Vägivaldne, Eesmärk saada sama taheti tühistada Versailles' kolhoosi mitte astujad võimsaks nagu Rooma ja teised alandavad saadeti impeerium. Sõnavabadus lepingud. sunnitöölaagritesse. võeti ära. Rassism. välispoliitika Revolutsiooni õhutamine Sõjakas, eesmärgiks Sõjakas, seati sisse teistesriikide. Kodusõjas Vahemere muutmine üldine osalesid ka välisriigid. Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6
"Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks, aga tegelikult sai ta terve linna juhtimise oma peale. Sakslaste juhtimisel oli Tallinn jäänud 3 väga viletsasse olukorda, aga K. Päts hakkas energiliselt tegema kõva tööd, linn puhastati sopast ja mustusest, tänavatevalgustus seati korda, loodi erinevaid hoolekandeasutusi. 1909. aastal määrati talle 9-kuuline vanglakaristus. 25. märtsil 1911 tuli K. Päts vaba mehena tagasi Tallinna. Ta hakkas kohe toimetama uut ajalehte nimega "Tallinna Teataja". 1917 moodustati rahvaesindus "Maapäev" ning moodustati täidesaatev organ "Maavalitsus". K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28
oktoobril avastas USA, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommitus - ja ründelennukid. Nõukogude Liit viis Kuubale kokku 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepeasid, 24 õhutõrjerakettide patareisid ning 22 000 sõdurit ja tehnikut. Lisaks sellele paigutati ka veel Kuubale 20 hävitajat ning 80 tiibraketti. Seejärel USA võttis vastu otususe ning lahkus koos liitlastega USA sadamatest ligi 300 sõjalaeva. Kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA- s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele. 23.okroobril aga andis USA president Kennedy käsu kehtestada Kuuba ümber karantiini, mispeale Hrustsov kuulutas aga selle ebaseaduslikuks ning käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. Kuid USA ja tema liitlastele tegd muret Nõukogude laevu saatvad allveelaevad. USA-s sellepeale aga kõrgendati sõjalist valmidust, mis oli kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25
Rootsis olid talupojad vabad ja esindatud riigipäevas, kuid eestis olid sunnismaised ja pärisorjuslikus sõltuvuses. Enne PÄRISORJUSLIK SÕLTUVUS: koormised: 1) Teotöö a) rakmetegu (omad abivahendid) b) jalategu ( ei pea abivahendeid võtma) c) abitegu d) mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes; · talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu)
Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakkas rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule ning esikohale seati põllumajandus (riik abistas ühistegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllumajanduse osas, samuti tõusis elatustase.3.2Too üks konkreetne näide tööstusest ja üks põllumajandusestKõige kiiremini arenes tööstus. Kõrvuti eratööstusega kasvasid ka riigi kapitaliga rajatud ettevõtted (näiteks
kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti tööstus- ja põllumajandustoodang läks Saksa armee varustamiseks, elanikkondades seati sisse toidukaardid, et kaupa ausamalt jagada. 1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid
Seltsi presidendiks. 1882. Kevadtalvel sai ta kopsupõletiku ja suri sellesse. Tema noor surm vapustas ühiskonda. Venestamine 1881. tõusis Venemaal troonile Aleksander III. Poliitiliste ümberkorralduste eesmärk oli muuta siinsed provintsid Vene riigi osade sarnaseks. Ametnikeks määrati kõikjal vene ametnikud, kes ei tundnud ei kohalikke olusid ega keelt. Asjaajamine muudeti venekeelseks. Vallategeleasi lasti lahti vähese vene keele oskuse tõttu. Vallavalitsused ja kohtud seati Venemaalt saadetud talurahvaasjade komissaride järelvalve alla. Venestamisaeg oli löögiks paljudele ärkamisaja tegelastele, kes olid tegelikult lootnud Vene riigi abile. Raudteede ehitamine 1870. valmis esimene raudtee Eestis. Raudteega olid kiirelt ühendatud kõik Mandri- Eesti linnad. Raudtee olemasolek andis võimaluse vabrikute ja tehaste tekkeks, mida oli nüüd kergem toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud,
kaubandustõkete kaotamist liikmesriikide vahel • 1992. aastal loodi Euroopa Majandusruum (EEA), kuhu kuulus enamik Euroopa riike Euroopa Rahasüsteem • 1979. aastal võeti kasutusele ühtne rahasüsteem • Ühine valuuta Eküü • Loodi Euroopa valuutafond • Loodi krediidivõimalused valuuta stabiilsena hoidmiseks Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal Euroopa Julgeoleku- Ja Koostööorganistasioon (OSCE) ning NATO • OSCE sai alguse 1975 aastal Helsingis • Sinna kuulusid lisaks Euroopa riikidele veel ka USA ja Kanada, tänaseks on liikmesriike 56
Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
ümberkorraldusi tegi Eesti Saksa okupatsioonivõim. Ptk. 27-28. 1917. aastaks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa kokkuvarisemise ääreni. Majanduses oli tugev inflatsioon, valitses puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest ning riigi transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas oma võitlusvõimet, palju sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid äärmuslikud meeleolud. 1917. aastal seati Tartus kokku autonoomiaseaduse projekt. Veidi peale seda ühendas Ajutine Valitsus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühtseks rahvuskubermanguks. Uut haldusüksust asus juhtima Jaan Poska. Esimest korda oli eestlaste asuala ühendatud ühtseks haldusüksuseks, mida ka juhtisid eestlased: amentikud asendati venelastega, toimusid Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikuks keeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi.
Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee
Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille hulgas seati esiplaanile armastust laste ja oma elukutse vastu. Kutse-eetika põhimõisted: 1. Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad kohustused. 2. Professionaalse au ja väärikuse mõiste. Au ja väärikus võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot. 3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid:
suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne.
Ööl vastu 28. oktoobrit demonteerisid nad samba kolmeks 4 osaks ja matsid umbes 15 meetri kaugusele hauaplatsile (Jüri Veskimäe hauaplatsile). Matmiskohta kujundati hauaküngas, nagu oleks sinna äsja surnu maetud. Peale pandi veel puurist. Aasta möödus samba peitmisest. 27. oktoobril 1941.a. kaevati monument maa seest välja. Töö tegid ära samad mehed, kes selle maasse peitsid. Ausammas seati jälle oma endisele kohale. Mälestussammas püsis oma kohal kuni 7. september 1945.a. Siis sõitsid ööpimeduses surnuaia juurde veoauto sõduritega ja selle lasti sammas õhku. Mälestussammas taasavati 24. juunil 1990.a KUUSALU Kuusalu Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute ausammas avati 16.mail 1921. Osaliselt lõhuti sammas 2. juulil 1941, lahtilõhutud tükid maeti maasse, taastati õnnistati uuesti 10.augustil 1942. aastal
Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud
Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille hulgas seati esiplaanile armastust laste ja oma elukutse vastu. Kutse-eetika põhimõisted: 1. Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad kohustused. 2. Professionaalse au ja väärikuse mõiste. Au ja väärikus võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot. 3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid:
hukkamõistu. SAKSAMAA TAASRELVASTUMINE. 1933. Aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik töölispartei eesotsas Adolf Hitleriga(natsid), kes teatas oma eesmärgist tühistada ebaõiglane Versailles' rahuleping. Esmalt siis nad tahtsid kaotada sätted mis piirasid saksamaa relvastust ja relvajõude. Seda toetasid ka paljud teised riigid. 1933 aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, sest inglismaa ja prantsusmaa olid vast saksamaa piiramatule relvastumisele. Saksamaal seati aga sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisesse versailles' lepingu rikkumisse üsna rahulikult. Inglismaa ja saksamaa tegid lepingu mis lubas saksamaal suurendada oma sõjalaevastikku. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed reini piirkond eesmärgil see tagasi saada ilma sõjalise käitumiseta. Prantsusmaa aga seda ei märganud ja Hitler pidas end võitjaks. Itaalia-Etioopia
· Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. · Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega.
Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis
kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse (näiteks Michelangelo ja Raffael). Kunstnikud: 1. Nüüdseks valdasid kunstnikud täielikult ruumi, värvi, inimkehade, valguse ja liikumise kujutamist ning kujutlusvõime oli kõrgemas hinnas kui tegelikkuse jäljendamine (mis oli vararenessansil eesmärgiks). 2. Vararenessansi ideaalid muutusid ning nendest eemalduti, seati uued eesmärgid ja rõhuasetus. 3. Maalikunstilt oodati nüüd lisaks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. 4. Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta. Arvati, et
15,6466 EEK) oleksid Lepingu sõlmimise päeval ja Lepingu järgse makse tasumise päeval samaväärsed. Laenuandja väljastab Laenusaajale sellisel juhul uue laenusumma ja intresside tasumise graafiku, mille alusel Laenusaaja kohustub Lepingut edasi täitma. 3. Laenusaaja kohustused 3.1. Laenusaaja kohustub kogu oma varaga, sh tulevikus tekkiva varaga, tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise. 3.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seati /seatakse Laenuandja kasuks järgmised tagatised: __________________________________________________ 3.3. Laenusaaja on kohustatud informeerima Laenuandjat viivitamatult asjaolude ilmnemisest, mis võivad oluliselt mõjutada Lepingu täitmist Laenusaaja poolt. 3.4. Laenusaaja on kohustatud viivitamatult teatama Laenuandjale oma Lepingus toodud andmete muutumisest. 3.5. Laenusaaja kannab kõik Lepingu täitmisega seonduvad kulud, sh kulud seoses Lepingu järgsete maksete tasumise ja Lepingu
Mees- ja maakohtud maakonna tasandil, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu
Kohtu alla anti ka hulk Jaapano riigijuhte Eesti 2 MS ajal Pärast M-R-P sõlmimist esitas Moskva 1939 sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Estisse Punaarmee baasid Vältimaks sõda andsi Eesti valitsus järele nind 28 spt kirjutati alla baasidelepingule Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi
Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi ning seejärel Sks sisse tungima. Kandvaks ideeks hoogne pealetung. Inglismaa: iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis Pr vasakut tiiba toetama. Ette nähtud 70 000 meest. Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega
kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga enamasti valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide elemente. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on Charles Barry. Charles Barry (1795-1860) Parlamendihoone Londonis
a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi lbi rahareform: senise marga asemel veti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tstuse kui pllu-majanduse osas, samuti tusis elatustase. Eesti Vabariiki tunnustati de facto (faktiliselt, tegelikult, kuid mitte ametlikult) juba 1918.a., ametliku de jure tunnustamiseni juti prast Vabadussda. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti vlispoliitika
suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Raekoda tänapäeval. 5 Elu maal Keskajal oli maal üpriski rahulikum elu kui linnas. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid
1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga. 1948. juuni Berliini blokaad NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita. USA suutis õhusilla abil
majanduslikku kasu. 3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 4. 1206-1207 rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süste...
Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Armee Wehrmacht. Saksamaa üksused marssisid Reini piirkonda. Inglismaa ja prantsusmaa ei pidanud ohtu nii suureks, et midagi ette võtta, vaid otsustasid järele anda, kuid sellisel lootusel polnud mingit alust.
Kädril Saia Juhtimiscase’d Case 1 1. Ettevõtte loomisel on keskendutud ettevõtte väärtustele – sellele, et kõigil oleks seal hea ja mõnus tööd teha. Seepärast loobuti ka bürokraatiast ning seati sisse töökorraldus, mis oleks võimalikult mõnus ja inimlik. Keerulistel aegadel on meeskond koos püsinud tänu headele suhetele ja vastastikusele toetusele. 2. Põhiprobleemiks on Everti üleolev suhtumine teistesse töötajatesse ja kindlasti on vaja selle probleemiga tegeleda, sest töötajad ei püsiks kaua selles ettevõttes, kui keegi pidevalt neid kritiseerib ja solvab ning meeskond on Eurosteelis esikohal. 3
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
1) Millal ja miks sai alguse külm sõda 1945. aastal ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 2) Millal ja mis põhjustel lõppes külm sõda 1990. aastal, sest Gorbatsov piiras ja vähendas relvastumist oluliselt, mis viis USA ja NSVL läbirääkimisteni, kus seati kontroll kesk- ja kähimaarakettide likvideerimise kohta. 3) Külma sõja olemus Ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 4) Külma sõja tunnusjooned(avaldusvormist) 1) kahepooluselise maailma kujunemine 2) võidurelvastumine 3) tuumasõjaoht
Millised muudatused toimusid majanduse arengus? Kehtesti plaanimajandus, milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosenva sõjaväe asemel loodi armee - Wehrmacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Mõisted füürer ja Kolmas riik. Füürer diktaator Kolmas riik - natsliku Saksama nimetus
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süste...
· kogu majandus allutati riigikontrollile · kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta 11. Milles seisnes nn. uus majanduspoliitika (NEP)? Mis oli selle eesmärk? NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt. 12. Millal loodi NSV Liit? Kirjelda NSV Liidu ülesehitust. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult mitte.Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. 13. Kirjelda industrialiseerimist NSV Liidus
· Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. Saksa okupatsioonireziim : Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus. · Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. · Enamik Eesti tööstus- ja põlIumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. 1944. aastal : Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Katse taastada iseseisvust : 1944
usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes.
jõeni välja. Ta tahtis omavalitsuse asendada kohalike reeglitega. Tsaari armee purustas lõpuks 1670 aastal ületõusnud ning aasta hiljem püüti Stenka kinni ja tapeti. 18 SAJANDI REFORMID JA KODUSÕJAD Põhjasõja kaotus ning Peeter I surmajärgsed valitsejad 18 saj. Peale põhjasõja kaotust oli Peeter I sunnitud läbi viima põhjalikke reforme. Värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega. Seati sisse teenistusastmestik. Põhjalikult muudeti ka valitsusasutuste struktuuri. Väga oluline samm oli kiriku allutamine riigile. Pärast peeter I surma, vahetusid troonil mitmed ilmetud valitsejad. Nende seljataga kemplesid võimu pärast vana bojaarkonna järeltulijad, uusaadel ning Venemaa võimuladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased. Palepöörete ajajärgul suutis jelizaveta stabiliseeruda sisepoliitilise korra. Peale seda tuli peeter III, kelle
teine grupp viis Gagarini väeosa asukohta. Vahepeal lendas Engelsi lennubaasist välja helikopter Mi-4, mille ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom
sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi periood Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a
Seetõttu oli 1765. aasta kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner George Brown esitas kava talupoegade olukorra kergendamiseks. Aadelkond avaldas visa vastuseisu, kuid lõpuks siiski andis alla. 1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks mõisates sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest. Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest
parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse, hiljem seati sisse ka vanaduspension ning suurt võitlust peeti alkoholismiga. UNIOONI KRIIS. Rootsi ja Norra vahel oli 1814. a. sõlmitud personaalunioon, mis tähendas, et kummalgi riigil oli oma parlament (Norras Storting) ja valitsus. Sellega oli Norrale kindlustatud sisemine autonoomia, kuid Rootsi kuningas oli ka Norra kuningas. 20. sajand alguses nõudsid norralased aga üha valjuhäälsemalt Rootsist lahkulöömist. Algasid Rootsi-Norra läbirääkimised, mis läbi raskuste jõudsid sihile ja 23
Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi.
sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1
Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist. Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust. Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904. aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia 20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid (illegaalsed). Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid tudengid, gümnaasiumiõpilased.
8. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel 8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgema võimu juhtimist teostas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
