On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke, aromaatne kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasut alkoholitööstuses. Harilik jugapuu kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a. Koor on pruunikashall ja sile, vaemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Vili on punane ja munajas. Seemned, võrsed, okkad ja koor on mürgised. Looduslikult kasvab Euroopas, Põhja- Aafrikast Rootsini, Eestis leidub peamiselt Saaremaal. On väga aeglase kasvuga, juurdekasv 2-3 cm aastas. Võib elada 2000-4000 a vanuseks. Elistab viljakaid huumusrikkaid muldi. On Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam. Puit on väärtuslik, pruunikaspunane, tihe ja hästi töödeldav. Ainuke vaiguta puuliik(okaspuudest).
· kasutatakse akvaariumides ja veekogude puhastamiseks · sisaldab räni juurtes Väike lemmel · Lemna minor · mitmeaastane veepinnal ujuv taim · sugukond lemlelised · pikkus 4 mm laius 3mm · maailma väikseim õistaim · tallusetaoline võsu · narmataoline mitteharunev juur · õied ühesugulisedja ilma õiekatteta · viljas 1 seeme, mis talub ebasoodsaid ilmastikutingimusi, talvitub veekogude põhjas · vegetatiivselt, paljuneb harva seemnetega · puudub ainult troopilistel ja arktilistel aladel · tõiduks ja varjupaigaks paljudele loomadele · seisev vesi või aeglane vool Vesilääts · sugukond võhalised · lehe läbimõõt kuni 10 mm= 1 cm · 2-5 taime üksteise küljes · alumine külg pruun või punane
100 g kreeka pähklit sisaldab: rasva: 64,0 g; proteiini: 14,8 g; karbohüdraate: 13,7g; mineraale: 1,9 g; vitamiine: 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. 4 India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Peamine kasvuala on India. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Kasutamine toiduks:
piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Tema oli ka esimene, kes väitis, et igal võrdhaarsel kolmnurgal on alusnurgad võrdsed. Tema arvates oli kõige algeks vesi. Niisama on sellest võib-olla raske aru saada. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Aga võib-olla arvas ta seda nii, et taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid kõik ei saa ju veest koosneda, pigem jääb sellest mulje, et vesi on kõike olemasoleva alus, millest oleneb peaaegu kõik. Thales oli ka suur astronoom. Aastal 585 eKr olevat ta ennustanud ette päikesevarjutust Väike-Aasias. Tegelikult ei teadnud ta, mis seal taevas päikesevarjutuse ajal tegelikult toimub, ta lihtsalt lähtus eelmistest päikesevarjutustest. [5, 6, 10] Epikuros (341 271 eKr) 8
34.Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks. 1) valida kasvatamiseks stabiilse langemisarvuga sort; 2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel; 3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis.
Nagu enamus banaane, nii ka punane banaan saab küpseks mõne päevaga toatemperatuuril. 7. Rambutan ingl rambutan, ladina Nephelium lappaceum, soome rambutan, vene Kirjeldus Rambutan näeb välja nagu üks väike karvane loom. Ta on sugulane litiga, kuigi nende välimus erineb, on viljalihad väga sarnased. Rambutan pärineb Malaisiast. Tänapäeval kasvatatakse teda nii Kesk-Ameerikas kui Kagu-Aasias. Nagalise nahkja punaka koore all on valge hõrk vili, seeme keskel. Viljaliha on eleetaoline värske ja hapuka maitsega. Kasutamine Vilja avamiseks tuleb teha noaga lõige ja avada kaas. Rambutani on hea süüa värskelt või lõigata pooleks, eraldada kivi ja segada puuviljasalatisse. Eestis küünib kilohind aga sadadesse kroonidesse. Oluline Seemet ei sööda! 8. Liti ingl lichee, lychee, ladina Litchi chinensis, soome litsi, vene Kirjeldus
Muru rajamine Muru külvamiseks on vaja 10-20 cm mulakihti mis on umbrohu-ja lisanditevaba. Enne muru istutamist rullitakse krunt läbi, et maaala oleks sirge. Parim aeg muru rajamiseks on mai ja juuni algus. Kui muru külvatakse sügisel siis peab arvestama sellega , et muru jõuaks tärgata enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni. Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le. Muru hooldamine Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine, umbrohu- ja haiguste tõrje ning vajadusel muru remontimine. Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus.
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Uskus, et inimesi on võimalik ravida muusikaga. FILOSOOFILINE PLURALISM 1. Empedokles- võtab kokku monistliku õpetuse alge. Koosneb tulest, veest ja õhust. Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Metsakapitali nõukogu otsustas eraldada miljon krooni kuuseseemnevarude uuendamiseks. Tänavu on üle pika aja väga hea seemeaasta, seetõttu otsustati koguda 5–6 tonni seemneid varuks. Metsaameti peadirektori Andres Talijärve sõnul pole viimased üheksa aastat head seemneaastat olnud. “Kui oma maa paljaks raiunud erametsaomanikud paari aasta pärast ärkavad ja tahavad uut metsa istutama hakata, on seeme neile olemas,” ütles Talijärv. Ligi tonn kuuseseemet saadakse raielankidelt, ülejäänu tuleb korjata metsast, arvas Talijärv. Ühest kuusekäbist saab kätte umbes 3–5 protsenti seemneist. Käbid kuivatatakse ja eraldatakse neist lüdimistehnikaga seemned. Kuuseseemne korjamise hooaeg on oktoobrist veebruarini. Lähiajal alustatakse seemnekvaliteedi uuringuid, mille käigus selekteeritakse viljakama seemnega regioonid.
Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised. H=15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl. 10...15 (25) m kõrgune puu
Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu, taevas; taimed- hein, hernes, karbe, seeme, tael; loomad- angerjas, hani, härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr.
keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on seemneliselt paljundada ka mõningaid aedvorme (nt. punaselehisus antakse järglastele hästi edasi) Seemneline paljundamine ei ole võimalik juhul, kui: on vaja paljundada sorte (sorditunnuseid üldjuhul seemneliselt ei anta edasi) kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine…………………………………………………………………………………… Iduleht………………………………………………………………………………………
34,3% kõigist puistutest on männikud või männi püsivad puul 4-8 aastat. Koor enamusega. Täiesti külmakindel aga väga pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Viljub isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse pn rikkalikult, vili punane, munajas, otsast väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb
Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib
Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib
Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Partenokarpa-olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili-banaanid, pirnid, seemneteta viinmarjad. 3. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki- loomad, taimed =ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3- loomad, seened, taimed=ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5)-
mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid süüa. Teadma peab veel seda, et ka puu võrsed, okkad ja koor on väga mürgised, puit vähem.2 2 Jugapuu http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 4 1.2 Näsiniin Ilupõõsana on näsiniin küll väga kaunis ja hinnatud, kuid siiski ei soovitata teda eriti kasvatada. Põhjuseks on mürgisus.
[3] SETI.org [4] - NASA. Kepler Discoveries [5] NASA. Kepler News [6] Discovery News Täpsustavad märkused 1 valgusaasta on 9 460 730 472 580 800 meetrit. 1 astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 kilomeetrit. Kepler on saanud oma nime Johannes Kelperi järg, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta elas 16.-17. sajandil. Panspermia on teooria, elu Maal sai alguse tänu kosmoses lendavale nn. Seemnele, mis maandus Maale. Seeme võis siia sattuda näiteks Marsilt, kuhu lendas meteoriit, mis lennutas Marsi osakesi kosmosesse. Arvatakse, et Marsil oli elu enne, kui see jõudis tekkida Maal. See teeks meid marlased. Eksoplaneet on planeet, mis ei asu meie päikesesüsteemis. Tähti on linnutees hinnanguliselt 400 miljardit ja potentsiaalselt võib iga täht omada enda orbiidil tiirlevad planeeti. Kõige kaugem täht võib meist asuda 70 000 valgusaasta kaugusel. Sellisele kaugusele ei jõua me tõenäoliselt mitte kunagi
Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. 8 1.12 Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme. Longani maitse meenutab litši maitset, kuid on veel magusam. Kõige hõrgum on longan toorelt süües, kuid selle maitse säilib ka ideaalselt peale toiduvalmistamist. Vili sisaldab rohkelt kaltsiumi ja fosforit. 1.13 Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Tänapäeval viljeletakse eelkõige Türgis, Alþeerias, USA-s, Austraalias. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam
looduskaitse alla. Jugapuud võib veel eelkõige leida Saaremaalt ning Hiiumaalt. Haljasaladel võib ta olla isegi päikese käes, kui elukoht on talle sobilik. Tema levikut piirab talvekülm. Marikäbid ei ole tervenisti mürgised. Punakas lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ning söödav aga kuna alati võib olla Pilt 3. Harilik jugapuu (Thomé. 1885) oht, et süüakse ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid ka süüa. Jugapuud kasutatakse tihti ka aedade kaunistamisel ning kalmistutel. Kui erksalt punaseid marikäbisid peaks sööma ka mõni loom, siis ta enamasti ka hukkub. Nii on ka inimestega, kes ei saa piisavalt kiirest arstiabi. Ka jugapuu peamised mürgitustunnused on oksendamine, väljakannatamatu kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, silmapupillide laienemine, teadvuse kaotus ning halvemal juhul ka surm.
Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala. Kõik mis jäi ülesvoolu ja esimese kärestiku vahele kandis Ülem-Egiptuse nime. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksu. Juuni lõpul ja juulis Egiptusesse jõudev tulvavesi tõi kaasa sügiseni kestva üleujutuse, millest jäi maha pehme ning viljakas mudakiht. Pärast vee taandumist külvati seeme maha, talvel vili küpses ja kevade saabudes koristati saak. Hiliskevadel ja varasuvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu. Üleujutused ja nende mõju inimtegevusele aga sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus rütmilises seoses. 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi
3. Rakukest koosneb polüsahhariidist 4. Rõngaskromosoom (sisaldab pärilikku infot) asub lahtiselt tsütoplasmas. R.Koch avastas tuberkuloosi ja koolera bakteri. Resistentus vastupanu võime antibiootikumitele. Pooldumine Ebasootsas keskonnas moodustavad bakterid spoore. Looduses on bakterid tähtsad lagundajad. Paljasseemnetaimed on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga) Näiteks kuusk, kadakas, mänd jne Katteseemnetaimed seeme asub vilja sees. Näiteks pirn ja õun. Eostaimed paljunevad eostega (ei teki õisi) Näiteks samblikud, seened jne Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)? Hobune H Vihmauss H Tamm A Soolekepike H Tsüanobakter - A Kukeseen H Kukk H Sõnajalg A Liblikas H Kullerkupp A Glükoosi lagundamine Fotosüntees Valguse abil valmistamine. Vajalikud tingimused Valgusenergia, klorofüll Lähteained Co2, H20
Keskaeg oli suurte hirmude ja kollektiivsete, avalike ja füüsiliste patukahetsemiste aeg. Avalikud piitsutamised olid sagedased ja 1348nda aasta Suur Katk päästis valla viirastuslikud rongkäigud. Must Surm ja selle tagajärjed. 1348. aasta Suur Katk andis katastroofi maigu rahvastiku vähenemisele ja tööjõukriisile. Materiaalne ebakindlus seletab suuresti keskaja inimeste mentaalset ebakindlust. Keskaja Euroopa inimeste tervise tõttu langed "musta surma" seeme soodsasse pinda. Katku põliskoldeks oli Kesk-Aasia ja India. 1346 jõuab katk Kaffasse, järmisel aastal kandus see Konstantinoopolisse ja sealt edasi Itaaliasse ja Prantsusmaa Vahemere rannikule. Kui suured olid katkuepideemiatest tekitatud inimkaotused, on raske kindlaks teha. Inglismaal langes rahvaarv aastaks 1377 ainult 2,7 miljonile. Saksmaal säilis vaid umbes 10 miljonit inimest. Ka Skandinaavia sai raskesti kannatada. W
pähkel, mille kastanitest C- ja B-rühma mis on küll sisemuses asub valmistatakse jahu, vitamiine. tavalistest veidi kortsulise millest omakorda mõnevõrra kollakaspruuni leiba. Kastanitest väiksemad, kuid kestaga seeme – valmistatakse seevastu pähklituum. magustoite, meeldivama Maitseb mõrkjalt ja püreesid ja hautisi. maitsega. Nimi Kuju, maitse Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus jahuselt. Toorelt süües Maroonkastanid on
● Vars on püstine ja hästi harunev. Botaaniline iseloomustus ● Lehed kolmnurkjas-munajad täkilise kuni saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. ● Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja hallikama rohelise värvusega. ● Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes). Botaaniline iseloomustus ● Õitseb juuni lõpust septembrini. Seeme valmib eesti oludes hästi, paljuneb ka isekülvi teel. ● Kultuurtaimena kasvatatakse liigi sidrunilõhnalist vormi (Nepeta citriodora). Nepeta citriodora Botaaniline iseloomustus ● Hariliku naistenõgese kõrval teised naistenõgese liigid: Nepeta grandiflora – Nepeta grandiflora Botaaniline iseloomustus ● Hariliku naistenõgese kõrval teised
Tugevdavad suitsutatud toidu maitset. Vürtspipar (piment ehk nelkpipar) on igihalja pimendipuu ümmargune hernetaoline vili, mille maitses on tunda nelgi, kaneeli ja muskaadi segu. Müüakse kuivatatud teradena ja ka jahvatatuna. Sobib suppide ja äädikamarinaadide koostisesse, samuti Muskaatpähkel on muskaatpähklipuu uluki- ning teiste lihade aromaatse maitsega seeme. Parim maitsestamiseks. vahetult pärast riivimist, sest seistes kaotab oma maitse. Lisaks kasutatakse Vürtsköömen sarnaneb tavalise ka jahvatatud muskaatpähkli õit ning köömnega küll välimuselt, kuid mitte kuivatatud ja jahvatatud seemnekesta; lõhnalt. Sageli nimetatakse seda ka
võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg
Peale oliivide kogumist, sorteeritakse viljad vastavalt küpsusele ja suurusele. Tänapäeval leidub sadu õlipuu sorte, mille aretustöö on läinud kahes põhisuunas: õlioliivid, mis sisaldavad rohkesti väärtuslikku oliiviõli, ja lauaoliivid. Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale. Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades, kuid seevastu leidub õli ja valke jällegi rohkem. Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või
kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks on mõnes maades kinnitatud teatud piirnormid, millest allpool lubatakse GMO saastust ja millest ülevalpool tuleb seeme juba märgistada kui GMOd sisaldav. DNA KLOONIMINE I Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod, millest räägiti põhjalikult eelmises (PCRi) loengus. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal.
sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide: Kuningluse igavene seeme, tugev kuningas, Paabeli päike, kes kiirgab valgust Sumeri ja Akkadi maale, kuningas, kes teeb kuulekaks neli kaldaäärset, Ištari armastatu olen ma. Sellal kui Marduk käskis mind maa inimeste õigeks juhatuseks, hea käekäigu juhiseks seada tõde ja õigus maa keeles, rahva liha rõõmustuseks, Sel ajal :3 Siin on selgelt näha nii Hammurapi saavutuste, tema kuninglikku päritolu ülistamises ja tema jumaliku õiguse maapeale edasi andmise rolli- milleks on koodeks.
Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina
pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja
Spargel on rikas valkude, mineraalainete (fosfor, kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme. Longani maitse meenutab litsi maitset, kuid on veel magusam. Kõige hõrgum on longan toorelt süües, kuid selle maitse säilib ka ideaalselt peale toiduvalmistamist. Vili sisaldab rohkelt kaltsiumi ja fosforit. Viigimari Eksootilised viljad Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Tänapäeval viljeletakse eelkõige Türgis, Aleerias, USA-s, Austraalias.
Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula).
vihmametsad taanduvad põllumaade ees(Argentina, Brasiilia)tahetakse soja ja õlipalme; rajatakse kiirteid Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv) Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele Põllumajandus on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas) Põldude niisutamine põhjustab maa sooldumist. Maade kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid Ülemäärane väetamine ja valel ajal väetamine: saastab mulda, reostab põhjavett, toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine. Ülekarjatamine – Tallamisega muutub taimestik(aafrika) Võrdle metsade raadamist ja ülekarjatamist erinevates
piirkonnast. Neist ligi 200 000 asus elama Californiasse. http://en.wikipedia.org/wiki/Dust_Bowl Kuidas kaitstakse muldi erosiooni Põldude vahele istutatakse eest? Küntakse nõlvaga risti, puude- ribasid nn järsematele nõlvadele tuuletõkkeid rajatakse terasse Tim McCabe Rajatakse Ühel põllul Uus seeme külvatakse ribapõlde kasvatatakse eri kündmata põllule kõrretüügaste kultuure vahele Tim Jeff Vanuga McCabe http://photogallery.nrcs.usda.gov/De Põllumajandus on suurim vee kasutaja km3 aastas muud kaod
Sage raiesmikel, juurevõsu. Palju kultuursorte. õitseb mais kuusk, ebatsuuga, jugapuu, kadakas, arukask, sookask, vaher, paakspuu, mage sõstar õitseb mais-juunis lodjapuu, türnpuu, pihlakas õitseb juulis pärn tolmleb mai lõpul, juuni alguses mänd seeme valmib juulis arukask seeme valmib minu sünna paiku haab seemned valmivad sügisel kuusk (okt, varisevad märtsis), mänd, ebatsuuga (sept, okt), sookask (aug lõpp) paljuneb juurevõsust vaarikas, haab, pärn, pihlakas, toomingas, sarapuu
Rohkem põõsakujulisi mände Eestis aga ei esine. Mõistagi ei tohi põõsaste hulka lugeda arvukaid hariliku männi kääbuskasvulisi sorte ja vorme! Omapärane on mändide tolmlemise ning käbide ja seemnete valmimise tsükkel. Nimelt ei arene emaskäbid välja tolmlemisaastal, vaid alles sellele järgneval aastal. Tähelepanelikul vaatlemisel võib pärast tolmlemist pikkvõrse tipust leida umbes sentimeetripikkuseid käbialgeid, mille areng algab alles järgmisel aastal, mil valmib ka seeme. Rõhutamist väärib ka mändide dekoratiivsus tolmlemisperioodil, tavaliselt juunis. Männid kuuluvad väga valgusnõudlike liikide hulka. Neist kõige valgusnõudlikumad on harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo) ning kääbus-seedermänd (Pinus pumila). Veidi rohkem varju taluvad alpi seedermänd ning korea seedermänd (P.cembra ja P. pumila). Enamik mände lepivad väga kuiva ning toitainetevaese kasvukohaga, omades
Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Marko Šorin Kristina Šmigun-Vähi Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev 185749 on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. nimi on eraldatud tühikuga. uhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: Alende
Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine ROHTLATES- liigne põlluharimine ( suured põllud), puuduvad metsakaitseribad 1. Kuidas kaitsta rohumaid ülekarjatamise eest? rohumaal peetava karja suurus peab vastama toidu kogusele, mida see suudab pakkuda. Ohtlikud on kitsed. 2. Mida tähendab, et erosiooni tõke on: künda mulda ümber pööramata? eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse. 3. Mulla kaitsmise võimalused hekid, puudeistutamine metsakaitseribad- tuuletõkked terrasspõllud, kündmine risti nõlvaga Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel
kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust). Juunikuus Niiluse ülemjooksul alanud troopilised vihmasajud tõid kaasa rohkesti muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee
Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied. Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata Kõrgus umbes 90 cm. Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal
arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia, sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas
................................................................................................... ............................................................................................................... Seemned Päevalilleseemned- müüakse naturaalselt, aga ka kooritult. Enne tarvitamist soovitav röstida, siis eemaldub koor paremini. Sobib hästi küpetistesse. Kõrvitsaseemned küpsetiste kaunistuseks Seedrimänniseemned ehk piiniapähkel ühe männiliigi seemned. Pehme söödav seeme onvalge, ovaalne ja väga väike ning maitselt magus.Röstimine aitab parandada nende maitset. Seemnetes leiduv õli rääsub kiiresti, seepärast saab neid säilitada külmkapis 1 kuu ja sügavkülmas 2-3 kuud. Seesamiseemned väga tervislikud. Rasvas röstimine tõstab nende toiteväärtust, eriti küllastumata rasvahapete osas. 7 KÖÖGIVILJAD Etüleen- lõhnatu värvitu gaas.
[WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 6 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 5 ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on lisaks määrav ka tingimus, et ehitist ei saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus
Õied pruunikad, karvase koonusjates pööristes. Õied valged, servaga. kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Viljade kirjeldus Vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis. keraja seemnega. Seeme pruun. Liigid/kultivarid ´Baumannii´ - kahekordsed valged õied, ei Põldjalakas, teki vilja. Harilik jalakas künnapuu Kasutamine puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse
ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10
Arvatavasti 14. saj kadus põhjaeesti murdealal ka see k jäänus. Nt laulak > laula' > laula, elättek > elätte' > elätte. Geminaadi nõrgenemine üksikhäälikuks pika esisilbi järel kinnise silbi alguses. Nt kooppas > koopas. See toimus ilmselt 15. sajandil. Sulghäälikute ja s-i nõrgenemine helilise hääliku järel sõna sees silbi algul leenishäälikuks. Nt sapa > saba, selkä > selg. Muutuse täpsemat aega on raske määrata. Sõnalõpulise n-i kadu. Nt seemen > seeme, matalan > madala. Põhjaeesti murretes jäi kadu ainsuse 1. pöörde lõpus toimimata. Muutus sündis 15.-16. sajandil. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
