AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. ...
on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude kalgendamine, jogurtile omaste lõhna- ja maitseainete eritamine ning vajaliku tiheduse tagamine. Juuretise bakterid lõhustavad ka piimavalke ja piimarasvu, mida inimorganism sellisel kujul paremini omastab. Piimhappebakterid: Toitumisteadus soovitab piimhappebakteritega rikastatud toiduainete söömist. Pikaajaliste uuringutega on tõestatud, et probiootilised bakterid taastavad antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, parandavad laktoosi lõhustamist ja seega ka omastamist, tõhustavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist, vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi, tugevdavad organismi üldist immuunsüsteemi, lühendavad kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja pidurdavad sellega soolestiku kasvajate tekke eeldusi jne. (Vt. http://www.tere
bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
- TTX-ga nakatunutest sureb 50 % inimest, vastumürki pole veel leiutatud. [5] - Kerakala, kes sisaldab endas TTX-i, tarbitakse toiduks. Paraku ei mõju mürgile ei kuumutamine ega külmutamine. [5] - TTX-i on koguseliselt piisavalt, et tappa 30 inimest. [7] - TTX-i seostatakse tihti Haiti zombidega. Nimelt on nn ,,zombipulbri" üks koostisosa TTX. [7] - Kõige rohkem koguneb toksiini fugu maksa, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. [7] - Kuna fugut varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid (sümbioosis vetikatega), kellest tuntumad kuuluvad pseudomonaadide hulka, siis kasvatades kalu vangistuses ja andes neile toiduks neid baktereid mittesisaldavaid vetikaid, saab produtseerida toiduks mürgivabu fugusid. [7] - TTX-le üritatakse praegu leida koht anesteesias. [2] 1.6. Huvitavaid linke youtube.ee-s - http://www
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele
sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ning omastamine organismi poolt. Toidulipiidide ebaõige...
Antibiootikumide tootmiseks kasutatakse seeni ja baktereid ning neid kasuatatkse bakteriaalsete haiguste raviks. Funktsionaalne toit on toit, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile. Positiivseid mõjusid saadakse loomorganismi füsioloogilisel mõjutamisel. Tegu võib olla ka bioaktiivse mõjuga toiduainega, näiteks küüslaugu, mee või astelpajumarjadega. Funktsionaalsel toidul on palju häid toimeid. See tõhustab inimeste seedekulgla talitust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigusriske, kõhuprobleeme ning veresoonkonna haigusi. Probiootikumideks kutsutakse selliseid piimhappebakterite tüvesid, mis on isoleeritud inimese soolestikust ja mille positiivne mõju on teaduslike uuringutega tõestatud. Piimhappebakter on näiteks Helluse tootesarja ME-3. Tervistavad piimhappebakterid parandavad laktoosi omastamist organismis, suurendavad B-rühma vitamiinide imendumist Taimede meristeempaljundus
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid..............................................................................................................5 Mõju inimesele..............................................................
Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7
ülejäänud 90 protsenti peaks ta saama toiduga. Ometi on täheldatud, et seal, kus inimesed tarvitavad joogiks karedat kaltsiumi-magneesiumisooladerikast vett, esineb vähem südame-veresoonkonnahaigusi. Suur osa mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga, mida lisaainete registris tähistab kood E290. Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaas mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisust.
ü 13 ja 18 kromosoom kolmes korduses lõpevad surnud laste sünniga, või surevad nad esimestel arengukuudel. ü 21 kromosoom kolmes korduses põhjustab Downi sündroomi. · avatud suu · lamendunud nina · kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus · keskmisest lühem kasv (150cm) · ahvi käejoon · siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla, luustik) · talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult. b) sugukromosoomide genoommutatsioonid
Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.
vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas piirkonnas eraldi luud, vt. Õ.lk. 22 joonis) 34. Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja väga kiired. 35. Järjepidevad treeningu puhul lihased suurenevad. 36. Erinevalt skeletilihastest ei allu südamelihaste talitlus meie tahtele ning südamelihased töötavad automaatselt. 37. Silelihased koosnevad silelihasrakkudest ja vooderdavad siseelundite seinu. Paiknevad näiteks seedekulgla ja veresoonte seintes. 38. Silelihased ja südamelihaed ei allu meie tahtele. 39. Vaata inimese lihaseid õpikust lk. 27! 40. Lihased saavad vajalikku energiat glükoosi ja vähemal määral ka rasvade lõhustamisest. 41. Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Lisaks tekitab väsimust ka sundasend.
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
küüslauguõli jne. Botulism võib esineda juustutoodetes, vaakumpakendisse pakendatud merekarpides ja oakastmetes. Siiski on endiselt suurimaks probleemiks kodus valmistatud hoidised. Botulismil neli põhilist esinemisvormi on: toidu-tekkeline ehk soole vorm neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga väikelapse vorm haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti haava vorm tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava täiskasvanute seedekulgla tokseemia Inimeste botulism jaguneb nelja erinevasse kategooriasse. Toksiiniga saastunud toidu tarbimine põhjustab toidutekkelise botulismi. Haavainfektsioon on väga haruldane ning tekib, kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid, mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine, misjärel spoorid idanevad lapse seedetraktis ning seejärel toimub soolestiku limaskesta koloniseerimine vegetatiivsete rakkude poolt
Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud, kõõhulahtisus. Põhjustab: Maksa, põrna suurenemist ja aneemiat(kehvveresus), kuid võib põhjustada ka desorientatsiooni ja teadvushäireid kuni koomani. Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid,
Seeläbi hakkab linnu keha kiiresti jahtuma, muutudes raskemaks ning vajudes sügavamale vette. - Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga määrdumine noori isendeid, kuna nende karvkate ei ole veel piisavalt arenenud ja soojapidav. Täiskasvanud imetajad võivad määrduda õliga ja tarbida seda suuremas koguses ilma, et see põhjustaks nende surma. Nafta võib jõuda imetajate organismi seedekulgla kaudu, kui nad oma karvkatet puhastavad. Sellega kaasnevad võimalikud mürgitused, arenguhäired ning rakukahjustused, mis võivad kaasa tuua kasvajate tekke. - Inimesed Naftareostus võib mõjutada inimese tervist, heaolu ning ka majanduslikke huve. Nafta sattumine inimese nahale põhjustab ärritust, kuivatab nahka ja suurendab vähki haigestumise ohtu. Naftast pärinevate mürgiste gaaside sissehingamine võib ärritada hingamisteid, põhjustada närvisüsteemi
ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente
Tänapäeval inimesi üha rohkem huvitab millest koosneb nende toidulaud,mida sisaldavad toiduained mida igapäev toidulauale pannakse. Jälgitakse toiduetikettidelt leiduvad informatsiooni. Toiduained aga sisaldavad vitamiine,valke süsisvesinikke ja palju muud. Kuid mis siis ikka on vitamiin, kus neid leidub ning kuidas on vitamiinid meile kasulikud või kahjulikud. Vitamiinide põhiallikateks on toit, mis annab põhiosa ning enamik pärineb toidu taimsest osast, teiseks allikaks on inimese seedekulgla mikrofloora tegevus ning loomulikult ka vitamiinide preparaadid. Raamatu ,,Vitamiinid,, (1) autorid arvavad, et enamus haigusi ning muud terviserikkeid on tihedalt seotud vitamiinide puudusega organismis. Halb toitumine ainuüksi haigusi ei tekita, küll aga soodustab nende teket. Suureks abiks haigustega võitlemiseks on just tasakaalustatud tervislik toitumine. Enamus meie organismis vaja minevatest vitamiinidest omandame just toidust. Palju oleneb
Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust [2]. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. 4 3. VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes) [7]. Varudele vaatamata on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte [6]. Vitamiinide mistahes pikaajaline puudus tekitab keerulisi probleeme integreeritud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel [4, lk 11]. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jm. 3.1. Defitsiidi tekkepõhjused
vereringesse imenduda Seedetrakti funktsioonid 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4. Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast Seedetrakti anatoomia 44 Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku • Pikilihased ja ringlihased Koosnevad silelihasrakkudest Segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad küümust mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja
vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Tänapäeval on laiemalt levinud vitamiinide ebapiisavas koguses tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, millel puuduvad iseloomulikud tunnused ja on seetõttu raskemini avastatavad
Kogu selle kasuliku juures ei anna nad meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Meile vajalikud vitamiinid peaksime saama tasakaalustatud mitmekesise toiduga. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Veelgi väiksemat tähtsust omavad seedekulgla mikroobide elutegevuse toimel sünteesitavad vitamiinid ja kunstlikud preparaadid. Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest nii nagu puudus, võib ka liigne tarbimine osutuda ohtlikuks. Omal käel vitamiinipreparaate valides tasub eelistada multivitamiine, kus kõike vajalikku on tasakaalustatud vahekorras. Üksikuid vitamiine süües võime kergelt organismi vitamiinide omastamise tasakaalust välja ajada.
kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust. Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus, närvilisus, erutus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, tormakas kõne, lihasetõmblused, mõttemaru, lihtvõimetus paigal püsida. ... ja olete joonud kaks-kolm tassi kohv või rohkem, siis pole te tõenäoliselt lihtsalt niisama ärritunud ja närviline, vaid teil on kofeiinimürgistus. 4 Nikotiin Tubakasuitsetajad on palju ja igal pool. Kõikides kultuurides on alati midagi suitsetatud. Nii
kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeiinimürgitus ilmneb inimestel, kes on manustanud vähemalt 400mg (3-4 tassi kohvi) / grammi kofeiini. · kofeiin on surmav kui kogus on viis grammi, mis võrdub neljakümne tassi kohvi kiiresti joomisel. · Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 2040 minuti jooksul. · Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus see seletab veekaotust pärast kohvi joomist.
1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada. Lihaskoel on omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma. Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. 2) sugulisel teel levivad haigused 1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS Veregrupid on A, B, AB ja O
Trimetoprim 14millal tekivad Penitsiliinide hilised allergilised reaktsioonid?(aeg) 2 nädalad peale võtmist hiliste allergilise reatsioni puhul võivad patsiendil esineda a)...........b)..........c)........... 15 Kuseteede infektsioonide korral võib kasutada uroantiseptikumideks. Rühma kuuluvaid mikroobivastaseid ravimeid. sulfoonamiide ja antibiootikume Selle rühma tüüpiline esindaja on.. Nitrofurantoiin ja tema peamine kõrvaltoime on:.. seedekulgla ärritusnähud 16Vali õige vastus: Antropiini toimel: a) maomahla eritus tõuseb/langeb b) tüüpilise toime puhul kesknärvisüsteemile tekib erutus/rahunemine Adrenaliini toimel: a) südame tegevus aeglustub/ kiireneb b) adreanliini ravidoosid e. Terapeutiliste annuste kasutamisel nahas veresooned ahenevad/lainevad. c) veresuhkur langeb/tõuseb d) bronhi lihaste toonus langeb/tõuseb.
Jääkainete eritumine Tsütoskelett anda rakule kuju ja siduda organellid ühtseks tervikuks. Lüsosoomid Lagundavad surnud,mittevajalikke rakustruktuure ja aineid. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine, rakumembraani ja lüsosoomide moodustamine Koed Sidekude seob teisi kudesid ja rakke või toetab neid, seob organeid. Kattekude- kaitseb väliste mõjude, eriti kuivamise, eest.kaitseb ja katab teisi kudesid. Nahk kehapinnal, elundite sisepind, seedekulgla sisepind. Lihaskude toestab ja liigutab süda, veresoonte ja õõneselundite seintel vöötlihaskude skeletilihastes. paljutuumsed ja alluvad tahtele. silelihaskude soontes, sooles, maos. Rakud ühetuumsed, ei allu tahtele. südamelihaskude töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest ...
(piimavalk ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad kõhulahtisust ja- kinnisust; rikastavad ja mitmekesistavad mikroobikooslust, mis on eriti oluline seedehäirete korral ning pärast vajalike bakterite kogukonda laastavat antibiootikumiravi. Süsivesikud, valgud, rasvad Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid
Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus. Hapendatud toidul on rohkem plusse kui miinuseid. Esiteks, hapendatud toiduainete söömisel rikastub seedekulgla mikrofloora inimesele kasulike piimhappebakteritega. Teiseks, tänu bakterite eeltööle soodustab hapendamine erisuguste toiduvalkude hilisemat seedumist. Kolmandaks, mao alahappesuse korral aitavad hapendatud toiduained kujundada seedimiseks vajalikku happelist keskkonda. Neljandaks, hapnemisel rikastavad mikroobid toiduaineid mitmesuguste bioaktiivsete ühenditega (vitamiinid, orgaanilised happed), mis mõjuvad soodsalt organismi talitlusele.
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana.
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
Ensüümi ja substraadi konsentratsioon, keskkonna temperatuur ja pH, kofaktori olemasolu ja konsentratsioon, ektivaatorid. 40) Ensüümide inhibeerimine: Molekulid, mis ühinedes või toimides ensüümile takistavad ensüümreaktsiooni toimumist. Pöörduv ja pöördumatu. VAATA ÕISIST VIDEOD! 41) Vitamiinid: Madalmolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilsied ained. Enamsti organism neid ise ei sünteesi, enamiku saame kätte toiduga, aga ka seedekulgla mikrofloora, vitamiinpreparaadid. Puudmine ppähjustab häireid metabolismis. Rasvlahustuvad (nt A,D,E) ja vesilahustuvad (B, N, U) 42) Hüpovitaminoos: Nähud vitamiini puuduse korral. 43) Hüpervitaminoos: Vitamiiniliigsus. 44) Avitavitaminoos: Konkreetne haiguspilt, reeglina ühe vitamiini kestev puudumine. 45) Hemoglobiin: Kvarternaarstruktuur tänu neljale valgu subühikule. Tetraeerne valk, kuna sisaldab 2α ja 2β subühikut
· PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu
Östrogeenid, progesteroon Neerude hormoonid EPO - erütropoetiin IGF insuliinisarnased kasvufaktorid Kaltsiferool vitamiin D hormoonvorm Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid Atrionatriureetiline faktor Rasvkoe hormoonid Leptiin adipotsüütides produtseeritav valk Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud M. Kolga Biokeemia Inimorganismi metabolismi ja talitluse regulatsioon 1
· Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · Vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor
Mitmekülgne roheline tee Hedviga Vei 01.07.2005 Teadmine, et rohelist teed on kasulik juua, on laialt levinud. Nimelt sisaldab roheline tee ohtralt antioksüdante, mis võitlevad vabade radikaalidega, vähendades haigestumise riski ning korrastades seedimist. Tass rohelist teed enne või pärast söömist on lihtne viis oma kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Roheline tee ei mõju hästi vaid joogina, tegelikult saab seda kasutada tunduvalt mitmekülgsemalt. Siinkohal toome mõned näited mida rohelise teega teha saab. Selleks on vaja muretseda rohelise tee puru, parimaks peetakse Himaalaja rohelist teed, mida saab spetsiaalsetest tee ja kohvi poodidest. Kuid sobib ka muu, kui Himaalaja oma kuskilt kätte ei saa. Halb hingeõhk Roheline tee on tuntud oma võime poolest vähendada halba hingeõhku. Selleks võid proovida ise teha endale naturaalset hambapastat. Vala 100 gr rohelise tee lehtedele keeva vett ning lase tõmmata vähemalt 30 min. Kurna ning lis...
NaNO3- naatriumnitraat; sool; Ei ole tuleohtlik, kuid olles on tugev oksüdeerija võib kuumutamisel või kokkupuutel redutseerivate või kergestisüttivate ainetega põhjustada süttimist. Plahvatusohtlik kuumutamise, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 ° C . Tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kahjulik allaneelamisel, võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele. Võib põhjustada seedekulgla põletikku, kõhuvalu, iiveldust oksendamist,vererõhu tõusu, südame kloppimist, krampe. Põhjustab ärritust, punetust, sügelust ja valu. Mõningatel asjaoludel muutuvad maos bakterite mõjul nitraadid nitrititeks. Nitritite mürgituse (methemoglobiini tekke) tagajärjeks on iveldus, oksendamine, peapööritus, südame kloppimine, krambid, kooma. Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca(H2PO4)2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide
nahaparasiitide vastu. Otsiti abi ka iseeneslike abortide esilekutsumiseks. Vahel täiesti lootusetute haiguste korral, näiteks marutõve puhul. Harilik kadakas Marikäbidest saab valmistada teed või tõmmist, tinktuuri, siirupit või isegi õli, kusjuures neil kõigil on ravitoime. Organismist vett väljutav ehk diureetiline toime. Desinfitseerivat mõju: see põhineb eeterlikel õlidel. Eri toimeained ergutavad ka seedekulgla näärmete talitlust. Mets-kibuvits Ravimitoormena kasutatakse vilju, nn kibuvitsa-marju ja juuri. Kibuvitsaravimeil on üldtugevdav, sappi- ja kust-ajav, verejooksu peatav, ateroskleroosi- ja põletikuvastane toime. Mets-kibuvits Kasutatakse ka vitamiinivaegsuse, vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksu-soodumuse ning neerupealise
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu
· Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena Kofeiinimürgistus DSM-IV järgi: viis alljärgnevat ilmingut pärast vähemalt 2-3 tassi kohvi joomist · Rahutus · Närvilisus · Erutatus · Unetus · Kõhulahtisus · Meeleolu Kõikumine · Depressioon · Näopunetus · Sage urineerimine · Seedekulgla Vaevused · Lihastõmblused · Mõttemaru, tormakas kõne · Võimetus paigal Püsida 8. närviergutid ecstasy ja MDMA (metüleendioksümetamfetamiin) Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos. Vähemal määral leidub seda ka San Pedro kaktuses. Siiani on liigitatud meskaliini kui (A klassi) narkootikumi, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone
* kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks - viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist
leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest sünteesida mükotoksiine2, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele, põhjustades naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses on seen siiski nõrk, jäädes alla mitmetele mikroseentele ja bakteritele.
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
