Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi vä...
Siiski on parem, kui ta saab veel emaüsas kasvada ning õigel ajal sündida. Imemise harjutamine võib beebi luksuma ajada. Tunned seda rütmilise põksumisena kõhus. Beebi reageerib valgusele silmade pilgutamisega. Ema Emakas ulatub nüüd rinnakorvini. Rindadest võib immitseda pisut ternespiima ehk kolostrumit. Kui silitada oma kõhtu, võib loode sellele põtkimisega reageerida. Iiveldustunne on kadunud, kuid see-eest hakkavad kimbutama uued vaevused: kõrvetised ja raskendatud seedimine. Süüa väikestes kogustes ja sageli. Hoiduda liiga vürtsikatest toitudest. 30.nädal 37. nädal Beebi kaalub ligi 2,8 kilogrammi ning on valmis ilmale tulema. Lootevett on ligi üks liiter. Kuigi beebi ise oli kehaliselt ilmaletulekuks juba nädalapäevad tagasi valmis, siis immuunsüsteem veel areneb ning jätkab arenemist ka peale sündi emapiimast omastab laps haigustega võitlemiseks vajalikke antikehi. Kasv pidurdub ning laps
Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu. Peensooles .. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt. Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre. Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral). 5.Termoregulatsiooni iseärasused
jms.). Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub
tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke
Pepsinogeen lõhustab Valke Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L 16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18. Kõhunääre PANCREAS Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised.
happed; biopolümeerid.). Pidevas liikumises. · Seob organelle ja kindlustab nende koostöö, liidab nad ühtseks tervikuks · Sisaldab varuaineid, pigmente Lüsosoom - Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike organellide ja ainete (makromolekulide, fagotsüteeritud aineosakeste, otstarbe kaotanud rakustruktuuride) lagundamine · Rakusisene seedimine Lüsosoomid tagavad ka emaka taandarengu sünnitusejärgselt. Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Tuum Rakutuum - Tuum paikneb raku keskosas ja on ümbritsetud kahekordse poorse membraaniga. · Juhib raku elutegevust · Säilitab päriliku informatsiooni (kromosoomid - enne raku jagunemist, kromatiin - kui kromosoomid on lahti keerdunud).
Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju. · Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud
tselluloos Noortematel Vanematel inimestel Millal või kellel on Kasvavatel Füüsilisel koormusel see protsess organismidel Haiguste perioodil ülekaalus? Puhkefaasis Rasedusperioodil 6. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Seedimine (väljutamine) -- rakusisene ainevahetus (metabolism) -- lõpp-produktide imendumine 7. Faktid Keskmine 70 kg iniene toodab 1 päeva jooksul 40-100 kg. Kogus sõltub kui palju inimene päeva jooksul energiat tarbib/kulutab Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid 1 g sahhariide oksüdatsioonil vabandeb 17 kJ energiat
humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega. b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine.· Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest c) veetasakaalu hoidmisel kehas Veebilanss 2/3 veest saame joogiga ja 1/3 söögiga. Veekadu on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka väljahingamisel ning ka higistamine. Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hüpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes
Tunnistab, et on millegi vastu allergiline, kuid ei oska kindlalt öelda, mis allergiat põhjustab. Allergia lööb välja punaste sügelevate laikudena. Ta kaalub 57kg ja on 169cm pikk. Tema toitumisharjumused on tavapärased ehk sööb kõike ja päevas on toidukordi enamasti neli. Palavikku pole tal pikalt olnud, haiglasse sisse tulles oli kehatemperatuur 36,5´C. Nahal ei olnud nähtavaid hematoome, lööbeid, haavu või haavandeid. Seedimine on naise sõnul korras, roojab 1-2 korda päevas ja urineerib olenevalt vedeliku tarbimisest umbes 5 korda päevas. Patsient liigub iseseisvalt ja kaebusi ei ole. Samuti riietub iseseisvalt ja oma hügieeni eest hoolitseb ka iseseisvalt. Hingamissagedus oli haiglasse saabumise päeval 15x’ ja ei hingeldanud, ei köhinud ja ei olnud ka nohu. Tema vererõhk oli haiglasse saabumise päeval 129/83mmHg ja frekvents 62x’. Unega probleeme patsiendil ei ole, magab päevas keskmiselt 8h
vitaminiseerimine vitamiinidega D ja A Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Töödeldakse 140° C juures 2-3 sekundit ja pakitakse seejärel aseptiliselt Steriliseerimisel hävitatakse piima riknemist põhjustav mikrofloora Tegemist on lõplikult surnud piimaga Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Suurel kuumusel hävivad kõik piimas leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine Steriliseerimisel omandab piim "keedetud" maitse Separeerimine See on piimarasva eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine
html кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много MAks Maksa ülesanded: teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks, eritab sappi rasvade seedimiseks. Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine. JAmesool on seedekanali lõpposa, 3) Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/seksuaalsus_ja_seksuaalkultuur.html Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas Bioloogiline sugu määratletakse lähtuvalt
Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigspetsiifilisuse. Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sek. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Maos viibib toit 4-10t. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine 10-15t. Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele. Seedimine suuõõnes: Suuõõnes ei viibi toit üle 15-18 sek. Sellele vaatamata algab tema mehaaniline (süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline( süljefermentide toime liitsuhkrule) töötlemine, mille abil muudetakse toit neelatavaks. Suuõõnes toimub ka toidu aprobeerimine-määratakse tema maitseomadused ja söödavus. Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega.
Seedimata toidujäänused heidab kingloom rajupäraku kaudu välja. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel, sugulist paljunemist esineb harvem. Amööb elab mageveekogudes. Ta on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid ning nende abil ta liigub ja haarab toitu (loomsetoiduga bakterid, teised ainuraksed, väikesed vetikad). Amööbi keha katab pelliikul ning tema tsütoplasmas asub rakutuum. Toitevakuoolis toimub aga toidu seedimine. Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapinna kaudu. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane elab veekogudes. Ta on silmakujuline ja püsiva kujuga, mille eesotsas on liikumiseks vibur. Tema kehaehitusse kuuluvad rakutuum, kloroplastid, vibur, silmtäpp, pulseeriv vakuool. Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga, ta liigub sinna, kus on valgem. Valguse käes saab silmviburane fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid.
tstoplasmavrgustikku ning Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER ER pinnal paiknevad ensüümid, mille abil toimub varuainete (lipiidid, glükogeen) ja hormoonide süntees. Karedapinnaline ER ER pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Golgi kompleks Ülesanded: *Ainete töötlemine, pakkimine *Lüsosoomide moodustumine *Membraani- ja kesta moodustumine Lüsosoom Membraansed põiekesed. Ülesanded: *Surnud ja mittevajalike organellide ja ainete lagundamine *Rakusisene seedimine *Lüsosoomid tagavad ka emaka taandarengu sünnitusejärgselt. Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome
1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete
tühjenenud olekus ja pärak. Kõhuõõs ja esimene osa vaagnaõõnest on seestpoolt kaetud serooskestaga, mid nim. kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt
väga kôrge amplituud); VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM jaguneb kaheks, sageli vastandliku toimega osaks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. Üldiselt: · sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; · parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. Mälu Mälu, õppimise ja mõtlemise protsesse seostatakse sünapside talitlusega, püsivate seoseliste muutuste loomisega aju neuronite vahel. Seega viib õppimine suurema
RIBOSOOMID Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kaukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID Ühekihilsed membraaniga ümbritsetud põiekesd. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt. MITOKONDRID Ümbritsetud kahe membraaniga: Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; Sisemembraan on kurruline. Harjakesed ehk kristad maatriks Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees).
avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape, mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena
mahukamate toitude hulk, seejärel lülitada menüüsse teised toidud ja toitained ning pidada seejuures silmas toitainete tasakaalustatuse nõuet. Otstarbekam oleks 6 menüüd koostada pikemaks ajaks, sest nädalamenüüd on kergem tasakaalustada kui päevamenüüd. Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam. Otstarbekas on süüa päeva jooksul 5 või 5 korda, iga 3-4 tunni tagant enam-vähem kindlal kellaajal. Igatahes toidukorrad peaksid olema sellised: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök. Hommikusöögiga soovitatakse katta üks neljandik päevasest energiavajadusest , sest enamasti on aktiivse tegevuse aeg päeva esimesel poolel ja hommikueine peab andma koolipäeva alustamiseks vajalike toitainete tagavara.
omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga. Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole
või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimata põhjusest reageerib ta ühesuguselt, päästes valla hormoonide adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli voo. Seejärel kogu keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabaneb glükoos, mis annab lisaenergiat. Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Päraku- ja põielihased lõdvestuvad ja tõmbuvad kokku, tekitades vahelduvalt urineerimistungi või põhjustades kõhulahtisust. Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist
nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6
(nt vereplasma) osmootsest rõhust. Isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Füsioloogiline lahus on koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus. 3) Aine omastamine/sünteesimine - assimilatsioon= anabolism Näiteks: fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees Aine lagundamine/eemaldamine - dissimilatsioon= katabolism Näiteks: seedimine, hingamine Trenn on töö: ülekaalus on lagundamine, taastumise ajal toimuvad valdavalt sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni käigus orgaanilised ühendid lõhustatakse lihtsama ehitusega moleku- lideks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine. Energia,mis vabaneb, talletakse energia- peamine makroergiline aine on ATP. Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehi- tusega orgaanilisi ühendeid: sahhariide,li- piide,valke,nukleiinhappeid.
Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga. Peensool – on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm
Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta
Maoseinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline. Pepsiin-mao pepsiini toimel algab maos valkude lõhustamine. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl'iga muutub taas pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri
Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel!) vastseta. RÖÖVLOOMAD. Hüdraloomad elavad põhiliselt meres, toimub põlvkondade vaheldumine: polüübid(kolooniatena) ja meduusid. Läänemeres elab järvetõlvik, pisike kombitsateta hüdraloom Protohydra leuckarti. Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel
Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng
Kasutada tooteid, mis on sobilikud inimesele. Lumepallisupp tuleks menüüst kõrvaldada ja asendada millegi muuga, sest laktoositalumatuse all kannatajale ei ole see supp sobilik. Võiks panna asemele midagi kalorirohkemat, sest inimesel jäi vajalikust energiast puudu. Toidu kogus oli sobilik. Menüüs võiks olla rohkem puu- ja juurvilju. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Teesalu, T; Vihalemm, T. (2001). Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu. Jänes, H. (2000). Koduse ravi ABC. Tallinn Tõlkinud Elken, M. (2001). Tervise käsiraamat. Tallinn. Tõlgitud teosest: Jorma Palo ja WSOY. (1998). Lääkärikirja. Helsinki. Selby, A. Tõlkinud Smidt, I. (2001). Tervistavad toidud. Tallinn http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm 17
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
bioaktiivsete ainete süntees. Karedapinnaline- kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Ribosoomid valgusüntees Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine, lüsosoomide moodustamine lüsosoomid rakusisene seedimine mitokonder kindlustavad hingamise raku tasandil ja toodavad energiat tsütoskelett annab rakule kuju, seob organellid tervikuks tsentrosoom osalemine raku jagunemisel vakuool Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides
o ebaõigel toitumisel ladestub liigne kolesterool arterite seintele - veresooned jäigastuvad, tekib lõhkemisoht o kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele 5. vitamiin D e. Kaltsiferool 6. STERIODID -vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid LIPIIDIDE ÜLESANDED: 1. ENERGIAALLIKAS - annavad 2x rohkem energiat kui süsivesikud, st et seedimine võtab kauem aega 2. KAITSE *kaitseb tempi muutuste eest (polaaralede loomad, veelinnud, hülged) *kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest *annavad voolujoonelise keha(hüljes, vaal) 3. VARUENERGEETILINE - *loomadel varurasvad; *taimedel varurasvad seemnetes, viljades 4. LAHUSTI - teatud vitamiinid lahustuvad ainult rasvades (K,A,D,E-vitamiin) 5. EHITUSLIK
Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu"
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes . Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas. Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad! Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises. 2. Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitainedseedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, Rasvad glütserooliks, rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, Süsivesikud monosahhariidideks. Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum
Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE · Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus. Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e.
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, e...
5)Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti koljustest. Toitu hangivad nad tundlike moretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Silmad on neil küll suured, aga pole täiuslikud, sest need on nõrgad, ilma läätse ja klaaskehata. Laevukesed jahivad öösel. Nad närivad toidu tugevate sarvjate lõugadega, mis meenutavad papagoi nokka. Nad haukavad suure tüki, mis jõuab suhu kareda keele abil. Seedimine kestab 30 tundi. Konkurents - 1)Omavahel konkureerivad astelrai ja hiid-sarvikrai, kuna nad mõlemad elavad samades piirkondades ja söövad limuseid ja vähilaadseid. Mõlemad elavad soojemates ookeani piirkondades. Kui mõlemad raid hakkavad omavahel toidu pärast võitlema, siis jääb tavaliselt peale hiid-sarvikraid, sest nemad on astelraidest mõne meetri võrra pikemad ja ka tugevamad. 2)Veel konkureerivad omavahel kardinalahvenad ja lendkalad. Kuna nad mõlemad on
18:3 n3 0,3-0,6 2 1,3 1 20:4 n6 2,0 1,8 0,1-0,5 "Loomne ja ka taimne rasv on väga oluline sapiväljuti, teiste sõnadega: toidurasv kutsub esile sapipõie tugevaid kokkutõmbeid, mille tagajärjel sapp väljub sapiteede kaudu peensoolde, kus kulub rasva seedimiseks. Kui sapi eritumine on vähene, siis rasva seedimine halveneb, mistõttu organism saab vähe rasvas lahustuvaid vitamiine (A,D,E,K) ja teisi rasvas lahustuvaid elutähtsaid aineid. Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest. Eluks vajaliku rasva saab kätte ka tailihast, võist ja taimeõlidest. CLA CLA konjugeeritud linoolhape - 1987.a veiselihas määratud vähivastase toimega rasvhape
mõju. Uinumisraskusi aitab lahendada ka mõni rahustava sisuga juturaamat, tuulutatud ja jahedam magamistuba. Eriku toitumine Hommikusöök on olulisim toidukord päevas. Erikul oleks parem hakata oma harjumust ,,hoidun hommikusöögist" muutma. Võib olla arvab ta, et see on hea kaalulangetamise nipp, kuid kahjuks mitte. Hommikune söömine paneb tööle seedimise ja tõstab energiataset. Kui hommikusöök vahele jätta, siis seedimine aeglustub ja tekib rammestunud tunne ning tavapärane tööpäev võib alata raskelt. Tihipeale on ka nii, et suure tõenäosusega süüakse lõunaks rämpstoitu või midagi hästi kiiret, sest terve öö ja pool päevast on veedetud näljatundes. Erik ei jõua/ei söö argipäeviti tööl lõunat. Juhtubki see, et nälja kustutamiseks haarab ta kiire piruka või mõne puuvilja. Õhtusöögi ajaks on aga nälg nõnda suur, et süüakse liiga palju
nööörduvad... Peristaltika lükkab edasi pärasoole suunas. Umbes 3x päevas toimub intensiivne peristaltika, mis lükkag kohe kogu jämesoole pärasoole suunas. Kõik, mis seal on, lükatakse pärasoole suunas kokku. Millised protsessid toimuvad jämesooles? 1. Rooja formeerumine ehk moodustumine – vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. 2. Toidu kiudainete seedimine – kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) – hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (
Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste kontraktsiooniks ja luude tugevuseks ning rakkudevaheliseks informatsiooniks. P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises. Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt. 5 3.8. Seedimine Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine, säilitamine, rasvade (lipaas) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8- 2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust.
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
Säilitatakse saatelehel või pakendil näidatud „Kõlblik kuni“ kuupäevani. 16 KOKKUVÕTE Inimesed on piima toiduks tarvitanud juba varasest kiviajast saadik ja tarvitatakse kindlasti ka edaspidi. Ajajooksul on inimeste teadlikkus piima suhtes suuresti paranenud. On uuritud piima koostist ja selle tegelikku sobivust inimese organismile. Avastatud on piimasuhkr e. laktoos, mille seedimine on paljudele raskuseks ja ühes sellega ka meetod laktoosi lagundamiseks. Piimatooted on inimorganismile sobiv toit kogu elu jooksul, sealhulgas ka laktoosikutele, kes nüüd saavad nautida neid laktoosivabalt. Piimasaadustele annavad väärtuse kõrge valgu, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiinide sisaldus. Piimast ja sellest valmistatud toiduainetest road on olemas enamus rahvusköökides ning piim on tänini üks tervisliku ja tasakaalustatud toiduvaliku põhisambaid
liikuda fosfolipiidide peade vahele. Membraani läbivate molekulide hulk sõltub kontsentratsioonide erinevustest rakusisese ja -välise ruumi vahel. Aktiivne transport Madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi. Selleks vajab energiat (ATP). 11) Fagotsütoos, eksotsütoos - Fagotsütoosis eristatakse järgmisi staadiume: amöbioidne liikumine, külgetõmme, õgimine, seedimine. Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm (kopsualveoolides), hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus. Kehalisel treeningul suureneb leukotsüütide fagotsütootiline aktiivsus mitmetes kudedes, eriti põletikukollete läheduses. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
