Sellel oli manuaal, pedaal ja 11 registrit. Pill teenis 83 aastat, elas üle 6 õpetajat ja 7 köstrit. Viimast korda mängis orel organist E. Soodla käe all 9. septembril 1928, lahkumiskoraaliks oli "Üks kindel linn ja varjupaik". Uuest orelist oli puudust tuntud aastakümneid, iseäranis peale kiriku suure juurdeehituse valmimist 1893. Korjatud summa lubas juba mõelda uue pilli tellimisele, kuid maailmasõda lõi plaanid segi. Ka 1921 Saksa firmadega peetud läbirääkimised takerdusid seekord inflatsiooni taha. 1927. aastal selgus, et kiriku küttesüsteemi ehitamisest jääb raha üle. Koguduse üldkoosolek otsustas uus orel ära tellida. Õpetaja August Grünbergi eestvedamisel ja paljude annetajate toetusel saadi kokku 24 000 krooni
ning valada saadud lahus katseklaasi. Sulgeda katseklaas korgiga ning hakata intensiivselt loksutama. Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH. Sulgeda katseklaas korgiga ning intensiivselt loksutada. Peale loksutamist jätta seisma. Kihid sadenevad seekord vastupidiselt- üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel seebistunud klorofülli ja lisaks veel ksantofüll. (vt joonis 4) Joonised Joonis 1. Uhmerdamine Joonis 2. Filtreerimine Joonis 4. Joonis 3. Jooniste autor Liina Koppelman Pigmentide tähtsus 1. Klorofüll Klorofüll ehk leheroheline, esineb taimede kloroplastiidides koos karotiini ja
Pärast sellist kiiret lugu hakkas kõlama vaikne viiulimäng ning jäljendati mere kohinat ning viiuliga tehti kajakate kisa. Peagi hakkas kõlama Titanicu tunnuslugu “My Heart Will Go On” ning neljakesi jäljendati laeva loksumist ning samuti lavastati tuntud stseen filmist, kus kaks filmi peategelast seisavad laeva vööris käed laiali tuule käes. Jäljendati ka seda, kuidas tuntud Titanicu ansambel ükshaaval teineteisega hüvasti jätab ning ükshaaval lahkuvad. Lavale tuldi tagasi seekord ilma pillideta. Plaksutades ja nipsu tehes näidate ette neljakesi rütmikava. Järgmine loo oli medley kokku pandud mitmes erinevast tuntud loost ja muusikastiilist. Kõigepealt mängiti biitlite lugu “A Hard Day’s Night”, millele järgnes hoopiski metal žanrist lugu, millele omakorda järgnes jällegi disko lugu. Medley eelviimaseks looks oli jällegi üks Elvise lugu ning lopes tempokalt Kreeka tuntud
Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival". Raimondist on tehtud ka dokumentaalfilm “Need armastus kirjad” see räägib Raimondist ja ühest naisest Niinast,kes läks Venemaale ja nad hakkasid üksteisele kirju saatma,Raimond saatis üle 300 kirja.
Tuleks panna vastust kandma vastutaja turvalisuse eest. Muidu jääb mulje, et Rakvere polikliinik ei hooli oma patsientidest ega soovi neid tegelikult aidata. Linnavalitsus ja sotsiaaltöötajad peaksid rohkem abivajajate eest seisma. Muutma arstiabi kättesaadavamaks. Austuse printsiip Austada tuleks kõiki kodanike olenemata nende tervisest tulenevaid erivajadusi. Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Arsti vastuvõtul sai seekord läbi raskuste käidud. Ratastoolid ja kaldteed peaksid olema iseenesest mõistetavad mitte ,et neid tuleks telefoniga taga otsida. Linnavalitsuse sotsiaal hoolekanne peaks asjade kättsaadavusele rohkem tähelepanu pöörama. Eetiline valik Positiivse tulemi saavutamiseks tuleks koostööd teha erinevate fondide ja rahastajatega, kes oleksid nõus kindlasti oma abikäe ulatama probleemi lahendamisel. Edaspidi võiks olla, et ka
kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on
oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab.....Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet kunagi tundnud. Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli, et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja. Järgmisel hommikul ärkas Liisa üles ja läks jälle lilli müüma. Ta ei olnud neid lilli nõus mitte kellelegi teisele müüma, kui mõisahärrale, kuid sel päeval ei kohanud Liisa teda ja ta oli murtud. Ta otsustas need lilled visata tiiki. Õhtul
Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi - need olid piirkonnas kõige suuremad. Ning ta küsis ka oma ema käest, kes on järve ääres käinud ning sai teada, et tõepoolest on Anna Nelipühade ajal Kõrbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et pühade ajal peeti järve ääres pidusid, nii ka seekord. Villu oli pühade ajal omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida. Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna.
Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast
Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks
Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma
11.Thorvaldr lõi Hallgerdri, sest Hallgerdr polnud rahul tema suhtumise ja laiskusega. Kasvataja lubas Thorvaldrile selle eest kätte maksta, kõigepealt lõi randmeluu puruks ning seejärel tappis ta kirvega. 12. Thjostolfr (kasvataja) põgenes Svanri juurde, et teda kergelt kätte ei saadaks. Osvifr nõudis Höskuldrilt Thorvaldri surma eest kahjutasu, sest nii tema kui ka Hrutri arvates oli Hallgerdr selles süüdi. 13. Üks Oleifr Varre poegadest Glumr tahtis minna Hallgerdrile kosja. Seekord räägiti sellest ka Hallgerdrile ning tema nõustus, nad kihlusid. 14. Glumr ja Hallgerdr pidasid suured pulmad ning neil sündis tütar, kelle nimeks sai Thorgerdr. Hallgerdi onu Svanr oli merel teadmata kadunuks jäänud. 15. Thjostolfr aeti kodunt minema ning ta soovis jääda natukeseks ajaks Glumri ja Hellgerdri poole elama, Glumr oli sellega nõus, kuni ta midagi kurja ei tee. Peagi hakkas Thjostolfr kõigil tuju rikkuma. 16
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg
vanaeit käsib neil sisse minna. Vanamoor käsib neil ahju taha magama minna, ja hoiatab, et hommikul hakkavad nad tööd tegema. Kõik on väga räpane. Kui Kusti süüa küsib, visatakse neile ahjutaha kaks konti, mida nad ei puutu ka. Kui kõik on magama jäänud, tahavad lapsed põgeneda, kuid nad kuulevad hääli ja lähevad ahju taha tagasi. Tulevad Mõhk ja Tölpa, kes nõuavad süüa. Kui ka nemad on magama läinud, proovivad nad uuesti põgeneda, kuid seekord ärkab vanamoor üles. Hommikul äratatakse lapsed vara ja pannakse tööle. Iti peab last valvama, Kusti aga vett kandma, hagu korjama, sigadele rohtu kitkuma. Lapsed on väsinud ja näljased. Söök, mis neile antakse, pole ka üldse maitsev. Mööduvad päevad, kuid Kusti ei leia sobivat hetke põgenemiseks. Ta saaks küll jooksu panna, kuid ta ei saa Itit üksi sinna jätta. Ühel ööl nad siiski proovivad põgeneda, kuid
lõpp. · Algus ja lõpp on tavaliselt avatud. · Mod. romaan viib lugeja kogemuste voolu, milles lugeja järkjärgult orienteerub seostamise ja järelduste kaudu. Katkend Franz Kafka romaanist "Protsess" Keegi pidi Josef K. peale valetanud olema, sest ilma et ta midagi kurja oleks teinud, võeti ta ühel hommikul vahi alla. Tema korteriperenaise proua Grubachi köögitüdruk, kes talle alati kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971)
Tuntud politoloogid võrdlevad antud olukorda XI sajandil alanud ristisõdadega. Ka tookord põrkus islam kristliku maailmaga. Eesti sõdurite saatmine nendesse kriisipiirkondadesse polnud rahvale meelepärane. Ei sõditud ju oma kodumaa eest. Rahu tagamine muutus vaid sõnakõlksuks kuskil paberil ning inimeste suus. Kaitseväele pandud uued ülesanded erinesid eelmistest kogemustest. Üle pika aja pidid Eesti kaitseväelased kannatama kaotusi ning seekord võõral maal võõraste elude eest. Lahingutes osalemine koos kaotustega aga ei murdnud meeste vaimu. Vormikandjate enda jaoks pakuvad need missioonid suuremat teenistust võrreldes kodusega. Nüüdisajal võib seda nimetada tööks välismaal, mis on võrreldav ehitajate tööle minemisega Soome, kus palk on kordi suurem. Muidugi eemal lähedastest inimesest pole lihtne, kuid saadavad hüved on piisavaks kompentatsiooniks.
alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Sellele järgnes enese kroonimine. Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814. aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821. aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitus. Sellise valitseja olemasolu oluliselt raskendas niigi keerulist olukorda Euroopa poliitisel kaardil ja areenil, kuna Napoleon ei olnud just huvitatud rahusõlmimisest teiste Euroopa riikidega. Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused alustades Asutava Kogu loomisega ja lõpetades
nagu vanal Eesti ajal. ´´ Kingituste väljajagamise järel on lastele mõeldud konkursid ja mängud. Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist
lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad. Väikesed laululapsed esitasid lühikese laulu "Kallis". Klaveri meeliköitva soolomängu ajal tegid tüdrukud tantsuliigutusi ning kallistasid üksteist. Siirast lapserõõmu läbi muusika nautisid kõik kohaletulnud pered. Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma.
"Lorelei needmine munkade poolt" Maal "Lorelei needmine munkade poolt" valmis aastal 1887 Pariisis. Tehnikaks oli ni lõuendil. Maal kujutab mütoloogilise tegelase, Reini jõe äärse kalju kurikuulsa sireeni, needmist mitmete munkade poolt. Sireen istub oma kaljunõlva peal kandes vaid üht siidriiet parema käe ümber. Tema kõrval on kohe üks munk, kes pealesuruvalt näitab sireenile risti. Tahaplaanile jäävad veel 3 munka. Üks neist kannab ilmselt samuti risti, kuid seekord on see pika kepi otsas. Teine munk näeb välja väga vana ning tark. Ta puistab õhku mingit ainet, mis näeb välja, kui mõni pulber. Ma ei ole kindel, kas kolmandat tahaplaanile jäävat inimest saakski mungaks nimetada, sest teda katavad ning ümbritsevad massiivselt põrgulikud toonid. Sireenil on just kukkunud harf käest ning kuna ta ise on ka niivõrd selle kalju serva peal, tundub, et ta kukub sealt kohe alla. Kuigi see maal
Loodus - üks osa kirjaniku elust ja loomingust Lapsepõlves armastas Juhan Liiv üksildust. Kirjanik hoidis eemale teistest lastest ja eelistas veeta aega looduses. Väga armastas ta oma karjapõlve, mida hiljem meenutab tundeküllaste lausetega :" Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikedel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest.
vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse. Saksa vägede kõrval sõdisid ka Nõukogude Liidu vastased, metsadesse peitu põgenenud metsavennad. Metsavennad suutsid takistada taganevate Punaarmee kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades võimu enda kätte enne saksa vägede saabumist. Nõukogude okupatsiooni kadumine Eesti aladelt ei viinud aga Eesti vabaks saamiseni, vaid algas uus, seekord Saksa okupatsioon. Eestis moodustati küll kindralkomissariaat ning sakslaste korraldusi täitev Eesti Omavalitsus, kuid tsensuur jäi alles. Keelatud olid kõiksugused poliitilised tegevused, kontrolliti kõiki eluvaldkondi ja käivitati repressioonid. Arreteeriti ka kommuniste, keeldude-käskude vastu eksinuid ja rahvuslikult meelestatud inimesi, kuid elu pidid jätma kõik juudid ja mustlaseid Eestist kui ka välismaalt toodud mustaverelised
abieluettepaneku. Lizzy lükkas tagasi solvates teda, kuna ta talle ei meeldinud. Hiljem sai selgust ta kirjas Wickhami ja Jane asjadest ning tasapisi andestas talle. Pemberlyt külastades nägi, kuidas Darcy oli muutunud ja armus temasse. Kui Lydia ära jooksis, siis maksis Darcy Wickhamile suure raha, et nad abielluks ja W N-rügementi Põhja-Inglismaal teenistusse võetaks. Bingley tuli tagasi Netherfieldi, et Janega abielluda ja Darcy temaga kaasa. Seekord Lizzy ei lükanud enam tema ettepanekut tagasi ja nad abiellusid samuti. Gardinerid Mr.Gardiner (Mrs.Benneti vend, käis Londonis Lydial järel, väga tsiviliseeritud ja tore) Mrs.Gardiner (abikaasale väga sarnane, seiklushimuline, kuid tark ja viisakas) Suhtlesid palju Bennetitega, käisid reisil koos Elizabethiga ja aitasid Benneteid hädas. Meeldisid ka kõrgemast soodest isikutele, olles alamklassi kohta väga targad ja osavad suhtlejad.
Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus. Seekord jäi kaotajaks õpetaja, kellel tuli koolist lahkuda. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Õpetaja hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. Õpilase õppeedukus langeb ja halvemal juhul lahkub sellest koolist. Tavaliselt on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kellel ei ole eriti sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile
värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult. Kuid siiski, tooksin ma välja paar peatükki, kus räägiti araablased turul kauplevad ning kuidas tuleks käituda esmakordsel külastajal turumelus. Kuna raamatuid lugedes tekitan ma alati endale vaimusilma teatud pildi kirjeldatud olustikust, suutsin ka seekord silme ette manada suure turuplatsi, kus kõik vehivad emotsionaalselt kätega, pakuvad tagaruumis väikestest tassidest kohvi ja teed, kaubeldakse hinnas nii palju kui võimalik, kallistatakse ning surutakse kätt ja kui kaup on käes, poetatakse tasakesi rulli keeratud rahakupüürid kaupmehele pihku. Veel pööraks ma suurt tähelepanu näiteks Türgis rannas päevitajaile. Mind paneb iga kord mõtlema tõsiasi, kuidas kultuur ja arusaamad on ikka erinvates maailma otsades nii
kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks. Tõstatatakse küsimus geide seaduslikust abielust. Eesti katkistele maanteedele eraldatakse raha, et need korda teha ja nautida reisimist oma kodumaal Paistab, et EL-il ei olegi ühtki puudust. Kuid kui palju on jäänud meie iseseisvusest ja kas seda üldse enam on ? Kõik riiklikud otsused käivad EL-I otsuste kaudu. Miski ei ole enam Eesti Vabariigi enda otsustada
Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsiooniliste tegevustega, ja aastal 1918 ta oli üks kolmest mehest, kes teatasid, et Eesti on iseseisev riik. Järgmine Eesti sissetung oli sakslaste poolt, kes tahtsid Saksa protektoraati saksa keisrile, ja jällegi sattus Päts vangi, seekord Poola vangikongi. Lõpuks ta sai tulla tagasi, ja peale Iseseisvussõda võideti aastal 1920, valiti ta noore riigi esimeseks tegevjuhiks. Eesti Iseseisvus Eestlastel polnud ühtegi kogemust isevalitsemises. Nad vaidlesid ja kaklesid omavahel, otsides midagi milles nad kõik saavad nõus olla. Puudus selline põhiseadus ja seal ei olnud sellist asja nagu president. ,,Riigivanem" oli kõige ligedam asi, milles nad kõik nõus olid. Riigivanem oli selle isiku tiitel, kes oli
Temast viis aastat noorem Frank-Peter Roetsch kohanes muutusega paremini ja juhtis kuni Calgary 1988. aasta olümpiamängudenil. 1986maaimakarika võistlus ei läinud Eirikul hästi, ta laskmine oli nõrk. Nõrk oli ka terve 87.aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel. Calgary olümpiamängudel, 1988. aastal, saavutas ta kuuenda koha 20- kilomeetri sõidus. Feistritzi maaimakarika sõidul 1989.a, tuli ta taas võidule, seekord 20 km distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit. Võitis Holmenkollenis 1990.a 10 km sprindis hõbeda ja Lahti maailmameistrivõistlustel 1991 oli edukas, võites kolm pronksmedalit. Kvalfoss soovis osaleda olümpiamängudel 1992. aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma
Kaasus Annabel ja Maris on 25-aastased väikefirma omanikud, kummalegi kuulub 50% firmast. Nende ettevõte eksisteerib juba kolmas aasta ja tegeleb looduslike kosmeetikatoodete importimisega Eestisse. Kuna aasta lõpp oli taas tulekul, otsustasid nad nagu lasta lao põhjalikult üle kontrollida. Selgus, et lattu on kogunenud kasutuskõlbmatuid näopesuvedelikke, mida pole suudetud maha müüa, lausa tuhande pudeli jagu. Pooled neist ei sobinud enam müügiks, sest pudelidisain oli vahepeal muutunud ning vana disainiga pudelite müügi keelas tootja rangelt ära, ülejäänutel oli lihtsalt säilivusaeg läbi saanud, seega olid nad ajapikku muutunud ohtlikeks kemikaalideks. Firma omanikud võtsid ühendust prügifirmaga Clean Away, et korraldada kemikaalide äravedu ja nende hävitamine. On möödunud kaks kuud. Pärast seda, kui mitmes rahulolematu klient nende Tartus asuvasse esinduskauplusesse sisse astus, et tagastada n...
Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati
postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib keegi, et Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ülesastumine jättis hea mulje, sest see näis tasakaalukas. «Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus,» vastas rahandusminister kommentaarile. «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» jätkab rahandusminister oma kommentaaris.
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino,
See pani Danieli mõtlema oma eesmärkidele pirahade seas. Ühel päeval andsid pirahad Danielile teada, et nad nagunii ei võta kristlust omaks, aga nad soovivad, et Daniel nende usku astuks. Daniel pidas oma naisega nõu ja nad otsustasid, et enne otsuse tegemist käivad nad esimest korda viie aasta jooksul USAs. Jõudes tagasi Brasiiliasse, läksid nad teise grupi pirahade juurde ning seekord oli Danielil kaasas pirahade keelde tõlgitud Markuse evangeelium (salvestatud kuhugi kassetile). Pirahad kuulasid seda, aga lähemal uurimisel selgus, et nad kuulasid vaid kohta, kus Ristja Johannesel pea maha raiuti. Siis sai Danielile selgeks, et tema usk ei suuda pirahadele muljet avaldada, kuna pirahada pole eksinud ja seega pole vaja neid ka päästa. See kõik pani Danieli enda kahtlema tema usus. 1980ndate lõpus
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
Kahe nädalaga oli Kerli jõudnud 2. (4p) Tõnisel oli poodi minnes kaasas 80 krooni, millest ta heegeldada 75% sallist. kulutas 35%. Mitu sentimeetrit salli pikkusest oli Kerlil juba Mitu krooni Tõnis poes kulutas ja mitu krooni jäi heegeldatud ja mitu sentimeetrit on veel heegeldada? seekord järele? 3. (4p) Ravimtaimed kaotavad kuivatamisel 3. (4p) Emal oli vaja valmistada 7 kg soolalahust, milles on 92% oma esialgsest massist. 5% soola. Mitu grammi soola ja mitu grammi vett Mitu grammi kuivatatud ravimtaimi tuleb emal selleks kasutada? saadakse 5 kg värsketest taimedest? 4
Ka venelased korraldasid rüüsteretki Eesti aladele, mis muutis vastupanu veelgi raskemaks. Eestlaste sõjamehi oli piiratud arv ning liiga vähe selleks, et vastu panna kõikidele riikidele. Mehed ei olnud väljaõppinud ja neil puudusid ka sõjapidamise kogemused. Kasutati vibusid ja odasid. Esialgu puudusid ka moodsamad relvad, millede käsitsemine ja ehitamine hiljem vaenlaste käest selgeks õpiti. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni. Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Toimus küll
KOOL Nimi Klass RAM & METSATÖLL Retsensioon Koht, aasta 20.juuni 2007 toimus Lõhavere linnuses Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Kollektiivide ajalugu Metsatöll alustas 1990. aastate lõpus eepilist heavy-metal'it mängiva triona (Rabapagan, Factor ja Andrus). Selles koosseisus anti välja esimene album "Terast mis hangund me hinge". 2000. aastal liitus bändiga Lauri Õunapuu, tuues bändi teise kitarri, traditsioonilised muusikariistad ja omapärase häälematerjali. Karmikoelisele heavy metal'ile lisandusid eesti rahvamuusika sugemed. Mõne aja pärast vahetas bändi senise basskitarristi välja Kuriraivo ning 2004. aasta alguses asus trummide taha Marko Atso. Pärast albumi "Hiiekoda" (2004) valmimist hakkas Metsatöllu publiku mahutamiseks vaja minema üha suuremaid saale ning album tõi 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile aasta metalartisti karika. 2006. aastal toodi sama auhind ä...
elude rikkumisega. Mida rohkem üritad saatuse eest põgeneda, seda kiiremini see täide läheb. Laiose naine, Iokaste, pidi kannatama oma mehe ja poja tegude pärast. Esimest korda läks tal elus halvasti siis, kui ta esimene mees tapeti. Peale seda leidis ta endale uue abikaasa ja ta elu läks edasi. Kahekümne aasta pärast hakkas tal jälle halvemini minema, sest ta teise mehe teod hakkasid tunda andma. Seekord lõppes asi sellega, et naine pidi ennast häbi pärast ära tapma. Ka ülejäänud teebalased kannatasid Laiosele ja Oidipusele määratud saatuse pärast. Kakskümmend aastat pärast seda, kui Oidipus oli oma isa ära tapnud, tabasid riiki igasugused õnnetused, näiteks näljahäda ja haigused. Kõik see oli tingitud sellest, et jumalad olid määranud ühele õnnetule perele väga halva saatuse. Kui Laios tahtis oma saatust muuta, oleks ta pidanud oma lapse ise ära tapma, või lihtsalt
muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka relvade arenematus sõja algul. Kuna teistel oli kasutusel ammud, aga eestlased kasutasid üldse vähe vibusid ja amme. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ilmselt ka pinevad vahekorrad venelastega. 1210. aastal olid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürstVladimiri väed piiranud kaheksa päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks.
Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse. Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama peab. Jaan oli oma põhimõtetega mees. Kui teekäijad tulid talle külla, siis söödi-joodi, kuid saades teada, et tegelikult tahavad nood oma varastatud kraami seal peita, siis viskas mees nad välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine, kuna varsti tulid sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andre Vadiga, kes oli Anni isa. Too mees ei sallinud Jaani tolle vaesuse pärast. Joomine maksab nii või teisiti kurjasti kätte. Kord kõrtsist koju minnes otsustad Jaan minna Tõnu-Jüri piiblitundi, mis talle teepeale jäi. Seal jäi ta magama ning ka viinaaurud olid tugevad. Muidugi ei saanud seda mainimata jätta ka Andre Vadi, kes samal ajal jutlust pidas.
sanktsioonid, et enam sellist koledust ei korduks. Asjatult. Mõnikümne aasta möödudes teine maailamsõda. Kõige julmem ja mastaapsem, mis kunagi olnud. Mistõttu kõige levinum sõjaajalugu. Hävitati absoluutselt kõike ja kõiki mis ette jäi nn. totaalne sõda. 70 miljonit tapetut. Need numbrid ajavad hirmu nahka. Kuid see pole veel kõik. Külm sõda kahe suure gigandi vahel, mis oleks äärepealt lõppenud täieliku inimkonna hävinguga. Nii vähe jäi puudu seekord. Kuid häving tuleb minuarvates nii või naa. Ainult aja küsimus. Tänapäeva relvastus ja tehnoloogiad on selge märk sellele. On vaja ainult üht pisikest sädett mis süütab selle suure püssirohutünni ja mitte ka viimase. Sõda saadab Inimkonda kõikjal ja alati. Nagu surm käib kannul ja varem või hiljem võtab ära.
Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha Helena saarele kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni surnukeha toodi 1840 aastal Pariisi ja pandi
Meremaa ja UusGuinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks LõunaWalesiks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma. Teine retk toimus aastatel 17721775. Cook asus oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'', mis näitas kui külm seal on. Kui Cook 1775.a. tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänestitta sõites. Samal aastal sai ta Coopley aumedali selle eest, et ta oli
Miskipärast mina ei usu, et sellel ajastul selliseid kostüüme kanti. Muidu olid kostüümid ilusad ja värvilised. Valgustaja töö selles etenduses oli päris kerge. Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus
Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi. Mileedist saab, talle gaskoonlase poolt mängitud triki tõttu, d'Artagnani surmavaenlane. Pärast pikka sõjavarustuse jahti asusid meie neli sõpra teele La Rochelle'i piirama.
on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab. Romeo läheb siis jälle Julia akna alla. Aga vahepeal, teeb Julia isa ostsuse: Julia peab
Sunniti koos Inglismaaga taganema. • Prantsusmaa loovutas majanduslikult olulised alad Saksamaale. • Sakslased lootsid sõja lõppu, muutes sõjaplaani. Osutus valeks sammuks. • Marne’i lahing 2. septembril Pariisis. Abistas Inglismaa & Saksa pealetung peatati. • Ohvriterohke Positsioonisõda (720 km pikk). Kaitserelvad olid ründerelvadest paremad. • Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5. Idarinne: • Toimus samal ajal Läänerindega. Vene armee tungis Ida-Preisimaale. • Saksamaa oli nõrk, liigne jõud oli tarbetu. Vene väed liikusid kindlameelselt.
augustil 1892 Prantsusmaal Dieppes. Louisi isa oli Victor duc de Broglie, kes kuulus prantsuse aadliseisus perekonda, ja ema oli Pauline d`Armaille. Louis õppis Lycee Janson de Sailly koolis Pariisis kuni 1909 aastani. Pärast seda läks ta Sorbonne ülikooli õppima kirjandust ja ajalugu. 1910 lõpetas ta ülikooli humanitaarteadus kraadiga. Pärast seda tekkis tal huvi füüsika ja matemaatika vastu. Aastaks 1913, kui ta oli 21 aastane, sai Louis de Broglie teise kraadi ja seekord teadus valdkonnas. Kahjuks, enne kui ta sai teha karjääri teaduses, värbati ta prantsuse armeesse. Esimese Maailmasõja ajal oli ta telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades. Pärast sõda jätkas Louis õpinguid üldfüüsikas. 1920. aastatel veetis ta suurema osa oma ajast jälgides oma vanemat venda Mauricei. Nimelt oli Maurice samuti teadlane ja ta eksperimenteeris röntgenkiirtega. Louisile
Nende mehed ei lubanud neile enam raha, kuna nad teadsid, et Gorioti tütred ei oska sellega ümber käija. Ka tütred muutusid vaeseks. Nad läksid isa Gorioti juurde raha paluma, aga tal ei olnud enam raha, sest tütred olid temalt kõik juba ära ,,röövinud", nad hakkasid vaidlema ja isa Goriot nähes lapsi vaidlemas ja raha nõudmas jäi haigeks. Hiljem teada saades, et ta tütred tegelikult ei armastanudki teda, jäi Goriot juba veel rohkem haigeks ja seekord juba surmavalt ja väljapääsmatult. Surivoodil ta sisemalt lootis, et tütred ikkagi armastavad teda. Ainult üks tütardest tuli teda lõpus korraks vaatama. Gorioti matustel aga ükski tütar ei käinud. See ongi hea näide elu ilust ja valust. Goriotil oli ilus elu aga ta pööras selle ümber valuks, ise seda mitte märgates. Ka ta tütardel oli ilus elu aga neile ei kõlvanud see ja nad tahtsid rohkem, aga tehes samalajal sama vea, mis nende isa ja muutsid ka oma elud halvaks. Õpetuseks
5. Jalgade töö on sulgpallis väga oluline, seega treeni oma jalgu. Võiksid näiteks joosta, hüppenööriga hüpata vms. 6. Harjuta serve. Servida saab kahte moodi. 1) See on nagu eest löömine. Hoia reketit paremas käes enda ees nii, et käe peopesa oleks enda poole. Vasaku käega hoia kinni sule servast. Seejärel lase sulg lahti ja löö reketiga. 2) Nagu tagant löömine. Endiselt hoia reketit paremas käes, kuid seekord olgu reket sinust paremal nii, et peopesa oleks eespool. Järgnevalt toimi samamoodi nagu esimese servi puhul. 7. Aseta endast algul paari meetri kaugusele korv ja püüa lüüa sulpalle sinna sisse. Iga natukese aja tagant liiguta korv aina kaugemale. Nii harjutad sa löökide täpsust. 8. Harjuta sulgpalli löömist üle võrgu. 9. Proovi mängida vastasmängijaga. Esialgu ilma punktide loendamiseta. See on vajalik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
