Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa Vassili Lotarev , tema vend Mihhail ja õde Elisaveta õppisid Revali ( Tallinna) internaatkoolis. Luuletaja ema, Natalja Lotareva veetis koos Igoriga suved Eesti suurepärasel kuurordil Gungerburg. Esimest korda külastas luuletaja Toila mereranda, mis asus Estlandi provintsis kirdeosas 1912. aastal. 1921 aasta novembris suri Toilas luuletaja ema. Sealsamas Toilas kohtus Severjanin oma tulevase abikaasaga. Tollel õhtul, puusepa tütar Felissa Kruut esines Eesti luuletaja Fridebert Tuglase luuletusega ,, Meri": Ju lapsena ihkasin merd ääretult mina. Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju ja lainetel liuguvat viirese varju ja valu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut purje... Nõiutud noore lugeja talendiga, osalev tolles õhtus Severjanin läks teda õnnitlema, aga mõne aja
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis
Kui ta sai krooni phe, siis ta kukkus kokku, sest tal oli kehas oda ots sisse murdunud. Ivanhoe viidi hte lossi, mida keegi ei teadnud. Cedric ja Rowena lksid teda metsa otsima. Kostis appikarjeid ja nad lksid vaatama, milles on asi. Isaac lebas seal maas ja tema ttar Rebecca istus krval. Cedric ja Rowena vtsid vana mehe ja tema ttre endaga kaasa, kui neid tuldi rvima ja nad viidi sinna samasse lossi, kus oli ka Ivanhoe. Nemad aga ei teadnud, et Ivanhoe oli sealsamas. Gurth (Cedricu teener) ngi, kuidas nad minema viidi. Gurth rkis Locksley Robinile loo ra ja siis Robin kogus oma armee kokku ja nad lksid nendega stta. Bois-Guilbert huvitus Rebeccast. Tehti plaan, kuidas saada paari inimest tagasi. Gurth lks lossi ja vahetas Cedricuga riided ja Cedric sai tagasi minna oma rahva juurde. Nad hakkasid kik seal sdima ja siis see loss lks plema. Lossist psesid kik vlja. Maurice de Bracy anti Mustale Rtlile vangiks. Rebbeccat
A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste peahäälekandja. Villem Reiman andis lehe ostmiseks 2300 rubla, mis oli suurim annetus. EÜS-i kalendris "Sirvilauad" 1898 ilmunud Villem Reimani kirjutis "Ignati Jaak " põhjustas tõsise konflikti luteri kiriku kõrgema juhtkonnaga. Selles üllitises väitis, et rahvusest taganeja eksib neljanda käsu vastu ja tema suguvõsa sureb välja. Sealsamas kinnitas ta, et sakslased on meie maal võõrad. 20 . sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku, publitsistlikku ja teaduslikku tööd väljaspool oma kihelkonda , peamiselt Tartus . Revolutsiooni ja vägivalda Villem Reiman ei pooldanud, ent 1905 astus ta karistussalkade poolt surmamõistetud meeste kaitseks . 1905 . aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal
tule kasutamine käsitöö ja kunstid · Ohverdamine (=jumalate petmine) Pühamu: · Tempel ja selle juures altar · Altariks madal alus, kus sai ohvreid tuua · Igale jumalale oma tempel · Templeid igas polises palju Preestrid: · Iga inimene võis jumalaga suhelda · Siiski templites preestrid · Mõne templi puhul valiti iga aasta ametnikena · Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp
Johan Laidoner 1884 1953 Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854 - 1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851 - 1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892 1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi linnakoolis. 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla
Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud. 19821992 juhatas bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja dzässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Heli Lääts Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957 1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Mida tähendab, et õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi alus? Õigekeelsussõnaraamat on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute alusena. See tähendab, et korrektse keelekasutuse tagamiseks tuleks järgida raamatus esitatud soovitusi ja reegleid. 2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulis...
Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad. Põdra kõrvu ulatusid hääled, mida ta varem ei olnud kuulnud. Toas lauldi ja mängiti pilli. Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus. Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2
Rootsi-neeme Ehasalus Kuusalu kihelkonnas. Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas. Püha kihelkonnas suur ja väike Rootsi küla. Tumalas Pöide kihelkonnas. Karja kihelkonnas. Uue Lõves Valljala kihelkonnas.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud, siis muututi julgemaks. Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose
Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Levinud on komme, et ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmast, kui on palutud. Populaarne on ka pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas. Traditisoonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat ja origamit ehk paberivoltimist. Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik ning eriti armastavad sellega tegeleda lapsed. Sport Jaapanlased nagu ka teised Aasia rahvad on väga kollektiivsed, tehes kõike meeskonnatööna ning üksikisiku initsiatiiv on taunitav. Jaapani vanasõna ütleb, et nael, mille pea välja ulatub, saab haamriga. Mõneti üllatav on
kunsti viljelemiseks. Teise maailmasõja järgsed abstraktsionismi voolud on: l abstraktne ekspressionism e. action painting, l abstraktne impressionism. 1940. aastatel sündis sõjajärgses Pariisis omanäoline ja varasematest suundumistest erinevasisuline abstraktsionismi alavool Kunstnikud lähtusid loodusmuljest, impressioonist, ja nende töödel kujutatu oli teostatud väikeste pintslitõmmetega impressionistlikult. Peagi kujunes sealsamas Pariisis veel üks abstraktsionismi variant, mis jääb järjekindla konstruktivismi (mida samal ajal palju viljeldi) ja abstraktse impressionismi vahele. Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (19141955), kes on tihti lähtunud küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Mela...
TEMPERAMENDITÜÜBID Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on ...
mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda. Sellega lõppeb esimene vaatus. b. 2. vaatus Vaatus algab sellega, et Romeo on jalutab tänaval, kuni üks hetk hüppab üle aia. Aias, kus ta viibib elab tema suur armastus. Nad suhtlevad läbi akna. Lähedased
Järsku oli näha, et poiss jookseb nende poole. Ja ime läbi ta rääkis! Ta ütles, et aitäh, kõik on läbi. Scully, Mulder ja Billy imestasid, et mis on läbi ja mis toimub. Kuid poiss seletas, kuidas linnas tundmatu jõud võttis 1989. aasta lennu mõned õpilased endale katseteks. Võim valis algul kaks inimest, kes kõike juhtima hakkaksid, nende heaks 89 .aasta lennust. Nendeks oli poiss ise ja kõige esimesena surnud Ray Soames, kes tegi peale esimesi katseid sealsamas metsas enesetapu. Alles jäi vaid poiss. Inimesed arvasid, et poiss läks hulluks, kuid asi polnud selles. Ta oli selle tundmatu võimu alluvuses ja ta pidi tapma järjest neid, kes olid veel märgistatud. Kogu info sai poiss läbi oma ninas oleva masinakese. Ta tappis kõik oma alateadvuses, ta isegi ei teadnud, kuidas ta seda tegi. Kuid kui keegi avastab selle plaani ja päästab poisi, on "võim" kaotanud ja poiss muutub jälle tavaliseks.
liiga ammu, et mäletada. Kuuldes kaugusest laste heledaimat naeru, tõmbas bard kübara kergeima liigutusega silmile ja tegi, kuis magaks. Ta ei soovinud järjekordset esinemist neile, keda iidsed hällilaulud, mida ta kõige paremini mängida oskas, ei huvitanud, ka raha eest mitte. Kuid suur oli ta üllatus, kui hääled, muretuimad, mida ta eales enne kuulnud, vaibusid. Bard julges kübara alt veidi piiluda, kuid sealsamas tõmbus üllatunult tagasi kaks paari rohelisimaid silmi põrnitses talle sõbralikult vastu, täis säravat aukartust ja lapselikku uudishimu. ,,Kuidas te nii teete?" päris vanem laps. ,,Mida?" ei suutnud bard mõista mitte kunagi enne polnud keegi temaga avameelseimalt vestelnud. ,,Mängida seda kaunist viisi pillikeeltele pilkugi heitmata." Bard naeratas ja lausus: ,,Neid vanu hällilaule olen teadnud nii kaua, et nad on saanud osaks minust
Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja paljud jäid töötuteks. Elanike olukord riikides halvenes. Paljud inimesed kaotasid usu demokraatlikku korda vaid uskusid ja lootsid et karmikäeline diktatuur suudab kõik taastada. II Prantslased ja inglased ei soovinud võtta vastu Wilsoni 14 punkti. Neil olid vaid ühine kättemaksusoov-purustada saksamaa. Rahukonverentsi rahupäev oli valitud 18 jaanuar 1919 , sest siis 48 aastat tagasi 1871 kuulutati sealsamas Versailles' saalis välja Saksamaa Keisririik. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud, vaid võitjad. Hiljem asendus see nelikuga USA president W.Wilson, prantsusmaa peaminister G.Clemenceauc, Suurbritannia peaminister Geaorge ja itaalia peaminister Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski ilma itaalia juuresolekuta. SAKSAMAA SAATUS Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, ta asumaad anti võitjate valitseda. Saksamaal võis olla ainult väike armee
1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad)
erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge generaatori klemmidel, kust elekter juhtmetesse läheb, jääb enamasti keskpinge piirkonda, mis Eestis on 15 kV (kilovolti). Sealsamas elektrijaamade juures asuvad esimesed alajaamad, mis töötavad tavapärasele vastupidiselt ehk pinget tõstvana. Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne
ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis". 1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga.
Olümpia . Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk
ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m 3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil
Ei naasnud allmaailma. Sai kavalusega korraks maale. Karistus- veeretas rasket kaljupanka, mis tipus kogu aeg alla tagasi veeres. Piltlikult- ränk, aga mõttetu töö. Tantalose piinad- Ta oli Väike- Aasia kuningas, istus koos jumalatega lauas. Varastas nende toitu, reetis nende saladusi inimestele. Tappis oma poja, et veenduda jumalate kõigeteadmises. Pakkus poja neile toiduks. Karistus- seisis neetuna allmaailmas, pea kohal puuviljad, mis ta haarde korral kaugenesid. Teine versioon- seisis sealsamas kaljupanga all. Ülekantud- lõputu piin, igavene valu. Tüliõun- ülek- tülitekitav asjaolu. Tülijumalanna Eris viskas kuldõuna pulmakülaliste sekka, kuna teda ei kutsutud. Kirjas oli: kõike kaunimale. 3 naist läksid tülli (Hera, Athena, Aphrodite). Võõraste sulgedega end ehtima- Kellegi teisena end esitama, au endale võtma. Pärineb Aisopose valmidest, hakk ehtis end võõraste sulgedega.
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat...
võimalusi. Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab, siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse. Üks vabaaja viitest on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko- saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas. Traditsioonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat,jaapani lilleseadme kunst ja origamit ehk paberivoltimist.Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik. Eriti armastavad sellega tegeleda lapsed. Jaapani Pühad Nagu ka meil, leidub ka jaapanlastel oma pühasi. Kõige tähtsamaks pühaks on neil Uusaasta, mille tähistamine algab juba jõulude paiku ja lõppeb 3.ndal jaanuaril. Uueaasta puhul kingitakse lastele raha ja käiakse lähimas shinto
Samas, kui õde ütleb talle, et talle ei meeldi ükski asi ei suudagi Holden öelda asju, mis talle meeldiksid. Holden ei suuda loobuda oma surnud vennast, sest tema arust on Allie tuhat korda parem, kui kõik tema elus olevad sõbrad. Tsitaate raamatust: Emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergelt põrunud. Mina üldse ei saa neist armuasjadest suuremat tolku. Segane värk. Ma mõtlen enda jaoks välja igasuguseid reegleid, et neid sealsamas rikkuda. Temaga tantsida oli sama hea, kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada. Inimesed plaksutavad alati valel kohal. Vaadake tütarlapsi, kui nad kires põlevad neil pole siis pead enam ollagi. Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma. Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Jälgige neid inimesi, kes maotuid filme vaadates endal silmad peast välja nutavad üheksal
vajalikud asjad ning lähevad surnuaeda. Surnuaias nad näevad 3-e inimest : Doktor, Muff Potter ja Indiaani Joe. Nad hakkavad Doktori jaoks hauda lahti kaevama (tol ajal oli keelatud uurida anatoomiat inimeste laipade kaudu ja sellepärast pidi seda tegema salaja). Järsku läksid nad kaklema vana juhtumise pärast. Potter ja indiaani Joe läksid doktorile kallale ja kui doktor lõi Potteri hauakiviga oimetuks, kasutas Joe võimalust ja läks doktorile noaga kallale. Sealsamas suri doktor ära ja poisid pistsid elu eest plehku. Kui Potter teadvusele tuli, veenis indiaani Joe, et Potter oli doktori enda noaga tapnud. Poisid teevad kokkuleppe, et ei räägi juhtunust mitte kellelegi või muidu tapab indiaani Joe nemad ka ära. Järgmine päev läheb Potter ja tunnistab ennast üles. Mõned päevad hiljem otsustab Tom põgeneda sellest ja hakata mereröövliks. Ta veenab ka Joe Harperit ja Hucki endaga kaasa tulema. Poisid
tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. 8 KOKKUVÕTE Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid võimelised paremini taluma patogeene ning kliimast tingitud stressi ning võiksid vähemalt teoreetiliselt kasvatatuna sealsamas Kolmandas Maailmas anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale. Mina olen GMO poolt, sellega suudame päästa maailma näljahädast ning teha enda elu lihtsamaks. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bioneer. 2015. [https://www.bioneer.ee/geneetiliselt-muundatud-organismide-poolt-ja- vastu]. 19.04.18 2. Vikipeedia. 2017. [https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism]. 18.04.18
kuid need olid kõik tühjad, kuskilt polnud kedagi võtta. Rehepapi talus leidis ta eest hunnikus inimesi, kes olid omavahel läbi põimunud ja katk ei julgenud seda imelooma puutuda vaid tegi selleks korraks minekut. Järgmisel päeval hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale
laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimese öö veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel päeval nägi ta, et nende laev on veel sealsamas saare lähedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hästi vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja võttis sealt kaasa kõik asjad, mida võiks vaja minna. Ta pidi käima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli väga õigesti teinud, sest paari päeva pärast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga
osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pealtnägija meenutas: ,, Tohutu tuuletõmme rebis lapsed vanemate käest ja paiskas leekidesse. Inimesed, kes arvasid, et nad on õhurünnakust eluga pääsenud, kukkusid palavusest oimetuna maha ning surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud pehmeks halliks tuhaks. Neli tuletormist haaratud Hamburgi kvartarit kaotasid 16-38% oma elanikest. Hukkes ühtekokku 50 000 inimest. Üheteitkümne päeva jooksul tapsid pommid Hamburgis samaplaju inimesi, kui neid hukkus Inglismaal kogu sõja jooksul. Järgnesid uued õhurünnakud ja tuletormid. 1943
" Kundast pärit Aasta Ema Katrin Reimus on oma kodulinna patrioot. "Linn on piisavalt suur siin on kõik vajalik olemas, ja piisavalt väike, et siit viie minutiga loodusesse jõuda," kiitis ta. Reimused elavad majas, mille pere on ise põhjalikult remontinud. Katrin Reimus on inglise ja soome keele õpetaja Kunda keskkoolis, mille vilistlane ta ka ise on. Koolivaheajad õppides Katrin Reimus õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise keelt ning õpetab sealsamas soome keele didaktikat ja tõlkimist emakeelde. Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987
..) Mida kulminatsiooni ligi, seda absursemaks kõik läheb – kalahaigus, mille puhul pool kehast maha lõigati, vanatädi, kes kinnikeeratud ukse võtme korraga lihtsalt alla neelab (kas vanatädi on nn koletis või jaa?), veel lugusid koledatest surmadest ja Siberist, kõik kuhjub ja kõike on kole palju, Margit ja Jaan üritavad pääseda, aga pääsu ei ole, isegi telefoni on üks koju unustanud ja teisel saab loomulikult aku sealsamas tühjaks, nii et lukuabisse tuleb helistada vanatädi telefonilt (mida too ise oma sõnul puutuda ei julge, sest „Uuno rääkis alalõpmata teisega, sai kõrvavähi“). Ja siis läheb hüsteeriasse sattunud Margit (ei imesta, eriti kuna tegu ongi väga närvilise ja hüsteerilise tegelasega) enne lahkumist Wcsse, samas kui vanatädi nii muuseas Jaani hoiatab, et vett tõmmata ei tohi. „Jaan tundis millegipärast kohutavat hirmusööstu. Täiesti arusaamatul põhjusel oli tal korraga
Theradieride lapsed ainult unistasid.Ühel hommikul otsustas peategelane tüdruku kaasa võtta, makstes veel trahteripidajatele 1500 franki. Cosett ja Jean läksid enese teadmata tagasi Montreuil-sur-mer'i, kus nad üritasid ulualust leida. Neid aitas mees, kelle Jean Valjean oli päästnud vankri rataste alt tänutäheks abi eest aitas see mees nüüd peategelasi. Kokkuvõte: Lõpuks jäid mees ja tüdruk elama vanassekloostrisse. Cosette õppis kirikuelu ja Jean Valjean oli sealsamas aednikuks ning üritas hoida tüdrukut kõige kurja eest kaitstuna. Cosette sirgus suureks. Sisukord: Kirjaniku tutvustus lk 1 Peategelaste lühitutvustus lk 2 Sissejuhatus lk 3 Raamatu sisu lühikokkuvõte lk 4-5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Kasutatud kirjandus: V.M Hugo ''Hüljatud'', Vikipeedia
Ta on avaldanud, tõlkinud ja toimetanud arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
kahjustaja ründaja õigushüvesi aga seda tehes ei tohi ületada hädakaitse piire. Hädakaitse seisundi kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ohu suurust ning kas oli olnud vahetu või ettenähtav oht, kas isik püüdis kaitsa enda või kellegi teise õigushüvesi ning kas tema poolt valitud vahend(id) olid ohu eemale tõrjumiseks ainuõiged ja vajalikud. Lisaks tuleb määrata kurb huvi oli olulisem kas kahjustatud huvi või kaitstav huvi. 9 RT I 2001, 61,364 10 sealsamas 11 (RT I, 26.02.2014, 6) § 27 8 Kohustuste kollisioon on teo õigusvastasust välistav asjaolu. See tekib kui isikul on täita mitu õiguslikku kohustust(mitte täitmatajätmine toob kaasa karistuse) aga ta suudab täita vaid ühte, jättes teise seejuures täitmata. Seda käsitletakse kui hädaseisundi erandjuhtumit. Kohustuste kollisioon ei ole tavaline hädaseisund. Erinevus tuleneb sellest, et ükskõik, mis viisil isik ka ei
2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel elas ta üle väga palju ebaõnnestumisi. Siis algas sõda: Prantsuse Preisi sõda, mida ta ka oma loomingus kajastas. Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" (1875. aastal oli esietendus). Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni.
värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
Suured nahkjad lehed on 15-35 cm pikad ja 6-15 cm laiad. Õied 6-18-kaupa kimbus. Viljad suured, ümarad, helepunased, 2-cm läbimõõduga. Õitsemisest viljade valmimiseks kulub umbes aasta. Liberica kohviubade kofeiinisisaldus on 0,6-1,7%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.4 Kõrge kohvipuu (Coffea dewevrei) 6 Kõrge kohvipuu on Kesk-Aafrika vihmametsade puu, kultiveeritakse sealsamas Kongo piirkonnas. Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad. Viljad umbes 2 cm pikad ja kuni 1,5 cm paksused. Talub teiste kohvipuudega võrreldes paremini kuivust. Excelsa kohvi kofeiinisisaldus on 0,8-1,9%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 7 3 Kohv kui jook Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud
tarkust: maailm tiirleb tema pöidlal, mis tähendab, et maailm on tema jalge ees või tal peos. Õel munk narritab Kristust ja kinnitab ta näole takuse habeme. Maja ülemise korruse akna juures seisavad inimesed, kes üksteist ninapidi veavad. Nende lähedal istub aknalaual kirju tuttmüsiga mees, kes tüssab kaardimängus ja roojab akna all olevale maakerale. Keegi taob meeleheitlikult pead vastu seina. Hambuni relvastatud sõdur seob kassile kellukest kaela. Sealsamas lähedal hoiab otsustusvõimetu naine ühes käes tuld, teisega tassib veenõud. Mees, kes sammast ühtaegu kallistab ja seda pureb, on silmakirjateener: ta hoiab ja varjab oma saladusi n. ö kübara all, mille ta on samba otsa seadnud. Esiplaanil olev riiakas naine seob kuradit rätikusse - sellise naise kohta öeldi, et ta võib muretult isegi põrgus ära käia. Jões ujub mees vastuvoolu. Suur kala neelab väikest (väiksed langevad tihti suuremate ohvriks)
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks. Mehed aga said koju jõu...
29. diviisi 116. jalaväeüksuse A-kompanii ametlikus raportis kirjeldatakse randumist järgmiselt. "Kui esimesed mehed [paadist välja] hüppasid, tõmbusid nad kägarasse ja sulpsatasid vette. Siis kadus kord. Meestele tundus, et ainus viis kaldale jõuda on sukelduda pea ees ning ujuda eemale tulest, mis paate tabas. Aga niipea kui nad vette said, hakkas raske varustus neid põhja poole vedama ning peagi nägid nad ränka vaeva, et pinnal püsida. Mõned said vees haavata. Mõned uppusid sealsamas... Kümme minutit pärast paadirampide allalaskmist oli A-kompanii aktiivsus kadunud, mehed olid juhtideta ja peaaegu tegutsemisvõimetud. Kõik ohvitserid ja seersandid olid kas tapetud või haavatud... Vees olevad mehed lükkasid haavatud kaldale ning need, kes olid liivani jõudnud, roomasid tagasi vette, tõmbamaks teisi kaldale, et päästa neid uppumisest. Paljudel juhtudel said päästetud nende silme all uuesti haavata või said nad ise pihta."
vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles. Contra luulekogud on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.1 ,,Konnula luulelaad on lihtsamast lihtsam: mida autor enda ümber näeb ja kuuleb, selle kohe sealsamas või veidi hiljem kusagil põlvepeal lorilaulu toonis kirja paneb. Meetodit võiks iseloomustada ka nii: Contra paneb oma paugud poolpimesi karja sekka ära, küll mõni haavel ikka kellelegi pihta läheb." 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil
langetakse selle eest. Nüüd las juhatab õnn sind. Istuta erinevaid asju oma sugulaste auks. Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte, mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad. Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu Lindal sündis 3 poega, neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
