veidi sõredat liiva. · Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära. · Seda seemet ei ole soovitatav kuivalt säilitada (ainult transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia viljad) saadakse seeme kätte, kui viljad lõigatakse noaga risti pooleks. See töö on aga võrdlemisi aeganõudev. 27.04.2016 Marje Kask 19 27.04.2016 Marje Kask 20 Seemne eraldamine viljast KUIVVILJAD Kuprad, kaunad, pähklikesed, tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti asetatud vilju pekstakse puunuiaga või muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja seemned pudenevad välja. Seemned eraldatakse prahist sõelumise ja tuulamisega
või muud sealsed loomad, kelle nimesid ta päris täpselt ei teadnud. Nende eemale peletamiseks oli vaja põllule rajada ümber tara, mis võttis ka omakorda palju jõudu ja aega, kuid see oli seda väärt, sest loomad ei saanud sinna enam sisse. Kõigepealt ei olnud tal atra, millega maas künda, ega kühvlit või labidat, millega seda kaevata; sellele probleemile sai ta lahenduse, tehes endale ise puust labida, mis andis küll ta tööle üsna puise ilme. Kui seeme oli maas, polnud tal äket ning ta oli sunnitud põllu suure ja raske oksaga üle käima. Kui vili kasvama hakkas ja küpseks sai, tuli see koristada, kuivatada ja koju tassida, ära peksta, terad sõkaldsest puhastada ja hoiule panna; ja siis läks vaja käsikivi terade jahvatamiseks ja sõela jahu sõelumiseks, pärmi ja soola taigna jaoks, ja ahju, kus leib küpsema panna. Teda vaevas juba ammu küsimus, kuidas mingil viisil savist anumaid valmistada, sest neid läks tal hädasti vaja
nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada. · Kuivatamine kohe pärast koristamist,
Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad
6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. PÕHJUSED: · Lahendus riigikassa täitmiseks · Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus · Rootsi suurriik; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused · Riigimaade kergekäeline loovutamine; maksutulud · Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist
seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega
aastal roostekollased, kaetud tihedalt karvadega, 2.aastal mustjashallid, karvased, tugevad, kuni 5 mm läbimõõdus. Pungad: kitsasmunajad, teravatipulised, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...12 cm pikad, sirged, jäigad, püsivad puul kuni 6 aastat, pealt tumerohelised, sisekülgedel õhulõheribadega, kolmetahulised, okkaserv saagjas. Käbid: 1...3 kaupa, 6...8 cm pikad, 4...5 cm läbimõõdus, munajad, noorelt violetsed, valminult kaneelpruunid, valmivad 2. aastal ja pudenevad 3. aastal. Seeme 1,2...1,5 cm pikk, tiivata, söödav. Puud hakkavad käbi kandma üle 20 aasta vanuselt. Talub halvasti varju kuid paremini linnatingimusi (suitsu). Ei talu otsest pealtvarjamist (istutamist suurte puude alla), edenedes paremini siiski avatud kasvukohtadel. Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2..
Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2
Ajalugu: Pärineb Lõuna-Hiinast, kus seda on kasvataud juba tuhandeid aastaid. Hiljem viidi litšipuud ka naaberriikidesse (nt Indiasse ja Jaapanisse), Lääne-India saartele, Lõuna- Aafrikasse, USA-sse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Välimus: Vili on 2-5 cm läbimõõduga, kaetud õhukese roosaka või punaka koorega mis on väljast kare. Viljaliha on läbipaistev ning vilja sees on pruun, sile ja kergelt eemaldatav mittesöödav seeme. Maitse: Viljaliha on mahlane, väga aromaatne ja magus. Meenutab maitselt magusamat sorti viimamarja või melonit. Küpsed viljad muutuvad (tume)punaseks ja koore kühmud tasanevad. 10 Sisaldus: Sisaldavad rohkesti C-vitamiine. Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Kasutamine: Süüakse põhiliselt värskelt
vahekauguseks vähemalt 4 meetrit. Mõistlik on sarapuud kasvatada puuna ja lõigata tagasi nagu viljapuud. Paha ei tee kerge väetamine, kuigi sarapuu elab mükoriisa toel ka ilma selleta ära. Noortele põõsastele tuleb kasuks, kui istutamise ajal lisada istutusauku labidatäis või paar seeneniidistikurikast kõdumulda vanade sarapuude alt. 11 3 Seedermännipähkel. Seedermännipähkel (kõnekeeles seedripähkel) on seedermänni seeme. Seda saab seedermänni käbidest. Teaduslikus mõttes ei ole nad pähklid, aga niisugune nimetus on neile juba kord külge jäänud. Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. 1 Kasulikkus: Need sisaldavad rohkesti B-rühma vitamiine ja D-vitamiini, samuti antioksüdante. Vett on seemnetes toorelt 36%, õhkkuivanuna 9,3%.Süsivesikute sisaldus sõltub sellest, kui küps on seeme ja kui palju aega on seemne valmimisest möödunud.
ebaõnnestub. Puhkeperiood esineb nii ühe-, kahe- kui ka mitmeaastastel taimedel. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida idanemist aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda mitmekümneks aastaks. Seemnepuhkus võib olla tingitud mitmetest põhjustest. Seemnepuhkuse põhjus Seemnepuhkuse põhjuse kunstlik kõrvaldamine Füsioloogilised piirangud Embrüo mittetäielik areng – seeme vajab järelvalmimist – taimelt korjatakse viljad ning seemnetel lastakse koos viljaga kuivada ja järelvalmida soojas ruumis. Seeme vajab kindlat temperatuuri niiskes keskkonnas stratifikatsioon Seemnes suur kasvu pärssivate hormoonide sisaldus Seemneid leotatakse vees, korduvalt vett vahetades Morfoloogilised piirangud Seemnekest on paks ja tihe ning ei lase läbi hapnikku ja vett. Skarifitseerimine – seemnekestade vigastamine.
kus asus sööt või põõsastik, tehti kütist. Maakamar lõigati lahti ja laotati haokubude peale. Oli see tehtud, pisteti haod põlema ja sel teel saadud tuhk loobiti laiali. Järele jäid ainult kännud, mis siin ja seal põlenud maapinnast välja vahtisid. Kütise ja ale tegemisest võtsid osa nii mehed, naised, kui ka lapsed. Ale ja kütis nõudis küll rohkesti aega, kuid tegi põllu palju viljakandvamaks. Kändude vahel vabaks saanud maa kisti seaninaga üles, külvati seeme peale ja äestati karuäkkega üle. Karuäkkega oli hea äestada, sest ta ei jäänud kändude taha kinni. Pikad ja painduvad pulgad libisesid hõlpsasti kändudest ja kividest üle. Tol ajal külvati naerist, otra, rukist ja nisu. Kui suvi hakkas lõppema, algas vilja- koristamine, mil tarvitati vikatit ja sirpi. Kui vili lõigatud, kuivatati see rehes. Terad peksti vartadega peadest välja ja jahvatati käsikivil. See oli igavaim töö, sest jahvatamine läks väga aeglaselt.
Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud. Kadakast saab nii vibu, kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, E...
· Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad - Tugev vihmasadu, künklik reljeef. Tuul muudab põllud viljatuks · Järjest suuremate põldude rajamine suurendab tuuleerosiooni · Paljudes piirkondades tekivad tuuletormid Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest · Istutatakse puid tuulele ette · Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse · Rajatakse ribapõlde · Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist · Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale.
Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC)
tekkinud/loodud on. Näiteks kui ehitaja ehitab maja, on maja tekkinud ehitusel vaja läinud ehitusmaterjalidest, ehk ehitusmaterjalid on põhjuseks. b) „vorm ehk ideekujund, aga see on asja olemuse määratlus“ – Näiteks nagu oktaavi puhul 2 suhe 1 ja arv üldse. c) “see, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse“ – põhjuseks loetakse kohta, kus algab muutumine ja enam ei toimu mingit rännet/liikumist, jäädakse paikseks. Näiteks kui puu seeme peale ringi lendlemist lõpuks kuskil maandub ja jääb sinna paigale, kasvades lõpuks puuks. d) „eesmärk, s.t. seda, mille pärast“ – mingi tegevuse/asja põhjuseks loetakse seda, mille pärast seda tehti/loodi. Näiteks trennis käimise eesmärgiks on tugev keha ja tervis, seega need on põhjusteks. 2. Põhjuslikkuse vormid on: a) materiaalne põhjus – see, millest (kivid maja ehitamisel) b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand)
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
· Arvatakse ,et ka juba kiviajal tarbiti kofeiini mingil määral. Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees)
kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad. Sel juhul on küllaldase arvu isastaimede olemasolu korral sügisel ka korralik saak kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv. Astelpaju vili Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme. Värvuselt võivad viljad olla kas kollased, oranzid, oranzikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul.
Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2
ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4. Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured. Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast, mugulast, risoomist. Juurevõõtmed · Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga
Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM TALLINNA PÜHAVAIMUKIRIK referaat juhendaja:Annely Kallo Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................4 Eesti kogudus.................................................................................4 Kokkuvõtte.....................................................................................5 Lisa...................
tõlkeid ning avaldanud antoloogiaid, kogumikke ja koguteoseid Luulekogud: Ohoh!-1995 Kesmaolin-1996 Üüratu üürlane- 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan - 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 Neiu E Kord ma kauni neiu E-ga luksusrestoranis sõin nüüd vaid klaasi värska veega teda kostitada võin kunagi tal ostsin selga
(BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili · 2011 a veeti mln 944 mln t, 3664 mlrd t-miili · Eksport Indoneesia (34%), Austraalia (30%), USA (10%), Kolumbia (8%), LAV (7%), Venemaa (6%), Kanada (3%) · Import Jaapan (18%), Euroopa (18%), Hiina (13%), India (13%), Lõuna-Korea (13%), Taivan (6%) · Süsi jaotatakse tükkide suurusest lähtuvalt klassidesse: jäme süsi, pähkelsüsi, peensüsi, seeme, terad, tolm. · S.F 0,8...1,5 m3/t · Söe erivorm antratsiit suurem söesisaldus, talub paremini säilitamist ja vedu Süsi · Gaaside eraldumine (metaan), peenestumine, kokkukülmumine, isekuumenemine, isesüttimine. · Gaasi ja õhu segu võib plahvatada (5...16% metaani) · Enne söega täidetud ruumi sisenemist või uste/luukide avanemist kontrollida metaani olemasolu. Vajalik ventileerimine. Metaan võib imbuda läbi mittetihedate seinte.
Põllud olid nelinurkse kujuga, umbes paarikümnemeetrise küljepikkusega maalapid, mis olid hoolikalt kividest puhtaks korjatud. Põldude ümber olid kivikoristusel tekkinud põllupeenrad. Kuna viljakas mullakiht Põhja eesti paesel pinnasel oli õhuke ja põllud kurnati kiiresti välja. Metsaalade põldude puhastamine oli ränkraske töö. Mets tuli kõigepealt maha raiuda ja lasta kuivada. See võttis paar aastat aega, siis põletati puud ning maa kattus tuhakihiga, sinna külvati seeme. Seda põldu nimetati alepõlluks. Põllu tegemisest võttis osa terve küla. Mehed juurisid kände, naised ja lapsed tassisid oksi ja väiksemaid puid tulle. Põldu harima hakanud inimesed tegelesid siiski edasi ka jahi, kalapüügi ja korilusega. Algeline põllundus andis vähe saaki, kariloomi oli vähe ja nende ületalvepidamine oli väga raske. Tekkinud oli vara, mida kaitsta ja hoida. Selleks rajati kindlustatud asulad linnuste eelkäijad
Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis, mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis).
2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast,
järgis. Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme langes viljakale pinnale. Ent Baltikumi enda koht saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks. Põhjuseks oli oma õukonna puudumine ning see, et Tartu ülikool oli 1710. aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama. Eestlaste laiemaid hulki aga puudutasid kõige sügavamalt 18. Sajandi filantroopilised ja pietistlikud usuvoolud, eriti vennastekoguduse liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda
Lisaks tugevdab nõges juukseid ja küüsi ning elustab neid, stimuleerides ühtlasi juuste kasvu. Kõige krooniks lisab nõges energiat ning suurendab seksuaalset aktiivsust (potentsi) ja elujõudu. Takjas • Suure takja juur (radix Bardanae, radix Lappae) on sapiajati, higiajati, diureetik, verepuhasti, palavikulangeti, nahavahend, diabeedi- ja allergiavastane vahend; välispidiselt kosmeetiline vahend. Hiina meditsiini seisukohalt takja seeme (fructus Arctii) hajutab tuult-kuumust ning mõjub soodsalt kurgule, kaotab intoksikatsiooninähud ning kiirendab lööbe pinnaletulekut. Takja juur eemaldab tuult-kuumust, kõrvaldab põletikuturse, soodustab energia ringlemist ja hajutab sõlmed. Mädarõigas • Meditsiinilisel otstarbel kasutatakse mädarõika kuivatatud juurt, sellest pressitud mahla või droogist valmistatud preparaate. Kasutatakse isutuse ja seedehäirete raviks. Aitab ka kuseteede infektsioonide, köha
Küll aga ei tolereeri ma ükskõikset rasestumist, seega minu arvates tuleks ikkagi suuremat tähelepanu osutada ennetustööle, et mitte keegi ei peaks abordiküsimusega silmitsi seisma. Samas, mitte keegi meist ei aktsepteeri, kui surmatakse vastsündinu, ent väga kergekäeliselt suhtutakse lootesse, kes ju tegelikult mõne aja pärast on juba ka vastsündinu. Isiklikult, teades seda asjaolu, olen oma tegudes väga vastutustundlik. Loode on nagu juba maha pandud seeme, mis on juba nö „töös“, oleks viisakas iga töö, elu algatamine ka lõpule viia – muidu pole nagu mõtet ka selle algatamisel? Sestap ongi see teema nii isiklik ja delikaatne – minu arvates elu algab juba sellest hetkest, kui toimub viljastumine. Mõni teine arvab, et elu algab sünniga – igaühel on õigus otsustada vastavalt oma soovidele. Kas abort on mõrv? See on inimelu alge edasise arengu takistamine ja need,
Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 163 kJ (39 kcal) › Süsivesikud 9,81 g › Suhkrud 5,90 g › Kiudaineid 1,8 g › Rasv 0,14 g › Valk 0,61 g LITŠI Litši on Hiinast pärit väike tugeva koorega vili. Viljaliha on läbipaistev, mahlane, hea lõhnaga ja magus. Sööjate kinnitusel meenutab litši sisu veidi viinamarja. Nagu viinamarjadel, on ka selle vilja keskel seeme, mis süüa ei sünni. Litšisid süüakse koorituna värskelt ja hiinapärastes toitudes kasutatakse neid sageli koos liha või kalaga. Kilohind 4,52 eurot (71 krooni). Litši sisaldab rohkesti C-vitamiini Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Litšid sisaldavad mõõdukas koguses polüfenoole, rohkem kui teised puuviljad. http://www.youtube.com/watch
oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara. • Tunnused: kestev(osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital
taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine. Külviviis Reaskülv teraviljadele kõige sobivam , tagab ühtlase taimede jaotumise põllule. Sobivad sellised külvikud milledel on ketasseemendid või pneumokülvikud (ühtlane külvisügavus) . Kombikülvikud- väetis , seeme , rearull Viljelusviisid: Intensiivtehnoloogia. Agrotehniline süsteem suurte saakide saamiseks, taime kasvunõuete võimalikult täieliku rahuldamise teel . Teravilja saak sõltub: *koristamiseni säilinud taimede arvust *produktiivvõrsete arvust taimel Tehnoloogilised elemendid rakendatakse põllu ja sordi iseärasusi arvestades: *võrsumist suunatakse lämmastikväetiste annuse ja andmisajaga *reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus )
Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. ·Apomiktne paljunemine nmittesugulise paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib
Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar. On ka vilju, milles on üks seeme, seda kohvi nimetatakse pärlkohviks. Õitsema läheb kohvipuu kuiva perioodi lõppemise järel, kaheksa päeva pärast esimest tugevat vihmasadu. Kui mõnes maakohas on kaks vihmaperioodi aastas, siis õitseb ka araabia kohvipuu 4 kaks korda aastas, nii et puul on samaaegselt nii õied kui viljad. Araabia kohvipuu on isetolmlev, teised kultiveeritavad kohviliigid aga võõrtolmlejad.
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et ...
Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest. Nende sõnavarasse kuulusid sõnad nagu härg, oinas, hein, hernes, seeme ja vagu. Pronksiaeg / Metalliaeg. Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja
referaat Margus Konnula alias Contra Autor: ~2~ Sisukord Sisukord ..................................................................................................... 3 Elu .............................................................................................................. ...
Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas.
32. Keskkool Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Uurimistöö Autor: Britmarii Kroon XI C Juhendaja: Krista Kiisler Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna 32. Keskkool Töö pealkiri: Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Kuu ja aasta Lehekülgede arv 10 Oktoober, 2010 Töö autor :Britmarii Kroon Juhendaja:Krista Kiisler -2- SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5 1.1 Päritolu ......................................................................................
organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on paarilised. Raiad on ühe folliikuliga päsmalaadiliselt kokkukeerdunud ja neist väljuvad seemnejuhad ühinevad jämedamaks paiskejuhaks. Paiskejuha tipus asub suguti. Munasarjad koosnevad munajuhale kinnituvatest ovarioolidest, milles valmivad munarakud, ümbritsetult toiterakkudega. Mõlemad munajuhad liituvad üheks, mis avaneb avarasse tuppe. Tupe eesoas avaneb seemnehoidla, kuhu talletatakse isase seeme sugsakti ajal (Haberman, 1968). 3 Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Keha on neil painduv ja piklik. Tagakeha tipil kaks lülilist jätket. Vastsetel on lõuad sama võimsad kui täiskasvanud putukatel, aga natukene tervamad ja saledamad. Neid kohtab harvem, sest nad tegutsevad veelgi varjatumalt. Sellise kehaehituse ha eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks (Tamm). II. Jooksiklaste elutsükkel
Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka
· käbi suur (u sama suur kui harilikult kuusel) Pseudotsuga menziesii - harilik ebatsuuga · võrse helerohekas · pungad suured, piklik-koonilised ja terava otsaga · okkad pikad ja pehmed, särav- ja erkrohelised · okkad lamedad, alt heledamad, tipust tömbid · okkad kinnituvad oksale suhteliselt hõredalt · okas murdub ilma säsita · käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool...
primitiivseid õistaimi leida. Lehtede ja õietolmu järjestus näitab, et õistaimed evolutsioneerusid peaasjalikult Kriidi ajastul. Kriidi ajastu lõpuks domineerisid katteseemnetaimed paljasseemnetaimede üle. Katteseemnetaimede kiire paljunemise põhjus on küllaldki silmapaistev. Õistaimede edasimineku põhjuseks on ühelt poolt nende seemnete hea varustatus toitainetega. Kaheliviljastamise protsessi käigus esimesel korral valmib munasarjas seeme, mis teisel etapil varustati toitainetega. Kuna paljasseemnetaimedel puudus selline süsteem, siis neil võttis seemnete valmimine kauem aega. Seetõttu enamusel paljasseemnetaimedel on paljunemistsükkel umbes 18 kuud, samal ajal mõnel õistaime liigil toimub see mõne nädalaga. Teiselt poolt on katteseemnetaimede edu mõjutanud nende võime putukaid ligi meelitada. Putukad toituvad taimede poolt toodetud nektarist ja kannavad õietolmu ühelt taimelt teisele, neid sel viisil viljastades
aadlike ja teiste baltisaksa seisuste eluviis. Just majandusbuumi ajal asuti rajama klassitsistlikus stiilis uhkete parkidega ümbritsetud mõisahooneid, mis ilmestavad Eesti maastikku tänini. (2) 6 Teaduselu 18. sajandil Kuigi kohalike rüütelkondade kapitulatsioonilepinguis Vene võimule oli kirjas punkt ülikooli töö jätkamisest, seda kaua siiski ei järgitud. Hariduse seeme oli aga külvatud. Harrastusteaduste viljelemine oli alanud juba 17. sajandil, mil antud seoses võib mainida eesti keele uurijaid, kelle töö eesti kirjakeele arendamisel jätkus 18. sajandil. Nimetatagu siinkohal eeskätt Anton Thor Hellet (16831748) ja tema 1732. aastal valminud käsitlust eesti keele grammatikast ja sõnaraamatut ning 1739. aastal ilmunud piiblitõlget, mis tegi põhjaeesti kirjakeelest hilisema eesti rahva ametliku suhtlusvahendi. 18
Kuuluvad ka Kuul käinud ameeriklastest astronautide toidusedelisse. Isegi fakt, et pähkel sisaldab ligi 70% rasva, ei tee seda vähem populaarseks. Iseloomulik kuju reedab pekaanpähkli sugulust kreeka pähkliga. Hoiustada õhukindlalt jahedas ja kuivas kohas või külmkambrites. Tuleks tarvitada võimalikult kiiresti, sest seistes kipuvad pähklid kõrge rasvasisalduse tõttu rääsuma. Söögi- e. vääriskastan Üksikult kasvav lihakas seeme. Kest pruun ja läikiv, ümbritsetud nahkja ja pikkade peenikeste ogadega koorega, mis valmides ja maha langedes praguneb ja eraldub. Tipus väike teravik ja vastasküljel nn naba e. heledam laik. Sees kollakasvalge, lihakas seeme. Saab valmistada nii soolaseid kui magusaid roogi – viimase tarbeks sobivad ka kastanikonservid. Koort veidi avada, siis röstida, lööb koore lahti, meeldiv pähkline maitse. Sobib linnuprae täitena.
Kuna eraldatud valikseemnepuistud seisavad kasutamise ootel mõnikord isegi enam kui 10 aastat on otstarbekas vältida valikseemnepuistuteks üleseisnud puistute eraldamist. 2006. aastaks oli männi valikseemnepuistusid eraldatud 2550 ha. Neist eraldatud valikseemnepuistutest on 84% keskealised, 11% valmivad ja 5% küpsed metsad. Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: ● kiirekasvulised ● sirgetüvelised ● kitsa võraga ● hästi laasunud ● haiguskindlad ● jne Vastavalt nendele nõuetele tuleb välja valida puud ja puistud seemnete varumiseks. metsaselektsioon¹ on teaduslikult põhjendatud tegevus, mille eesmärgiks on puude pärilike omaduste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
