gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Gaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Rakkudes toimuval sisemisel e kudede hingamisel kasutatakse hapniku kõrgmolekulaarste toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus
Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk (süsivesikute varud) on piiratud. *60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu 13. Mis on laktoosi intolerantsus? Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus, mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkru kaheks lihtsuhkruks (glükoosiks ja galaktoosiks), et see saaks imenduda peensoolest verre ning osaleda ainevahetuses. Kui laktaasi pole piisavalt, liigub laktoos peensoolest edasi jämesoolde, kus see lagundatakse mikroobide poolt, mille tagajärjel tekivadki inimesel gaasid ja muud soolevaevused. 14. Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses? Mis on sinu arvates eriti
sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. * soolenõres on disahharidaasid ( isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). * lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta
happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme
Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid
kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv).
on kerajas, kooniline, lihakas põhi, mida kasutatakse lameümarik, ovaalne, keedetakse või artišokki kui soomuste värv konserveeritakse. sapierituse ja sõltuvalt sordist Samuti tee seedimise rohelisest tumelillani. tegemiseks. soodustajat ning ta Meeldiva, kergelt on maitse ja nime magus-suitsuse andnud Itaalia maitsega. liköörile Cynar.
Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud ja ka suuremal lapsel lipiide kõhunääre? 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Mutsiin ehk lima tema funkt on kaitsev funkt happe ja pepsiinide ees. Mitteteroidsed
Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES
Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole. Pikkadel niitjatel rakkudel ehk hüüfidel on mitu tuuma. Nad moodustavad läbi põimunud kimpe ehk mütseeli. SEENERAKU TOITUMINE Toimub läbi rakukesta ja membraani sisseimendumise teel. Imenduvad nii anorgaanilised kui orgaanilised ained. Toituvad välispidise seedimise teel, st seenerakud eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad surnud orgaanilise aine ja seejärel imenduvad laguproduktid seenerakku. Selliselt toituvad seened on saprofüüdid- toituvad surnud organismidest. Valdavalt mikroskoopilised seened, ainuraksed ja nende roll on surnud organismide lagundamises. Seened kes toituvad elusorganismidega koostööd on biotroofid: 1.) Sümbioosis-vastastiku kasulikus koostöös. a) mükoriisa- kooselus taime juurestikuga. Seenerakud aitavad taimel
verega gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Atomosfäärirõhust madalama rõhu ( mäed etc) puhul tekib hapnikuvaegus õhurõhu languse tõttu ja hemoglobiini küllastatus O2 väheneb. Kõrge rõhu puhul hakkab lämmastik kudedes rohkem ning see kutsub esile muutuseid organismis nt kohatu rõõmutunne 45 m sügavusel, sügavamal juba uimasus etc. Kui rõhuvähenemine on liiga kiire hakkab lämmasti kudedest väljuma mullikestena ja võib ummistada elutähtsate organismide veresooned 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse.
,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989). Rroosi elu sool ja tõde on tema jaoks mürkjais vastuoludes ja sadistlikes ihades: ,,R.S. mõtete külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused: ,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989) Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab
· Rahhiit- D vitamiini avitaminoos- luude pehmenemine, kui lapsed hakkavad kõndima, tekivad X jalad, suur lõge jääb kauemaks kui 2 esluaastani avatuks, kanarind. Võimalikud tekkepõhjused vitamiini puudusel: · Vitamiini puudulik saamine toiduga, aga D vitamiini sünteesitakse nahas UV kiirguse mõjul, · Vitamiini omastamise häire, organism ei omasta saadud vitamiini. KÄIB SEEDIMISE ALLA, UNUSTAS RÄÄKIDA! · Vitamiin B12 (väline vereloome faktor) on hädavajalik punaliblede ehk erütrotsüütide tekkeks. Teda saab loomse toiduga, loomade lihas ja maksas. Inimene ei omasta seda vitamiini oma seedekulglas ilma, et moodustuks kompleksühend sisemise vereloome faktoriga- Castle´i faktor. · Sünteesitakse mao limaskestas parietaalrakkudes. Kui inimene sööb aineid, milles
ribosoomi. Struktuur- tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. 15. Aminohapete lühiiseloomustus amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnev molekul, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. 16. Valkude lühiiseloomustus - Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste
Moodustub skeletilihastest ja on kaetud limaskestaga. Söögitoru 25 cm pikkune lihaseline toru hingetoru taga. Söögitoru limaskest (mucosa) kaitseb seda vigastuste eest. Neelamine toidu suust makku liikumise protsess suuõõne, neelu ja söögitoru ühistöö. Reflukshaigus kui söögitoru alumine sulgurlihas pärast toidu makku jõudmist korralikult ei sulgu, võib mao sisaldis tagasi söögitorru voolata. Magu Allaneelatud ja seedimise ootel toidu mahuti (kuni 4l) ja segisti. Mao pikkus on 15-25 cm, sein väga veniv ja suurus sõltub korraga söödud toidu hulgast. Maos jätkub süsivesikute seedimine, algab rasvade ja valkude lammutamine, osad ained imenduvad ning poolpehme toit vedeldatakse toidukördiks. Toidu makku jõudes seisab see maopõhjas kuni tunni. Seedeprotsess maos kestab 2-6 tundi, kõige kiiremini tühjeneb magu süsivesikuterikkast toidust, valgurikka toidu töötlus maos võtab veidi
Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme. Poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa, millega on seotud kõnevõime ja mõtlemine. Ajukoore ja lähimate koorealuste tuumade funktsiooni nim. kõrgemaks närvitalitluseks
Üks enamlevinud seletus on vahelihase kramp. Vahelihase kramp tekib selle tähtsa hingamislihase vereringe häiretest ja sellest tingitult hapnikupuudusest. Tugevalt hingates kopsud suruvad suurenedes vahelihast ja joostes jalgade tõstmine aktiviseerib kõhulihased. Mõlemapoolne surve takistab vere liikumist vahelihases ja põhjustab valu. Nõrgad ja jäigad kõhulihased lisavad kalduvust pistmisele. Teine võimalik põhjus pistmise tekkimiseks on gaaside kogunemine pärasoolde. Seedimise tulemusena moodustuvad gaasid, mille edasi pumpamisele liikumine kaasa aitab. Kui gaaside liikumist takistavad näiteks soolestikus olevad seedimatud jäägid, võib jämesool kõvasti paisuda ja põhjustada pistmise tunde. Tavaliselt on ummistuse tekkekohaks kõhu parempoolne ülaosa, kus sool teeb pöörde. Ka enne liikumist söödud eine põhjustab tihti probleeme. Vere siirdumine peaasjalikult lihastesse
20-30% loomse ning 70-80% taimse päritoluga (loengu konspekt). Kõige olulisem, milleks me toitu vajame on energia. Seda on vaja inimese organismi funktsioneerimiseks. Inimese kehas toimub nn. ,,leegita põlemine", millega vabaneb energia toidust. Toimuvat protsessi me nimetame seedimiseks ning see on tegelikult väga keerukas. Energiat vaja ka selleks samaks seedimiseks. Lisaks on toidus toiduaineid, mida on vaja meie keha ehituseks, parandamiseks ja kasvamiseks. Üldine inimese seedimise protsess on lihtne. Seedimine algab suust, kus toit purustatakse väikesteks tükkideks või ühtlaseks massiks ning suus olevatest süljenäärmetest eritatav amülaas hakkab lagundama süsivesikuid. Edasi liigub toit makku, kus jätkub seedimine. Süsivesikud lõhutakse väiksemateks molekulideks, disahariidideks. Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi
happelisemaks ja aluselisemaks muutumine lõhub ioonseid sidemeid ja ka vesiniksidemeid; re- dutseerivate ainete lisamine lõhub kovalentset S--S-sidet. 9. Villavalk on pigem nõrgalt aluseline ning sisaldab vähe asendamatuid aminohappeid. Nailon ei sisalda asendusrühmi (vt lk 66), mis võiksid moodustada vesiniksidemeid vee moleku- lidega; villas on neid aga hulgaliselt (võrdle ül 6 lk 87). 10. Ensüümi põhiline koostisosa on valk, mis igal juhul lammutatakse seedimise käigus. Küll aga on enamikus ensüümides valguga seotud mingi koensüüm. Koensüümid jäävad enamasti alles ning võivad minna uuesti ensüümi koostisesse. Enamus vitamiine on tegelikult koensüümid või ained, mis organismis muudetakse koensüümiks. 11. Peale toiteväärtuse andmete tasub tähele panna väidet, et kanade sööt sisaldas rapsi- ja linaõli. See kajastub omega-rasvhapete soodsalt kõrges sisalduses. Mis on omega-rasvhapped (vt ka lk 46)
Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3. Nälja piiril elades võis saaki neelates oma seedimise ja kaitsevõimega raskusi tekkida, seedimata võis jääda saagi kromosoom, mis võis liituda organismi enda omaga. Tekkisid hulgakromosoomsed rakud, mis olid effektiivsemad ja raskemini neelatavad. Hakkas kujunema mitoos. Kiskja-saak suhe muutus sümbioosiks. 4. Üksikud hulgakromosoomilised algeukarüoodid neelasid mõnikord ka teineteist ning kuna neil olid juba tasakaalustatud kromosoomid, mis sobisid omavahel, siis said nad veel paremaks rakuks. Nii võis tekkida suguline protsess. 5
n urinaarfunktsioonide töö vähendamine silelihaste sisse lülitamine peale tõmmete pärssimisega, silmaava operatsioone; suurendamine, - Mõne südamehaiguse kesknärvisüsteemi efektid. ravi - Maohaavandtõbi, silmapõhja uuringud, opi ajaks seedimise pärssimine, Parkinsoni tõbi - Atropiin silma pupilli laiendamine, seedetrakti peristaltika pidurdamine; - R3N tõttu saab siseneda-toimida kesknärvisüsteemi;
Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest.
Tiivad puuduvad. Keha lamenenud. Tagakeha kuju varieerub liigiti. Maailmas laialt levinud. Parasiitse eluviisiga; imetajate ja lindude välisparasiidid. Eestis ametlikult 10 liiki. Selts: Täilised (Anoplura) Kehapikkus 0,35-10 mm. Värvus varieerub liigiti; keha värvi muudab ka kehas olev peremeeslooma veri, mis seedimise käigus muutub. Vaegmoondega. Suised pistmis-imemistüüpi. Ülahuul moondunud tugevaks teravaotsaliseks nokaks; ülejäänud suuosad on kotitaoliselt koondunud ja moodustavad kolm sagarat. Puhkeolekus suised tõmmatud peakapsli sisse. Hästi arenenud süljenäärmed; sülg sisaldab vere hüübimist takistavaid aineid. Tiivad puuduvad. Pea
Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast:
Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x
(hapnikku transportiva süsteemi võimsus tõuseb). Suureneb ka hapniku utilisatsioonikoefitsent (arteriaalse vere hapnikku kasutatakse rohkem ära) - tarbitud hapniku hulk võib kasvada kuni 6-7 l/min (kuni 20x tavatarbimisest rohkem). Lihastes suureneb verega voolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur ning P CO2 ja happeliste ainevahetusproduktide hulk (seetõttu annab arteriaalne veri O 2 kergemini ära). Vähenevad ventilatsiooniekvivalendid V˚E /V˚O2 ja V˚E /V˚CO2. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, lipiidide ja valkude seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedeorganite hulka kuuluvad pikk torujas seedekanal ja sellega ühenduses olevad elundid. Lisaksseedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine ( maks ), jääkainete eemaldamine, hormoonide tootmine ja immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke
Suureneb kehaline töövõime. 28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust Tulemus- langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse Tagajärg – Krambid, hallutsinatsioonid, ajuturse 29. Vitamiinide tähtsus ainevahetuses Vitamiinid on vajalikud, -sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; -sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; -nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; -sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. avitaminoos: Põhjused: -toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine;
Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin CCK sekreteeritakse duodeenumis vastusena rasvale; stimuleerib sapipõie kontraktsiooni sekretiin sekreteeritakse duodeenumis vastusena maohappele; stimuleerib sapijuha tootma bikarbonaati ja vett, et suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x
Toimib toesena ribosoomsetele valkudele. Transpordi RNA (tRNA) eristatakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuure. Sekundaarne struktuur moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, kolm lõppevad ''juuksenõela'' silmusega ja neljas ''tüvega''. Tertsiaarve L-kujuline struktuur moodustub H-sidemete abil. Iga aminohappe jaoks on vähemalt üks unikaalne tRNA, mis kannab selle aminohappe ribosoomile XII METABOLISMI ÜLDPÕHIMÕTTED (Õpik lk 205-237) 1. Seedimise etapid. Valkude, süsivesikute ja rasvade lagundamise etapid, põhiensüümid ja produktid. Rakusignaalid energiatasakaalu hoidmiseks. Seedimine toidu ümbertöötlemine biomolekulideks I etapp toidu suured molekulid lagundatakse väiksedmateks koostisosadeks: valgud aminohapeteks, polüsahhariidid lihtsuhkruteks, rasvad rasvhapeteks. II etapp tekkinud suur hulk väikesi molekule lagundatakse edasi väikesteks lihtsateks ühenditeks: Ac-CoA, mõningal määral ka ATPd.
ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon 5. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid: Välissekretoorne funktsioon – sapi produktsioon (lipiidide seedimise seisukohalt oluline). Sapp: o Aktiveerib kõhunäärme ensüümi lipaasi o on oluline rasvhapete ja glütserooli imendumisel peensoolest Sisesekretoorne funktsioon – somatomediinide produktsioon o Kasvu perioodi stimuleeritakse kõhrerakkude e kondrotsüütide teket. Detoksikatsiooni funktsioon – mürkide kahjutuks tegemine. Organismis tekivad ainevahetuse käigus
Seedeelundid: suu → neel → söögitoru → magu → peensool → jämesool → pärasool → pärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): Kaksteistsõrmik Maks Sapipõis Kõhunääre Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui see on jõudnud vereringesse. Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustuksid veres – see ongi seedimise protsess, kus toit lagundatakse toitaineteks. Seedeensüümid on põhimõtteliselt valgulised katalüsaatorid, mis kiirendavad organismis keemilisi reaktsioone ehk neid reaktsioone, mille tagajärjel: Süsivesikud → glükoos Lipiidid → rasvhapped ja glütseriin Valgud → aminohapped Sellele järgneb glükolüüs, mille käigus organism toodab vajaliku energia (ATP) Ensüümide toimeks vajalikud tingimused: Kindel sisetemperatuur 37C Kindel pH tase
viljapuuaia õuntest Tarbimine Kalvadost võib serveerida mitmel moel ning vastavalt sellele võtta kas söögi eel, kahe toidukorra vahel või söömaaja lõpetuseks: · aroomiklaasist puhtalt ja toatemperatuuril või jääl ja paksupõhjalisest old fashioned klaasist, milleks sobivad väärikamad VSOP kalvadosed · Trou Normand üks väike pitsike ehk sõrmkübaratäis lihtsamat kalvadost, mis Normandias üldlevinud kombe kohaselt kahe söögikorra vahel seedimise ergutuseks kõhtu visatakse · Café-Calva, mis tähendab väikest tassitäit kalvadosega teritatud kohvi, on pariislaste talvine lemmikjook, vahel lisatakse kalvadost ka teele · mahla või sidrunitoonikuga pikendatult ning sidruni- või õunaviiluga garneeritult. Mis on liköör? Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 2060% suhkrusisaldusega 1555 kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
kõrvalmõjusid. 4. Arengu mõiste, kasvamine, küpsemine. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates minaraku viljastamisese hetkest kuni inimese surmani. Kasvamise all mõeldakse üldiselt füüsilist arengut (N: pikkus, kaal jmt). Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 5. Mida vastsündinud oskavad (refleksid)? Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis-(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja
5. Toidu haaramine ja mälumine. Näo, huule ja keele lihaste peenregulatsioon ja koordineerimine. Hobused kasutavad huuli toidu haaramiseks, mäletsejad pigem keelt. Haaramine on kontrollitud KNSi poolt. Kui esineb probleeme toidu haaramisega, võib põhjus olla hammastes, lõualuudes, keele ja näo lihased, kraniaalnärvid või KNS. Näonärv, keele-neelu närv, kolmiknärvi harud kontrollivad haaramisel lihaseid. Mälumine nõuab lõualuude, keele ja põskede tööd ja on esimene seedimise esimene tegevus. See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust. Antibakteriaalne toime: lüsosüüm (gram+ bakterid - Bacillus, Streptococcus) ja antikehad.
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
Nende salka kuulusid veel söödikust, peenike lukksepp- Tjaden, vana turbalõikaja Haie Westhus, talupoeg Detering. Kõik poisid olid 19-aastased. Salga peamees oli Stanislaus Katczinsky, kes oli 40-aastane. Katczinsky oli visa, kaval, velbas, mullakarva näo, siniste silmadega ja längus õlgadega. Meestele jõudis sinna ka post. Peaaegu iga mees sai paar kirja ja ajalehti. Nad olid ehitanud endale välikäimla heinamaa parempoolsele servale. Sõdurite sõnavarast moodustas kolmveerand seedimise ja maoga seonduv. Nad panid margariinitünnikaane põlvedele, mis oli heaks aluseks skatimänguks. Kroppil olid kaardid kaasas ja sõdurid veetsid vaba aega kaarte mängides. Sõdurid külastasid oma kaaslast Franz Kemmerichti, kes oli laatsaretis. Tema jalg oli amputeeritud ja ta nägi väga halb välja. Ta oli kollane ja kahkjas ja ta näos olid jooned, mida laatsaretis oldi palju nähtud ja need ei tähendanud head. Hoolimata ta välimusest ja teadmisega, et ta lõpp pole
Vähe või ühekülgselt on teadvustatud, et tervislik seisund ja kehakaal on omavahel seotud. Eesti täiskasvanud elanikkonna 1996. a tervisekäitumise uuringust selgus, et vaid 3% küsitletutest pidas liigset kehakaalu võimalikuks haigestumise põhjuseks (4). Tavaliselt peetakse alakaalu ülekaalust ohutumaks. Terviseajakirjad ja müügikataloogid on pungil kõikvõimalikke kehakaalu alandamise vahendite ja võimaluste pakkumisi (aeroobikaklubid, trenazöörid, toiduasendajad, seedimise tõhustajad, lahjutustallad, -kõrvaklambrid jne) ning kaalujälgijate liikumine on muutunud massiliseks. Kaalu alandamise põhjendused tunduvad olevat aga suuresti seotud vaid välise atraktiivsuse ja kaasinimeste soosingu saavutamise, mitte tervisega. On leitud, et stress ja söömishäired on omavahel seotud (1; 3). Kas on ka Eestis laialt levinud keskendumine kehakaalule seotud ühiskonna kiire muutumisega kaasnevate kohanemisraskuste ja ebakindlusega?
- NAD ja NADH 7. Vitamiinid ja koensüümid. Mis on vitamiinid ? - On madalamolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained - Enamasti organism neid ise ei sünteesi (on asendamatud, enamik neist saadakse toiduga, on eksogeensed) - On asendamatud mikrotoitained Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? - Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel - Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest - Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). - Vitamiinide põhiallikad toit annab põhiosa; seedekulgla mikrofloora; vitamiinipreparaadid - Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid
Seega, mida suurem ja raskem on inimene, seda kõrgem on reeglina tema AV põhikäive; *vanusest - kõrge lapseeas ja kiire kasvu perioodil, langus ilmneb alates 40-ndatest, *soost naistel 10% madalam kui meestel, *keha koostisest - naistel on suurem rasvkoe hulk ja see kude on vähemaktiivne võrreldes lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2.Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3.Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne. Organismi üldist energiakulu väljendatakse sageli AV põhikäibe ühikutes, st koefitsiendi kaudu, mis näitab mitu korda ööpäevane energiakulu ületab AV põhikäibe. Kuna mainitud koefitsiendi
seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on
seedumata toit läbi seedekulgla); I – süsteemi sisenev energiahulk (siin toiduna A – assimileeritud energia, E – assimileeritud orgaaniline aine - eraldatud väljaheidete, eritiste näol; SP – sekundaarne, tarbijate produktsioon). LISA: Esimene aste on rohelised taimed Herbivoorid Osa kaob soojusena. Päikesekiirgus muutub soojuskiirguseks. Osa hajub. 1-4% jõuab taimedeni. Kasutegur on väike. Ehitades orgaanilise aine kasutab ta selle enese peale, et hingata. Osa kaob eritiste peale, seedimise käigus, et ehitada oma keha. Hingamine on peamine. Igasugu protsessid organismis. Loomtoidulised, kes söövad loomtoidulisi Loomtoidulised, kes söövad taimtoidulisi. Ökosüsteemis. Ainet saab öko –ja biosüsteem (organism) paljukordselt taas kasutada, lülitada ühe või teise ühendi koosseisu. Seetõttu räägime aineringest. Bio –ja ökosüsteemid võtavad mitmesuguseid aineid keskkonnast: õhust, mullast ja veest ning annavad neid jälle tagasi. Aga – kõik organismid ja
saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu 2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? sest neid organism ei ole suuteline sünteesima, metioniin, isoleutsiin,leutsiin,lüsiin,fenüülalaniin,treoniin,trüpofaan,valiin,histidi in,türosiin,selenotsüsteiin 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks?
Ajutüve hulka kuuluvad: ● PIKLIK AJU ● AJUSILD ● KESKAJU ● VAHEAJU ➔ arenguliselt vanim ajuosa ➔ enamus selle moodustistest on sarnased seljaajuga Ajutüves paiknevad: ● peaajunärvide tuumad - osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis Funktsioonilt on ajutüve tuumad ● tingimatute reflekside keskuseks - nende vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon: - hingamise, südametegevuse, seedimise jm autonoomne regulatsioon ● Väikeaju kuulub arengulooliselt ajutüve hulka - aga erineb ajutüvest struktuuri poolest - ega sisalda peaajunärvide tuumi 9 ● Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaajuosadest hiljem - inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme - poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa (kõnevõime, mõtlemine)
12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis. 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat. Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? organismi põhiainevahetuse energiakulu toidu seedimise ja omastamise energiakulu kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatuid AH ei ole organism võimeline ise sünteesima: fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin; neid leidub näiteks munasm lihas, kalas, hernestes, ubades, teraviljas. 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia
toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest
....................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid................................................................
seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
