1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ?
eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m esimesest konnast). Kolme kontrolli tulemusena saadud c väärtused olid järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas. Latt seati esiküljega nivelliiri poole ning lati ümarvesiloodi järgi horisontaalseks. Seejärel keerati nivelliiri vertikaalniit lati ühe servaga paralleelseks. Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada
2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. Välispoliitika peamised ülesanded. 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa
pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisati 3-4 tilka ndikaatorit mp. · Seati töökorda bürett 0,025 M soolhappelahusega ning tiitriti, samaaegselt kolvis olevat vett segades. Tiitriti seni, kuni punane värvus jääb püsima. Büretilt loeti kulunud soolhappe ruumala. Tiitrimist korrati, kuni ruumalade erinevus ei ületanud 0,10 0,15 mL. 1. VHCL = 12,05 mL 2. VHCl = 12,0 mL 3. VHCl = 11,95 mL KK = 3,00 mmol/L B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine
Aastani. Tallinna Kubermangugümnaasium asutati 13. Jaanuril 1805 senise gümnaasiumi kolme varema klassi baasil. Järelejäänud kahest nooremast klassist kujundati aga üheklassi lisamisega saksa õppekeelega kreiskool, sisuliselt gümnaasiumi ettevalimistuskool. Mõlemad õppeasutused töötasid kuni 1828. Aastani ühistes ruumides. Siis anti kreiskoolile endise kloostihoone põhjatiib, kus vahepeal oli asunud gümnaasiumi trükikoda. Kubermängugümnaasiumi etteosta seati kubermangu koolidirektorina Bogislaus Tideböhl, kes jäi sellesse ametisse kuni 1819. Aastani. Õppetöö ja sisekorra aluseks Tartu õpperingkonna gümnaasiumdes oli 1804. Aasta koolistatuut. See tunnustas ühtluskooli põhimõtet. Linnades tegutsenud kihelkonnakoolid pidid andma algteadmised õpingute jätkamiseks kreiskoolis, viimane oli omakorda eelastmeks gümnaasiumile, mis valmitas noori ülikooli asutmiseks. Neile kes edasi õppida ei soovinud,
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria
Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumust maise maailma mõjudest. Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud. Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks
paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine
paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine
2. Kuivõrd mõjutas Venemaa poliitiline olustik Eesti majadusarengut 1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. *Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. *Vene transiit soodustas kaubandusarengut. 3. Millised asjaolud tagasid majandustõusu Eestis 1920. aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele 4. Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust. Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostama riigivanem. Õigus anda seadusi oma dekreetidega 5. Eesti majanduse põhijooned. Millised olid arenguetapid ja nende eripärad
) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu talurahvaregulatsioon mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Samalaadne seadus võeti 1804. a. vastu Liivimaal. Lisaks sellele nähti Liivimaal ette ka teokoormiste normeerimine. Uued Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused võttis Aleksander I vastu 1816 ja 1819 aastal. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati
Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda.
Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Olenemata Tallinna ja Eestimaa isandatest on toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning Tallinna Toomkirik muutus kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka toomkiriku ülemõpetajaks. Alates kiriku ehitamisest kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus toomkirik saksa kogudusele ja põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Kuid siiski on koguduse ajaloos esinenud ka periood, kus on koos käinud Eesti toomkogudus. Rootsi ajal 1636
kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile Talurahva olukord 1645 kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks
Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis.
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
(vt lisaks tv. Lk 5) Ühiskondlikud muutused varauusajal Kodanlik perekonnamudel abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid. Liiklemisolude paranemine, postiteenuse rajamine, ajakirjanduse kujunemine parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire.
Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast pagenud munk Grigori Otrepjev, kes esines Vale-Dmitrina
Esimene veebikaamera Janar Mäekivi Esimene veebikaamera müüdi oksjonil 83 000 krooniga Saksa ajakirja Spiegel online-haru ostis ära Cambridge'i ülikooli arvutilaborile kuulunud kohvimasina. Oksjonil kümnenaelase alghinnaga pakutud masina eest maksid sakslased lõpuks 3350 naela (üle 83 000 krooni). Kohvimasin sai kuulsaks sellega, et 1991. aastal seati selle juurde üles maailma esimene veebikaamera. Nagu paljude leiutiste puhul, oli siingi edasiviivaks jõuks laiskus. Umbes 15-liikmeline paadunud kohvijoojate seltskond pidid kõik kasutama üht ja sama kohvimasinat. Tihtipeale oli masin aga tühi ja kohvisoovija pidi pettunult ilma joogita masina juurest tagasi pöörduma. Mõttetu edasi-tagasi sebimise vältimiseks otsustati masina juurde üles seada kaamera. See edastas pilti arvutivõrku ja igal hetkel oli täpselt näha, kas kohvi on
......................... ALLIKAD:.................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. aastal nüüdsel Läti alal jõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine. 2.0 KONFLIKTI ALGUS 1208. aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid (Põhja- Lätis elavad Läti hõimud ) nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist
Saksamaa teel teise maailmasõtta Arutlus 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut.
vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku
elasid väikestes linnades. Lisaks migratsioonile kasvas sündimus ja pikenes eluiga. Keskmine eluiga oli umbes 40 aastat. 18. saj alguseks oli Eesti rahvaarv kasvanud umbes 400 000 ning elu muutus tasapisi paremaks. Hakatakse rääkima moest. Algab ka kartuli levik. Fakte Rootsi aja kohta 1645 dokumenteeriti talupoegade pärisorjuslik seisund 1668 kinnitati seda veelkord toimus ka mõisade redutseerimine Talupojad: 1) mõisatalupojad 2) eratalupojad Riigi mõistes seati sisse vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused ja neid ei tohtinud muuta. Esimest korda seati sisse ka nö. Politseiametnikud, keda nimetati kreisifoogtideks. Eesti ala kandis Rootsi kuningriigis tinglikku nime. Rootsi Kunngriigi viljaait.Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda
see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus toimetas talupoeg suurde linna või sadamasse vilja, liha ja hiljem ka viina. Talvel käidi metsas puid
meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 5. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded? 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1920. Aastal loodi Balti liit. 22. Septembril 1921. Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929. Aasta lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu.
ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 6. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded? 26.jaanuaril 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1929.aastal loodi Balti liit.22.septembril 1921. Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur Kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929.a lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu
1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f
-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata
Aasias ja Aafrikas. TEKKEPÕHJUSED Sündimusväga kõrge 3040 Suremushakkab järk järgult langema, jõudes 15 Rahvaarvu kasv e. iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE 1979. aastal sai alguse Hiina ühelapsepoliitika, millega seati juba ühe lapse saanud ja uuesti rasedaks jäänud naised valiku ette teha abort või langeda raskete (enamasti majanduslike, kuid tihti ka füüsiliste) karistuste ohvriks. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Demograafiline_plah vatus http://www.seit.ee/sass/print.php? keel=ge&type=hagus2&word=G www.biogeoliit.ee/mater/rahvastik.ppt geo1.weebly.com/uploads/1/9/.../rahvastik_dem ograafiline_siire1.esitlus.ppt http://www.abort.ee/mis_on_abort/juriidika
Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp. Kuidas prooviti iseseisvust taastada? Nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse.
I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus
Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks. Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati täielikult. Keelatud oli ka võõrandamine maast lahus. Vene ajal aga seati sisse pearahamaks, mis tegi talupoegade elu lihtsamaks. Ning 1819. aastal kaotati
Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse:
Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivseid näiteid sellest perioodist, nii talupoegade kui ka aadlike suhtes.(6p) Rootsi aeg oli periood, millal Liivimaa kuulus Rootsi valduste hulka. Talupoegadele positiivsed muutused seati sisse vakuraaamatud, talude kasutamise päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale, keelati karistamisõigus. Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4
kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool.
( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist · Talupoegade õiguslik olukord halveneb. · Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema. · Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad. Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine
riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv · Töökohtade loomine · Vaba rahvusvaheline kaubandus Saavutused · Organisatsiooni algusest on kogu kaubavahetus kasvanud 395 %. · 1989 oli 16,9 % turgudest kinnised, 2004. aastaks vaid 5,5 %. · Liikmesriigid moodustuvad 40% populatsioonist, 54 % kogu maailma GDP-st ja 44 % maailma kaubandusest. · Kaubavahetus kasv välisriikidega on kasvanud keskmiselt 8,3 % aastas.
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856
tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas. Kuigi talupojad said hariduse, ei olnud haridus eestikeeles. Samuti levitati ka luteriusku, Tnu sellele tekkisid niaprotsessid ja piiratud sidemed teiste Euroopa riikkondadega, selletttu ongi Vana Hea Rootsi Aeg ksimrgiga.
Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida- Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengueesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015); üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade
Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati Millised abinõusid kasutas Inglismaa ülemaailmsest majanduskriisist väljumisest? 1)püüti vähendada sotsiaalkulutusi 2)valitsus loobus oma raha kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike. Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et
valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi
· Pärit iirimaalt, spartalike eluviisidega sõjaväelane · Katariina II poliitika elluviija · Asehalduskorra ajal asehaldur · Püüdlused eesti talurahva olukorda kergendada ja arendada kooliharidust · 1765 aasta aprillis kinnitas ta positiivsed määrused talupoegade heaoluks · Browne positiivsed määrused: talurahval õigus vallasvarale, kui talupoeg oli täitnud mõisakohustused võis ta ülejäägi vabalt turustada, mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnik ei võinud neid tõsta oma suva järgi, seati 30-ne hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga · Kehtestas ka eestis pearahamaksu (mis tõi kaasa rahutusi) · Baltikum kartis tema võimuletulekut
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast.
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
