Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti, millest ühe kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Teist nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte millest igaühest arenevad erinevad struktuurid. Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna ning silmade areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi.
Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes? - Suuõõnes toimub toidu kvaliteedi hindamine, mehaaniline ja esmane keemiline töötlemine. Ehk siis maitstakse ja kui kõlbab peenestatakse toit hammastega,
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja
Bakteritega koos on nad ka ainevahetusproduktideks kõikvõimalike antibiootikume, mis on päästnud miljonite inimeste elu. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes lagundajatena ja lämmastiku sidujatena (nt mügarbakterid). Kuigi meie sagedased külmetused on põhjustatud samuti bakteritest (patogeensed bakterid), on õnneks olemas ka võimalus neid ravida bakterite enda abiga nad eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena. Üks oluline osa seedeelundkonna tervishoius on tervistavad piimhappebakterid ehk probiootikumid, kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora. Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid
vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused. B-kompleksi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos, ühe vitamiini liigtarbimine võib põhjustada häireid teiste imendumisel. Üheks B-kompleksi vitamiinide puudujäägi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine, milledest seetõttu suurem osa
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O). Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Pikaajalise korduva kasutamise mõjudeks korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi , nägemishäireid või surmab. Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
niats süsivesikute kahjustumine, linnuliha, B1, B2, kohv, iin ainevahetuseks ja aitab nõrkus, mälu kala, pähklid, B6, antibiooti valke sünteesida; nõrgenemine piimatooted trüptofaan kumid Närvisüsteemi ja munad. tegevuseks; Leevendab stressi; Vajalik naha, keele ning seedeelundkonna, kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks; Armkoe parandamiseks; Parandab kolesterooliringlust ja langetab kolesterooli ning triglütseriidide taset veres; Osaleb rakuhingamise protsessides; Hoiab ära pellagra (kare naha) tekke; B4 Reguleerib muna, kolesteroolitaset; kanamaks,
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Selliseid alkoholi tarbimisest tingitud tervisehädasid peaks inimestele kuidagi rohkem teadvustama, et nad hakkaksid rohkem oma tervisest
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O). Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi, nägemise häireid või surmab. Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon
C juures. Pärast destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Alkoholi säilitamine ? Kuna alkohol lendub kergesti ja tal on madal keemistemperatuur, siis looduses esineb teda vähe. Säilitamiseks tuleb alkohoolseid jooke hoida kinnises anumas. Mida võib alkohol põhjustada? Südame ja veresoonkonnahaigusi Pahaloomulisi kasvajaid Psüühikahäireid Seedeelundkonna haigusi Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid ? Õlu Vein Siider Sampanja Mõdu Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid ? Viin Viski Konjak Brändi Liköör Rumm Dsinn Tequila Absint piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja
Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid
Pagari- ja õllepärm 28,2-40,0 Niatsiini saadakse toiduga, kuid seda sünteesib ka meie organism aminohappest trüptofaan, mida leidub valkudes. Seetõttu on ka päevane soovitus väljendatud mg-ekvivalentides. Niatsiini on vaja: rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks, kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, rakuhingamise protsessides osalemiseks, pellagra tekkimise ära hoidmiseks. Niatsiini puuduse tunnused võivad olla nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired ning üldine väsimus. Pikaajalisel niatsiini puudujäägil võib tekkida pellagra (tõlkes „kare nahk”)
mille tulemuseks on anorgaanilised ühendid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (nt C; O; N; F; S) looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele: Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi aineid, midainimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterid varustavad inimesi ka vitamiinidega. Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonna, neil on oluline roll seedekulglas. patogeen teiste organismide haigestumist põhjustav organism Inimese organismis on ka patogeenseid liike, mis väikesearvulistena tervisehäireid ei põhjusta, sest inimprganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära nende paljunemise. Kuid kaitsemehhanismi nõrgenemisel me külmetume. Kuidas kasutavad inimesed baktereid igapäevaelus? Biotehnoloogias, kus bakteritega seonduvaid protsesse (valguliste ensüümide tootmine) on edukalt
Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu langundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Seedeelundkonna abil lagundame toitu, et saada endale vajalikku energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. 4. Ringeelundkonna moodustavad: 1) Veri; 2) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3) verd liikuma panev pump süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi
Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine söögitoru, magu, maks, peensool, Imendumine jämesool jne. Jääkainete eemaldamine NB! Hingamis- ja seedeelundkonna koostööl toimub varustamine ENERGIAGA Eritus. Neerud, kopsud, soolestik, nahk Eemaldavad jääkained Gaasilised, vedel, tahke Vereringe. Arterid, kapillaarid ja veenid Varustab vajalike ainetega
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab" Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad Hingamine kiireneb Seedeelundkonna töö aeglustub Veresuhkur tõuseb Adrenaliini eritumine organismi rahuolek aktiveerub ohu-stressiolukorras Peaaju · Peaaju on käitumise kõrgem juht. http://www.youtube.com/watch?v=HVGlfcP3ATI&feature=fvsr · http://www.youtube.com/watch?v=g6KpIrKCDwg&feature=related Somaatiline närvisüsteem
TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE MOLEKULIDEKS, MIDA KEHARAKUD SAAVAD OMASTADA. SEEDEELUNDKONNA MOODUSTAVAD SEEDEKANAL JA SEEDENÄÄRMED. SEEDEKANAL ALGAB SUUÕÕNEGA, KUS TOIT PEENESTATAKSE JA SEGATAKSE SÜLJENÄÄRMETE NÕREGA. SUUST LIIGUB TOIT SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEE SEGATAKSE VALKE LÕHESTAVA NÕREGA. MAOST LIIGUB TOIT KAKSTEISTSÕRMIKUSSE, KUHU ERITAVAD OMA NÕRESID MAKS JA KÕHUNÄÄRE. MAKSANÕRE ABIL LAGUNDATAKSE RASVU NING KÕHUNÄÄRME NÕRE ABIL VIIAKSE TOIDU LAGUNDAMINE LÕPUNI. PEENSOOLES TOIMUB TOITAINETE IMENDUMINE VERRE
ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits. tekkimine Aine on keskmise tugevusega alus , reageerib ägedalt hapetega ja söövitab alumiiniumi, tina ja tsinki. Reageerib ägedalt oksüdeerijad ja kloor põhjustab tule- ja plahvatusohtu TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV ei ole määratud TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. aurude sissehingamise kaudu naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab südame lihast tulemusena kudede kahjustus. Füüsilised ja keemilised omadused Keemistemperatuur: 55-58°C Sulamistemperatuur -88°C
Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5
jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala. Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Norilski arsti Svetlana Golubkova sõnul sünnib linnas väga vähe lapsi, kel mõnda terviseriket ei ole. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid. Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra, kuid keskkonnaspetsialistid on skeptilised." (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). 2. Happesademed 2.1. Olemus ,,Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad happesademed
ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani. 3.Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks. Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis.
Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb. Askaridoosid ehk Solkmetõbi SELGITUS Soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Ülevaade Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu. Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised.
ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem. Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb : 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist Võrdle pea-ja seljaaju ehitust ja talitlust. Peaaju paikneb koljus, seljaaju
Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. Lühiajalise toime mõjud: Aine silmad nahk ja hingamisteed. ärritab Pikaajalise korduva toime mõjud: 3 Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni. Pikaajaline või korduv toime võib kahjustada kopse aurule. Aine kahjustab kilpnääret. Reaktsioone
reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks. Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid.........................................................................................................
*Energiavahetuse abil-kehaomaste ühendite süntees osutub võimalikus siis, kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Mööda neid elundeid kulgeb lõhustub toit. Söödud toit muutub inimesele kasutatavaks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. SUUNEELSÖÖGITORUMAGUPEENSOOLlõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina VERRE või LÜMFI (toitainete imendumine on nende lõhustamisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse) Magu
tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal molekulideks, algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja mida keha saab segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. omastada. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit segatakse valke lõhustuva nõrega. Maost liigub toit
Une ajal seedimisprotsessid aeglustuvad, tagajärjena ka valgulise toidu söömine kohe enne und võib tuua selle halvema omandatuseni. Viimane söögikord peab olema mitte hiljem kui 3-4 tundi enne und. Kuid paljudele on kasulik 1-2 tundi enne und juua klaas piima, keefiri või teed küpsise või leivaga. Õige toitumisreziim soodustab inimese töövõimet ja on üks kõige olulisematest tingimustest seedeelundkonna normaalseks tööks. Sellised haigused nagu gastriidid, mao haavandid, kroonilised jämesoolepõletikud on tihti vale toitumise või selle reziimi puudumise tulemuseks. Ratsionaalse toitumise organiseerimisel on oluline arvestada, et toidu söömine peab jätma külluse tunde. See on saavutatav tingimusel, et toidu söömise momendiks tekkib söögiisu ning pärast seda küllastuse tunne teatud ajaperioodiks
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla ko...
3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1
Allaneelamine Enne söömist pesta käsi. OLULISED ANDMED FÜÜSIKALINE OLEK; VÄLISKUJU: TOIME TEED: HÕBEVALGE METALL VÕI MUST PULBER. Ained võivad imenduda kehasse. aerosoolide sissehingamise kaudu ja seedeelundkonna kaudu. FÜÜSIKALISED OHUD: Tolm võib plahvatada pulbrilise või graanulites aine SISSEHINGAMISE OHT: korral. Aurustumine 20°C juures on tühine; aine sisalduse tõus kahjustava sisalduseni võib toimuda väga KEEMILISED OHUD: kiiresti . Reageerib koos tugevad happed, tugevad
toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru)
hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine. · Seljalihased: püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine. · Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine. · SEEDEELUNDKOND · Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks ja see toimub seedeelundkonna abil. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Toit suuõõn (toidu peenestamine; segamine tärklist lagundava süljenäärmete nõrega) söögitoru magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) peensool (kaksteistsõrmikusse eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpule.
Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest. Üks tuntumaid imiusse on maksa-kakssuulane. Maksa-kakssuulane kinnitub iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka toitainete jaotusaparaadi ülesannet. Vedelad jääkained väljutatakse organismist umbtoruneerude kaudu. Hingamis- ja ringeelundid lameussidel puuduvad. Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad siseelundid ning varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik, millel pole küll
o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi : a) Südame ja veresoonkonna töös – Südame töö kiireneb või aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk. b) Hingamises – Erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib nö hing kinni jääda. c) Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab. d) Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul. Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere, sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses.
O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH 8. Süsihappegaasi transport veres Na- ja K-sooladena (80%) Hemoglobiiniga (10%) Lahustunult (10%) Karbonaatpuhversüsteemis: CO2 ühineb veega, tekib süsihape (CO2 + H2O = H2CO3); süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga (H2CO3 = H+ + HCO3-; HCO3 + Na = NaHCO3 naatriumkarbonaat). 9. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine (mehhaaniline töötlemine); toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape (füs-kem töötlemine). Toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes
Kõhulahtisus. Ehk Niatsiin. ainevahetuseks ning valkude Seedehäired. sünteesiks. Närvisüsteemi ja Üldine väsimus. Leidub: Liha, kala ja kaunviljad, munad, piim. lihaste telituseks naha, keele ning Lihaste nõrkus. seedeelundkonna kudede õigeks Depressioon. Pärsib: Alkohol, tärklis ja kohv. moodustumiseks ning säilimiseks Anoreksia. ning naha armkoe parandamiseks. Glossiit. Kolesterooliringluse Kestev defitsiit tekitab parandamiseks ning taseme Pellagra, mida iseloomustavad
kokkutõmbumise. kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja · Lagundab toitu. pikkadest (neuriit) jätketest. · Seedeelundkond on vajalik · Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
· Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge.
tavaliste sigarettide suitsetamine avaldab tervisele pöördumatut kahjud. Suitsetajaid ohustavad kõrivähk, kopsuvähk, maksavähk ja nad on rohkem vastuvõtlikumad kõikidele haigustele. Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat. Buliimia onkontrollimatu söömise iha, mis kahjustab seedeelundkonda, välimust ja psühhikat. Anorektik kes ei söö midagi, või oksendab peale igat söögikorda rikub pöördumatult oma mao ja hambad. Oma naha ja välimuse. Sõltuvusest loobumine Kõige lihtsam ja kindlam viis sõltuvusest loobuda on üldse mitte alustada. Ei tohi karta öelda ,,ei"
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
