Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega.
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitor...
Risto Zirk PM1A Veiste seedeelundkonna iseärasused Seedetüübi poolest erinevad mäletsejalised tunduvalt mittemäletsejalistest. Kuid ka mittemäletsejaliste seas on loomaliike, kelle seedetüüp sarnaneb rohkem mäletsejaliste kui mittemäletsejaliste omaga. Need on hobune, eesel ja küülik. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel,
Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Ke...
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sün...
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained ...
HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Vitamiinid jaguvad kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid- oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel, tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused. Vitamiinid leidumine Tähtsus organismis Avitaminoosi tunnused A loomse päritoluga on vajalik nägemisprotsessis, esmaseks tunnuseks on
Aaloe Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad Leviala: Arvatakse pärinevat Vahemere aladelt, praegu kasvatatakse mitmel pool palju Paljundamine: Õite ja seemnetega Kasutatud materjalid: · Looduse entsüklopeedia · http://aloeveraforeverproducts.com/images/aloe1.jpg
Kokkuvõte: seedeelundkond · Inimese seedeelundkonna moodustavad suu66s koos hammaste ja keelega, neel, s66gitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
12. Mis on ensüümid (ülesanne, omadused, näited)? Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine
koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu
Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur seguneb hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. KEEMILISED OHUD: Reageerib ägedalt oksüdeerijad põhjustab ohtu. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. hingamise ja naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad nahkand hingamisteed Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemtulemusena teadvuse kadu. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti.. Aine kahjustab kesknärvisüsteemtulemusena peavalud ja nägemishäired. MÜRGISUS
Lodjapuu Lodjapuu on huvitav puu. See õitseb ilusasti, on väga mürgiste marjadega ja aitab ravida mitmeid haigusi. Lodjapuu marjad on ilusad väikesed ja punased. Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks.
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. MÕJUD INIMESELE Allaneelamisel söövitav Võib kahjustada kesknärvisüsteemi Võib põhjustada surma NB ! Arstlik kontroll vajalik ! FÜÜSIKALISED OMADUSED Keemistemperatuur: 1625°C Sulamistemperatuur 634°C Suhteline tihedus ( vesi =1 ) 1.52 Vees lahustuv, g/100 ml: 71.6 Kaaliumtsüaniid 10. klass MIS ON KAALIUMTSÜANIID ? Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga KCN
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist ...
Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii
KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8
Tunnetus ja taju Tunneb end üksikuna. JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Enesetaju ja enesekäsitlus Kõige olulisem probleem patsiendi sõnul on Ebapiisav enesehooldus pesemisel, riietumisel ja tualeti seedeelundkonna vilets seisukord. kasutamisel Rollisuhted Elab üksinda Lapsi ei ole Seksuaalsus ja reproduktiivsus rasestumine ei ole õnnestunud regulaarse seksuaalelu Viljatus korral pärast aastat Toimetulek ja pingetaluvus Väärtused ja veendumused 2. ÕENDUSPLAAN (eesmärgid ja õendussekkumised kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) Tabel 2. Õendusplaan
*viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös. (nt : adrenaliin, higistamine, pisarad) *pupillimuutused. (nt: viha puhul on pupill on väike, rõõmu puhul on pupill suur) * Näoväljendused : inimesel on 23 paari näolihaseid, 18 paari osalevad emotsioonide näo väljendamisel.
seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südamehaiguste, pahade kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Tubaka kahjulik mõju on enamikule juba tuttav
muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema
haigustekitajatele. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel. Kaseriisikad on tuntud kui antibiootikumid, seda sisaldav lactarioviolin mõjub tuberkuloositekitajatele. Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedeelundkonna haiguste ravimisel ning seenesalvi podagra raviks. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus
lühikesed pulgakujulised bakterid. Bakterite rühm, kes kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5. Milliseid nõuded on kehtestatud kraani veele ehk joogiveele mikroobide
seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südameveresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised.
Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust?(lk.90-91) 1)energiavahetuse abil; 2)ensüümide kaudu. toiduaine toitaine Liha Valgud peamsielt Kartul Süsivesikud(tärklis) Herned Valgud, süsivesikud Pekk Rasv enamuses Pähklid Rasv,valgud,süsivesikud Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hamamste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. SEEDIMINE: SUUS: 1)toimub toidu peenestamine; 2)toidu segamine; 3)niisutamine; 4)kvaliteedi hindamine; 5)algab süsiveskikute hindamine. MAOS: 1)valkude seedimine; 2)bakterite hävitamine; 3)mahuti 1-3,5 l. 12SÕRMIKSOOLES: 1)valgud, rasvad, süsivesikud seonduvad; 2)imendumine.
Mis on ebatervisliku toitumise tagajärjed? Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine,
Mis on ebatervisliku toitumise tagajärjed? Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine,
ajutegevuse ja mälu toimimiseks, valkude sünteesiks, ühendite tekkeks häireteta B3-vitamiini vajame närvisüsteemi ja organismis, toimimiseks, rasvade ja lihaste talitluseks erütrotsüütide B2-vitamiini vajame süsivesikute naha, keele ning almimise protsessiks toitainete ainevahetuseks ning seedeelundkonna tsentraalse lagundamiseks, valkude sünteesiks, kudede õigeks närvisüsteemi rakuhingamisel närvisüsteemi ja moodustumiseks ja normaalseks energia saamiseks, lihaste talitluseks säilimiseks ning naha funktsioneerimiseks, organismi naha, keele ning armkoe B9-vitamiini vajame kaitsesüsteemide seedeelundkonna parandamiseks, loote närvikoe
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks.Täis magu moodustab kolmandiku laisiku kaalust,toidu minek läbi seedeelundkonna võib kesta kuni kuu aega. Paljunemine:Pole teada, kuidas toimub emas- ja isasloomade vaheline kurameerimine.Nad suhtlevad üksteisega kõrge sagedusega helisid vahetades. Isasloom märgistab ümbruse pärakunäärme nõre ja uriiniga. Mõlemast soost loomad eritavad äärmiselt tugevat muskuselõhna.Tiinus vältab ligikaudu 7-10 kuud. Üksainus poeg tuleb nähtavasti ilmale puuokste vahel.Poeg klammerdub ema rinna-karvade külge 6-9 kuuks. Umbes kuu- vanusena poeg võõrutatakse
seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutavate võimaluste ja lahenduste uurimisega. Biotehnoloogia rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskonna parendamisel. Transgeenne organism kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesordid ja loomatõud. (geneetiliselt muundatud organism) Funktsionaalne toit positiivse mõjuga toit (tugevdab immuunsüsteemi, ennetab haigestumist, parandab veresoonkonna, seedeelundkonna talitlust) Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu
muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib
paeluss ära kuni 10 lüli koos valmis munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Solge. Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna, närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti.
kodanike seas üha populaarsemaks ja parimaks viisiks peale rasket koolinädalat lõõgastuda.See aga omakorda soodustab alkoholisõltuvust ,millest on keeruline lahti saada. See nii-öelda külmarohi tekitab palju kahjusid,millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.Tohutult hukkub ligimesi tervisekahjustuste tõttu.Enamustel regulaarsetel tarbijatel on maksakahjustustused või muud seedeelundkonna haigused,mida ei ole võimalik terveks ravida.Suurenenud on ka enesetapjate arv.Selle vägijoogi süül toimub Eesti teedel igapäevaselt mitmeid ränku liiklusõnnetusi,kus on ka hukkunuid.Avariide peamiseks põhjuseks on inimesed, kes juhivad autot purjus peaga.Mõned jääävad rooli taga tukkuma, teised aga kihutavad ja sõidavad teelt välja. Osad tulekahjud on alguse saanud põlevast sigaretist,mis on kukkunud maha või diivani peale magava purjus inimese näppude vahelt.
munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Lisaks loe siit Solge. Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna, närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis e...
kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused. B-kompleksi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos, ühe vitamiini liigtarbimine võib põhjustada häireid teiste imendumisel. Üheks B-kompleksi vitamiinide puudujäägi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine, milledest seetõttu suurem osa B-vitamiine on eemaldatud
*Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu.me ei saa toitu süüa otse, tuleb lagundada toitu- seedimine(toimub seedeelundkonna abil). Seedekanal- suuõõne(närid toitu),söögitoru, magu(segatakse toit valke lõhustava nõrega), kaksteistsõlmik(maksanõre-lagundatakse rasvu. Kõhunääre- toidu lagundamine lõpule), peensool(toitainete imendumine verre),seedimata toitained jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine
Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese elu ohus. Alkoholi tarbides muutub inimese käitumine ja enesetunne. See mõjutab iga kehaosa. On kindlaks tehtud, et alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (näiteks vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mis juhtub, kui sa tarbid alkoholi
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem
arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol o Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi o Veel kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad ja teraviljad ALKOHOL JA TERVISEHÄDAD o Mida rohkem jood, seda suurem tervisehäda võib tulla o Alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur o Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest o Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest ALKOHOLI PIKAJALISED MÕJUD TERVISELE o Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega o Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest
Alkohol ja tervis · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Levinumad haigused ·
keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumata. · Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti.
Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6