Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal
Kust peaksime meie võtma finantsraskustesse sattunud riikide otstarbeks 2 miljardit eurot, mis on lausa kolmandik meie järgmise aasta riigieelarvest?! Nojah.. Püüan mõelda veidike Eesti muredele. Pole vististi ühtki inimest, kes poleks kuulnud midagi sellest, et õpetajatele raha ei jagu, et meie kallid kaasmaalased õpetajad peavad vahetama elukutset või kolima sootuks väljamaale. ,,Naised saunas räägivad" ka järjekordsetest masskoondamistest, seekord politseinike ja päästetöötajate hulgast. Meil on endal hädasti raha vaja. Kui nüüd ühtäkki peaks ülalt vastu võetama otsus, et me tõesti nõustume lepinguga, andmaks kolmandiku riigieelarvest Kreeka võlakatteks, tuleb pidada meie valitsust lauslollideks. Ei suudaks me lollid sellega päästa Kreekat, läheksid nemad pankrotti ja läheksime ka meie. Khmm.. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis... Kui palju oleme me viimasel ajal üldse
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest Teravilja küpsetusomadused sõltuvad Kleepvalgu sisaldusest Langemisarvust Proteiini sisaldusest http://lemill.net/content/exercises/leiva-viktoriin-a-ruhm/view Toiduvilja kvaliteedi nõuetele vastava langemisarvu tagamiseks on vajalik Valida stabiilse ja kõrge langemisarvuga sort Mitte viivitada valminud vilja koristusega Kohene kuivatamine Mitte segada ise vilja partiisid Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/p...
Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmine kiirelt, esimesed märgid sellest ilmnesid juba neli aastat enne esimest akadeemiat. Lõpuks kuulis Ludwig van Beethoven juba nii halvasti, et pidi kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastal oli helilooja juba täielikult kurt. Lisaks sellele tekitasid temas suurt masendust pidevad kohtuvaidlused vennapoja
Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda. Mauna Loa viimane purse toimus 24 märts - 15. aprill 1984. Viimastel vulkaanipursetel vulkaan ei põhjustanud surmajuhtumeid, kuid vulkaanipursked 1926 ja 1950 hävitasid külad ja linna Hilo. Mauna Loal on väga palju suuri ja ilusaid Hard rock( ehk kõvasi kaljusid ), mis
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. Isiklikku: On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti
raskes seisundis, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Nimelt Venemaa majanduses valitses suur kaos, eestlased ja teised rahvad püüdsid eralduda impeeriumist. Venemaa nõrgenemine toimus aastal 1918, mis andis Eestile võimaluse kuulutada välja iseseisvusmanifest. Iseseisvumiseks tuli maha pidada Eestil raske Vabadussõda, mis oli aastatel 1918- 1920. Taasiseseisvumine toimus Eestil hoopis teistmoodi. Seekord toimus see rahumeelselt, kuna Nõukogude Liidus oli alanud perestroika, nn laulev revolutsioon. Lisaks veel toimusid ka mitmekesised rahvaüritused, näiteks nagu Bali kett ja Eestimaa laul, millest võtsid osa mitmed riigid. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisel on mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Suurimaks erinevuseks võib välja tuua selle, et iseseisvumiseks tuli maha pidada Vabadussõda ning taasiseseisvumine toimus rohkem poliitilisel teel ja rahulikumal viisil. Peamiseks
Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) ...
klassi kuuenda tunni enda täita. Ta ei rääkis õpilastele riidlemise asemel Itaaliast. Härra Tooder polnud nõus enam kümnendat klassi õpetama ning tema asemele tuli härra Saul. Esimeses usuõpetuse tundi alustas ta lauluga. Seejärel tegi ta õpilastele töö. Ise asus ta "Eesti Kirikut" lugema. See andis õpilastele võimaluse maha kirjutada. Mõned õpilased aga kasutasid oam pead. Lõpuks avastati, et õpetajal on ajalehes piilumiseks avaused. Õpetaja otsustas seekord hinded panemata jätta, kuid manitses õpilasi ausad olema. Neljas peatükk Poisid kogunesid kella nelja ajal "Maria juurde", et arutada, kuidas Puukspuud aidata. Arutleti, et igaüks peaks teda peale tunde õpetamas käima. Lõpuks leiti siiski, et Laasik võiks kõiki aineid õpetada ja teised poisid maksaksid talle selle eest. Kioskipidajalt Marialt meelitati välja õunaveinipudel. Viies peatükk Sirkel läks otsusest Laasikule (ta oli nädal aega haige olnud) rääkima
Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada. Sel aastal esindasid Viljandi folgil Eestit ansambel "untsakad," "Alle-aa," "Ummauudu," Aivar Teppo, Jaan Söödi Projekt, "Väikeste lõõtspillide ühing," "Folkmill," "O'lala," "Helbi koor"(Setu), "KI-RE-KA-KU," Johansonid" ning Tätte ja Matvere koos Kukerpillidega.Välismaalt enim armastatud artist oli "Slobo Horo" Soomest. 1996 IV Viljandi folk toimus 25.07-28.07. Seekord nii päeval kui ka öösel, 96 tundi järjest. Tasulistele kontserditele müüdi 9800 piletit ja kutsetega külalisi registreeriti 260. 80% folgilistest oli kohale saabunud teistest eesti linnadest: pärnust, Tartust, Tallinnast ja mujalt. Esinejate arv kasvas juba 102-ni. Välisesinejaid oli 8-st erinevast Euroopa riigist. Kontserte korraldati juba komel vabaõhulaval ja kahes klubis. Karksi õlletehases valmis folgi õlu "Karksi folk."
Algtõuke kunstiõpingute alustamiseks andis talle onu, kes nägi filigraanselt järele joonistatud 3 rublalist rahatähte. Kunstniku juures harjutades kasvas Navitrollas veendumus, et kindlasti tuleb edasi õppida. Kolme aasta pärast üritas ta Kunstiülikooli arhitektuuri õppima minna, kuna ta sisse ei saanud ja et mitte nõukogude armeesse teenima minna, astus hoopis Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Peagi aga tüdines teadusest ja katsus uuesti kunstiakadeemiasse õppima minna, seekord juba maali erialale, kuid põrus eksamitel läbi ja üks joonistamise professor ütles: "Kuulge noormees te olete juba kunstnik mida te siit otsite?" Mõnes mõttes oli see justkui tunnustus, kuid noore otsiva inimesena soovis siiski õppida, sest vähemalt väljaõppinud kunstnikuna ta ennast küll veel ei tundnud. Järgmiselgi aastal püüdis saada kunstiüliõpilaseks, kuid paraku polnud tal ka seekord õnne. 1993.a loobus mõtetest saada ametlikult diplomeeritud
jutt katkes kui Villu mainis oma vangisolekut. Kaldale jõudes, hakkasid Villu ja Anna tantsima. Mõne aja pärast sattus Villu jälle peaaegu kaklusesse ning Anna pidi vahele astuma. Peo lõpul kutsus Villu kõiki Kivimäele vaatama, kuidas ja kes seal nii kõvasti paugutab. Anna ei tahtnud minna kuid Villu suutis teda veenda sellega, et laseb need kivid Anna auks õhku. Aga Annalgi oli üks tingimus, see et Villu ei tohi enam kunagi. Kivimäel panid Mikk ja Villu pauku valmis, seekord võttis see neil kauem aega ja järsku käis plahvatus. Mikk oli vaid verepritsmeid täis, kuid Villu oli verine ja kaotas oma parema käe kaks sõrme ja kahest teisest jäi alles vaid pool. Veel kaotas ta ka oma teise silma silmanägemise osaliselt. Anna tegutses kiiresti, et Villut aidata. Ta sidus talle riide ümber käe, et takistada verejooksu ja jootis talle viina, et valu vähendada. Anna lasi ta lõpuks vankriga haiglasse viia. Anna hakkas oma töölisi paremini toitma
Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast. Maria Koppel kujutas enda maalidel pigem inimesi ja tema üksildust. Kaugust üksteisest. Kohe haarasid tähelepanu maalid ,,Enesetunde asi I" ja ,,Enesetunde asi II", mis olid väga sünged. Maalidel oli kujutatud inimest tema üksilduses ja mustas masenduses. Tundus, nagu inimene
Sellisel viisil saastunud põhjavett ei saa mitte mingisugustel viisidel kasutada - vesi muutub kasutuskõlbmatuks. Selle kohta võiksin tuua väga hea näite Haapsalust, kus umbes 10 aastat tagasi, Haapsalu nn Konnakülaks kutsutavas piirkonnas, oli tavapäraseks nähtuseks, et mingil hetkel hakkas kraanist koos veega veel õli tulema. Selle tõttu said inimesed päris mitu pesumasinatäit pesu kasutuskõlbmatuks lugeda ning igakord, kui kraani keerasid, pidid alguses veenduma, et seekord ikka puhast vett tuleks. Sellist vett Haapsalu Veevärk enda süüks ei tunnistanud ja väitsid, et inimesteni jõuab selline vesi, sest kusagil on lahtine kanalisatsiooni kaev või keegi on teinud kaevetõid ja selletõttu on sattunud õli vette. Seega iga hooletu kemikaalidega ümberkäimine ja veel enam nende põhjavette kallamine mõjutab inimeste elu. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed.
Selgesti on kirjutatud, missugune on aadliku elu päev. Aadlik tõuseb üles, vaatab üle oma kutsed pidudele ja ballidele ning asub siis ettevalmistusi tegema. Vahepeal joob tassikese teed ja võtab mõne sõbra vastu. Nagu ikka on ka sellesse teosesse sisse põimitud armastuslugu. Jevgeni On e g i n külastab naabermõisas elavat Tatjanat, kes temasse armub ning talle armastuskirja saadab. O n e g i n, aga pilkab teda ja sõidab minema. Aastaid hiljem tagasi tulles kohtuvad nad uuesti ja seekord tahab Jevgeni On e g i n uuesti suhet luua, aga nüüd pilkab Tatjana teda ning keeldub mehe ettepanekust, olles ise ka juba abielus ühe aadlikuga. Kaudselt tundub nagu oleks Puskin selles teoses oma elu kirjeldanud, oli ju temalgi palju armusuhteid ja mitte kõik polnud õnnestunud. Jääb ka mulje, et nagu Jevgeni On e g i n, ei leia ka Puskin oma kohta elus ja reisib pidevalt. Ka teistest poeemidest nagu ,, Kaukasuse vang" kirjeldab Puskin enda elule
Koolis näidatakse iga päev kolme põnevusfilmi, mis õpilastele kõige enam meeldivad. Minu unelmate koolis võiksid olla elektroonilised õpetamismasinad. Masin on kiivritaoline ese, mis pannakse pähe. Masinad on erinevate teadmistega. Loodusõpetuse klass on algklasside osas looduslähedane. Klass on jaotatud mitmeks erinevaks sektoriks: loomariik, taimenurk, kosmos ja samuti jaguneb ka osa aastaaegade järgi. Laps peab tundi tulema rõõmuga ja ootama huviga, mis neil seekord toimub. Loodusainete klass peaks olema ka selline, mis pakub huvi ka kõige laiemale õppijale. See peaks võimaldama nurgakest füüsikale, keemiale ja loodussõpradele, sest need on kõik omavahel seotud. Olemas on elektrooniline tehnika, millega saab muuta klassi vastavalt ainele. Loodusainete tunnis ainest lähtuvalt. Füüsikatunnis on klass muudetud täis äikest ja elektrit ning keemias panna molekulid klassis liikuma.
Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti omad piirid paika pandud. Nimelt ei otsinud ju mees seksuaalset rahuldust, vaid tahtis ennekõige naistega manipuleerida ning näha, kuidas olukord seekord laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen
Eriti hea oli foto naisest kahe vihase koeraga. Ülejäänud portreed ei avaldanud mulle nii sügavat muljet, kuid olid siiski päris head. Peaks ka ära märkima, et kõigi fotodega oli midagi tehtud kas Photoshopis või Lightroomis (muudetud värve, tumedust, kontrasti ja muud), kuid suuremale osale töödest andis see vaid iseloomu juurde ning oli maitsekuse piirides. Üldine olustik oli nagu Ajamajas ikka: mitte päris sama, mis Raekojas või mõnes muus kunstisaalis. Seekord aga andis ümbritsev hämarus fotodele just midagi juurde, mitte ei võtnud seda ära. Piret Metsamäe 12.B
Mõne päeva pärast võttis ta oma esimese lennutunni. Suvel teenis ta raha tehes lennukiga Nebraska, Kansase ja Kolorado kohal trikke, ehkki õpilasena ei tohtinud ta soololende teha. Samal ajal töötas ta ka Billinngsi lennujaamas lennukimehaanikuna. Oma esimese soololennu tegi ta 1923aasta mais omale soetatud lennukiga Jenny. Suurema osa samast aastast veetis ta õhutrikke lennukiga tehes ning sai hüüdnimeks hulljulge Lindbergh. Kui eelmisel aastal oli ta seda teinud juhendajaga, siis seekord oma lennukiga ning üksi. Sama aasta oktoobris, pärast üht suuremat õnnetust, kui oli selle parandanud, müüs ta oma esimese lennuki. Pärast müümist läks ta tagasi Lincolni kus jätkas trikkide tegemist Canuck'iga, mis oli Kanada versioon jennyst. 19.märtsil 1924 alustas ta sõjalist lennundusväljaõpet Ühendriikide õhuvägedes. Tema oli esimene Ameerika lendur, kes lendas 20.mail 1927 New Yorkist üle Atlandi lennukiga, mille nimi oli Spirit of St Louis, Pariisi
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes
Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed
Kontserdiarvustus 28. augustil toimus Toila Oru pargis Kaevuritepäev, mis toimub seal iga aasta viimasel augusti pühapäeval. Ka seekord olid kohal mitmed erinevad bändid. Tänavusel aastal oli kuulsaimatest Eesti bändidest seal üritusel esinemas ka Terminaator, mis oli paljudele väga meele järele, sest Terminaator pole enam aastaid Toila laululaval esinemas käinud. Kahjuks vedas küll ilm alt, sest peaaegu terve kontserdi vältel sadas vihma, aga see ei olnud küll põhjus, et suurejoonelist kontserti vaatamata jätta. Sama arvasid ka ülejäänud inimesed, kes vaatamata vihmale siiski paigale jäid
MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside leping. Miks otsustati üheselt, et Eesti puudub võimalus Nõukogude Liidule vastu hakata? Olime neid ju ka enne tagasilöönud. Kuid seekord oli olukord teine. Esiteks heitis tumeda varju MRP. Nõukogude Liidule vastuhakates ei võinud ju loota enam Saksamaa abile. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Saksamaale sõja kuulutanud, Rootsi oli taas oma neutraalsust kinnitanud. Puudus igasugune lootus saada abi välisriikidel, kui oma jõud raugema peaks. Kindlasti mõjus tõelise sokina suure Poole purustamine. Väike riikidele anti mõista, et kui Stalin ja
Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled he ropsuga katki ja kadus. Nd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. Kik jid hirmust vait.
aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanemad 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884
Kontserdiarvustus 28. augustil toimus Toila Oru pargis Kaevuritepäev, mis toimub seal iga aasta viimasel augusti pühapäeval. Ka seekord olid kohal mitmed erinevad bändid. Tänavusel aastal oli kuulsaimatest Eesti bändidest seal üritusel esinemas ka Terminaator, mis oli paljudele väga meele järele, sest Terminaator pole enam aastaid Toila laululaval esinemas käinud. Kahjuks vedas küll ilm alt, sest peaaegu terve kontserdi vältel sadas vihma, aga see ei olnud küll põhjus, et suurejoonelist kontserti vaatamata jätta. Sama arvasid ka ülejäänud inimesed, kes vaatamata vihmale siiski paigale jäid
ligikaudu 5 korda kõrgem. Seetõttu lähevad paljud inimesed eestist soome, kuna toetused on palju kõrgemad ja samuti ka tööle, et saada 3 korda kõrgemat palka sama töö eest. Mis juhtub siis 15 aasta pärast? Viieteist aasta pärast on Eesti rahvaarv kahanenud 600 000- e inimeseni.. Öeldakse, et ajalugu kordub. Selles kontektis on see nii ja naa. Tõsi on selles suhtes, et Eesti läheb jälle võõra võimu alla,kuid seekord vabatahtlikult. Mina arvan, et kui kõik jätkub nii nagu ta on läinud, siis Soome ja Eesti ühinevad ühtseks Soome. Soome ja Eesti vahele ehitatakse sild, millest tulevikus saab üldse maantee. Riigikeeleks saab soome keel, kuna soomlasi on palju rohkem ning keeled on üsna saranased ka, seega on eesti keelelt üleminek soome keelele vägagi lihtne. Inimeste elatustase tõuseb oluliselt: inimeste palgad
Aurik Queen Elisabeth põhjaminek 27. septembril 1938 ristis George VI abikaasa uue laeva oma nime järgi ning maailma suurim reisilaev Queen Elizabeth libises ellingult vette. 314,25 m pikkune ja 36 m laiune Queen Elizabeth oli 3,65 m pikem kui tema "vanem õde" Queen Mary. Oma 83 673 brutomahuga ületas uus laev Prantsuse Normandie tervelt 250 tonni võrra. Queen Elizabeth võis pardale võtta 2300 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget. Laeval oli 14 tekki. Ehkki laeva koguvõimsus ulatus 200 000 hobujõuni, ei jätkunud tal kiirust kohale jõuda. Laeva ohutuks väljasõiduks tuli valida kõrgeima tasemega tõusuaeg. Selleks oli 26. veebruar 1940. Kiiruga halliks võõbatud laev pukseeriti umbes 13 miili kaugusel asuvasse jõesuudmesadamasse. Süvise vähendamiseks olid eemaldatud kõik päästepaadid. 7. märtsil kell kolmveerand viis sildus aurik New Yorgi sadamas kai nr. 90 ääres. otse Queen Maru kõrvale, mis oli saabunud 16 kuud varem....
lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli tõmmatud üksteise kõrvale tumedad lühikesed vertikaalsed jooned. Ühel teosel oli tuhandeid erineva tugevusega tõmmatud jooni. Ka need pildid seostusid mulle vanglaga, seekord aga E. Colferi raamatuga ,, Airman. Taevas sündinud poiss". Jooned piltidel meenutasid mulle raamatus kirjeltatud vangla seintele tõmmatud jooni, mille abil vangistatu arvestas aega - iga joon kujutas üht möödunud päeva. Teosed rääkisid mulle täitumata unistustest, igatsusest ja soovist uuesti alustada. Autor ise on oma tööde kohta öelnud, et esmavaatlusel sarnaneb ofortide vorm trükitud tekstidele, et sisult on need mahukad märkide paljundused. Egle
Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 0 muud laenud 0 0 Muud tulud 100 1*100 Omasin ühe kuu üürilist stipendium 160 1920 . TULUD KOKKU: 460 2243 ANALÜÜS Kui palju jääb teil kuus Seekord jäi 91,5 eurot üle. raha puudu (või üle)? Millele (vt tabelist: Toidule kulutatav raha oleks väiksem, kui teeksin hommikul kulutuse liik) kulutate võileiva kooli kaasa, mitte ei käiks väljas söömas ning ei ostaks enda arvates liiga palju? näksimiseks toitu. Transpordile kuluks vähem raha kui sõidaksin rohkem bussiga. Mida kavatsete ette võtta? Pean rohkem jälgima, kuhu raha kaob näiteks võimalusel
Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas
Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole kunagi mu eriline lemmik olnud, sest minu arvates ei oska ta emotsioone hästi oma rollidesse panna, kuid seekord ma sulasin. Ta mängis selle karakteri väga hästi välja. Ta oli oma rollis usutav. Film ei läinud kordagi liialt melodramaatiliseks, vaid on algusest lõpuni täiesti tõsiseltvõetav. Minu jaoks oli hingetuks võttev see kuidas lugu lahti rullub, nagu oleks see teatrietendus laval, kus iga stseen hakkab uuest kohast ning erinevate rekvisiitide ja taustaga. Algul oli see väga segadusse ajav ning võttis aega, et
Kui Päike muutub rahutuks 1859. aasta 1. septembril alustas Briti astronoom Richard Carrington tavapäraseid päikesekette vaatlusi teleskoobiga läbi tumeda filtri. Seekord nägi astronoom varem kogetust sootuks erinevat pilti : ere valgussähvatus kattis suure osa päikesekettast. Nähtud sähvatus oli Päikeselt Maa suunas paiskunud plasmapilv. Üldsusele andis see ebaharilik sündmus pikemaks ajaks arutlusainet. Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist. Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka
Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa
lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga
samuti mõmiseb üsna riiakalt. 10.12 Karl üritab uuesti kätega pudelit haarata, kuid see ei õnnestu. Ta avastab lutipudeli kaane, ning üritab seda haarata, mõmin muutub vaiksemaks, huvi kasvad kaane vastu. Laps imeb seda natuke ja mõmin kaob üldse. Ta tõstab oma pilgu kaamerale ja vaatab uudishimulikult ringi. Ta lükkab korgi eemale ja seejärel tõmbab kogu käe haardega tagasi enda juurde. Tõstab selle üles ja imeb, paneb selle korraks maha ja kordab oma tegevust, kuid seekord imedes hoiab seda kahe käega kinni. Pilk suunatakse imemise ajal jälle kaamerale. 10.14 Vaadeldav võtab pudelikorgi suust, taob seda paar korda vastu maad, katsub ja imetleb seda. Söögitoa poolt tuli natuke valjumat häält, laps vaatab sinnapoole korraks, siis saab uuesti tähelepanu kork, mille ta suhu uuesti paneb ja siis hakkab uuesti vastu põrandat lööma. 10.15 Korgi löömisega vastu põrandat see põrkab ta käest minema natuke kaugemale,
Alates 15. jaanuarist kuni märtsi alguseni tulistasid piirajad linnust tugevalt, lastes ühe torni täiesti puruks. Olles linnusele kolm korda tulutult tormi jooksnud ning kaotanud 1000 meest, ei andnud linnus aga ikkagi alla. 17. märtsil tekkis linnuse piirajate sakslaste ja sotlaste vahel aga tõsine tüli, mille tulemusena tapeti 1500 sotlast ja 30 sakslast. 25. märtsil 1574 loobuti seetõttu linnuse edasisest piiramisest. - Uue katse Rakvere võtmiseks tegid rootslased 1581. aastal, seekord aga juba võitlusvõimelisema sõjaväega. 20. veebruaril 1581 jõudis Rootsi sõjavägi väejuhi Pontus de la Gardie juhtimisel Rakvere alla, alustades linnuse tulistamist suurtükkidest. Seekord õnnestus piirajatel linnuses olevad puitehitised suurtükkidega "tuliseid kuule" kasutades põlema panna. Kui mõne päeva pärast saabusid Rakvere alla lisaks veel müüride purustamisele spetsialiseerunud jõud, andsid venelased 4. märtsil 1581 alla. Rootslased tagasid linnuse kaitsjate vaba
südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taas leidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogit kui ta narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt. Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega
Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu siili käest. Leemeti ansti peale Manivald matus kott kus sees oli sõrmus mille tähendudst ja mõju Leemet ei teadnud kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda uuesti kuid seekord kõrri munk suri silmapilkselt kui sõrmus jäi tema sisse.selleks et seda sõrmust kätte kutsusid nad kohale vaskussi kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse ära. Metsas elasid veel inimahvid kes olid alasti ja kasvatasid täisid. Pärtel, Ints ja Lemmet käisid kitsesuuruseid täisid jalutamas. Leemeti õde Salme käis karuga kelle nimi oli Mõmmi kuid emale see ei meeldinud ning Leemet pidi koguaeg mõmmil järel käima sest Mõmmile meeldid metsa serval küla tüdrukuid vaatamas käija
juurest vilja ostmas. Jaakob saatis ka oma pojad vilja ostma. Nad jätsid Benjamini koju ja läksid. Joosep tundis oma vennad kohe ära, kuid ei andnud ennast neile tunda. Ta süüdistas neid maakuulamises. Vennad eitasid seda, tõestuseks nõudis Joosep, et nad järgmine kord ka Benjamini kaasa võtaksid. Joosep andis neile vilja ja kogu nende raha tagasi ja saatis nad tagasi Kaananimaale. Siimeon pidi sinna jääma. Kui neil vili otsa sai, läksid nad tagasi Egiptusesse ja võtsid seekord ka Benjamini kaasa. Joosep kutsus nad kõik peole. Hommikul, kui vennad lahkuma hakkasid, käskis Joosep Benjamini kotti hõbekarika. Ta saatis neile sõjaväe järgi ja lasi nad tagasi tuua. Ta tahtis Benjamini enda juurde jätta, kuid Juuda ei lubanud, sest pidi tema eest vastutama. Lõpuks ütles Joosep vendadele, kes ta on. Vaarao lasi kogu Joosepi perekonna Egiptusesse elama kutsuda ja nad elasid seal kaua kaua.
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga. Kaks aastat hiljem, kui ta oli pärinud 3000 naela, tegi ta oma esimese ekspeditsiooni haruldaste loomade kogumiseks mitmetele inglise loomaaedadele. Reisi sihiks oli Kamerun. Järgneva kümne aasta jooksul tegi ta ekspeditsioone veel Paraguaisse, Argentiinasse, Mehhikosse, Sierra Leonesse. Igale kogumisretkele järgnes ka raamat. Aastal 1951 abiellus ta Sonia Wolfendeniga. 1958. aastal läks ta uuesti Kameruni, seekord koos oma naisega. Sellel reisil korjas ta loomi juba enda loomaaia jaoks. Kuue kuu jooksul kogus Durrell koos abilistega üle viiesaja looma, mõned neist väga haruldased. Ekspeditsiooni lõppedes tõi ta loomad Inglismaale ja jättis nad ajutiselt oma ema maja tagaaeda. Probleem oli selles, et ta ei olnud leidnud veel kohta, kuhu oma loomaaed luua. Peale pikki otsinguid leidis ta suurepärase koha Kanalisaartel - Jerseys. Ta jätkas loomade kogumist Jersey loomaaiale.
Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast.
ka klaverisoolosid, mis enamasti olid kiired, rütmikad ning kohati isegi dramaatilised, mängides väga valjult ja süngelt. Minu arust oli imetlusväärne Mihkel Polli professionaalsus ja oskus teoses emotsiooni sisse elada, tõustes vahepeal isegi kogu kehaga pingilt õhku. Kohati tuli klaverit mängida nii kiiresti, et käte liikumist oli isegi raske jälgida. Teisena esitati Dvorak Sümfooniat nr. 8. Soolopilli enam polnud, kui esimese looga võrreldes jäi kõrvu, et suurem tähtsus oli seekord ka puhkpillidel. Ka selle loo puhul oli meeleolu vahelduv, kuid üldmulje oli siiski kurb. Dramaatilisust oli küll vähem ja ka lootusrikkamaid momente oli rohkem. Üllatusena esitati ka Ukraina Tants nr 6, mis dirigent Anu Tali sõnul pidi oma lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima. Kuigi teos pidi olema lõbus, oli ka seal minu meelest süngeid kohti, kuid siiski oli pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta elus peegeldus epohhi vaprus, julmus ja ennastsalgav ettevõtlikkus. Suure genovalase saatuses üllatab meid ustavus kord valitud eesmärgile.
Essee Kas oleksid sündmused võinud areneda teisiti? Mina usun, et sündmused oleksid võinud vabalt areneda ka teisiti, sest tegelikult olid ju venelased koos oma vägedega juba algusest peale eestlastest üle ning oleks saanud Eesti ka sõjaga endale saada, mida aga õnneks ei juhtunud. Seekord olid Eestlased üle oma kavaluse ja koostöö osas. Kui eestlased ei oleks endas nii kindlad olnud, ja rahvas nii ühtne, oleks Eesti võibolla et siiani Venemaa võimu all. Kõik seisneski selles et Eesti pidi iseseisvuse välja kuulutama, kuid see ei olnud sugugi nii lihtne, kui pealtnäha tunduda võis. Eesti poleks saanud iseseisvaks, kui poleks esitatud iseseisvuse hääletust, mis õnneks esitati ja kus oli ka piisavalt hääli, et Eesti iseseisvaks kuulutada
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli Eesti jaoks raskete tagajärgedega. Eesti riik kaotas oma iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda kannatusi, mida tõi kaasa 50 aastat kestnud nõukogude okupatsioon. Eesti nagu ka paljude teiste väikeste riikide saatuse otsustasid Saksamaa ja NSV Liit omavahelise kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt), millega kahe suurriigi diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saa...
MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri
Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
