esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import
Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halvenes kiiresti linnade olukord. Nimelt kaotati neil linnaõigused. Rootsi riik hakkas tegema mitmeid ettekirjutisi ja sekkuti ühe enam linna juhtimisse. Oma iseseisvuse suutis vaid Tallinn kindlustada. Linnades elasid enamasti vaid Rootsi või Saksa kaupmehed, eestlasi oli väga vähe.
kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi
Demokraatlik Ateena: Ateena-Atika maakonnas,kodanikeks olid kõik vabad mehed.594 eKr- Soloni reformidsuurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades.Ateena rajas võimsa laevastiku,kujunes Ateena mereliit.Ateenast kuj dem riik V saj keskpaigakskõik olid võrdsed,aristokraatidel polnud eesõigusi.Kodanikkond Periklese ajal u 50000 in.Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku.10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsamad.Kodanike hulka ei kuulunud orjad ega naised.Kodanikud olid maksudest vabad.Metoigid-võõramaalasedtegelesid käsitöö ja kaubandusega,elasid linnas.Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Ateena linn: V saj sai Ateenast Kreeka suurim linnriik50000-100000 in.Majad olid ühe- või kahekordsed.Kuulsad pottsepatöökojad,keraamika.Akropoli ehitustööde juht oli Pheidas
Samuti on kultuurielu kõvasti mõjutanud arvuti ning interneti kasutuselevõtt, kus nüüdseks on võimalik teha ükskõik mida hing ihkab : suhelda, meelt lahutada, infot vastu võtta ja vahetada ja palju muud. Kuuekümnendate meeleavaldused ja mässud on taandunud internetifoorumites anonüümsele suhtlusele. On just see ju lapsemeelne oma arvamuse avalikustamise kartmine. Inimesi, kes seda julgelt välja ütlevad, peaks just respekteerima. Kuuekümnendad olid kokkuvõttes ajastu, mil seati esiplaanile vaimsed väärtused. Hakati otsima uusi võimalusi, mis tõi kaasa revolutsiooni erinevates valdkondades. Tänapäeva ühiskond on keskendunud materiaalsetele väärtustele.
võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle, siis 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Kogu see olukord näitab, et vastaseis kahe riigi vahel oli puhas jonni ajamine. Kumbki ei suutnud leppida sellega, et teine neist parem on. Isegi tagajärjed tundusid selle kõrvaal tühised. Õnneks on tänapäeval mõistetud, et niisugune jonn ei muuda midagi siin maailmas paremaks ja on suudetud oma egoistlikud ideaalid maha suruda, arvestades ühsikonna heaolu. Kuigi
Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli
Second level Third level Fourth level Fifth level Rooma paavst andis 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses Iseloomulikku Jesuiitide ordu eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse reformatsiooni - vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu.
Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat.
Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele. 1936
salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO andis garantii USA avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata. Salaja nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid Pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse Septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvad Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks http://dsc.discovery.com/tv-shows/discovery-presen Täname tähelepanu eest!
usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick
Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni avastamine. Loodetakse leida ka muu hulgas teadaolevate osakeste võimalikke supersümmeetrilisi partnereid ja märke tumeaine olemusest, taasluua universumi sünnijärgse seisundi kvargi-gluuoniplasma, otsida seletust aine ja antiaine ebasümmeetriale, täheldada stringiteooria ennustatavaid lisamõõtmeid. Ehitust alustati 1998
Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad.Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma
aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt
orjus, kuid vabaks lastud neegerorjade elu ümberkorraldamine osutus küllaltki keeruliseks. 1 Paljud neis olid kirjaoskamatud, ning neil puudus ka kindel elu- ja töökoht. Neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaam normaalsest elust. Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamisega ja võrtsusega, sellepärast jäeti neegrid ilma hääleõigusest, keelati nende abielu valgetega ja seati karmid karistused hulkumise eest. Loodi ka palju rassistlike organisatsioone, millest tuntum on Ku Klux Klan. Nende organisatsioonide peamiseks eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti ka vastu 14. põhiseaduse muudatus, millega anti neegritele kõik kondanikuõigused, kuid Lõuna rekonstruktsioon ei andnud loodetuid tulemusi. Saavutati küll märkimisväärset edu sõja tagajärgede likvideerimisele ja ühiskonna uuesti ülesehitamisele,
raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis
· 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati Isikukultus:
raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis
ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid lihtsalt turustada saades vastu vajalikku toorainet(ehitati välja teedevõrk, viidi kõikjale elektriliinid, seati sisse tihe lennuliiklus, ehitati uusi elamurajoone, maalt koliti linnadesse) Majandusime- ime majandus elus kus Nt. Lä-Saksamaal tuli (võimule) sotsiaalse turumajanduse poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe
Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised. Talupoegade kahjuks tõlgendasid mõisnikud tihti vakuraamatutes kirjutatut oma kasuks. Esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata, mida alguses agaralt tehtigi. Hiljem hakkasid mõisnikud endale lihtsalt õigust "ostma" ja kahjuks usuti tihti rohkem ka mõisnikku kui talupoega. Üldiselt saab öelda, et enamike talupoegade olukord Rootsi ajal paremuse poole ei liikunud.
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades
Reportaaz Reedel, 7. detsembril otsustas 10. klassi kogu koosseis eesotsas Birgit Annastiga minna tutvuma Niguliste kiriku ajaloo ning kunstiga. Tavaliselt on meil reedeti kuus tundi, milest viimased kaks on kirjanduse tunnid. Otsus oli see, et me läheme kahe viimase tunni ajast väikesele väljareisile. Kui geograafia tund lõppes, siis seati oma sammud teele. Näljasemad inimesed käisid sööklast läbi oma isu täitmas. Tol päeval oli mul kõht eriti tühi, sest hommikul kooli rutates ei jäänud mul einestamiseks paraku aega. Kui riisi ja liha söömine oli lõppenud ning taldrikud tühjad seatsin nii mina, kui ka teised lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta
Õukond aga andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Louis XIV toredusearmastus Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV rahandusminister Colbert Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse
Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu sügavamat tunnustamist ja elu kõlbelisemaks muutmist),hernhuutlus(propageerisid usuvagadust,alandlikkust
abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. 1842. aastal loodi Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" (1857-1861). Rahvakoolide Õpetajatest ja kandev jõud rahvuslikus liikumises.
Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju. Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku. Üks võimalikest, on see, et Euroopa on 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisem majandusjõud. Selline eesmärk seati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel. Seniste suundumuste järgi pöörab Euroopa pigem põhitähelepanu sotsiaalsele kaitsele ja õigustele kui tootmisele ja mõjuvõimule. Demograafilistel protsessidel pole sealjuures kindlaksmääratud rolli. Kõrgema sündimusega maades peaks elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega toime tulema tööjõu, pensioniea jms. reguleerimisega, ehkki majanduskasv võib seetõttu mingil määral aeglustuda
nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antante´i poolele, kuid lahkus sõjast varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusena kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas.
· kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel · külakoolihariduse sisu muutus- rohkem pööratakse tähelepanu kirjutamisoskuse, aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi.
16-18. sajand oli eestlaste jaoks väga raske aeg. Oli nii tõususid ja mõõnasid. Küll oli Eesti Rootsi võimu all, küll oli Eesti jaotatud mitme riigi vahel, kuid 18. sajandi lõpuks oli Eesti siiski Vene riigi võimu all. Sõdade käigus muutus Eesti rahvaarv pidevalt, olles isegi peaaegu väljasuremisohus. 18. sajandi lõpuks küündis Eesti rahvaarv aga peaaegu poole miljonini. Ka majanduse poole pealt polnud meil midagi kiita. Talupoegadele seati igasugu makse ja koormisi. Polnud midagi parata. Eesti Rahvas tuli selle kõigega ilusti toime ning hetkel on Eesti juba maailmastaabis päris heal tasemel.
19181920 Eesti Vabadussõda algas Narva all Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu.
* Prantsusmaa ja Nõukogude Liit. 24. Miks puhkes ja millal toimus Hispaania kodusõda? Mis oli selle tulemus? · Vabariiklased said võimule ning diktatuurimeelsetele sõjaväelastele see ei meeldinud.19361939. Riigis kehtestati diktatuur. 25. Nimeta viis sammu, mis astuti Saksamaal pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal. * Sooviti tühistada Versailles' rahuleping.Lahkuti Rahvasteliidust. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Mereväekokkulepe Suurbritanniaga. Rahvahääletus Saarimaal. Marsiti väega Reini piirkonda.
talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte, kus saadi aru, et lauluga on võimalik Eesti vabadusele kaasa aidata. 1910. aastal peetud VII üldlaulupidu andis tunnistust eestluse selgroo tugevusest - pidustuste kava sisaldas vaid eesti heliloojate loomingut, kokku tuli juba 527 koori ja puhkpilliorkestrit ligi 10 000 esinejaga (sealhulgas esmakordselt ka lastekoorid), ning peo korraldajad pühendasid
riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine
sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire). Klassitsismiajastu Viini klassikud F.J Haydn, L. Van Beethoven ja W.A.Mozart esindavad eri põlvkondi.Tegutsesid Viinis eri aegadel ja seetõttu oli neil vähe
allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele. Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises. Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust, siis demokraatia ajal kehtestati seadused, et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia. Valmisõiguse said ka naised, naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta. Inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu, aga paraku see nii ei läinud. Tekkis kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda. Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. 1939
endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi
*Astus välja rahvasteliidust *Kehtestas üleüldise sõjakohustuse *Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge 5) Selgita, mida tähendab väljend Austria anšluss. Austria-Saksamaa liitumine, nimetati anlušš-ks (saksa k. liitumine) Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6) Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud Eesti valitsust 1940
teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid
Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste ja latgalite alistumine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208
muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine,
muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine,
1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938
Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav
meelemürgiga tekitatud heaolutunne Intelligent- Hüpotees- Nihilism- kõige eitamine Konkurent- rivaal haritlane teaduslik oletus Karantiin- asutus Klisee- reljeefse Perfektne- täiuslik, Kabinet - tuba nakkuskahtlaste joonisega inimeste, loomade kõrgtrükiplaat v taimede isoleerimiseks Konkreetne- Kollektiiv- ühine, Piiskop-pühitseti, seati Humaanne- inimlik selgepiiriline, ühis täpne Konstateerima- Kompetentne- Profaanne- Kurioosne- kentsakas, sedastama, asjatundlik, asjatundmatu, võhiklik; veider, naljakas nentima, pädev; Kontrrevolutsioon- Korüfee- Rutiinne- harjumuslik, Likvideerima-kaotama, revolutsioonivasta teaduse v kunsti sissekulunud kõrvaldama ne tegevus suurkuju
Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL:
rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.).
kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
