Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
seda kunsti suurima hoolega edendatakse. Ja kuidas võiks see nõnda olla, kui me hangime endale hädasid rohkem, kui meditsiin jaksab ravimeid pakkuda? Äärmuslikult ebavõrdne eluviis -- kellel liigne jõudeelu, kellel ülemäärane töö; oma isu ja meelelisuse üleskütmise ja rahuldamise lihtsus; liiga rafineeritud toiduained rikastel, mis nuumavad neid kuumutavate mahladega ning koormavad nende seedimist; vilets toit vaestel, ja pealegi pole neil sageli sedagi, mistõttu nad kalduvad võimaluse korral oma magu ahnelt üle koormama; öine ärkvelolek, kõikvõimalikud liialdused, igasuguste kirgede ohjeldamatud puhangud, vaimne väsimus ja kurnatus, lõputu kurbus ja piinad, mida tuntakse kõigis seisustes ja mis hingi alalõpmata purevad -- kõik need hukatuslikud asjaolud tagavad selle, et enamiku oma hädadest oleme ise põhjustanud, kuigi oleksime võinud peaaegu kõiki vältida, säilitades lihtsa,
nukuteatri maine märgatavalt tõusnud ja praegu on nukuteatril Teatrikõrgkoolis oma õppetool. Helena Nilsson-Alvarez, kes oli Michael Meschke järglane Marionetteaterni kunstilise juhi kohal, on edasi arendanud teatritegemist kõige väiksematele oma selliste lavastustega nagu "Miina ja Kåge" (Anna Höglundi raamatu järgi) ning "Konn ja Võõras"/Grodan och Främlingen (hollandlase Max Velthujisi loomingu ainetel).Pakkuda nukuteatrit kahe-kolmeaastastele pole just kõige tavalisem, kuid sedagi võib lugeda Rootsi spetsialiteediks. Nukuteater Tittut, mille asutas Ing-Mari Tirén on paljude aastate jooksul süvendanud oma teatraalset väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude, muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse mis sageli ümbritseb kogu publikut vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse
Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria "nõrka vormi": keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. 17. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 18. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused
ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega toodetud täiendav tulu. Vahendite valikul tuleb arvestada veel sedagi et aktsiate emissioon tekitab olulisi täiendavad kulutusi võrreldes laenuga. a. Võlakordaja näitab kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritase laenuvahenditest. Võlakordaja = (lühiajalised kohustused + pikajalised kohustused)/ varade maksumus. Kõrge näitaja iseloomustab seda et olulist osa ettevõtte varadest finantseeritakse võõrvahendite ehk kreeditoride arvelt. Kreeditoride seisukohalt on
sügavamates veekihtides aga tunduvalt väiksem. See oleneb järgmistest asjaoludest: 1. Sügistalvisele pinnakihtide jahtumisele kaasnev vee ringlemine, lainetuse ja samuti ka jõgedest sissevoolavate vete mõju piirdub ainult homohaliinse kihiga. Seetõttu on raskendatud hapniku tungimine pinnakihtidest süvikualade seiskuvasse vette. 2. Süvikualadele valgub hapnikurikast vett Põhjamerest, kuid sedagi piiratud hulgal ja ainult mõningatel perioodidel. 3. Organismide hingamiseks ja ülemistest veekihtidest pärinevate orgaaniliste jäänuste lagunemisel kulub üsna palju hapnikku. Seetõttu sisaldavad süvikualade põhjalähedased veekihid hapnikku vähe või siis hapnik puudub siin täielikult. Läänemere sügavamates veekihtides elavad loomaliigid, kes taluvad väikest hapnikusisaldust. Kuid Põhjamere hapnikurikka vee piiratud sissevoolu korral võib
nagu on tehtud põlvest põlve, tootmine on ebaefektiivne. · jaotus toimub sageli kõigi pereliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandussüsteem valdav, tänapäeval võib sellist majanduse organiseerimise viisi kohata põhiliselt arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul. Käsumajandus (command economy) e plaanimajandus on majandussüsteem, kus enamuse tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Selline keskvõim (valitsus, riigiorganid) võib olla nii diktaatorlik kui ka demokraatlik. Käsumajandus on nn reaalse sotsialismi majandus, kus turu reguleeriv toime on piiratud äärmiselt väheseks ning kogu majanduslikku aktiivsust hoitakse üleval kohustuslike plaanide ja muude käskude ning keeldude najal.
Miks? 14. jaanuar 2010. a. 8:37 Tänapäeval on kõigil üsnagi vaba käitumine ja ei ole oluline, et järgitaks mingeid kindlaid reegleid. Moraaliväärtused siiski on, kuid nende rikkumine ei ole niivõrd suur patt, kui rüütlikultuuris oli pisemgi rikkumine kindel laimu ja põlastuse tooja. Peetakse ikka oluliseks, et oldaks ustavad, kuid ka see ei ole absoluutne ja pigem soovituslik. Hinnatakse pigem toimetulekut. Kõrge au sees on ka sõnapidamine, ausus ja viisakus, kuid sedagi vaid teatud ringkondades. Enim on kadunud oma au ja kuulsuse kaitsmine, mis ei ole enam eriti oluline ja pigem on sihiks toimetulek. Ometigi tuleks rüütleid võrrelda vaid meie ühiskonna kõrgklassiga, sest seda olid nemad omal ajal. Üldjoontel on peamised omadused, mis rüütlitele iseloomulikud olid säilinud, kuid need ei määra igapäevast elu. Inimesi mõjutab siiski rüütlitele omane edevus ja eputamine. Naistega käitumine on äärmiselt erinev ringkonniti.
Kõige tuntum nendest kõlab järgmiselt: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate – et/kuidas need on, olematute – et/kuidas need ei ole (DK 80 B 1) Selle lausega olevat alanud Protagorase teos, mis hilisemate autorite tunnistuste järgi olevat kandnud pealkirja “Tõde” ja kujutanud endast programmilist vastulauset Parmenidese õpetusluuletuses arendatud arusaamale. Antud loengus eelistatud interpretatsiooni kohaselt tuleks aga sedagi Protagorase seisukohta mõista 5. sajandi kreeka elu mõistelise üldistusena, mis pretendeeris sellele, et sõnastada antud elukorraldust määrav printsiip. Niisugune interpretatsioon toetub siiski pigem taustateadmisele sofistide kui sotsiaalse nähtuse kohta, kui antud teesile endale. Kuna kontekst puudub, on siit väga raske välja lugeda, kuidas Protagoras oma väidet mõistab. Valikuvõimalus “et/kuidas” osutab kreekakeelsele sõnale os, mis võib tähendada mõlemat
Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a
pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ning üks neist on identne kõnelejaga, nt me ela/si/me, ole/me tutvu/nud. Lõpul on kaks allomorfi: -me ela/me), -m (ela/ge/m); 3) ainsuse 2. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kuulajaga, nt sa ole/d te/i/nud; tee suu lahti. Lõpul on kaks allomorfi: -d (ela/d, küsi/d) ja 0 (sa ela; ei ela), mis esineb käskiva kõneviisi olevikus ja oleviku eituses; 4) mitmuse 2
See ekspeditsioon vihastas Rootsi võime, kes väitsid, et meeskond olevat rikkunud vaieldavat hauapaiga lepingut. Sukelduti laevalt One Eagle. Tõhusamat tegutsemist takistas asjaolu, et One Eagle pidi seilama 850 miili Saksamaalt, lähimast riigist, mis ei olnud lepingule alla kirjutanud. One Eagle ei saanud käia igal ööl täiendamas vajalikke varusid nagu gaasid ja kütus. Laevale sai võtta piiratud hulgal lasti, mis tähendas, et aeg oli kallis. Kahjuks tuli sedagi tarbetult raisata, sest Rootsi valitsus käskis oma flotillil laeva One Eagle sisse piirata ja ahistada. Stockholm saatis pensionil firmajuhi ja keskealise ema vastu, kelle uurimislaev viibis rahvusvahelistes vetes, oma mereväe. Soomlaste saatehävitaja luuras pisut kaugemal, süvendades ähvardust. Nende heituvate manöövrite põhjus ei ole selge. Kas nõnda taheti parvlaevale jäänud surnukehasid kaitsta? Stockholmil oli ka tsiviliseerituid ja tõhusamaid vahendeid, millega
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
sest see, mis on kuum tegelikkuses, ei saa samal ajal olla kuum võimalikkuses, vaid on samal ajal külm võimalikkuses. Järelikult on võimatu, et miski oleks ühel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav, ehk paneks iseennast liikuma. Järelikult peab kõike, mis liigub, panema liikuma [miski] muu. Järelikult kui seda, mis paneb liikuma, pannakse liikuma, peab ka teda ennast liikuma panema muu, ja sedagi muu. Aga see ei ole lõpmatusse minemine (lõputu regress), sest nõnda ei oleks miski esimene liikumapanija; ja järelikult ka mitte mingi muu liikumapanija, sest teised liikumapanijad ei pane liikuma teisiti kui seeläbi, et neid paneb liikuma esimene liikumapanija, nagu näiteks kepp ei pane liikuma teisiti kui seeläbi, et käsi paneb teda liikuma. Järelikult peab jõudma mingi esimese liikumapanijani, mida miski liikuma ei pane, ja
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust "Kalevi" põhikirja ESKgi võis "avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse museumi". Spordimuuseumi loomise hingeks sai Peterburist naasnud sporditegelane Tõnu Võimula. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud museaali. Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal I Eesti Mängude raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu. Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud Aksel Tiik, raskejõustiku-uurija Olaf Langsepp, Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud Johannes Laidvere jt. 1962. aastal oldi muuseumi käivitamiseks valmis. 28. jaanuaril 1963. aastal kinnitas ENSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu
..700, mõned veelgi rohkem hektarit. Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaameti esialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses pole süüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napib kombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks. Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg, väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi, et pärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10...12 päeva, suureneb terakadu teraviljade keskmisena 0,4...1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700...800 ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt. Kombainide tootlikkus, kütuse- ja hooldekulu Keskmisena koristasid kombainid tunnis 2,2 ha ja 8,3 t vilja. Päeva tootlused olid keskmisena 18,0 ha ja 69 tonni teri. Maksimaalselt koristati päevas (kombainide keskmisena) 31 ha ja 133 tonni
PYGMAILONI efekt avaldub kõige selgekujulisemalt 1. ja 2.kl õpilaste puhul. Selle kutsub esile õpetaja reaalne käitumine. Õppeaasta alguses on õpetajal erapoolikud õpilase käitumise ja õppimise ootused. Õpilasele osakssaanud kohtlemisviis edastab talle, millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse. Õpilasi, kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potentsiaali, seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta sedagi taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 5. Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana. Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas
Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses Andrus Norak Kaini ja Abeli tunne? Loetud lugu, ei muud mu jaoks. Veel on olnud üks kolmas tunne. Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi. Kaini ja Aabeli lugu on lugu vendade rivaliteedist, mis päädib ühe - Aabeli, surmaga. Erinevalt Kaini maaviljaohvrist osutus Aabeli poolt toodud vereohver Jumalale vastuvõetavaks. Me ei tea, kuidas Jumal oma meelehead väljendas, ega sedagi kuis asjaosalised sellest aru said. Küllap oli tegemist mingi välise igapäevase heaoluga seotud märgiga, arvata et viljakuse, jõukuse ning majandusliku heaoluga. Peale vennatappu ei lubanud Jumal Kainile kätte maksta, Kain aga läks ja rajas linna. Piibel ei räägi midagi vendade varasemast rivaliteedist, mille Aabeli tapmine lõpetas. Nii esineb Jumal selles loos kui inimestevahelise rivaliteedi reeglistaja ja piiraja kuid mitte peataja ega takistaja
Roomas valitses perekonda patriits naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi. AntiikKreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär. Hetäär vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand VanaRooma naine Demostheneselt (384322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks
orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi. Antiik-Kreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär. Hetäär – vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand Vana-Rooma naine Demostheneselt (384–322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid,
Keskkonna kasutusväärtus seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtus-süsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. Inimkonnal on juba aastatuhandete pikkused kogemused, mis aitavad näiteks kalapüüki või metsandust mõistlikult korraldada: nii, et jääks alles ka taastumisvaru. Samas on keskkonna aineline väärtus keskkonnakaitsele mõneti ebakindel alus: kui inimese selline sõltuvus keskkonna mingist elemendist väheneb või lõpeb, kaob ka põhjus keskkonnameetmeid rakendada.
Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema salapära (näiteks öine eluviis, varjumine puuõõnsustesse) ja iseloomulikud välimuse tunnused (suured silmad, õhus liuglemine) on huvipakkuvad. Pikemajalisema loodusväärtuse (lendorava) püsimise tagab pigem rahva suhtumine ja kultuur. Võib-olla on veel Eestis inimesi, kes ei teagi, mis loom see lendorav õieti on ega sedagi, et tegemist on väga haruldase isendiga. Mida rohkem teha teavitustööd, seda rohkem hakkavad inimesed endale teadvustama seda looma ja mõistma, miks on vaja koostada õigusakte selle looma kaitseks. Kui lendorav suudab paljudele inimestele isendida meelde jääda, pakkuda huvi ja 7 kultuurimällu tungida, seda kergem võib olla tema elupaikade päästmine – on näiteks rohkem
saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, krediidiasutuselt või muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; saada raamatupidamiskohustuslasest võlgnikult eelmise majandusaasta aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete põhjal koostab ajutine pankrotihaldur aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses tuleb märkida sedagi, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Kui ajutine pankrotihaldur tekitab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale kahju, kannab ta selle eest vastutust. Ülesanded · Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas võlgnevus kätte saada. OÜ X võlgneb Su
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
26 käitumismaneeridesse ja lõppkokkuvõttes omaks üsna suurt osa keskkonnamõjude vähendamises. Kindlasti on keskkonnariskide vähendamiseks vaja järjepidevat elanikkonna teavitamist jäätmete sorteerimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Eelkõige tuleb baasteadmised anda juba algklassides, et kinnistuks keskkonda säästvad käitumismudelid. Sageli juhtub sedagi, et lapsevanem võtab sarnase käitumise oma lastelt üle. Erinevad teavituskampaaniad tuleb teha hästi lihtsalt arusaadavaks ja ei tohi sisaldada liiga teaduslikke termineid. Tuua tuleb elulisi näiteid ja luua võimalused erinevate jäätmekäitlus valdkondade eksponeerimiseks, et huvitatumatel tekiks võimalus suuremat pilti näha. Paludel juhtudel pole lihtsalt ,,kuiva teksti" läbitöötamisel mingit kasumlikku tulemust kui pole võimalust näha ja oma käega katsuda. 2.6 Järeldused
Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema salapära (näiteks öine eluviis, varjumine puuõõnsustesse) ja iseloomulikud välimuse tunnused (suured silmad, õhus liuglemine) on huvipakkuvad. Pikemajalisema loodusväärtuse (lendorava) püsimise tagab pigem rahva suhtumine ja kultuur. Võib-olla on veel Eestis inimesi, kes ei teagi, mis loom see lendorav õieti on ega sedagi, et tegemist on väga haruldase isendiga. Mida rohkem teha teavitustööd, seda rohkem hakkavad inimesed endale teadvustama seda looma ja mõistma, miks on vaja koostada õigusakte selle looma kaitseks. Kui lendorav suudab paljudele inimestele isendida meelde jääda, pakkuda huvi ja 7 kultuurimällu tungida, seda kergem võib olla tema elupaikade päästmine on näiteks rohkem
juunit välja istutada. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest. Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim. Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks. toorelt söömiseks Istikud peavad olema jämeda varrega, 30 cm pikad ja ühe õiekobaraga. Avamaale istutatakse juuni algul. Enne istutamist kobestatakse mulda ja märgitakse maha istutuskohad. Taimede vahekauguseks jäetakse 40 - 50 cm. Pärast istutamist tuleb taimi kohe kasta (1 - 1,5 l vett taime kohta
või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Mass ja energia on ekvivalentsed, tõdeb Einsteini kuulus võrrand E = mc 2 . Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui uraanituum lõhustub kaheks kildtuumaks, mille summaarne mass on algtuuma omast veidi väiksem, vabaneb määratu energiahulk. Kuigi relatiivsusteooria klappis hästi elektri- ja c magnetismiseadustega, polnud ta ühildatav Newtoni gravitatsiooniseadusega. See seadus ütleb, et kui aine b jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel kõikjal Universumis tunda gravitatsioonivälja muutust
kujul pealtväetisena. Vedelaid ammooniumväetisi kasutatakse valdavalt põhiväetisena. Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. Lämmastikväetised mullas Ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt, kust taimed neid kasutavad või nad nitrifitseeruvad. Sobivad selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt toimivaid väetisi. Nitraatiooni iseloomustab negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu on nitraatlämmastik väga liikuv ja kiire toimega. Seetõttu tuleb nitraatväetisi kasutada seal, kus on vajalik kiire mõju.
Määramatust väljendavad artiklid on üldiselt tekkinud arvsõnast või umbmäärasest asesõnast tähendusega ,,üks, mingi"; määravad artiklid on kujunenud näitava asesõna tüüpi elementidest. Grammatiseerumise käigus on aga need algselt täiendi taolised elemendid oma konkreetsest põhifunktsioonist rohkem või vähem eemaldunud. Speetsiese abil saab väljendada nt geneerilist ehk üldkehtivad või individualiseerivat vaatenurka. Artikli abil saab näidata sedagi, kas on tegemist määratlemata hulgaga või teatud hulgaga tervikuna. Paljudes keeltes muutuvad noomenid ka eri käändevormides ehk kaasustes. Käändeid liigitatakse omakorda nende funktsioonide järgi. Tüüpilised grammatilised käänded on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja partitiiv. Neid kaasusi, millel on selge omatähendus, nim semantilisteks kääneteks (eesti keele sise-ja väliskohakäänded). Kuid ka semantilistel käänetel võib olla niisuguseid süntaktilisi eriülesandeid, mis
Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir, mille kandidaat peab saavutama. Kritiseeritakse sedagi, et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid šansse saada parlamendis esindatud. See on eriti oluline noores demokraatias, kus erakondi on palju ning nad esindavad oluliselt erinevaid sotsiaalseid huve
Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20.Komisjonid koosnevad 2585 parlamendiliikmest ·Kogunevad 3 nädala tagant ja istungid avatud, sõnaõigus vaid saadikutel. ·Igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. ·Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu. ·Komisjonides MEP-id: ·muudavad ja panevad hääletusele eelnõusid ja raporteid.
määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline
määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 "Conditions of Liberty". Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline
määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline
kuid pruudi vanematel olid rahaasjad korrast ära. Puskini vanemad olid samuti võlgades. Suurte raskustega sai Puskini isa pojale anda väikese, 200 talupojaga Kistenjovka küla Nizni-Novgorodi kubermangus, oma Boldino mõisa lähedal. Augustis sõitis Puskin taas Moskvasse, kus külastas oma onu Vassili Lvovitsit, kes oli suremas. Puskin läks tülli oma ämmaga ja kirjutas vihahoos kirja oma pruudile, kus vabastas ta antud sõnast. Vaja oli maale sõita aga Puskin ei teadnud sedagi, kas ta on veel peigmees või mitte. Sündmustesse murdsid sisse ajaloosündmused. Pariisis puhkes revolutsioon. Moskvas koolera. 31. augustil sõitis Puskin Moskvast Boldinosse. Boldinos lootis ta kuu aja jooksul oma valdusse saada küla, mille isa oli talle andnud, selle pantida ja Moskvasse naasta, et pulmi pidada. Tal oli kahju sellest, et neis askeldustes pidi käest kaduma sügis, mis oli tema parim tööaeg. Aleksandr tahtis abielluda ilma kaasavarata, aga
Olulisematele riskivaldkondadele tuleb planeerida suuremad ressursid (eraldada rohkem aega, vahendeid, kaasatud isikuid ehk teisi spetsialiste/audiitoreid). 5. Juhtide vajadused kui juhtidel on mingeid oma eelistusi auditi valdkondade hulgas, siis peaks see kajastuma ka auditi plaanis. Kuna audit on tulemuslik ainult audiitori ja auditeeritava koostöös, ongi oluline juhtide vajadusi arvestada. Rõhutama peaks sedagi, et neid on võimalik plaani sisse kirjutada (koostöö auditi ja auditeeritava vahel, ka audiitor peab võtma juhtide heaolu arvesse). 6. Eelmiste auditite tulemus kui eelnevates auditites on välja toodud puudusi, siis esmane, mia antud audiitor peaks tegema on välja uurida, kuidas juhtkond reageeris auditi tulemustele (tuleks võtta käsile abinõud ja analüüsida, kas nendest piisab, kui mitte, võtta veel abiõusid kasutusele). 7
või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Mass ja energia on ekvivalentsed, tõdeb Einsteini kuulus võrrand E mc 2 . Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui uraanituum lõhustub kaheks kildtuumaks, mille summaarne mass on algtuuma omast veidi väiksem, vabaneb määratu energiahulk. Kuigi relatiivsusteooria klappis hästi elektri- ja c magnetismiseadustega, polnud ta ühildatav Newtoni gravitatsiooniseadusega. See seadus ütleb, et kui aine b jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel
võitlema lõpuni - loojangu viimse sekundini. Alguses küll loodame, et leiame aega kõigeks; hiljem oleme sunnitud paljudest unistustest loobuma ja järgima maiselt argiseid kohustusi. Lõpuks avastame, et peaksime õppima elama maises ajas, otsekui elaksime igaveses, otsides Teda, kes üksi suudab avada vaheseina nähtava siinpoolse ja salapäraselt otsatu teispoolsuse vahel. Surelikena ja siiski surematutena peaksime märkama õigel ajal, või vähemalt enne lõppu sedagi, et ainutähtsad pole äraelamise mängureeglid, vaid õige igavikune valik. Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi elutarkus, mida lugemine endas kannab. Eesmärgiks pole, et see, kes vaevub lugema, peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude. See, mis on lugeja ees avatud ja valmis lugemiseks. Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena.
Met-Ala-Ser-Leu, teises raamis (nimetatakse ka +1 raamiks) on järjestus: UGGCUUCGCUCA, mis vastab valgujärjestusele: Cys-Leu-Arg-Ser, 14 kolmandas raamis (ka -1 raam) GGCUUCGCUCAA kodeerib sama RNA järjestusega aminohappeid: Gly-Phe-Ala-Glu Näeme et need valgu järjestused on täiesti erinevad, vaid Ala ja Leu esinevad korduvalt ja sedagi erinevais positsioonides. Järelikult on sama nukleotiidset järjestust võimalik "tõlikida" valgu järjestuseks kolmes eri tähenduses. Alternatiivsed koodid Universaalsest geneetilisest koodist erinevaid koode esineb paljudes taksonites. Eriti sagedased on alternatiivsed koodid väikese genoomiga organismides. Kõige väiksemad genoomid on mitokondritel ja seega ei ole üllatav, et just mitokondrites on erinevused universaalsest koodist üldiselt levinud
Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5 2.1 Teod6 Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. 2.1.1 Geneetilised Need teod on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui oleme endast väljas, just niisamuti nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme. 5 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 6 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 2.1.2 Ümbrusest tingitud
JÄÄVÖÖNDI KLIIMA Jäävöönd on polaaralade igilume ja igijää maastikuvöönd, kus õhutemperatuur on peaaegu kogu aasta vältel alla nulli. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid maksimaalselt kaheks kuuks aastas ja sedagi vaid maapinnalähedastes õhukihtides. JÄÄVÖÖNDI TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK
Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõime ka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemise tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks olid peaaegu alati kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasest perioodist. Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel
tehta. Valijate tahe mõjutab vaid seda mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, seda otsustab partei. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks ongi häälte lugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Selliste vigade vältimiseks kehtestatakse sageli teatud häälte alampiir mida kandidaat võib saavutada. Kritiseeritakse sedagi et valimisnimekirjade ja häälte ülelugemise tõttu kipub kaduma saadiku isiklik vastutus mida asendab erakonna positsioon. Plussiks on see et hääled ei lähe kaduma ja parteidel on võrdsemad sansid olla parlamendis esindatud. See on oluline noortes demokraatiates nagu Eestis, kus erakondi on palju ning nad esindavad väga erinevaid sotsiaalseid huve. Tervikuna tagab proportsionaalne süsteem
omadustega. Kliima on soodne. Palju on alepõllundust, rändkarjakasvatust (nendega tegelevad põliselanikud). Väliskapitalil põhineb piirkonniti uusistandusi. Ekspordiks kasvatatakse banaane, kakaod, õlikultuure, teed, maapähklit. Endale kasvatatkse hirssi ja juurvilju. Natuke kasvatatkse ka veiseid ja väikeloomi. Selle piirkonna probleemiks on toidunappus, kuna kohalik tootmine o algeline ja sõltub paljuski loodusoludest. Hommikumaad Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niiskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
esimese sõna ütleb Sõnavara areng Teisel-kolmandal eluaastal soodustab kõne arengut siin ja praegu näha olevast rääkimine 1. sõna u 10kuuselt (kasutab parasjagu kohal olevate objektide või tegevuste kohta) (vt Grete); mida rohkem on lapse sõnavaras sõnu, seda vähem laps laliseb; avatud silpe ja teatud häälikuid on lihtsam hääldada 1aastaseks saades on sõnavaras u 7 sõna nii poistel kui ka tüdrukutel (teavad, et sõnaga saab tähistada sedagi, mida parasjagu ei näe) (samal ajal saab laps aru u 50 sõna või fraasi tähendusest) Ühesõnaliste lausungite periood, kusjuures esimeste sõnade tähendus erineb täiskasvanute omast (laiem või kitsam; ei kattu üldse) Soolised erinevused sõnavara suuruses alates 1,5aastaseks saamisest (u 50 sõna, millele järgneb sõnavara kiire suurenemine, mil laps võib õppida u 9 sõna päevas) Kuni 3aastane laps õpib u 3 sõna päevas
mehekeskne, naine 100% inimese eest). sõltub rahakoti on kodus. Tähtsad on Kehtivad kõrged paksusest. traditsioonid ja kirik. maksud ja astmeline Riik hoolitseb kõige HALB: Inimesed, kel maksusüsteem. vaesemate eest, aga pole suurt suguvõsa HALB: Riiki tulevad sedagi minimaalselt. jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna- Saksamaa, Austria Korea, EESTI Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
