· Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD Orgaanilised ühendid
polüküllastamata rasvhappeid ca pool kg, ilma, et ta muudaks kardinaalselt piima koostist. Hüdrogeniseeritud rasvhapped. Küllastamatute rasvhapete biohüdrogenisatsioon mäletsejalistel Loeng 28.10.2008 September-detsember 2008. a. Seeduvuse määramise meetodid 1.) In vivo meetod 2.) In vitro meetod ehk laboratoorne meetod laboratoorses keskkonnas püütakse matkida selliseid protsesse, mis toimuksid analoogselt looma seedekulglas. ( vatsas näiteks) 3.) Indikaatormeetod 4.) In sacco meetod kotikese meetod. Kasutusel laialt loomakasvatajalt, kuid idee tuli humanitaarmeditsiinist. Koti mõõtmed 15 * 20 cm. Seeduvust mõjutavad tegurid 1) Söötade keemiline koostis 2) Söödaratsiooni koostis 3) Söötade ettevalmistus ja töötlemine. Töötlemine alustega, tavaliselt kasutatakse NaOH. 4) Loomne faktor. Tõu osakaal on olematu. 5) Söötmistaseme mõju
inimene sureb. Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid. Immuunsuse võib jagada kaasasündinuks ja omandatuks. Kaasasündinud immuunsus on tagatud higiga, rasuga, ripsepiteeliga (ninaõõs, hingetorus, kopsutorudes), bakterite hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne
Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Orgaanilised ühendid SÜSIVESIKUD
25.Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, lipiidid on organismi energiaallikad, vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise, vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete
· Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD Orgaanilised ühendid
Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid ja algloomad mereloomade ja maismaaselgroogsete seedekulglas Amensalism- liikidevaheline olelussuhe mille puhul ühe liigi elutegevuses tekkivad ained suruvad maha teise liigi elutegevuse ilma, et mahasuruja saaks kasu – sisuliselt vaid bakteritel. 37.Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. Kisklus – röövlooma saaklooma omavaheline toitumissuhe, reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab populatsiooni tervislikku seisundit. Taimtoiduisus – 2 troofiline tase, elusast taimest või taimeosast toituvad loomad.
ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng Maonõre koostis 2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1
39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3
Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad – kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad – lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4. raku asukad – ainuraksete hulka kuuluvad lihase-,närvirakk Kõik parasiidid toimivad patogeenselt: 1. troofiline e. toitumuslik – toitub kudedest 2. mehaaniline kahjustus – on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime – mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4
1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
küll aeglasem,aga kestvam, imendumiskiirus varieerub ravimivormist, eksimisel veidi rohkem aega leida vastuabiaine. Puudused: Kõik patsiendid ei saa kõiki ravimvorme neelata, teadvuseta või segases seisundis olevate, iivelduse korral ei saa, imendumine sõltub raskesti kontrollitavatst teguritest, kõik ravimid ei ole sel. Moel manustatavad, nt ravimvorm ei sobi ravim laguneb või ei imendu seedekulglas,raviaine ärritab või kahjustab seedekulglast, ravimil on ebameeldiv lõhn ja maitse, ravim hakkab mõjuma aeglaselt, tuleb arvestada toidu koostise ja kordadega. Ravimite sissevõtmise nõuded: -tuleb arvestadamanustamine toiduaegade ja koostisega, kui see on vajalik -tuleb arvestada raviaine toimega mao ja soolte limaskestale -tulebarvestada patsienti seisundiga ja valida sellelevastav manustamisviis ja vorm. Vead
·kehakaalu langus ·oksendamine ja kõhuvalu ·võimalik teadvusekaotus rasketel juhtudel2 2 http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/diabeet.html Täht, E. Diabeet Õppematerjal haige hooldajale 2.1 I-TÜÜPI DIABEET I tüüpi diabeet on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus. Kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, siis peavad patsiendid ravimit naha- alla süstima. Tavaliselt haigestuvad lapsed ja noore. Kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Insuliini avastamiseni jõuti 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
rasvakerakeste membraanid ja sisud liituvad. Lõpuks moodustuvad suuremad tükikesed ja võimass eraldub vedelikust. Kõrvalsaadusena moodustub võipiim ehk pett. Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil mitmeid eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid. Võist leiame ka rasvaslahustuvaid vitamiine A, D ja E. Või kollane värvus on tingitud beetakaroteeni sisaldusest, meie kehas sünteesitakse sellest A- vitamiin
· Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD MONOOSID ja nende teisendid OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID HOMOPOLÜOOSID
Salmonella spp. Teada on ligi 2200 Salmonella serovarianti, mis omakorda jagunevad 6 (7) serogruppi. Põhjustavad: • kõhutüüfust typhoid or enteric fever – Salmonella enterica serotüüp Typhi • paratüüfust - S. ent.Paratyphi A,B,C; S.hirshfeldii • salmonelloosi - S. ent. serotüüp Enteritidis, S.ent.serotüüp Cholerasuis • võimalik on S. Typhi ja S.Paratyphi asümptomaatiline kolonisatsioon Kuna Salmonella lokaliseerub paljude loomade seedekulglas, nakatuvad inimesed fekaaloraalsel teel toidu- ainetega (liha, munad, piimaproduktid), mis on reostunud loomse väljaheitega ja seejärel mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud. Shigella spp. poolt põhjustatud haigusi kutsutakse shigelloosideks ehk düsenteeriaks. Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed.
Nad on levinud Pôhja-Jäämeres, Atlandi Ookeanis ja Läänemeres ning on tüüpilised hülge parasiidid. (Valtonen, Helle, 1988). Corynosoma sp. vaheperemeheks on tavaline harjaslabalane (Pontoporeia affinisi, Amphipoda), kelles C. semerme (Forssell, 1904) ja C. stomosum (Rudolphi, 1802) arenevad cystacanth´i staadiumini. Kalad toimivad kui vektorperemehed, transportides juveniilsed parasiidid nende lôpp-peremeesteni. (Valtonen, Niinimaa, 1983). Täiskasvanud parasiidid elavad hülge seedekulglas, vahest isegi massiliselt esinedes. Kaladel ei esine larvid väga suurtes hulkades; lokaliseeritud on nad kôhuôônde. (Grabda, 1991) 3.2.3.2. Pomphorhynchus laevis (Zoega in Müller, 1776) (Acanthocephala, Palaeacanthocephala, Echinorhyncidae) P. laevis on levinud parasiit Läänemere lestal ning kidakärssne, kellele kala on lôpp- peremees. Talle on iseloomulik kaela paisumine kerakujuliseks pôieks (bulbus).
energia saamiseks. Sel- .ssist, sest - rol leks tuleb aga laktoos re koostii.r ' seedekulglas esmalt monosahhariidideks la- - ,ikoosivar.i - gundada. Paljudel tdis- rrnse t;irk ' . kasvanud inimestel Eespooi t.
Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos Suguelundid: klamüüdia, konerraa Lihased: lihasööja bakter Meelelundid: keskkõrva põletik, odraiva Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid · Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis(naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi põhimõttel(bakterid hõivavad sobivad elupaigad); ja keemilised agresiivsete ühendite eritamisega(nt. Piimhape, vesinikferrosiid, tsükliline glutamiinhape). 2. Täiendav · Vaktsineerimine · Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid. Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?: · Väiksed mõõtmed
organismis nt kohatu rõõmutunne 45 m sügavusel, sügavamal juba uimasus etc. Kui rõhuvähenemine on liiga kiire hakkab lämmasti kudedest väljuma mullikestena ja võib ummistada elutähtsate organismide veresooned 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles.
seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid ·Peptiidhormoonid ·Katehhoolamiinid Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. ·Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. ·Enterokromatiinrakud asuvad difuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases (kõhunäärmes). ·Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Hüpotalamus(HT) ·HT on aju osa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid.
organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos). Sipelgad kes kaitsevad lehetäisid, saavad neilt vastu mesinestet, kuid nad saaksid hakkama ka lehetäideta. b) endosümbioos üks organism elab teise kehas (putuka seedekulglas elav tselluloosi seediv mikroob. Sümbioos võib rajaneda vaid mõne vajaduse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. 1.1 Organismid Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, sest see väldib ühe populatsioon ainevahetuse saaduste või toidujääkide kogunemist
rohkem kui üks kolibakterirakk. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Kompensatsiooniala e. ökotsoon ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus, suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel olev ekstensiivselt kasutatav ala, mis puhverdab või mahendab keskkonna kahjustusi ja mitmekesistab maastikku. K-d taastavad loodusvarade (õhu, vee) kvaliteeti ja hulka, annavad elutingimusi taime-, seene- ja loomaliikidele ning tõkestavad negatiivset mõju. K-d on näit. kaitsepuistud kraavikallastel,
hooge ning võivad vähendada sotsiaalset kohanemist. Need on ka skisofreenia haigete esmased sümptomid. Teadlased ongi kindlaks teinud, et liiga palju dopamiini põhjustab skisofreeniat. Kõige levinumad antipsühhiootikumid, mida kasutatakse skisofreenia ravis töötavad kui dopamiini bokeerijad kindlates ajuosades. DA vähesus otsmikusagaras aga võib põhjustada töömälu häireid. Serotoniin ( S )-S asub paljudes kudedes, täpsemalt vereliistakutes, seedekulglas ning ajus. S- i seostati kõigepealt kõrge vererõhuga, sest teda sisaldab veri ja tekitab väga tugevaid kokkutõmbeid silelihases. Ajus on ta seotud unega, meeleoluga, depressiooni ja ärevusega. Enamus depressiooni vorme seostatakse Serotonini ja /või Norepinefriini defitsiiniga funktsionaalselt tähtsates vastavates kas siis serotoniini või norepinefriini retseptorites. Seega ravimid, mis tõstavad norepinefriini või
Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused.Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigspetsiifilisuse. Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sekundit. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga.Maos viibib toit 4-10 tundi. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine , 10-15 tundi.
2008. --- 61 Kirbu areng ja arengujärkude arvukus Lemmiklooma eest hoolitsedes on oluline jälgida looma tervist ja teha regulaarselt parasiiditõrjet. Koeri ja kasse võivad nakatada nii siseparasiidid, kes elavad organismi sees (parasiitussid), kui ka välisparasiidid, kes elavad keha pinnal (kirbud). Lemmiklooma parasiidid võivad nakatada ka inimest. Parasiidid kahjustavad looma mitmel moel (a-g): a) toituvad peremehe verest, nahast või seedekulglas olevast toidust; b) vigastavad peremehe nahka, karvkatet või siseelundeid; c) eritavad mürgiseid ja ärritavaid aineid peremehe organismi; d) nende põhjustatud vigastuste kaudu võivad organismi pääseda haigusttekitavad bakterid või viirused; e) parasiidid ise võiva kanda edasi haigustekitajaid ja peremeest nendega nakatada; f) võivad põhjustada allergiat; g) nõrgendavad looma tervist. Joonis ja alltekst: Kirbu eluring võib kesta olenevalt keskkonnatingimustest paar
Tunnused suu- ja ninaõõnes, silmades ning näol Silmalaugudeȱturseȱ Ninakinnisusȱ Silmaȱkõvakestaȱturseȱȱ Ninaȱpunetusȱȱ Silmadeȱpunetusȱ(erüteem)ȱ Ninaȱsügelusȱ Näonahaȱpunetusȱȱ Suuȱsügelusȱ Näonahaȱsügelusȱ Ninavoolusȱ(rinorröa)ȱ Silmadeȱsügelusȱ Pisaravoolusȱȱ Tunnused seedekulglas Kõhuvaluȱ Iiveldusȱ Üldised tunnused Õhetusȱȱ Kaebabȱsagedaminiȱkuumatundeȱ Üldineȱebamugavustunneȱ üleȱ Üldineȱturseȱ Rahutusȱȱ 5. klass: kaitseprotsessid 463 IV tüübi reaktsioonid, mis ilmnevad üks tund või enam pärast kokku- puudet lateksi proteiiniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
