toimet, vib kapsli avada vi katki närida, pulbrit (purustatud kapslit vi tabletti) hoida keele all kuni kik on lahustunud. Samuti vib purustatud kapsli vi retardtableti alla neelata ja vett peale juua. Kapslid hakkavad mjuma 15..30 min jooksul ja toime kestab kuni 5 tundi. Pikendatud toimega ravimvormid mjuvad kuni 12 tundi. * Verapamiili kaetud tablette vib PO manustada pool tundi enne sööki, tavalisi tablette ja kapsleid peaks vtma pärast sööki vi söögiga, et vähendada seedekulgla ärritust * Diltiaseemi tabletid vtta sisse vähese vedelikuga sltumata toidukorrast, vimalusel eelistada vtta enne sööki. * Pikema nifedipiiniravi ajal vivad tekkida igemete tursed ja veritsemine * Jälgida diabeetikust P-i veresuhkrusisaldust ja vimalikke hüperglükeemia tunnuseid. ALFA-BLOKAATORID Alfa-adrenoretseptoreid blokeerivad ravimid alandavad efektiivselt vererõhku ja neil on vähe kõrvaltoimeid
- 13 ja 18 kromosoom kolmes korduses lõpevad surnud laste sünniga, või surevad nad esimestel arengukuudel. - 21 kromosoom kolmes korduses põhjustab Downi sündroomi. · avatud suu · lamendunud nina · kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus · keskmisest lühem kasv (150cm) · ahvi käejoon · siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla, luustik) · talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi.
koensüümi kujul liitensüümi koostisesse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Töötlemise mõju vitamiinidele Keskkond Õhu-hapnik Päeva-valgus Happe-line Neut-raalne Aluseline Retinool LL H H LL kuum-töötlemisel Kaod LL (%) 10 40 Kaltsiferool H H L LL L 10 40
organismile kahjulik ja ohtlik. · Vitamiinid EI oma energeetilist väärtust, nad ei ole energiapillid, nad ei asenda teisi toitaineid ning ka üks vitamiin ei saa asendada teist vitamiini. Vitamiinid ei ole rakkude ehituskomponendid. · Vitamiinid on RAVIMID. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ja seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu (toiduga). See tagab nii nende reservide säilimise kui ka nende baasil moodustuvate koensüümide sünteesi vajalikus hulgas. Teise suure grupi moodustavad valgukontsentraadid. Nad võivad olla valgupulbrid/tabletid või siis aminohapete kompleksid. Teatavasti koosnevad valgud aminohapetest. Aminohapped võib jagada kahte rühma: asendamatud ja asendatavad. Asendamatud on need aminohapped, mida organism ei suuda ise sünteesida ning peab kindlasti toiduga saama. Organismil ei ole
Külm vann on tõhus ravi inimese lihastoonuse ja vererõhu tõstja. Kuuma vanni peavad vältima nõrga südamega inimesed. Kuumad kui ka külmad vannid olgu lühiajalised, mitte üle 5min. Vee raviv toime alaku naha mõjutamisega, sest veega töötlemise tulemusel veresooned laienevad, suureneb organite verevarustus, nahk vabaneb jääkainetest ning südame tegevus on normis. Väga tõhus ja mõjukas on vesiravi lihasepingete lõdvestajana ja lihasvalude vastu. Ka mõne seedekulgla häire, kõhukinnisuse, ka soolte spasmide korral on vesiravi lausa asendamatu. See loob eeldused edaspidiseks ravimitega raviks. Vesiravikuur annab tulemusi neljaks, kuni kuueks kuuks. Lisaks vannidele kuulub vesiravi alla ka du, mähised ja kompressid. Pool tundi vannis võrdub viie minutiga dui all. Haigele liigesele mõjub hästi mähis. Üldmähistega kogu kehale tuleb olla ettevaatlikum, sest need panevad kõvasti higistama. AEROIONISATSIOON- ehk õhu ioniseerimine
Dr. Abbas Qutab Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja Dr. Abbas Qutab on Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja ning ühtlasi tark ja andekas lisajõud Kyäni meeskonda. Dr. Qutab'il on teaduskraadid meditsiini, orientaalse meditsiini ja kiropraktika alal ning doktorikraad ayurveeda meditsiini alal. Ta on üks väheseid USA arste, kellele on antud audoktori kraad Maailma Tervise Organisatsiooni Charted University poolt tema tegevuse eest alternatiivmeditsiini edendamise valdkonnas. 2003. aastal ta sai USA Kongressi poolt "Aasta Arsti" aukirja oma aktiivse tegevuse eest NRCC Rahvusliku Terviseedendamise ja Taastusravi Reformide Komiteelt. Dr. Qutab reisib väga palju ning on õpetanud tuhandetele arstidele nii USAs, kui ka Euroopas, kuidas integreerida alternatiivset meditsiini oma praksisesse. Olles mitme ajurveedilist meditsiini käsileva teose kaasautor, on ta ka vastava nõukogu poolt kinnitatud naturopaatilise med...
Ärritavast maosisaldisest vabanemine. Muud ärritid – sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid. Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine. Okserefleksi kontrollib piklikus ajus asuv oksekeskus. Tavaline koeral ja kassil, inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, sapikivitõbi, vähktõbi, maolukuti ahenemine jt). Oksendamist kutsub esile oksekeskuse otsene ärritus peaajukasvaja või -vereringehäire korral (tsentraalne oksendus). Juhuslik oksendamine võib olla füsioloogiline kaitsereaktsioon, mille abil väljutatakse makku sattunud mürgised ained, riknenud toit, võõrkehad, alkohol. 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine
Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid · Seedekulgla kujuneb endo- ja mesodermi vastastikusele signalisatsioonile. Soole endoderm ekspresseerib esmalt Shh-d, mis spetsialiseerib ümbritsevat mesodermi ekspresseerima Hox-e. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erin soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased.
platsentasse. SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond panustab homeostaasi toidu töötlemisega keharakkudele vastuvõetavasse vormi. Vastutab vee, vitamiinide ja mineraalide imendumise ning jääkainete kõrvaldamise eest. Seedeelundkond on olemuslikult toru, mis kanaliseerib toidu suust pärakuni, tagades kasuliku osa imendumise ning ebavajaliku väljaheitmise. Seedekulgla Söögitoru alumisest osast kuni pärakukanalini on seedekulgla sein 4kihiline. Kestad: limaskest, limaskestaalune kude, lihaskest ja serooskest. Kõhukelme Keha suurim seroosmembraan ühekihilisest lameepiteelist ja sültjast sidekoest. Suuõõs Ümbritsetud põskedest, ees piiratud kõvast luulisest ja taga pehmest lihaselisest suulaest. Vooderdatud limaskestaga. Süljenäärmed nõristavad sülge, mis niisutab ja puhastab limaskesta, vedeldab, lahustab ja töötleb keemiliselt toitu.
Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti kõrvetised ja valu seedekulglas. Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Kohvi kasulik mõju tervisele Viimaste uurimuste kohaselt on tervisele kasulik juua tagasihoidlikus koguses kohvi, päevas kaks kuni neli tassi. Need kasutegurid on leitud statistilisi uurimismeetodeid kasutades, mis jälgivad suurt uurimisgruppi aastate jooksul, ja sobitavad haigusjuhte individuaalsete
püloorilised jätked, mille sees olevatesse kanalitsse eritub suurel hulgal seedemahlu. Maksjätkete seintes toimub seeditud toidu imendamine ja sinna kogunevad toitainete varud, mida võib kulutada siis, kui meritäht pikka aega ei toitu, näiteks perioodil enne sigimist või noorloomade kandmise ajal. Kuus kuni kaheksa nädalat kestev nälgimine põhjustab nende varude täielikku ärakulutamist. Mõnel meritähel puuduvad tagasool, pärak ja mao radiaalsed jätked ning kogu seedekulgla koosneb ainult kotjast maost. Sellised meritähed kuuluvad harilikult mudasööjate hulka. Paljud meritähed, peamiselt meritähtlaste sugukonna liigid, kel on pikad ja nõtked kiired, võivad mao välja sopistada, maoga oma ohvri ümbritseda ja seda seedida alla neelamata. Niisuguste meritähtede maos toidujäänuseid ei leita. Teised, lühikeste või vähepainduvate kiirtega meritähed ei ole võimelised saaki kestvalt kinni hoidma. Nad neelavad mõnikord tervelt alla üsna suuri loomi ja
c) sisekõrv tigu ja poolringkanalid KUULMINE · trummikile hakkab võnkuma · helid kanduvad edasi keskkõrva · tajume helisid, suudame eristada informatsiooni · normaalne kuulmissagedus on 20-20 000 võnget sekundis · vananedes väheneb TASAKAAL · poolringkanalid on tasakaaluelundid · ka lihastes on närvirakkude kogumid, mis reageerivad raskusjõule ja aitavad tajuda keha asendit 8. SEEDEELUNDKOND. SEEDEKULGLA. SEEDENÄÄRMED SEEDEELUNDKOND · ülesandeks muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks · toit peenestatakse suus hammastega, segatakse süljega · neel ja söögitoru juhivad toidu makku · maos algab seedimine, hävitatakse enamus mikroobe · peensool lõpetab seedimise · jämesoolde kogunevad seedimatud jäägid, rikkalikult baktereid SEEDENÄÄRMED · seedimine algab suuõõnes, lõhustuvad süsivesikud
( http://www.telegram.ee/wp-content/uploads/2013/11/nuts.jpg ) 8 1.4 Vitamiin K K-vitamiini (ehk füllokinoonid) on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg.
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. (13) Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. (1) 2.6 GHB GHB on loodud ravimiks, kuid seda kasutatakse ka joobe tekitamiseks. Tänavakaubanduses müüakse GHB-d enamasti läbipaistva vedelikuna, mis on soolaka ja imala maitsega, õlija tekstuuri ja kollaka värvusega. GhB ehk rahvakeeli ``korgijook'' on narkootiline aine, mida kasutatakse lõõgastumiseks. Selle manustamisega koos alkoholiga jääb inimene varem või hiljem magama. (14)
Tubakasuitsus sisalduv nikotiin aga toimib stimuleerivalt kõigis vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides paiknevatele ja närviülekannet vahendavatele nikotiinitundlikele retseptoritele. Eriti saavad pidevast ja ülemäärasest stimulatsioonist suitsetajatel kannatada süda ja veresooned, mis ahenevad. Tagajärjeks on kõrgenenud vererõhk ja elundite, ka aju, verevarustuse halvenemine. Haiguse tekitaja võib organismi pääseda erineval teel. Suu kaudu pääsevad seedekulgla infektsioone ja seedehäireid esile kutsuvad tekitajad, hingamisteede kaudu laste nakkushaigusi ja hingamisteede viirusinfektsioone põhjustavad tekitajad. Läbi naha ning nahavigastuste võivad orgenismi sattuda iseloomult väga erinevate haiguste tekitajad. Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral
Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt. ninaverejooks ja veritsevad igemed. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K- vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. 9. Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid.
Lihaste liigid: 1.skeletilihased e. vöötlihased- organismis kõige rohkem, liigutab luid, seega ka kehaosi, talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, väsivad suhteliselt kiiresti. 2.südamelihased-sarnanevad ehituselt, talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist, talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaatselt, töötavad väsimatult pidevalt. 3.silelihased-koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad nt seedekulgla, põie ja veresoonte seintes, talitlevad tahtest sõltumata, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased. Kõõlus- sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad.
peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml. Alumises peensoole osas rohkem 108/ml. Lisanduvad uued liigid (Bac-teroides). Jämesooles 1011/g kakas. Palju Enterobacteriaceae sugukonda (E. coli), Clostridium, Streptococcus, Lactobacilllus. Valdavalt anaeroobid - Bacteroides ja Bifidobacteria. Suhe aeroobidesse 100-10000:1. Seedekulgla mikrobioota kujunemine § Sünnihetkel on seedekulgla steriilne, kuid sisenevad esmase toitumisega. § Esmane kolonisaator sõltub toidu liigist. Rinnaga toitmisel 90% Bifidobacterium. Koliformseid ja streptokokke ka, aga vähem. Kunsttoidul imikutel halvem mikroobide koostis! § Kui lülitada ümber kunstlikule toidule, siis lisanduvad Lactobacillus, streptokokid, koliformsed, bakteroidid jne. Stafülokokid Kreeka k. - "staphyll" - viinamarja-kobar, "kokkos" - tera, mari. §
Kôik lestad uuriti Tallinna Pedagoogikaülikooli molekulaar- ja rakubioloogia laboris. Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04. 2004 a. Kalad môôdeti ja hinnati nende üldist seisukorda. Vanus määrati hiljem otoliitide järgi Mereinstituudis MSc Tenno Drevsi poolt. Uurimisel vaadati järgnevaid organeid: nahk ja uimed, lôpused, silmad, kehaôôs, maks, neerud ja seedekulgla. Parasiite uuriti ja määrati binokulaarse mikroskoobiga kolmel eri suurendusel: 16X-4X, 16X-10X ja 16X-40X. Nematoode töödeldi enne uurimist vajaduse korral glütseriiniga. Parasiidid fikseeriti 70%-lises etanoolis. 11 2.2. Uurimisala Proovid vôeti neljas etapis, Hiiumaa pôhjaosa rannikumere kahes erinevas piironnas (joonis 1). Nendeks olid Suuresadama ümbruse rannikumere (ala I) ja Kôrgessaare sadama ümbruse rannikumeri (ala II)
1. Nakatumisviisid on samad, mis viirushaigustel 2. Haigused ise on erinevad: a) närvisüsteemi kahjustavad: bakteriaalne meningiit, borrelioos, teetanus (ehk kangestuskramptõbi), botulism b) nahka kahjustavad: akne, pidalitõbi (leepra), muhkkatk, ,,roos" ehk erüsiipel (ulatuslik põletik) c) hingamisteed: tuberkuloos, bakterkopsupõletik, läkaköha, Eestis 20. saj. algus paljude laste surma põhjustanud difteeria, legionelloos (kopsuhaigus) d) seedekulgla: kaaries, parodontoos (mädane igemepõletik, mis lõppeb hammaste kaotusega), salmonelloos, koolera, tüüfus e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus g) meeleelundid: kõrva keskkõrvapõletik ehk otiit (vastuabinõuks vahel ksülitooliga närimiskummi närimine pidevalt, siis saab pidevast põletikust lahti), silma ripsmerasunäärmete põletik ehk odraiva. Kaitse bakterhaiguste eest: 1
poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad salvestada organismi sattunud vitamiini ajutise liia. On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid
mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1
Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- ja veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab tema kasvu aeglustamist. Amfetamiin võib tekitada ajukahjustusi. Vastsündinud võivad sündida võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine, ka värisemine ja unehäired. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 ) 14 1.3.7
mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2
Terve nahk laseb ravimeid (ka vett) läbi vaid vähesel määral, imendumine toimub peamiselt rasu- ja higinäärmete avade ja karvanääpsude kaudu. Lipiidides lahustuvad ained imenduvad naha kaudu veidi paremini, eriti salvidena, kusjuures imendumine oleneb mõningal määral kasutatud salvialusest. Silma-, nina-, suu- jt limaskestadelt imendub ravim paremini kui nahalt, andes sügavama paikse ning sageli ka resorptiivse toime. Imendumine seedekulglast. Ravimit võib seedekulgla kaudu ehk enteraalselt manustada kas suu kaudu (per os) või päraku kaudu (per rectum). Suu kaudu manustamine - suu limaskestalt ei jõua ravim tavaliselt imenduda, eranditeks mõningad ravimid (nitroglütseriin, atropiin, kokaiin), mis imenduvad kiiresti ja hästi. - allaneelatud ravim imendub osaliselt maost, peamiselt aga peensoolest. Imendumiskiirus ja maht on erinevad ja olenevad ravimist, seedetrakti
aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin).
Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) o 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega o 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
sooli. .Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal dekarboksüülimisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja
vool, ejakulatsioonid jne. Inhalantide ohtlikkus – äge mürgistus nagu südamepuudulikkus, kõriturse, krooniline mürgitus – maksa, neerude, luuüdi ja aju kahjustused. KANEP Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine, huvide kitsenemine, meeleoluhäired, hingamisteede kahjustused, kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele.
raskemaks. (Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu") Samas on teada, et surmav annus kofeiini sisaldub umbes 40 tassi kohvis, mis võrdub 5 g kofeiiniga. (Harro, 2006) Ületarbimisel tekib kofeiinimürgitus, mille tunnusteks on: 1) rahutus, 2) närvilisus, 3) erutatus, 4) unetus, 5) kõhulahtisus, 6) meeleolu kõikumine, 7) meeleolu alanemine, 8) näopunetus, 9) sage urineerimine, 10) seedekulgla vaevused, 11) lihastõmblused, 12) mõttemaru, tormakas kõne, 13) võimetus paigal püsida. (Harro, 2006) Kofeiinikasutajatel võib tekkida kofeiini sõltuvus. Nagu iga sõltuvusega, nii esinevad ka kofeiinisõltuvusest vabanemisel võõrutusnähud: 1) peavalu, 2) väsimus, 3) energilisuse vähenemine, 4) keskendumisraskused, 7 5) uimasus, 6) meeleolu alanemine, 7) kergestiärrituvus,
ohtlikud 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd): PCBd Veekeskkonda sattumine Tänu laialdasele kasutusalale NSVL ajal nii tööstuses kui igapäevaelus, sattus keskkonda, eriti vette. Looduses peaaegu lagunematu – jäi keskkonda ja sattus toiduahelasse. PCBd on kantserogeensed ja mutageensed, põhjustavad maksa ja seedekulgla kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Polüklooritud bifenüülid (PCBd): • Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase • Vees peaaegu lahustumatud • Hästi lahustuv õlides ja rasvades • Imbuvad kergesti läbi naha • Keemiliselt väga stabiilsed 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd): PCBd
mõningase defitsiidi. Defitsiiti võib tekitada ka kestev väga rohke suhkru tarbimine. Tiamiini normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid, nt püri- ja hüdroksütiamiin, antibiootikum batsimetriin jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi).
viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Funktsionaalne toit Biotehnoloogiliselt toodetakse ka funktsionaalset toitu, s.o toitu, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile. Funktsionaalne toit tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi, vähendab haigusriske (kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused), stabiliseerib organismi seisundit. Piimatoodetele (biojogurtile, biokeefirile) on lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad inimese seedetegevust, tugevdavad imuunsüsteemi, soodustavad sooletegevuse taastumist pärast antibiootikumidega ravi, vähendavad piimavalkude allergeenset toimet. Tervisejuust, mida toodetakse bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 abil
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Süsihappegaasi tähistab lisaainete registris kood E290. Kahesajaga algava seeria lisaained on tegelikult konservandid. Selline mõju on ka vees moodustunud süsihappel, sest karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Jookides on süsihappegaasil lisaks konserveerivale toimele veel teisigi ülesandeid. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana ning mõjub joojale värskendavalt ja karastavalt. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete ja vee imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaasitäis külma gaseeritud mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisusest tulenevaid hädasid. Tasub teada sedagi, et mineraalvetes toimub CO 2 juuresolekul mitmete ioonide aktiviseerumine. Kuid gaseeritud jookide nautimisel on ka teatud ohud. Nagu eespool
1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt)
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest, aitab kaasa seedimisele ja vitamiinide ja mineraalide omandamisele ja parandab ja tugevdab immuunsüsteemi. Inimese naha, suuõõne ja seedekulgla normaalne mikrofloora. Inimese nahk ei ole kuigi hea elukeskkond mikroobidele, kuna see on kuiv, soolane ja happeline. Naha pinnal elab vähe mikroobe, peamiselt G+ bakterid kes on kuivuse suhtes resistentsemad kui G- bakterid. NT: Staphylococcus (S. epidermidis, S. aureus), Micrococcus luteus, perekonnad Corynebacterium, Brevibacterium, Propionibacterium. G- baktereid elab nahal peamiselt niiskemates kohtades, nt varvaste vahel ja põlveõnaldes. Kui eemaldada G+
Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul
Seedimata jäänud disahhariidid metaboliseeritakse jämesoole mikrofloora poolt gaasideks ning lühikese ahelaga rasvhapeteks - põhjustades kõhulahtisuse, kõhuvalu, meteorismi, vahel ka oksendamise. Kuigi võib esineda kõigi disahharidaaside defitsiiti on levinuim ja probleeme tekitavaim laktoosi talumatus ehk intolerantsus. Põhjused: * ensüüm laktaasi hulga osaline vähenemine või geneetilise defekti tõttu väga madal ensüüm laktaasi aktiivsus: vananemisel; seedekulgla haiguste korral. * laktoosi talumatus on soodustatud ka seetõttu, et laktaasi biosünteesi sisuliselt ei indutseeri laktoosi suuremad kogused. Piima laktoos ei hüdrolüüsu ja kuhjub seedekulglas, allub mikroobide toimele. Tekkivad produktid tingivad kõhuvalu, meteorismi, oksendamise, kõhulahtisuse. Absoluutse talumatuse puhul ei saa rõõska piima tarbida. Enamasti on laktaasi defitsiidi (vähesus, puudumine) põhjus geneetiline ja tema avaldumine erinev
Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub
Kiire tipus silm Osa liike söögiks 46 PH keelikloomad chordates SubPH mantelloomad - Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud LEVIK: LIIKIDE ARV: u 2000 PALJUNEMINE: EHITUS: - süda asetseb kõhtmiselt - keskNS asetseb selgmiselt - hingamine toimub seedekulgla eesotsa kaudu SubPH VÕRDLUS: Mantelloomad tunicata Süstikkalad cephalochordata Koljused craniata - kinnitunud või vees - 30 liiki mereloomi, - hõljuvad põhjaloomad - toituvad planktonit - mõlemad kehaotsad - filtreerides teravad - tuunika ehk mantel - selja- kõhu- ja sabauim - (välistoes) CL VÕRDLUS:
Tingitud: 1. Väiksed mõõtmed 2. Kiire paljunemine 3. Võime elada aero- ning anaerobioosis 4. Äärmuslike tingimuste talumine 5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse
1-2 L vedelikku. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega. Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid,
mitte aga toitu, mida vanemad ise söövad. Laps jääb äkki ilma täisväärtuslikust rinnapiimast ja saab selle asemel ainult lahjat jooki, milles on vaid väheväärtuslik valk. Pole ime, et laps kohe ka haigestub, esimeseks tunnuseks on apaatia, mis tuleneb energia kokkuhoiust. Laps isegi ei nuta enam toidu järele. Kasv seiskub, uued juuksed on pigmendita, nahk kaotab oma loomuliku värvi. Seedeensüümide süntees väheneb, seedekulgla limaskest lamendub, mis vähendab niigi vähese toiduvalgu omastamist. Valgud ja hormoonid, mis varem hoidsid veejaotuse organismis normaalsena, ei saa seda enam teha, sest nende hulk organismis on vähenenud. Vesi koguneb kõhuõõnde ja jalgadesse. Kwashiorkorihaigel areneb maksa rasvväärastus, sest puuduvad rasvhapete valgulised kandjad. Ka antikehade arv on vähenenud ja seetõttu sagenevad infektsioonid. Leetrid, mida tavalised lapsed põevad nädala või kaks,
Vesilevi: kasutavad peamiselt veetaimed, ka mõned maismaataimed. Seemned võivad väga kaugele levida. Tihti on seemne sees õhukamber, et paremini veepinnal püsida Loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi) – sipelgad toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest, seeme ise jääb puutumatuks ning on idanemisvõimeline ◦ Ornitohooria (lindlevi) – lind toitub seemet ümbritsevast viljalihast või seemnerüüst, seeme läbib seedekulgla kahjustamata ning on pärast väljutamist idanemisvõimeline ◦ Teriohooria (imetajalevi) jaguneb kolmeks: ◦ Epizoohooria (loomade pinnal) – seemnel on spetsiaalne haakuv osa või kleepuv pind, mille abil kinnitutakse looma karvadesse. Mõne aja pärast seeme kas pudeneb või hõõrdub maha ◦ Endozoohooria (loomade sees) – loom toitub seemet ümbritsevast viljalihast või seemnerüüst, seeme on paksu kestaga ja läbib seedekulgla kahjustamata
ja lihaste talitluses. Kõrge vererõhu korral tuleb vähendada naatriumi kogust ja suurendada kaaliumikogust puu ja köögiviljade rohkema söömise näol. Kaaliumi sisaldub peaaegu kõikides toiduainetes, mistõttu kaaliumi vaeguse tekkimine on ebatõenäoline. Siiski võib kaaliumivaeguseni viia ühekülgne toitumine, stress, buliimia, anoreksia, sage oksendamine, pikaajaline kõhulahtisus, põletushaavad, ränk higistamine, seedekulgla haigused, suhkruhaigus jt. Kaaliumipuudus häirib glükoosi ainevahetust, mille tagajärjel tekib lihaskoes enregia puudujääk ja see avaldub häiretena südamelihase töös. Kaaliumi kestev puudumine võib häirida närvisüsteemi tööd ja võib tekitada terava närvivalu. Kaaliumi kestev ületarbimine on samuti ohtlik, sest kaaliumi liia puhul hakkavad peensoolde tekkima haavadid, närvisüsteemi ja lihaste töö häirub, mis võib põhjustada ka südame seiskumist
ründavad lapse vererakke. b) naine 0 - 2x A rühmaga laps või 2x B rühmaga laps - ainult loomuliku sünnituse korral. 2. teatud vererühmaga inimeste tundlikkus erinevate haigustekitajate suhtes. Haigustekitajad seostuvad kindlate roku pinna antigeenidega. 0 vererühmaga inimestel sagedam risk grippi, maohaavade saamiseks - ei tohi süüa puljongit ja musta kohvi, nätsu tühja kõhu peale. A vererühm on tundlik tuulerõugete ja rõugete ning seedekulgla parasiitide suhtes. B vererühm tundlik süüfilise suhtes. AB tundlik erinevatele allergeenidele. Füüsikaliste tegurite suhtes 1. UV kiirgus - kõige tundlikumad valge rassi esindajatest loomulikud punapead, siis blondid. Ka väga heleda nahaga inimesed, hallide või helesiniste silmadega inimesed. Enim kaitstud tumedate juuste ja pruunide silmadega tumeda nahaga inimesed. UV vajalik vitamiin D saamiseks (eriti lastel, täiskasvanud saavad mujalt ka) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
