Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas. Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest.
Aegade algusest saati on inimesed vaadelnud maailma enda ümber ja imestanud - miks see kõik nii on ja kuidas on see kõik alguse saanud? Kes on loonud taeva, päikese ja kõik teised tähed? Kes teeb nii, et igal aastal saabub kevad, tuues uue elu maailma, mis talvel näib olevat surnud ja külm. On see osa mingisugusest plaanist, et pisike seeme kasvab ilusaks taimeks, millest saavad toitu inimesed ja loomad? Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi,
kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema.
õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu
teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Tollest põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee
tähendab sõna "adam" 'inimene') oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev. Johann Sandri mõtteid Ma arvan, et see on kõige toredam töö, mis nende kolme aasta jooksul saab tehtud. Täitsa tore oli seda kuplit ehitada
Esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. 2.Tütarrakkude üksteisest sõltumatu jagunemine. 32. Kuidas on tekkinud ühemunakaksikud? Ühemunakaksikud tekivad siis, kui üks seemnerakk viljastab ühe munaraku, mis pooldub, nii et selle tulemusena ei teki mitte üks, vaid kaks loodet. 33. Miks paljundatakse tulpe sibulatega, mitte seemnetega? Sordiomaduste säilimiseks 34. Nimeta kolm Eesti looduses kasvavat taime, mis paljunevad vegetatiivselt, märgi ka, mille abil. 35. Kuidas tekib seeme (toiduvaru ja idu tekkimine)? IDU - tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest; TOIDUVARU - tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest. 36. Kas ühel taimel tekkinud seemned on geneetiliselt identsed? Põhjenda. 37. Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire)
munatoidud, kastmed) ja magusatesse (puuviljamagustoidud, meega maiustused) roogadesse. Valmistatakse ka väga kvaliteetset toiduõli. 4 India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
kandjateks kromosoomides olevad geenid, kus on kodeeritud Moodustatud koos talitlevatest kudedest, mis täidavad ühist geneetiline info ülesannet 8) Kasvamine ja areng Taimede organid : juur, tüvi, õis, vili, seeme kasv: kindlaajaline mõõtmete suurenemine 5) Organisüsteemi e. elundkonna tase areng toimub pidevalt; otsene või moondeline 6) Organismi tase Organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst.
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
kW 5. Teravilja tootmise tasuvus. Tabel 8. Tootmise tasuvus Tulud Viljapind ha 300 Saagikus(kuiv vili) t/ha 4 Vilja kogusaak t 1200 Vilja müügihind kr/t 1600 Müügitulu kr 1920000 Sama kr/ha 6400 Ha-toetus kr/ha 1570 KOKKKU TULU ha.lt kr/ha 7970 Kulud Seeme kr/ha 430 Väetised kr/ha 952 Taimekaitsevahendid kokku kr/ha 300 Muud kr/ha 50 Muutuvkulud kokku kr/ha 1732 Kokku masina(püsi)kulud kr/ha 3319 Muutuv+püsikulud kr/ha 5051 Kokku muud kulutused kr/ha 361 KOKKU TULU ha-lt kr/ha 5412 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt kr/ha 7970 Muutuvkulud kr/ha 1732
Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega.
.. 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. 81. Harilik jugapuu Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised. H=15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl. 10...15 (25) m kõrgune puu
kaitsta. Galileo, ,,surm hinges", andis loobumisallkirja ning tõotas keelust kinni pidada; kardinal laskis tal minna, endal näol võidukas naeratus. Ta oli üheainsa karmi käsuga suutnud peatada planeetide liikumise ümber päikese. Galileo naasis löödult ja häbistatult Firenzesse. Mõnda aega jätkas ta laboratooriumivaikuses kaitseid, julgemata oma avastusest maailmale rääkida. Kuid geniaalsus on määratud avalduma, samamoodi nagu seeme on määratud idanema. Viimaks ei suutnud Galileo oma mõtteid enam vaka all hoida. Ta avaldas veel ühe raamatu astronoomiast, mis läks samuti vastuollu dogmaatiliste ja ortodokssete arusaamadega. Ta kutsuti uuesti inkvisitsioonikohtu ette, seekord kuritegu korduvaks, kuivõrd eelmise eest oli teda ju karistatud. Ning karistuseks ,,kahekordse kuriteo" eest oli surm. Kui inkvisitsioon ta aru andma kutsus, oli Galileo haige. Arstid saatsid selle kohta vastava märgukirja
vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5. Igal aastal tuleks mulda väetada kompostiga või muude orgaaniliste väetistega. Parajal hulgal orgaanilisi väetisi kasutades saab tagada taimedele mullas õige toitainete hulga. Toitainete (eriti lämmastiku) vaegus või liigne kogus mullas nõrgestab taimi. Ohtra
kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
415.Provide for- hoolitsema 416.Pull- tõmbama Q Quarry- kaevandus R 417.Random patterns juhuslik muster 418.Reduce ownership costs vähendama omandi kulu 419.Regular issues pidevad probleemid 420.Reinforce the theme of the outdoor rooms- tugevdama välisruumi temaatikat 421.Root system juurte süsteem 422.Routine maintenance igapäevane hooldus 423.Runoff- äravool S 424.Sanctuary-pühamu 425.Scale- mõõtkava, suurus, skaala 426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428.Self-contained room- omaette, kinnine ruum 429.Severe storms suured tormid 430.Shrub- põõsas 431.Shrubbery põõsastik 432.Silt - muda 433.Slope- kallak 434.Soil muld 435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond
Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused Muutused põllumajanduslikus tööhõives Maakasutus ja selle dünaamika Eestis Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi Põllukultuuride saagikus o Põllukultuuride saak sõltub alati olulisel määral konkreetse aasta ilmast, kuid peale selle on olulised ka kasutatavad sisendid: seeme, väetised, taimekaitsevahendid, tehnoloogia, sordid, teadmised, majandamisoskused jne. o Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise (nende kättesaadavust on parandanud ka otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteabe. Loomade ja lindude arvu muutused
enam-vähem püsimine on seletatav 2 asjaoluga: a) Stabiliseeriv valik- kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendid. b) Isolatsioonimehhanismid- takistavad liikidevahelist ristumist. Kordamisküsimused tolmeldajate osa kohta. 1. Selgita, arutle mis on tolmeldamise kriis ja mis on selle põhjused? Tolmeldamiskriisist räägitakse eelkõige seoses põllumajandusega. Vaadeldakse kas kultuurid on piisavalt tolmeldatud või ei. Seda tehakse nii et võetakse näiteks seeme, mis on tolmeldatud mesilaste poolt ja teine, mis on käsitsi tolmeldatud ning seejärel võrreldakse nende saakide suurust. Kui seemnesaagid on püsivalt/pikka aega väikesed, siis võib öelda et on tekkinud tolmeldamise kriis, mis võib olla põhjustatud kliima muutustest, mesilaste elupaikade hävinemisest/kadumisest, mesilashaigustest, pestitsiitidest, keskkonnasaaste tõttu või parasiitide leviku hoogustamisest. 2. Selgita, mis on tolmeldajate tähtsus inimesele ja loodusele?
alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarjutaluv valgus niiskus eelistab liivsavimulda muld puiesteepuuna, pargipuuna Kasutamine ´Baumannii´ - valgete täidisõitega, vilju ei moodusta Sordid juurestik hästi arenenud, sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat Märkused HARILIK LUMIMARI
Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest
On erinevad ensüümid sirgete ja hargnenud ahelate lammutamiseks ja spetsiaalselt hargnemissidemete hüdrolüüsimiseks. Organismis on ka ensüümid tärklise ja teiste polüsahhariidide sünteesimiseks. Tähelepanuväärne on tärklise ja tselluloosi näiliselt tühine erinevus: üks on ehitatud -glükoosi, teine -glükoosi jääkidest. Ometigi tingib see suured erinevused polüsahhariidide ehituses. Tärklised ja glükogeen on energeetilised varuained. Tärklis lammutatakse toiduks siis, kui seeme idaneb ja taim hakkab kasvama. Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. 3 Tselluloos Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest. Kuna igas glükoosijäägis on kolm vaba hüdrksüülrühma, ühinevad tselluloosi pikad molekulid omavahel vesiniksidemete abil. Nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis ongi taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on majanduslikult väga tähtis
Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu, kirves) 3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga
a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga. Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal selle üle lõplikku sõna (Salumaa, 1993, lk 32). 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) Augustinuse predestinatsiooniõpetuse kohaselt pole inimestel tahteavaldus t, Jumal määrab kellele armu annab. Jumal on teatud osa inimsoost juba ette valinud ja määranud õndsakssaamisele ja neile on ka väljaspool kristlikku kirikut tagatud pääs naudingule. Augustinus uskus elu teispoolsuses, kuid see oli võimalik vaid valitutele. Need, kes jäid
kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga. KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI. Selle juures nagu ka kevadise külvi korral on tähtis kõrge agrotehnika -
Lapse aktsepteerimine Lapsel on õigus saada selleks, kelleks ta on võimeline saama, ükskõik, kui palju see erineb tegevuskavast, mille vanem on tema jaoks välja mõelnud. Vanem, kes võtab last kui eraldiseisvat ja ainulaadset isiksust, mitte kui ,,omandit", on oma lapse käitumise suhtes sallivam, kuna tal pole tema jaoks malli, valmismõeldud mustrit. Selline vanem lubab oma lapsel saada selleks, kelleks tal on eeldusi saada. Aktsepteerimine on justkui viljakas pinnas, milles pisike seeme saab areneda kauniks lilleks. Pinnas annab seemnele ainult võimaluse. See vallandab seemne võime kasvada, kuid võime ise peitub seemnes endas. Nagu seemnes, on ka lapses võime areneda ja seda soodustab aktsepteerimine. Kui inimene tunneb, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on, siis saab ta sealt vabalt edasi liikuda ning mõelda selle üle, kuidas ta ise soovib muutuda, areneda, jõuda lähemale sellele, milleks ta tegelikult suuteline on.
Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast. Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad . Pungad on terava tipuga, tugevalt vaigused. Okkad (pikkus 4-8cm) on 5 kaupa kimbus, sinakas-rohelised, karmid, kolmekandilised, servast peenetäkilised; püsivad okstel 2-3, mõnikord 3-4 aastat. Noored emakäbid on violetjas-purpursed, küpsed aga helepruunikad, läikivad, pikkusega 4-5 cm, laius 2-3 cm, nendes on 35-40 söödavat seemet (pähklikest). Seeme pikkusega 5-6 mm ja laiusega 2-3 mm on pruun, ilma tiivakeseta. Seemnekandvus algab mitte varem kui 25-35 aasta vanuses, sõltuvalt ökoloogilistest tingimustest. Kannab vilja pea igal aastal, kuid vähe, suuremad saagiaastad on kord 2-3 aasta järel. Seemneid levitavad vöötoravad ja pähklimänsakad. Annab võrsikuid, võib moodustada lisajuuri (eriti sambla-tundras). Juurestik on enamasti pindmine ja aeglase kasvuga, täiesti külmakindel ja vastupidav külmade meretuultele.
puude perekond muskaadiliste sugukonnast (Myristicaceae), mis on esindatud Indias, Vaikse ookeani saartel ja Austraalias pea saja liigiga. http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/aromaatne-muskaat.d?id=65669668 Praegusel ajal kasvatatakse seda puud Indoneesias, Malaisias ja mõndadel Vaikse-Ookeani saartel. Ühe muskaatpähklipuult saadakse 1500-2000 vilja. Need on suured, hele- või hallikaskollased ja meenutavad kujult virsikut. Täisküpsed viljad lõhenevad. Paljastub seeme mida poolenisti katab õhuke, kuid üsna lihakas seemnerüü. Selle all asub tuuma ümbritsev õhuke puitunud kest. Muskaatpähkli seemnerüüst saadakse muskaatõit, pähklituumadest muskaatpähklit. Nii muskaatpähkel kui ka muskaatõis on tugeva peene lõhnaga ja kõrvetava vürtsiline maitsega, kuid lõhna- ja maitsevarjundilt teineteisest nii erinevad, et neid võib käsitleda kui kaht eri vürtsi. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.)
Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). Nende hulka kuuluvad ka paisseened. 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl
kopsukelmepõletik Gen. Iridis Iridum Kelle? Mille? Pleuritidis Pleuritidum Konsonanttüvelised kesksoost sõnad Erandlikult käändub 3. käändkonna sõna vas soon. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Pectus n Pectora Kes? Mis? Rind, rindkere Semen n Semina Seeme Vasa Vas n Gen. Pectoris Pectorum Kelle? Mille? Seminis Seminum Vasis Vasorum Konsonanttüvelised (-ma, -matis-lõpulised) kesksoost kreeka laensõnad Kääne Ainsus Mitmus 3. käändkond Nom. Trauma n Traumata Kes
Perekond Tsuga Carr. TSUUGA Perekonda kuulub 14 liiki, mis on pärit Jaapani saartelt, Hiinast, Himaalajast ja Põhja-Ameerikast. Okkad kamjalt asetunud, lamedad, pealt läikivrohelised, alt kahe laia valkja õhulõheribaga, kinnituvad ahenenud ja liibuva rohelise rootsuga madalatele näsakestele. Käbid munajasovaalsed, rippuvad, 1...3 cm pikad, seemnesoomused nahkjad, kumera servaga, kattesoomused pole nähtavad. Seemned väikesed, pruunid, laia tiivaga, seeme tiivast 2 korda lühem. Puit vaigukäikudeta, sarnane kuuse või euroopa nulu puidule, ilma selgelt eristatava siseosata, esineb küpspuit, puidu välisosa kollakasvalge, siseosa tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3), pehme, sirgekiuline, raskesti kuivatatav, välistingimustes vähekestev, väheväärtuslik. Põhja-Ameerika lääneosast pärit läänetsuuga (T. heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid
Juurviljad Porgand kotletid,mahl, püreesupid Kaalikas ühepajatoidud, toored kaalikaampsud, keedetud kaalikas Punapeet pajad, salatid, kotletid Redis hautatud redised, salatid, võileivale Naeris hautised, supid, salatitesse Pastinaak supid, praetult pastinaak, konservid Mugulad Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mis on 56½ cm pikk. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega Fennel/fenkol - Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Pastinaak - Võrdlemisi terava maitsega, meenutab sellerit. Kasutatakse lihakonservide
Out-group- homogeensus: hinnata inimesi teistest gruppidest omavahel sarnasemaks kui oma grupi inimesi (eurooplased vs asiaadid) 88. Grupi arengu staadiumid. 1.Moodustumine. Eesmärgid, koosseis, juhtimine. Roll 2.Konflikti staadium 3.Normaliseerumine 4.Tomimise staadium. 89. Uued arusaamad arengupsühholoogias. Areng alates viljastamisest surmani Arengu paradigmad e millisena arnegut nähakse: 1.Looduslik areng, nt seeme 2.Kujundamine, ühiskonna mõju, sotsiaalsus 3.Kultuur, kultuurne inimene. Tuleb omastada, pole kaasasündinud 4.Tunnetus, intellektuaalne tasakaal loodusega, peab kohanema 5.Teoloogiline, pühendumine ja teenimine 90. Longituudsete uuringute teostajad. Schaie, Seattleis al 1956 91. Ego-kaitsed. Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud lapsikuks, jäämäe metafoor. 92. Suur viisik isikusepsühholoogias.
• näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid
taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks, kes lilledest vahel suurde vaimustusse sattus. Enamasti on koduaedades nähtavate aubrieetade puhul tegemist harilikust aubrieetast (A. deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või kasvuhoonesse, kuid võib mais külvata ka otse kasvukohale aias või kiviktaimlas. Parim temperatuur seemnete idanemiseks on 15 - 18ºC, seeme idaneb 2-3 nädalat. Külvidele ei ole soovitav peale asetada katet, kuna vajavad tärkamiseks valgust. Jälgi hoolega, et külvid läbi ei kuivaks. Pikeerimisel on soovitav vahekaugus 5cm x 5cm, kasvukohale istutamisel 15cm x 15cm. Ühes grammis on umbes 600 seemet. Ettekasvatatud taimed võib hilissuvel või varasügisel istutada kasvukohale, kus nad õitsevad järgmisel kevadel, aprillis mais. Kasvamiseks sobib aubrieetale päikeseline kuni poolvarjuline paik. Kõige
soovitav loputada külmas vees enne keetmist *Basmati ehk India riis - pikateraline, mahuline (maht suureneb pärast keetmist 2 korda). Gurmaanide lemmik, veidi pähklimaitseline *Jasmiinriis - aromaatsem teistest, terad pärast keetmist veidi kleepuvad, tagasihoidlikuma maitsega eelmisest *Must riis ehk metsik riis ehk indiaani riis - dekoratiivne, tegelikult vesiheina seeme, mis meenutab riisi. Koristuse ajal värvus roheline, hiljem must. Pika keetmisajaga *Risottoriis - ümarateraline riis, mis sisaldab rohkesti tärklist, imab rohkesti vett ja annab risottole kreemja konsistentsi. Tuntumad risottoriisid: *Vialone nano, carnaroli, Arborio (viimane sobilik eriti aedviljadega)
" · Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. · ,,Neil on elus oma tähendus ja ülesanne, kes selle unustab, sülitab inimeste juurtele. Nad teevad oma tööd vaatamata sõdadele, tulekahjudele ja õnnetustele, vaatamata kõigele, mis võib maad tabada." · Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. · ,,Möödub hulk aega, vahest koguni inimpõlv, enne kui uus seeme kannab rohket vilja, vanad mured ja kannatused lagunevad huumuseks ja läbi aja nagu selge allikavee osatakse uues pilguga vaadata elu põhja, kus särab allesjäänud, kuid teiseks saanud ilu." KESKSED TEGELASED: Mats Aniluik-Ta pole taevast maa peale tulnud ingel, kohtus on ta käinud korra, sedagi tunnistajaks. Peremehe habe on aastatega halliks läinud, ta ise kühmu vajunud aga ta sõnad on ikka sama muutumatud nagu aastaaegade vaheldumine
▪ loodus-klimaatilise tegurid ▪ riigi majandus ja sotsiaalpoliitika ▪ mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine o eeldab organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri olemasolu ettevõttes MATERJALI RESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetiste efektiivsus • Taimekasvatuse sisendressursid: seeme,väetised, taimekaitsevahendid • Väetamine on peamine saaki kujundav tegur • Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest • Väetiste üldefektiivsus- näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes või energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- toodang • Väetiste keskmine efektiivsus- väljendab kõigi kasutatud väetiste 1kilogrammile
Itaalia.Granaatõunaistandikke leidub ka endise N Liidu lõunaosas. Granaadipuu kasvab rohkem põõsa kui puukujulisena 5-8 m kõrguseks. Granaatõunaks ehk granaadiks nimetatav vili on botaaniliselt tegelikult ebamari. See on ümmargune, kuni 10 cm läbimõõduga, kollakaspruuni kuni sarlakpunase, umbes 5 mm paksuse sileda nahkja kestaga ja võib kaaluda kuni 500 g. Viljas on arvukalt umbes 7 mm pikkusi ja 1-2 mm jämedusi seemneteri. Iga seeme on ümbritsetud pehmelihalise, klaasjalt läbipaistva, helepunase, mahlase, magus-aromaatse ümbrisega. Arvukate granaatõuna sortide hulgas leidub aga ka selliseid, millel seemneteri ei olegi ja on arenenud vaid lihakas seemneümbris. Põhilisteks Euroopa turgude varustajateks granaatõuntega on Hispaania, Itaalia jt Vahemeremaad ning Iisrael. Vili on võrdlemisi hästi trasporditav ja säiliv. Säilitamisel muutub vilja kest kõvemaks ja tugevamaks ja hoiab sisu värske
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5
Ka Al-Zahrawi tegi obsteetrika valdkonnas mitmeid avastusi. Ta esimesena võttis kasutusele episiotoomia meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt kirjeldatud ka keisrilõikeid. Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis on teatud iseloomuga, seejärel jumal annab sellele ainele hinge ja aine muutub embrüoks ning hakkab arenema. Farmaatsia valdkonnas on üks esimesi sellega tegelenud ja selle kohta kirjutanud moslemi arste al-Kindi. Oma selle valdkonna suurimas töös ,,De Gradibus" tõi ta välja matemaatika rakendamise kasulikkust meditsiinis ja eriti farmakoloogias. Temast algas matemaatilise
Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis. Seeme külvata mulla- liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt soojendusega kohta. Seemikud kahe ja enama lehega istutada pottidesse, kus moodustub korralik juuresüsteem Võrsikutega paljundamine • Võrsikutega on võimalik paljundada vään-ja pinnakatte roose • Selleks teha mulda väike vagu, mille põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha noaga väike sisselõige, kus hakkavad arenema juured. Võrse kinnitatakse
roosat, violetset või punast tooni. Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk. Seemnete abil taimed paljunevad ja levivad eetele kasvukohtadele. Viljade ja seemnete suurus ning kuju on väga erinevad, samuti ka seemnete ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1
Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis
2000 2400 mg glükoronolaktooni liitri kohta, s.t. umbes 500 korda rohkem, kui on meie igapäevane vajadus. Kõige rohkem saame glükoronolaktooni veinist ligikaudu 20 mg liitri kohta. 1.4 Guaraana Guaraana on loodustoode, mida tehakse liaantaime guaraana-pauliinia seemnetest. Guaraana-pauliina, Paullinia cupana, kasvab Lõuna-Ameerika vihmametsades. See on puitunud varrega ronitaim, mis kasvab kuni 10 m pikkuseks. Väikeste kolmeosaliste viljade sees paikneb üksainus seeme (Joonis 5). Guaraana, kui aine, kättesaamine, on pikk protsess. Esmalt marjad kääritatakse. Tavaliselt kestab see kaks kuni kolm päeva. Kääritatud massist on seemneid lihtne eraldada. Seejärel seemned kuivatatakse ja röstitakse neli kuni viis tundi. Saadust nimetatakse guaraná em ramat. Teise võimalusena röstitud seemned jahvatatakse ja segatakse paksuks massiks, millest vormitakse pulgakesi, kangikesi või palle, mis kuivatatakse kõvaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
