Iseloomusta põhitoitaineid (leidumine, vajalikkus). Valgud-luudele kasulik-piimas, lihas, munas, kalas. Rasvad- põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas. Süsivesikud- on organismi põhiliseks energiaallikaks-teraviljatoodetes, piimatoodetes, puuviljades, marjades. Vitamiinid- sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; lihas, kalas, puuviljades, köögiviljades, seentes, täisteraviljatoodetes. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta vähemalt 5 rooga. Köögiviljadest valmistatakse ka vormitoite. Rasvainega määritud pannile või portsjoninõusse pannakse eelnevalt kuumtöödeltud köögiviljad, valatakse üle kastmega ja
Peale nende viie osa võib eristada peaajus veel kolme osa: - ajutüvi; - väikeaju; - suuraju e. peaaju suured poolkerad. Need kolm osa on omavahel tihedalt seotud, kuid erinevad omavahel arenemise ja ehituse, samuti funktsioonide poolest. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. Ajutüves asuvad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Nende tuumade kaudu toimub hingamise, südametegevuse, seedimise jt. autonoomne regulatsioon. Suuraju poolkerad on oma arenguastmes saavutanud kõrgeima taseme. Poolkerade koor on kesknärvisüsteemi kõrgeim osa, millega on seotud mõtlemine ja kõnevõime. Ajukoore ja lähemate koorealuste tuumade funktsiooni nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll kesknärvisüsteemi teiste osade üle ning teostub organismi kõige täiuslikum kohandumine väliskeskkonna
Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv).
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Limaskest Vooderdab seestpoolt kõiki seedeaparaadi torujaid organeid ning kesta moodustavad reeglina kolm, mõnes piirkonnas neli erinevat kihti: Katteepiteel (pealmine kiht) – erinevates seedesüsteemi lõikudes on erinevat tüüpi epiteel (sõltub seedesüsteemi osa funktsioonist) Limaskesta päriskiht e proopria Limaskesta lihaskiht – eristatav mõnes piirkonnas Submukoosa (sidekoeline) Limaskest täidab seedimise ja imendumise funktsioone, samuti kaitseb seedetrakti seina mehaaniliste vigastuste eest Söögitoru on kaetud väga paksu mitmekihilise lameepiteeliga ja selles piirkonnas on limaskestal oluline just kaitsefunktsioon Sooltes ja maos toimuvad intensiivsed seedimisprotsessid ning seal on limaskesta p õhiline ülesanne just imendumises ja sekretsioonis osalemine
Valgud-luudele kasulik-piimas, lihas, munas, kalas. Rasvad- põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas. Süsivesikud- on organismi põhiliseks energiaallikaks-teraviljatoodetes, piimatoodetes, puuviljades, marjades. Vitamiinid- sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; lihas, kalas, puuviljades, köögiviljades, seentes, täisteraviljatoodetes. 48. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta vähemalt 5 rooga. Köögiviljadest valmistatakse ka vormitoite. Rasvainega määritud pannile või
Maomahla koostis: pepsiin (lõhustab valke); kümosiin e. laapferment (väga oluline piima seedimisel, põhjustab piima kalgerdumist e. hapendumist <- kergem lõhustada); mao lipaas (teostab rasvade lõhustamist, aktiivseks muudab soolhape). Mao talitlus sõltub organismi sattunud toidu koostisest ja hulgast. Lihas olevad ekstraktiivained on maonäärmete kõige tugevam ärritaja. Sellepärast kasvab liha söömisel mahlanõristus maksimaalseni juba seedimise esimestel tundidel. Imendudes verre, stimuleerivad liha seedeproduktid mao talitlust paljude tundide jooksul. Süsivesikuid maos ei seedita, sest on happeline keskkond, pole süsivesikuid lagundavaid fermente, sest nad toimivad ainult leelises keskkonnas. Rasv pidurdab maomahla teket (isegi 1-2 tunniks). Samuti pidurdab maomahla teket kange alkohol. Väheses koguses veini (1kl) soodustab jällegi maomahla teket. Maomahla sekretsiooni faasid:
Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained. Toidus võivad tekkida suuremal või vähemal määral toksilised ained ka veel seedimise käigus. 2. Toidutoksikoloogia uurimisala. Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani)
keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Lima Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest. Lima produtseerivad limarakud.
Rakuseina peamine komponent on LPS, Bacteroidese glükolipiidil on võrdlemisi väike endotoksiiniline aktiivsus, Fusobacteriumil, aeroobsetel G- pulkadel tugevam. Miks? Sest lipiid A on fosfaatimata, rasvhappeid on aminosahhariididega vähem seotud (pürogeenne mõju väheneb). Epidemioloogia. Koloniseerivad keha suurtes hulkades, funktsiooniks residentse mikrofloora stabiliseerimine, patogeenide kolonisatsiooni takistamine, seedimise hõlbustamine. Kui nad aga steriilsesse koesse satuvad, on jama (traumad). Endogeenseid infektsioone iseloomustab polümikroobne kooslus, mis aga erineb terve limaskesta kooslusest. Erinevust tingib virulentsuspotentsiaali varieerumine, patogeenide võime paljuneda väikestest hulkadest domineerivaks liigiks. Nii näiteks on B. fragilist jämesooles 1%, orofaarünksist ja suguteedest isoleeritakse harva, kuid põhjustab pleuropulmonaalseid, intraabdominaalseid ja suguinfektsioone. Virulentsus.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
toimunud muudatuse käigus lähendati füsioloogia kliinikule, sest füsioloogiaprofessorilt oodati nüüd ka patoloogia ja semiootika (õpetus sümptomitest) lugemist. Esialgu lugesid füsioloogiat J. J. F. W. Parrot, M. H. Rathke ja Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877). Alates 1843. aastast oli Tartus füsioloogiaõppejõuks Friedrich Bidder (1810-1894), J. P. Mülleri õpilane (emeriteerus 1869). Bidderi poolt juhendatud laboris uuriti peaasjalikult närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogia probleeme. 1847 tõestas Bidder sümpaatilise närvisüsteemi ganglioniraku ja närvikiu ühtekuuluvuse. Eesti meditsiiniloolane V. Kalnin7 väidab, et Bidderi koolkond tegi kindlaks vegetatiivse närvisüsteemi embrüogeneesi, struktuuri ja funktsiooni, seljaaju tsütoarhitektoonika, pani aluse õpetusele neurogliiast (kirjeldas seda esmakordselt küll juba Virchow), eristasid ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste.
et olla ka stressirohkes situatsioonis töövõimeline. Vadi (2001) Stress kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund: Positiivne mõju mobiliseerib inimest tegutsema. Negatiivne mõju rahulolematus iseenda ja ümbritsevaga, närvilisus, häired mõtlemises. Tavaliselt reageerivad inimesed stressile 3 astmelise tsükli järgi: 1. Häirereaktsioon kehas toimuvad füsioloogilised muutused (pupillide suurenemine, vererõhu tõus, seedimise aeglustumine jmt.); inimeses tekib soov võidelda stressi allikaga või vältida seda. 2. Vastuseis keha kohaneb stressoriga või võitleb sellega. 3. Väsimus kui keha ei suuda või ei oska pikaajalise stressoriga, midagi peale hakata, siis ta väsib ja lakkab võitlemast, mille tulemuseks on infarkt, peavalud jmt. Reaktsioon stressile on väga individuaalne ja oleneb isiksusetüübist (vt. ka joonis Z): - A-tüüpi käitumine: range nõudlikkus ja distsipliin enda suhtes;
Süsivesikute seedumine ja imendumine: esimene koht on suuõõs. Suuõõnes amülaasi toimel toimub tärklise osaline hüdrolüüs (peatub erinevate fragmentide tekkel). Neelus- ja söögitorus 90 lühiajaliselt amülaasi toime jätkub (umbes 10 sekundit). Maos toimub: 1.) amülaasi toime peatub, happeline keskkond lõpetab amülaasi toime; 2.) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs. Põhiline süsivesikute seedimise koht on peensool, milles eristatakse 1.) õõneseedumine ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on
3.Toitained ja toidu energeetiline väärtus 27 Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup;
1. klass: urineerimine Uriini eritumine, tagasiimendumine ja väljutamine. Kinnitatud diagnoosid 00020 Funktsionaalne kusepidamatus 00176 Ülevooluinkontinents 00018 Refleksinkontinents 00017 Rõhkinkontinents 00019 Sundinkontinents 00022 Sundinkontinentsi risk 00016 Häiritud põietühjendus 00166 Valmisolek piisavaks põietühjenduseks 00023 Kusepeetus 2. klass: seedimine Imendumine ja seedimise jääkainete väljutamine. Kinnitatud diagnoosid 00011 Kõhukinnisus 00012 Tajutud kõhukinnisus 00015 Kõhukinnisuse risk 00013 Kõhulahtisus 00196 Mao-sooletrakti motoorika häire 00197 Mao-sooletrakti motoorika häire risk 00014 Roojapidamatus 3. klass: nahatalitlus Nõristamine ja eritamine naha kaudu. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 30 Õendusdiagnoosid 2012-2014 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
