Vähi keha pikkust mõõdetakse nokisest ehk otsaorgist laka viimase keskmise kilbise välisservani. Emased vähid võivad olla kuni 18 cm, isased kuni 25 cm, enamasti nad siiski nii suureks ei kasva. Vähkide värvus võib olla pärilik, kuid see oleneb ka toidu koostisest ja põhja värvusest: liivase põhjaga veekogus on vähid heledad, mudase põhja ja rohke taimestikuga veekogus aga sinakasmustad[1, 2, 5]. 6.2 Siseehitus Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk. Seedeelundkonna ehitus ja vähi toitumine on üsna omapärased. Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt). Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad rohelist nõret). 4 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 )
· Ti plasmiidi saab modifitseerida, et DNA vektorit sinna panna. (loeng 7) Putukaresistentsed taimed - Toksiin: Bt-valk, mis on eraldatud Bacillus thuringiensis bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad) Kahetiivalised (diptera) (kärbsed, sääsed) Mardikalised (coleoptera) (mardikad) Põllumajanduslik tähtsus: varreleedik, maisi juure uss ja puuvilla kuprauss Toksiini toime: seob putuka seedeelundkonna retseptoreid Tekitab poore plasma membraani Glyphosate (RoundupTM; Monsanto) blokeerib aminohapete sünteesi. Glüfosaat blokeerib ära ühe ensüümi (EPSP süntaas). Mõned EPSP süntaasid on resistentsed glüfosaadile Roundup-readyTM puuvillal ja sojal on ekstra EPSP ensüüm (loeng 7) Epigeneetika - Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s,
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Milliseid kehalisi muutusi kumbki haru esile kutsub? Autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rõõm, valuseisund jne). Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi- või ohusituatsioonis, mis kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, aeglustab seedeelundkonna tööd jne. Nt kehaline treening – lihased tõmbuvad pingule, süda hakkab puperdama ning hingamine kiireneb. Prasümpaatiline närvisüsteem teeb vastupidist tööd. Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavardue taastumise perooodil. Närvisüsteem taastab omakorda organismi varusid ja tasakaaulu. See närvisüsteem viib organismi rahuolekusse, mis omakorda aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku ning kiireneb
Raud imendub inimese kaksteistsooles ja peensoole proksimaalsemas osas. Rauapreparaate võetakse üks kord päevas (suurema doosina) või kolm korda päevas (väike doos korraga). Raud imendub kõige paremini happelises keskkonnas, toidulisandit peaks võtma tund enne söögikorda. Vitamiin C võtmine aitab raual imenduda. Kuna raud võib hambaid määrida siis tuleks vedelal kujul rauda juua läbi kõrre. Raud põhjustab seedeelundkonna kõrvalmõjusid, nagu näiteks kõrvetisi, puhitust ja kõhulahtisust. Selleks, et kõrvaltoimeid vähendada võib vähendada päevase raua doosi või kasutada raud glükolaati asendusena (Coyer, Lash, 2008) 6. Vajadusel selgita B12 vitamiini olulisust ja anna infot antud vitamiini süstimise võimaluse kohta (Gulanick, Myers, 2014). Hinnang: Patsient on saanud juhendamist tervisliku toitumise osas nii pereõelt kui ka toitumisnõustajalt ning toitub vastavalt nõuannetele
Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? Tuuma kattev aleuroonkiht koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku.
Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. 14. Suuõõs. Suuõõs on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab seda suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Jaguneb moka ja põskedega ümbritsetud hobuserauakujuliseks suuesikuks ja pärissuuõõneks, piiriks kahe vahel on hambad. Suuõõne ülesandeks on toidu haaramine, selle maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Samuti on tal ka enesekaitse ja ründe funktsioon hammaste abil, mis on iseloomulik karnivooridele. Suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ning jaguneb kõvasuulaeks ja pehmesuulaeks
ained, mida kasutavad taimed. Orgaaniliste ainete lagundajatena on neil tähtis osa mulla kujundamisel. Bakterid osalevad peamiste keemiliste elementide-C,O,N,P, väävli-looduslikes ringetes. Bakteri tähtsus organismidele- osad bakterid kasulikud- jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida seedeensüümid lagundada ei suuda.(varustavad osade vitamiinidega) bakterid asustavad enamiku loomariigi seedeelundkonna. Inimese organismis on ka patogeenseid baktereid(kaitsemehhanismid hoiavad ära paljunemise) Bakteri kasutus- toiduainete, farmaatsia, tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, meditsiinis. Biotehnoloogia alane- kurgi,kapsa, piima jt toiduainete hapendamine (juust) biotõrje, seenhaiguste tõrje. Valguliste ensüümide tootmine, antibiootikumid PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi
.. → sapipõis, Numbriga 4 on tähistatud... → ühissapijuha 111.Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude struktuuri, moodustavad ensüüme, hormoone ja antikehi ning osalevad ainevahetuses ja hapniku ja süsinikdioksiidi transpordis → Valgud, c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi energiavajaduse rahuldamiseks ja osade vitamiinide viimiseks organismi→ Lipiidid 112.Millisest seedeelundkonna osast imenduvad toitained kõige rohkem? Peensoolest 113.Milline alltoodud väidetest on väär? Hüpotermia tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist. 114.Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117
___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 40 8 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 8.1 Seedeelundid Märgi joonisele seedeelundkonna elundid. 8.1.1 Süljenäärmed Nimeta põhjused, miks sülg on tähtis. (3) - - - 8.1.2 Magu Nimeta põhjuseid, miks on tähtis maomahl. (2) - - 41 8.1.3 Maks Nimeta põhjus, miks on maks tähtis. (3) - - - 8.2 Aine- ja energiavahetus 8.2.1 Orgaanilised ained Kirjuta, millise orgaanilise ainega on tegu ning nimeta nende funktsioone. (4) _____________
Rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 12.Glükolüüsi reaktsiooniahel a)aeroobne/anaeroobne miks? Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne glükolüüs e käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv
näoväljendusi kõigile äratuntavad, ilma et peaks erinevaid keeli oskama. peetakse universaalset eks ja miks? 4. Võrdle Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru tegeleb omavahel ressursside mobiliseerimisega. See süsteem aktiveerub ohu- autonoomse või stressisituatsioonis ning kiirendab südametööd ja ahendab närvisüsteemi veresooni. Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning sümpaatilise aeglustab seedeelundkonna tööd, kasutades selleks energiat ja ja teisi keharessursse. Sümpaatiline närvisüsteem on töös näiteks kehalisel treeningul või äkksituatsioonides parasümpaatil (Autonoomne närvisüsteem, n.d). ise haru peamisi Parasümpaatiline närvisüsteem teeb kõike vastupidiselt ülesandeid. sümpaatilisele harule. See viib organismi rahulolekusse, Milliseid aeglustades südametööd, laiendades veresooni ning
· vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida
Nahk e. katteelundkond Tugi- e. liikumiselundkond Vereringeelundkond 9 Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11 Ø Inimene kui tervikorganism v Hingamise regulatsioon
kaudu suurajukoore haistmispiirkonda. Seal toimub närviimpulsside analüüs. Inimene tajub tuhandeid lõhnu. · Kompimine- on võime puudutades kindlaks teha esemete suurust, kuju, pinnaehitust, temperatuuri jne. Nahas on tunderakud ehk retseptorid, mis tajuvad: survet, puudutust, valu, külma ja kuuma. Naha retseptorid on kõige rohkem sõrme otstel, jalataldadel, huultel, seljal, kõhul. 23.12.teab seedeelundkonna ehitust talitlust ja tervishoidu · Ülesanded: * toidus sisalduvate toitainete lagundamine *lagunemissaaduste imendumine verre *tahkete jääkainete eritamine · Koosneb: *suuõõs, milles on hambad ja keel ning kuhu avanevad süljenäärmete juhad *neel *söögitoru *magu *peensool, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks *jämesool
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused. B- kompleksi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos, ühe vitamiini liigtarbimine võib põhjustada häireid teiste imendumisel. Üheks B-kompleksi vitamiinide puudujäägi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine, milledest seetõttu suurem osa B-vitamiine on eemaldatud
Kulunorm – 0,8-1 l/ha , 1000-1200 l/ha Kordus- 1-3 Hind-14 eur/l Kahjurid Maasikalest (Tarsonemus fragariae) Ennetatav Tolmutada väävliga varakevadel esimeste noorte lehtede ilmumisel ja pärast saagi koristamist. Agrotehniline Mullaharimine. Füüsikalis-mehaaniline Maapealse taimeosade niitmine pärast saagikoristust,pärast riisumine,korjamine ja põletamine. Bioloogiline Kasutamine bioloogilised pestitsiidid. Keemiline VERTIMEC® 018 EC Vertimec 018 EC mõjub peamiselt seedeelundkonna kaudu, kuid samuti kontaktselt. Vertimec on aeglase toimega ja kuigi kahjurid paralüseeruvad varsti pärast preparaadi lahusega kokkupuudet, on vaja 2-4 päeva, et saavutada maksimaalne efekt. Kulunorm-1.2 l/ha Kordus-3 korda 7 päevase intervalliga Hind-80.5 eur/l Mesurol 2015 Eesti Maaülikool
Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle
tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad. Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus. Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi Vibrio - kohastunud eluks nii vees kui ka seedetraktis. Vibrio cholerae - koolera Campylobacter jejuni -gastroenteriidi phjustaja. Algloomad: Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cryptosporidium, Cyclospora. Toksiine tootvad tsanobakterid: Lyngbya, Oscillatoria, Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz
lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised? Serooskest-see on ulatusliku kõhukelme üks osa. Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist.
sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi.
2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu · Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad, hingamine kiireneb, südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub. · Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi.Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad,
Lapse köhast peab arstile rääkima. Kopsupõletiku korral peab andma palju juua, tuulutama tuba, katsuma, kas laps higistab. H 5. 1öösel; 2palavikualandajat; 3väsinud; 4juua; 5lapsel. H 7. A. Hingamiselundkonna haigused: 1köhimisel; 2lahtine; 3kinnine; 4tekivad; 5 tugevat; 6rinnus; 7juua; 8patsiendi; 9kõrge. B. Südame-veresoonkonna haigused: 1tase; 2tekkida; 3kopsuturse; 4võivad; 5 haiguse; 6väsimus; 7minestas; 8külma higiga. C. Seedeelundkonna haigused: 1neelamisraskused; 2tekivad; 3iiveldus; 4 kõhulahtisus; 5valest toitumisest; 6isupuudus. D. Lastehaigused: 1äge nohu; 2kurguvalu; 3võib; 4on; 5põletiku; 6märg; 7kaebus; 8unehäired; 9vedel; 10urineerimine; 11tekib; 12sügelus. E. Neuroloogilised haigused: 1pearinglus; 2tekkisid; 3mälukaotus; 4madal pulss; 5 krambihoog; 6halvatus; 7kõnehäired; 8tasakaaluhäired. H 8
jagunemine toimub, seda ohutum (väiksem risk Siiami kaksikute tekkeks). 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Ektoderm moodustab embrüo välimise kihi. Sellest tekib naha epidermis ja tsentraalne närvisüsteem (aju, närvid). Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel Sisemised ja välimised keelelihased liigutavad keelt külgedele ja eest taha suunas, manööverdavad toitu närimiseks hammasteni, moodustavad sellest ümara neelamiseks sobiva kämbu ning suruvad neelamise käigus neelu. Hammas Ümbritsetud igemest (gengiva). Hammas koosneb kroonist, 1-3 juurest ja kaelast. Hammaste ülesanne on toitu haarata ja peenestada. Neel Lehtrikujuline õõs ninaõõne, suuõõne ja kõri taga. Neel toimib nii hingamis- kui seedeelundkonna osana ning suunab sissehingatud õhu ja allaneelatud toidu erinevatele kulgemisradadele. Moodustub skeletilihastest ja on kaetud limaskestaga. Söögitoru 25 cm pikkune lihaseline toru hingetoru taga. Söögitoru limaskest (mucosa) kaitseb seda vigastuste eest. Neelamine toidu suust makku liikumise protsess suuõõne, neelu ja söögitoru ühistöö. Reflukshaigus kui söögitoru alumine sulgurlihas pärast toidu makku jõudmist korralikult ei sulgu,
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
mm pikad; emased on valkjas-kollakad ja 16,3-24,8 mm pikad. 3.2.4. Klass Cestoda, sugukond Ligulidae Kõik paelussid on nugieluviisiga. Suguküpsetena elavad nad kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate kehas. Nende vastsed aga nugivad mitmesugustes selgrootutes, peamiselt lülijalgsetes. Lõpp-peremeeste kehas elavad suguküpsed paelussid tavaliselt soolevalendikus, kinnitudes eesotsa abil soole sisesienale.Üheks paelussid iseloomulikumaks tunnuseks on seedeelundkonna täielik kadumine. Nende toitumine toimub kaha pindmiste kudede kaudu toitainete imendumise teel. Paelusside pikk paeljas keha jaguneb kolmeks osaks päiseks ehk skooleksiks, kaelaks ja stroobilaks, mis tüüpilistel juhtudel koosneb paljudest lülidest ehk proglotiididest. Peale üksikute erandite on paelusside suguelundkond hermafrodiitne; suguelundid paiknevad eraldi igas lülis ja nad ei ole omavahel seotud. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.4.1
hormikulised (Calanoida); põhjas rullikulised (Harpacticoida). Lisaks palju ja mitmekesiseid parasiite kaladel ja muudel loomadel. Keriloomad: väga mitmekesise liikumisviisiga, mis on seotud nende ripsaparaadi spetsialiseerumisega ja üksikutest kimpudest koosneva vöötlihaskonna arenemisega. Esineb ka tsüklomorfoosi. Iseloomulik kerielund ja mälumik ehk mastaks. Esimene kujutab endast kinnitunud ripsmete kompleksi. Mälumikuks nim. seedeelundkonna eesmist laienenud osa e neelu. Eluviis: kohastunud mitmesuguste elutingimustega; paljud on kohastunud eluga paikades, kus vett leidub vaid ajutiselt. Suurem osa neist elab siiski mageveekogudes, meres leidub neid vähe. 89. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid Makro- ja meiobentos on põhjaloomastiku e zoobentose osad; makrobentos- loomad
4.5 Emotsioonide väljendumine Oma olemuse poolest jagunevad emotsioonide avaldumisnähtused näoväljendusteks ja zestideks ning psühhofüsioloogilisteks reaktsioonideks. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused Need ilmingud on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi: südame ja veresoonkonna töös hingamises seedeelundkonna töös sise- ja välisnõrenäärmete töös Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere ja sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused Need on tähtsad suhtlusvahendid: mõningail andmeil toimub suhtlemine 55-60% ulatuses just mittesõnalise keele abil. Kui sõnadega edastatakse eelkõige teavet, siis mittesõnaliselt väljendatakse rohkem oma hoiakuid ja arvamusi. Emotsiooniväljendust kujunemine
Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Näärmed paiknevad suus (süljenäärmed), maos (maomahlad, kõige enam näärmeid pülooruse osas), kaksteistsõrmikus. Näärmesekreetide ülesandeks võib olla nii toidu lõhustamine (sülje amülaas), neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49. Suuõõne iseloomustus, suuõõne organid. Suuõõs (cavum oris) on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Ülesandeks on toidu haaramine, maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Hambaid kasutatakse ründamiseks ja enesekaitseks. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris propium). Suuesik paikneb väljaspool hambakaart, pärissuuõõnes talitlevad keel ja hambad. Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed
oksümüoglobiini näol). Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa, kergendades lihaste tööd vereringe ja hingamise puudulikkuse tingimustes. Hapnikuvõlg tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks Taimed ei saa ise tselluloo- si energeetilisteks vajadusteks enam kasu- g u.sa' - tada Ka inimese seedeelundkonna ensuu- mid tselluloosi ei lagunda Rohus6ojatel loo- madel aitavad seda siiski teha soolestikus Lihtlipi: elavad mikroorganismid trioc ,
8 tagada homöostaas ja kõrge Gibbsi vabaenergia , madal entroopia Tasemed: -membraan- nt pH mitokondri membraanis. Õige tase vajalik ATP sünteesiks -organell- nt tärklisesisaldus taimeraku vakuoolis -rakus- sünteesitud valkude eksotstütoos, pH -kudedes- Ca2+ kontraheeruvas lihases. -organis- pH ja ensüümide eritus (maks ja pankreas) -organsüsteemis- seedeelundkonna verevarustuse kasv pärast sööki, suguhormoonide mõju -organism- pH ,osmootne rõhk, temperatuur Veelkord eesmärkidest : hoida Gibbsi vabaenergia kõrgel, kui ΔG=0 ,siis on surm., arenguks vajalike tingimuste tagamine ja kohanemiseks vajalike tingimuste tagamine. 48) Reguleerimiskontuur, selle põhiosad ja põhimõisted. Negatiivse ja positiivse tagasisidega reguleerimiskontuurid, nende põhiomadused ja regulatsiooni iseloom
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Lastel: o Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopisudess läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb hapniku vähesuse suhtes vähene tundlikkus, mis väljendub füsioloogilise apnoena (hinhamispeetus kuni 10 sek) VI. Seedimine 1. Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid. Seedeelundid: suuneelsöögitorumagupeensooljämesoolpärasoolpärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): o Kaksteistsõrmik o Maks o Sapipõis 21 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
võib põhjustada halvatuse ja isegi surma. Lastel: Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopsudesse läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb hapniku vähesuse suhtes vähene tundlikkus, mis väljendub füsioloogilise apnoena (hinhamispeetus kuni 10 sek) VI. SEEDIMINE A. Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid. Seedeelundid: suu → neel → söögitoru → magu → peensool → jämesool → pärasool → pärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): Kaksteistsõrmik Maks Sapipõis Kõhunääre Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui see on jõudnud vereringesse. Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja
Liigeste liikumisvõime vähenes oluliselt ja piirdus peamiselt jooksmiseks vajalike liigutustega. Eriti äärmusiku vormi võttis varvaste vähenemine rohusööjatel, sõralistel on säilinud igal jalal ainult kaks varvast, kabjalistel kõigest üks. Kiskjatel täidavad jalad muidki ülesandeid peale jooksmise (saagi haäramine, kaevamine) ja varvaste arv on neil suurem. Üldse kipuvad kiskjate jalad olema jässakamad kuid selle puudujäägi kompenseerib nende seedeelundkonna lihtsusest saadav kaaluvõit võrrelduna rohusööjatega. Nii saavad kiskjad panustada rohkem lihasmassile ja olla ka lühemate ja jässakamate jalgadega rohusööjatega võrdväärsed jooksjad. Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Nii toimub taas võidurelvastumine, kus pidevas teineteisest sõltuvas arengus seistakse tegelikult paigal ja
Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides sälitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle
Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas 41 ka Hitleri enda võimas tugi. Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...).23 Natsionaalsotsialistide huvi toitlusküsimuste vastu lähtus samuti vähistatistikast alates 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani, oli peamiseks vähisurmade põhjustajaks (1/3- 1/2 ) maovähk ja teised seedeelundkonna kasvajad. (Laiem küsimus on, miks kaasajal seedekulgla vähk harvem esineb arvatakse, et põhjus on kvaliteetsemas toidus pole enam baktereid, hallitusi jne preservides.) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus.
tulemusele, et ilmselt on õige viimane variant. Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas ka Hitleri enda võimas tugi. Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...). Natsionaalsotsialistide huvi toitlusküsimuste vastu lähtus samuti vähistatistikast alates 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani, oli peamiseks vähisurmade põhjustajaks (1/3-1/2 ) maovähk ja teised seedeelundkonna kasvajad. (Laiem küsimus on, miks kaasajal seedekulgla vähk harvem esineb arvatakse, et põhjus on kvaliteetsemas toidus pole enam baktereid, hallitusi jne preservides.) Natside tervishoiupoliitikat iseloomustab väga tugev rõhk töötervishoiule. Reguleeriti nii erinevates keskkondades toimuvat tööd (nt ka kodustöötamist), erinevaid aineid puudutavaid töid, loodi hulgaliselt ea- ja soospetsiifilisi regulatsioone, lisaks troonis kõige üle füüsilise töö kultus.
Teadmiste kontrolli küsimused 1. Milliseid palaviku põhjusi te teate? 2. Millised on palavikus patsiendi tavapärased sümptomid? 3. Millal tuleks palavikku alandada? 4. Milliseid ravimeid kasutatakse palaviku alandamiseks? 367 27. Verejooks ninast või suust Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab hingamis- ja seedetrakti tavapärast anatoomiat, teab ja oskab kirjeldada hingamis- ja seedeelundkonna ülemise osa verejooksu allikaid, teab ja oskab liigitada hingamis- ja seedeelundkonna ülemise osa verejooksu erinevaid põhjusi, teab kuidas rakendada verejooksu peatamiseks võtteid kiirabis. Üldine sissejuhatus Kurgu-kõrva-nina (LOR) piirkonnaga seotud hädaabijuhtumeid tuleb tihti ette. Seejuures on peamiselt võimalik eristada kahte tüüpi kiirabi vajavaid patsiente: esiteks teatud LOR-haigused,
Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele
Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele
Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
