Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti. 2) Jääkainete väljutamiseks kehast 3) Keskkonnana, milles toimuvad biokeemilised reaktsioonid nagu ainevahetus (toidu seedimine, energia tootmine ja kudede moodustamine) 4) Kehatemperatuuri reguleerimiseks 5) Määrdeaineks liikuvatele osadele Molekulaarsel tasandil: 1) Lahusti 2) Hape-alus tasakaaluga seotud -> seega seotud ka pH väärtusega keskkonnas 3) Anaboolne biofunktsioon Raku tasandil: 1) Turgori tagamine 2) Stabiilse sisekeskkonna tagamine 3) Termoregulatsioon rakusisese temperatuuri ühlustamine Organismi tasandil: 1) Termoregulatsioon a. Higistamine
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
toesed merepõhja. Tuhandete aastate jooksul ladestnud toestest moodustuvad rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes ühe sentimeetri pikkune keha, mille ühes otsas on tald ja teises otsas kombitsad ning suuava. Tallaga ta kinnitub taimedele või veealustele esemetele. Kombitsatega püüab ta saaklooma kinni ja halvab ta kõrverakkudega. Seejärel suunab toidu suuavasse, kust see liigub kõheõõnde. Seedimine toimub kehaõõnsuses. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad
b) tasakaalustavad raku positiivset laengut c) membraantranspordi protsessid Cl <- keedusool, loomne ja taimne toit III Mikroelemendid: mittemetallid I, Si, B jne; metallid Fe, Co, Zn jne Hädavajalikud on ~16 mikroelementi. I- jood a)kilpnäärme hormoonide sünteesiks b) Joodiühendeid omastab inimene väga hästi läbi naha- kõhnumisplaastrid (merevetikate pulbriline ekstrakt)- A4 formaadis nt. kõhule. Kui joodi on liiaga veres, kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid. I <- merest pärinev toit, merest mõjutatud põhjavesi (nt Pärnus), mereääres kasvatatud taimed Si- räni a) liigesepindade struktuursus, silma klaaskeha vedelik, sidekoed Si <- peamiselt taimne toit (õlles palju, täistera, nat. saadused) Fe- raud a) kuulub hemoglobiinis heemi koostisesse VIGA: Kuidas transportida O2 kopsudesse? Vastatakse: Hemoglobiini abil ÕIGE. Aga CO2 kopsudest välja
Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit segatakse valke lõhustuva nõrega. Maost liigub toit edasi kaksiksõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse lõpuni seedimine. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosad kogutakse jämesoolde ning seejärel need väljutatakse päraku kaudu. Hingamiselund- Organismi Elutegevuseks vajalik energia saadakse ainete kond varustamine (rasvad, süsivesikud jt) oksüdeerumisel, millega
Ämblikud. Ämblikulised ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis üle 520 liigi. Ämblike keha on 0,490 millimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see võimaldab neil rohkesti varuaineid säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed, hiljem tühjendades ohvri söödava sisemuse. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub ükskõik mis liiki saakloomadest,
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel.
ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on 4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis. On kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. 2. TÖÖ SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel
Hormoon: Aldosteroon Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA
Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki. Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein). Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi): Kuni 20
niatsiin närvisüsteemi e häired Folaadid (folatsiin, 0,4 mg Punaliblede Vitamiinid Aneemia, Alkohol, foolhape) sojajahu, tootmine, kasv, B12, B6 ja C seede- ja stress, maks, seedimine närvisüsteemi suitsetamin aedvili, liha häired, e, ravimid nahahaigused Vitamiin C 60 mg Antioksüdant, Vitamiinid A, Organismi Antibiootik (askorbiinhape) kartul, sidekoed, B6 ja E, vähene umid,
vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. GOLGI KOMPLEKS · Ained satuvad sinna tsütoplasma-võrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksi ülesanded: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. · Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Lüsosoomide ülesanded: · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). · Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). · Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM
· Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed. Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbid puhul), mõnikord on ta kahekordne või kolmekordne. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljunemine Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Pooldumised
tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Üleliigne kolesterool Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool
Seedimisele aitab kaasa kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset. Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki. Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein).(2) Vitamiinid, mineraalained. Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda.
Süsiveskute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine... Ainevahetuse regulatsioon Muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Oluline osa kesknärvisüsteemil Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Humoraalne regulatsioon veresuhkrusisaldust insuliin(langetab) (stimuleerib glükogeeni ja rasvade sünteesi Veresuhkrusisaldust glükagoon tõstab Süsiveskute seedimine: Suuõõs magu peensool. Süsivesikute imendumine- verre monoosidena peamiselt glükoosina suhteliselt kiire protsess. Süsivesikute seedimishäired: Alaseedimine on põhjustatud kas: - Kõhunäärme puudulikust - Mao tugev ülihappelisus - Peensoole hariäärsete rakku... Glükoosi metabolismi põhirajad: Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: mõisteid peab eksamil teadama!!!
TEEKOND Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist. ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju pal...
energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid V: Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik spnteesiprotsessid. N: taimed- fotosüntees. 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon ? V: dissimilatsioonis toimub energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse , peamiseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni protsesside toimumiseks
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja
· Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Rakkudes toimuval sisemisel e kudede hingamisel kasutatakse hapniku kõrgmolekulaarste toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles
Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde
Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse.
kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad uusi kalu ning lasevad noored kalad hiljem tagasi loodusesse. 15. Kuidas kontrollida kaupluses kala kvaliteeti? Too välja vähemalt kolm moodust
Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100- 180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990). Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see- eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest. (MacDonald, Barrett, 1993) Sigimine
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POME...
Müüdid toitumise kohta TL 2 Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste need kõik annavad päris palju energiat. Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisal...
Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis. Ent miks siis inimene ei liigu ringi võbiseva kallerdisena? Sellepärast, et oluline pole üksnes see, millest miski on tehtud, vaid ka see, kuidas see on tehtud. Kaks kolmandikku inimese kehas leiduvast veest paikneb rakkudes nagu väikestes anumates, üks viiendik jääb rakkude vahele, ülejäänu aga voolab vere ja lümfisoontes ning ajuvatsakestes. 2.3 Elutähtis vedelik Vesi on keskkond, milles toimub seedimine, toitainete transportimine, energiavahetus ja elusaine sünteesimine. Mida noorem inimene, seda rohkem on temas vett: 3kuises lootes 95% vastsündinus 80% täiskasvanud mehes 6570% naises 4060%. Noore organismi kudedes on seepärast rohkem vett, et seal kulgeb ainevahetus intensiivsemalt. Kui eakas inimene muutub kuivetuks, jääb väiksemaks ja kortsulisemaks, siis põhjustab seda ka veesisalduse vähenemine kõhres, lihastes ja nahaaluskoes tegelikult kogu kehas.
d)Stabiilne sisekeskkond 4.Otsene ja moondega e)Paljunemisvõime 5.Järglased on vanematega sarnased f)Pärilikkus 6.Suguline ja mittesuguline g)Arenemine ja kasvamine 7.Püsiv keemiline koostis, pH, temperatuur. Kõigusoojased, püsisoojased h)Reageerimine ärritustele 8.Organismides toimuvad lagunemis- ja sünteesiprotsessid. Nt hingamine, fotosüntees, seedimine i)Biomolekulide esinemine 9. Sahhariidid, valgud, lipiidid, vitamiinid, nukleiinhapped Eluslooduse organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 )
toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hapniku viimiseks ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomiseks kudedest väliskeskkonda on vajalikud "etapid": *gaasivahetus kopsudes, *gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; *hapniku ja süsinikdioksiidi transporti verega; *gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus: energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid. Keskmiselt tarbib täiskasvanud inimene päevas 1 kg tahket toitu ning 1-2 L vedelikku. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3
Sageli sellised lapsed norskavad-puudulik aju hapnikuga varustamine. 83. Karastamise olemus. Karastatud inimesel ei lange oluliselt välistemperatuuri langedes nina-neelu limaskesta temperatuur, mistõttu säilib selle piirkonna limaskesta kaitsevõime. 84. Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid. Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Põhikomponendid: hingamine, toitumine, seedimine, imendumine, ainevahetusprotsessid rakkudes, jääkainete eritamine. 85. Valgud, rasvad, süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad. *Valgud-lapse ja nooruki ainevahetuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on koevalkude intensiivne süntees. Seetõttu vajab laps ja nooruk oma keha ülesehituseks igapäevaselt rohkesti täisväärtuslikke valke, mis peavad sisaldama asendamatuid aminohappeid. Laps peab saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem,
valgumolekule - Toimub valgusüntees Colgi kompleks - Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest - Toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. - Toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Toimub lüsosoomide moodustumine Lüsosoomid - Üherakulised membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad ensüüme - Surnud ja mittevajalikke rakustruktuuride ning ainete lagundamine - Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos Mitokondrid (rakuaku) - Ümbritsetud kahe membraaniga 1) Välismembraan on silu, kattefunktsiooniga 2) Sisemembraan on kurruline - Toimub rakuhingamine, glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur - Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks - Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
töötada, samuti on oluline leida sinna sobivad toiduained, kuna iga inimene on erinev ning kõigile ei sobi samasugune menüü. 6.2 Toitumine vahetult enne võistlust Viimane tugev söök peaks olema 2-3 tundi enne starti ning sellel peaks olema madal rasvasisaldus, kuna rasvaseid toite seedib inimese organism kauem. Samuti ei ole soovitatavad valgurikkad toidud, kuna ka nende korral pikeneb seedimisele kuluv aeg. Toidu seedimine on koormav organismile ning kui seedimine toimub võistluse ajal, siis kannatavad sellest võistlustulemused. Umbes 15 minutit enne võistlust võiks natukene süüa kergesti seeditavaid süsivesikuid nagu banaan. Kuid eelkõige tuleb tähelepanu pöörata vedeliku tarbimisele, et hoida veebilnassi normis. 6.3 Toitumine pärast võistlust Pärast võistlust on väga oluline võimalikult kiirest juua vedelikku ja süüa süsivesikutrikast toitu, kuna see aitab hästi taastuda lihastel. Tugeva söögikorra peaks tegema 30-60 minutit
Vesi kergendab ka sööda mälumist. Vee tähtsamaks ülesandeks on kehatemperatuuri säilitamine. Tänu vee aurustumisele nahapinnalt ja kopsude kaudu, säilib kehatemperatuur normaalsena isegi siis, kui õhutemperatuur ulatud 40...50 soojakraadini. Vesi seob organismi tervikuks, mistõttu tal on närvisüsteemiga võrdväärne osa. Organismi normaalseks elutegevuseks on tähtis, et kehas oleks kindel kogus vett. Vee puudumisel tekivad korratused ainevahetuses, sööda seedimine ja toitainete imendumine on häiritud, veri pakseneb, keha temperatuur tõuseb. Sellises palavikulises olukorras suureneb keha rasvade ja valkude lagunemine. Kui vee puudus vältab pikka aega, kahaneb loomadel söögiisu ja tekib iseäralik vastikus kuiva sööda vastu. Vee saamisel tekib äge kõhulahtisus. Vee puudust talub organism halvemini kui sööda puudust. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu, kaotab ta aga 1/10 oma veekogusest,
Peensooles toimub toitainete imendumine verre.) jämesool (siia kogutakse seedimata toiduosakesed) pärasool pärak (päraku kaudu eemaldatakse organismist seedimata toiduosakesed) väljutamine. · 32 hammast ülesandeks toidu füüsilise struktuuri purustamine · Sülg 2 ensüümi ülesandeks toidu keemiline purustamine · Maonäärmed eritavad soolhapet, mille toimel algab valkude seedimine (pepsiin lagundab), hävitab ka toidus olevaid kahjulikke baktereid; mao rütmilised kokkutõmbed segavad toidu täielikult maonõrega; toit seguneb limaga ja muutub libedamaks, see hõlbustab toidu liikumist soolestikus. · Bakterid + toidujäätmed = tahked jääkained · HINGAMISELUNDKOND · Ülesandeks tagada gaasivahetus kudede pideva varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine.
Mööda isoleeritud närvikiudu liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. · toidulipiidid on oliulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatorna osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi ritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: * Lipaase ensüüme, mis lagundavad lipiide * Emulgaatoreid( detergendid) aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase. Peamised emulgaatorid on sapphapped ja nende soolad ning vereseerumi albumiin. Lipiidide peamine seedimine toimub peensooles. LIPIIDID sapp, kõhunäärmenõre RASVHAPPED ja GLÜTSEROOL Seedimise käigus lammutatakse: Triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks
mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe) Keemilised ained (histamiin, bradükiniin…) Füüsikalised faktorid (külm, kuiv õhk) 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus • Energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid • Keskmiselt tarbib täiskasvanud inimene päevas 1 kg tahket toitu ning 1-2 L vedelikku • Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda Seedetrakti funktsioonid 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle
ehitusüksusteks. b) Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühendiks. Anabolism : Lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteeesitakse keerulisemaid ühendeid. Selleks kulub energiat. Anabolismi staadiumid: a)Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. b)Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide(valgud, nukleiinhapped) süntees. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Seedimise peamiseks eesmärgiks on lagundada suure ja keerulised orgaanilise aine molekulid selliselt, et nad oleksid aborbeeritavad ja kasutatavad. See lagundamine toimub seedesüsteemis ensüümide abil. Sööda koostisosade imenduvad üksnes vesi ja mõned veeslahustuvad ained vahetult läbi mao ja soolestiku seina looma organism. Põhiliselt käsitletakse toitumises keemiliste struktuuride väiksemaid ühendeid, mis
Seedimisele aitab kaasa kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset. Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki. Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein). (1) 5 Vitamiinid ja mineraalained Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda.
ja rRNA süntees. Tsütoplasmavõrgustik tagab peamiselt ainete rakusisese liikumise, lisaks toimub ka erinevate ühendite süntees. Ribosoomid toimub valgusüntees. Mitokonder mitokondris toimub rakuhingamine, raku varustamine energiaga. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide
Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse: 1) Püünisvõrgu valmistamiseks 2) Saagi võrgendisse mähkimiseks 3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse. Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed. Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde. Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist
Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. (nt: seedimine, hingamine) o Makroergiline ühend- orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides (nt: ATP) o Kemosüntees- anorgaaniliste ühendite oksüdeerimine (lagundamine) energia saamise eesmärgil, mida teostavad mõningad bakterid (väävli-, vesinikubakterid jne) o Käärimine- rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükolüüsi lagundamine, mille
Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. 8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas, piimas, kalas ja lihas 9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10. Kuidas toodetakse kehas valku? 11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Denatureerumise näide: lokkis juuksed muutuvad sirgendades sirgeks. Toimub valgu
pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21
Võipätakad on putuktoidulised taimed. Tema kasvukohad on enamasti vesised ja toitainetevaesed. Putukate püüdmiseks on võipätakal lehed, mille pind on kleepuva limaga kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla. Nimi- võipätakas- tuleb sellest, et varemalt korjati võipätakate lehti ja anti lehmadele. Seepeale muutus lehmade piim
mustikas, punane sõstar, mango, grepi, vaarikas. funktsioneerimiseks. kergesti murduvad luud) Osteoporoos.Tugev aneemia Vitamiin Bg (Folaat) Punaliblede tootmine, Keelepõletik Kasv. Kõhulahtisus Leidub: Liha, maks, neerud, oad ja läätsed, Seedimine. Valkude Mälu nõrgenemine päevalilleseemned. Aed- ja juurviljades näiteks sünteesiprotsessi startija. Kasvupeetus spargel, lehtpeet ja spinat. Peet, mais, tomat, Suunurkade haavandid brokoli, lillkapsas. Apelsin, melon, ananass, Megaloblastiline aneemia greip, maasikad, vaarikad.
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
