Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. · Säilitusaine E250 - Naatriumnitrit Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu 4 TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus Koostis: Põdraliha 75%, sealiha 15%, seapekk, joogivesi, sool max 2,5%, maitseained, antioksüdant. · Säilitusaine E250 - Naatriumnitrit Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu · E301 - Naatriumaskorbaat Kasutusala: Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Omadused: C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
Inimesed, kes tahavad piirata lipiidide tarbimist peavad teadma, millistest toiduainetest saadakse põhiliselt rasvhappeid. Margariin, või, toiduõli, majonees, koor, juust, oliivid, pähklid, avokaado, salatikaste, shokolaad, jäätis, küpsised, tort, keeks, sprotid, kõikvõimalikud keedu- ja suitsuvorstid, hamburgerid jpm. on kõrge lipogeensusega toit. Söödava rasvaine saame jagada nähtavaks ja nähtamatuks. Nähtavate lipiidide hulka kuuluvad või, margariin, toiduõli, seapekk, loomarasv, koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu nähtava rasva, sisaldab tailiha ikkagi 4...12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle
tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat.
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni. 1. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: 11*lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; a) ei ole hargnevad (enamasti); b) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
002 0.006 0.318 ja hakkliha. ta ölitatud TOIDU NIMETUS Hakkbiifsteek praetud munaga portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 110/40 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 veisehakkliha kg 0.125 0.125 0.250 0.250 2 seapekk kg 0.020 0.020 0.040 0.040 3 vesi l 0.012 0.012 0.024 0.024 4 sool 0.000 0.000 0.000 5 must pipar jahvatatud 0.000 0.000 0.000 6 toiduõli kg 0.005 0.005 0.010 0.010 7 muna tk/kg 1.000 0.050 2.000 0.100 8 toiduõli kg 0
hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja alfa-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. Aktsepteerituim on struktuurne klassifikatsioon, mis jagab kehalipiidid kolme klassi: Lihtlipiidid, liitlipiiidid ja tsüklilised lipiidid. * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: *taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); *loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on
Kasutatakse ka seapekki, puljongit ja võid. Maksapasteetidele lisatakse maitseköögivilju- sibulat või porrut, porgandit, peterselli, sellerit. Maitsestamiseks sobivad sool, suhkur, piprad, muskaat, konjak. Kasutada võib ka mitmete maitseainete ürte- punet või majoraani, iisopit, koriandrit (ka seemneid). Seamaksa leotatakse enne pasteedi valmistamist külmas vees või piimas mõrkja maitse eemaldamiseks. Maksal eemaldatakse suuremad sooled ja kelmed, see tükeldatakse. Seapekk tükeldatakse ja pruunistatakse, sellele lisatakse tükeldatud maitseköögivili, seejärel maksatükid ja pruunistatakse need kergelt ning hautatakse. Sool, vürtsid ja maitseained lisatakse, kui maks on poolpehme. Toiduained hautatakse pehmeks, aetakse 2-3 korda läbi hakkmasina ja vahustatakse, lisades eelnevalt vahustatud või ning suhkur ja konjak. Valmis pasteet pannakse jahedasse tarduma. 5. Kuidas serveeritakse pasteete? Pasteete võib serveerida mitmeti
lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib lihtne reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked - näiteks kõigile tuntud seapekk, piima ja muna lipiidid. Eeltoodut ei tohi võtta ainutõena, sest loomorganismides leiduvates lipiidides on samuti üsna rohkesti küllastamata, taimedes aga piisavalt küllastatud rasvhappeid. Lipiidide rääkimise tüüpeksitus on järgmine - terminit "rasv" pruugitakse meelevaldselt kõikide lipiidide tähistamiseks. See ei ole õige, sest neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest, järelikult on lipiidid laiem mõiste kui rasvad. Et toidulipiidide
Vaene on leidnud oma maa seest kuldse uhmri, mida rikas endale sooviks, või on vaese mehe lehm sattunud rikka vilja vmt. Kohtunik, kes tüli lahendab, annab meestele rea keerdküsimusi; rikas vastab neile valesti, vaene, kes on oma targalt tütrelt juhtnööre saanud, õigesti. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad on küsimused Mis on kõige nobedam? (väärad vastused: hobune vm. kiire loom; õiged: mõte, silmad, päike, tuul); Mis on kõige rammusam ~ tugevam? (väärad: siga, seapekk, meie hobune; õiged: maa, heateod, ausus); Mis on kõige magusam ~ armsam? (väärad: mesi, suhkur vm. magusad toiduained; õiged: uni, leib, armastus jm.). Mitmete mõistatusjuttude (eriti AT 875 ja 921) sündmustikus kohtame situatsiooni, kus kuningas vm. ülik tuleb vaese mehe hütti, leiab sealt targa tüdruku või poisi ja hakkab talle esitama küsimusi selle kohta, kus poisi kodused on ~ mida teevad. Poiss vastab neile küsimustele vaimukate mõistukõnedega. Näiteks: Mis sa teed
siis mahlakuse andmiseks võidakse lisada sealiha lõike, searasva ja rohkesti maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta
Köögiviljad: tomat, paprika, artišokk, spargel, rooskapsas. Puuviljad: melon. 312 Jahutooted: pastatooted (spagetid), valge nisuleib, pitsad. Riisitoidud. Juust: parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone (kreemjas kodujuust). Rasvained: oliivõli, puuviljaseemneõli, searasv, seapekk. Maitsestamine Kasutatakse: aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit, pipart, sibulat, küüslauku, muskaatpähklit, tüümiani, basiilikut, estragoni. Toitude valmistamine Supid on tavaliselt vedelad liha- kala- ja nuudlisupid. Kastmetest tehakse paprika- või tomatikastmeid. Köögivilju hautatakse omas mahlas või õlis. Magustoitudena süüakse puuvilju, pähkleid, rosinaid ja nendest valmistataud maiustusi. Palju süüakse jäätist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
