistesse loodusliku ilmega konteineritesse. [2, 10] Sobivad naabrid müürilillele on madalad hostad ja sõnajalad, poolpõõsad, kollane kukekannus,
vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud. Sest vastusena olevat ta väitnud, et oleva arche`ks on vesi. Aristotelese järgi tähendavat see seda, et kõik asjad moodustuvad mingil viisil veest. Seda väidet on esmapilgul raske mõista. Aristoteles oletab, et Thales on niisugust väidet tehes tuginenud tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett – taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad ilma joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja osutatud põhjendus ei taha hästi haakuda. Tollest põhjendusest ei paista nimelt paratamatult tulenevat Aristotelese väidet, mis omistab Thalesele seisukoha, mille kohaselt kõik asjad tõepoolest ka sõna otseses mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb nendest põhjendustest mulje, nagu tähendaks väide, et vesi on arche,
" ( Selleks, et luua maale loodus, loomad ja inimene on tõesti tarvis eraldada maa vest. Ainevahetuse seaduse alusel tähendab see vesiniku siseenergia tootmist mille tagajärjel tõmbus vesi kokku madalikkudesse. Ja arvestage seda, et vesinik on samuti energia kui inimene õpiks kasutama rahuotstarbeks vesiniku jõudu sellisel juhul oleks inimkond õigel teel. ) Salm 11. Ja Jumal ütles: ,, Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, millede viljas nende seeme on, nende liikide järele maa peale!" Ja nõnda sündis: ( ainevahetuse seaduse alusel tähendab see ahelreaktsiooni seaduse rakendamist looduse suhtes, kus üks olevus kutsub esile teise vajaduse ja maale loodi hapniku tootmise vahendid ehk loodus oma täiuslikus seisundis, sest ilma hapnikuta ja veeta ei saa eksisteerida ükski bioloogiline aine. Seega saime kolm ainet ilma milleta ei saa eksisteerida ükski populatsiooni
Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest. W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule. Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks sisendressurssideks seeme, väetised ja taimekaitsevahendid. Nende osakaal materiaalsetes kuludes on ca 40-45%. Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang.
Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata. See on vajalik selleks, et takistada põõsa metsistumist (Hiie 2008). Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kevadine... 2011). 29.4. Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi (Lumimari 2011). Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks (Sarapuu 2000). Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks (Lumimari 2011). 30
Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tules puud, vaatamata kasukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant 2013). 2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised. Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha. (Hageneder 2006) Kirsipuu on keskmise suurusega puu, mis algupäraselt pärineb Euraasiast ja on naturaliseerinud Põhja-Ameerikas. Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi
(Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega. Kindlam on aga valida hoopis madalamad ja laiuvad põõsakujulised isendid siis kaitseb neid talvekülma eest lumikate. Harilik jugapuu õitseb aprillis-mais, ta on tuultolmleja. Nad on kahekojalised taimed: marjataolisi mahlakaid punaseid üheseemnelisi käbisid kannavad ainult emastaimed. Punane viljaliha on magus ja söödav, vilja keskel asuv suur seeme aga tugevalt mürgine. Mürgised on ka teised taimeosad. (Jugapuu perekonnakirjeldus) Jugapuu võib erandjuhul üle minna ka ühekojalisusele ehk ühel puul arenevad nii isasõied kui ka emaskäbid. Samuti võivad kujuneda seemneteta, partenokarpsed viljad. Jugapuu vilju söövad meeleldi rästad, siidisabad ja tihased. Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei saa nad selle ajaga mürgistust, vaid aitavad kaasa jugapuude levimisele.
tuleb kompostid mulda viia künniga. 3) Kesa väetamine (e. suvine). Kesa on põld, mida valmistatakse ette taliteraviljade külvamiseks. Taliteraviljad kasutavad hästi sõnniku otsemõju. P ja K anda soovitavalt perioodiliselt, aitab kaasa saagikvaliteedile. 2. KÜLVIAEGNE väetamine e. väetamine koos külviga. 1) Paiklik väetamine . koos külviga antakse ka väetis, kasutatakse teraviljadel.Väetist ei anta sinna, kus on teravilja seeme, vaid paikliku väetamisega viiakse väetised mõni cm sügavamale sellise asetusega, et 1 väetiserida on kahe teravilja tera kohta. See on nii, sest juured lähevad sügavamale. Teraviljade künnisügavus on 3...5 cm
Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline. Konkurentsi sümmeetria tähistab seda, kas on olemas selged võitjad või mitte. Väike
6.teab taimeorganeid ja nende põhiülesandeid; tunneb jooniselt · Juur- juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega. · Vars- asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad, õied ning viljad. Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
seemned”, logoi spermatikoi (lad. k. rationes seminales), mis määravad iga üksiku asja loomuse. Läbistades kogu maailma on logos kõikehõlmava maailmakeha loomuseks, tema ennastsünnitavaks immanentseks jõuks ja looduslikuks seaduseks, mis juhib maailma arengut. Kõiges, mida me ümberringi näeme, on teatud osa üldisest valitsevast logos`est, ja igas üksikus nähtuses on tema logos`e seeme selle üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust. Antud asjaolu oli eelduseks, et inimene oleks võimeline maailmatervikut mõistuslikult tunnetama. Inimene teab midagi siis, kui ta on tunnetanud maailma mõistuspärasust, sellestsamast pärineb aga ka
päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Vernaliseerimine – õitsemine esile kutsumine madalate temperatuuridega. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Seeme vajab idanemiseks (tingimused): vett, soojust, valgust, pimedust, õhku. Idanemispuhkus : idu ebapiisavalt arenenud, inhibiitorite sisaldus, kestade läbimatus veele ja gaasile, läbikuivamise puudumine. See on kui ei ole valmis kohe idaneda. Vüib võtta palju aega selleks. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Taime puhkus. Heitlehiste puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid. Puhkeseisund on füsioloogiline seisund, mis on keskkfaktorite tõttu tehtud
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Näiteks siis, kui bilansipäeval on mõni bioloogiline vara (taim või loom) sellise kasvuetapis, millele lihtsalt pole turgu ning tulu saadakse alles tulevatel aruandeperioodidel. Ka sellisel juhul tuleb vara kajastada õiglase väärtuse alusel. (Vooro, 2014, lk 6) Näiteks Ettevõte ostis seemne ja külvas talirukki. D Kaubad, toore, materjal, teenused (kasumiaruanne) K Pangakonto (bilanss) 13 Selline kanne tehakse ostetud talirukki seeme kulusse kandmisel peale seemne külvamist ja kajastatakse kasumiaruande kirjel "Kaubad, toore, materjal, teenused". Taliviljakülv võetakse arvele valmidusastme järgi: D Ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (taliviljakülv) (bilanss) K Kasum, kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) Alates hetkest, mil soetusmaksumuses kajastatud bioloogilise vara õiglase väärtuse hindamine osutub
See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiku veel leida võib on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Haljasaladeel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes, see pole talle vastumeelt, kui elukeskond just elu jooksul väga palju ei muutu. Jugapuu levikut piirab talvekülm. Paljuneb peamiselt seemnetega. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid, mille sees olev seeme on mürgine. Lisaks on mürgised ka puu võrsed, okkad ja koor. Jugamaa puit on pruunikaspunane, hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Hooldus Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust
Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad. Tänapäevani on säilinud kroonirühm „paljad kahepaiksed“ (Lissamphibia) – konnalised (Anura), sabakonnalised (Urodela) ja siugkonnalised (Gymnophiona) –, mis on tekkinud palju hiljem, alles Keskaegkonnas. Neil pole rüüd. 122. Kahepaiksete ( Amphibia ) ja amniootide ( Amniota ) põhiline erinevus, ja milleks see? Kui kahepaiksed koevad (munad ja seeme heidetakse koos vette), siis amnioodid peavad õhukeskkonnas paarituma, et munarakud saaksid viljastatud emaslooma kehas. See teeb nad veekogudest sõltumatuteks. Samuti on roomajatel suur ja väike vereringe osaliselt lahus, ja peaaju arenenum kui kahepaikseil. See võimaldab intensiivsemat ainevahetust ja aktiivsemat elu. 123. Roomajad ( Reptilia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 124. Linnud ( Aves ) – klaad või graad? 125
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
