"Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?" (D. Kareva) Tänavatel on saabunud vaikus.Hinged magavad."Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus,need kolm, aga suurim neist on armastus."(Pauluse esimene kiri korintlastele). Usk annab elujõudu.Olles selleta kõnnime hämaral teel nii, et pole aimugi kusagil sealsamas asuvast küünlaleegist.Kahjuks on aga usk millessegi pimestatud- Jumala asemel valitseb raha ning pühakojaks on saanud kaubanduskeskus. See ei ole edasiviiv jõud, kuna riided, saapad, ehted ja muu selline on ajalik. Usk Jumalasse aga igavene ja päästev. Meedia levitab üldjuhul samuti pimedust- klatsijutud, horoskoobid, uued ja uuemad moekollektsioonid.Need viivad meid valgusest- ja seega ka õigest usust eemale
Sest armastus on sügav eksistentsiaalne kogemus, mis muudab inimeses kõik. Teised Dorise kohta ,,Doris on kihvtim kui tema luule - vabandagu, kes suudab, mu ebajuubellikku jõhkrust." Kalev Kesküla ,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril heitlev, küsiv ja sealsamas vastav, õrn ja habras ja murdumiseni suure hingega vaid naine." Rein Veidemann Doris Kareva luulest Range vorm ja viimistletud keel 1980. aastatest sümbolistlik (uusromantiline) Armastus, religioon, loodus, surm Doris Kareva ütleb, et tema luuletused on nagu ekstrakt, kontsentraat - valad vett juurde ja saad jälle ämbritäie keelekastet. Elu ja uni lehed
ilmselt võivad kaa tulevikuplaanid olla just selle teadusega seotud. Kui aga pole midagi valida ja kuskile kooli sisse ei saa, siis ilmselt vabatahtlike ehk täiskasvanute gümnaasiumisse ikka saab. Ilmselt pole mõnel aga tahtejõudu. Tean üht tüdrukut, kes lõpetas põhikooli, kuid ei saanud ühegisse gümnaasiumi sisse. Ta läks tööle, täpsemalt juurviljaaita liinitööliseks ja mõtles järgmisel aastal uuesti mõnesse gümnaasiumisse proovida. Paraku töötab ta veel aga siiamaani sealsamas ega mõtlegi enam õppima minna. Nii on aga kahjuks raske siin elus hakkama saada. Füüsiline töö koormab liialt ja igasugused rasked haigused ja traumad on niiviisi kiired tulema. Haridus- on see kohustus või vabadus, on igaühe enda otsustada. Kindlasti on see aga mõlemat, või kuidas keegi seda endale teadvustab ja millises valguses seda talle näidatus on. Õppimine ja haridus on üks osa elust, mida siinsetes arengumaades on raske vahele jätta
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Maarja Toplaan 7a klass Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi ol...
1000 elevandi.Valgemarmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandzabist ning nefriit jamäekri stall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriitAfganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokkuinkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- japoolvääriskive.Gangese pühad veed, mis saavad alguse Jumalatelt. Kes on Indias käinud, pole enam kunagi endine. See maa paneb elu olemuse üle järgi mõtlema. Põhjatu vaesus võib kohati masendavana paista, sealsamas kõrval asuv meeletu rikkus pimestada. Kontraste leidub seal igal sammul.India usk jaguneb hinduismiks ja budismiks.Muistsete aarjalaste pühad raamatud olid veedad. Need on kirjutatud sanskriti keeles. Veedad koosnesid mitmest osast. Jumalad: Krishna - tarkuse jumal Indra- vihma-, tormi-ja sõjajumal Siva halb (hävitaja ) ja hea ( kaitsja) Visnu kaitses ja hoidis maailmakorda Lakshmi- õnne ja külluse jumalannana, ka armastusväärsuse, graatsia ja sarmi kehastuseks
paanikaks. Kas maanteeviirastustest olete kuulnud? Neid on esinenud Euroopas ja Ameerikas. Inimene sõidab autoga, võtab peale tee ääres seisva hääletaja, kellega sõidu vältel meeldivalt juttu puhutakse. Kui autojuht seisma jääb, et hääletaja maha panna, siis on hääletaja äkki kadunud! Mõni autojuht on uurinud, mis sellel aadressil, kuhu ta viirastusliku hääletaja maha pani, kunagi juhtunud on. Enamasti on selgunud, et sealsamas kohas juhtus kunagi kellegagi autoõnnetus... On olemas veel üks jubedam maanteekummituse juhtum. 1921. aastal sai Cornwallis surma mootorrattur. Aastaid hiljem on autojuhid samas kohas tundnud erinevaid ebameeldivaid tundmusi. Mõnedki autojuhid on jutustanud, kuidas nähtamatud tugevad käed haaravad nende autoroolist ja üritavad seda õnnetuse kohas kraavi juhtida. Laevakummitused Hollandi kaubalaev Libera Nos ilmub keset merd äkki täies purjes välja ning üllatuseks on kõik
Meie põlevkivi kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi ja lubjakivikihte. Põlevkivi maailmavarud Millist energiat võiks kasutada Eesti energiaturul? Eestis võiks 1015 aasta pärast kõne alla tulla ka näiteks päikeseelektrilised paneelid ning vesinikuenergeetika seadmed. Elamuehitusega seonduvalt võiks ju alternatiivseks pidada näiteks mikro energeetika lahendusi, mille kohaselt elekter toodetakse hoones või elualal kohapeal ning sealsamas leiab kasutamist ka elektri tootmisel tekkiv jääksoojus. See suurendaks oluliselt kütuste kasutamise efektiivsust. Selline tehnoloogia ei välistaks sugugi ka põlevkivist toodetud gaasi kasutamist hajutatud energiatootmisel. Samas suureneks kordades põlevkivi energeetilise kasutamise tõhusus. Videod: https://www.youtube.com/watch?v=X0O7sTktxYw https://www.youtube.com/watch?v=T5MCP17oiSA Teile ülesanne Esimeses videos näidati Aseriaru tuuleparki ehitust.
HARJUTUS – VIITAMINE Tsitaadid raamatutest: „Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale sarapuupõõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima.“ (Raud, 1996, lk.21) (lisada viide allikale 1, lk.21) „Kooliõuelt kostis kolinat, tõstsin hajameelselt pea. Tuul mürgeldas prügikasti kaane kallal, puud olid lookas, krabinal lendas peotäis kirjusid lehti vastu aknaklaasi.“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56) „Pärast innukat vaidlust mitmesuguste võimaluste üle otsustati, et Suurmõmmik peidetakse
6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud. Napilt oleks isase kala terav saba liini läbi lõiganud, kuid seda ei juhtunud ja emane tõmmati paati. Isane hüppas veel, et emakala näha, kuid kadus siis tagasi vette. 8. Mees oli väsinud ja kala oli väsinud. Mehe keha valutas istumisest ning kala valutas ridva otsast põgenemisest. Mõlemad võitlesid, kuid kumbki alla anda ei tahtnud. Mees otsustas, et ta jääb kalaga kuni ta sureb. 9. 10
Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi, vaid hukkuvad sealsamas. Kasutatud kirjandus http://kalatoidud.files.wordpress.com/2010/12/raim.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/angerjas_kaisa.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/esoluck.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna
skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema suri kui Degas´ oli 13- aastane. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus isa soovil õppima õigusteadust. Hiljem katkestas ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1854-1860 18541859 külastas Degas tihti Itaaliat, kus
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Iga tempel oli rajatud kindlale jumalale. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes töötasid ka preestrid ja preestrinnad, nad ei moodustanud omaette seisust, vaid ealasid kodanike tavapärast elu. Jumalatele toodi ohvreid peamiselt loomi. Nende veri lasti voolata altarile, loom ise nüliti ja tükeldati ning tehti toiduks, mida söödi sealsamas. Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis KeskKreekas Parnassose jalamil. Surma mõisteti, kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna saab Okeanose jõge mööda purjetades. Peeti ka müsteeriume, mis olid mõeldud
Krratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. Fööniks-ta on väga ustav ja tark lind. Fööniks on mütoloogiline lind, kes "tõuseb tuhast": mingi aja tagant ta sureb, süttides leegina põlema ning seejärel sünnib ta kohe uuesti pisikese linnupojana sealsamas tuleasemes, kus ta hetk enne leekidesse lahvatas. Fööniksi pisaratel on ravivõime, mis parandavad isegi surmavad haavad.
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................
1 pk. Kahetiivalised. Porgandikärbes muneb porgandi lähedale mulda. Talvitub nukuna mullas. Vaglad uuristavad porgandi peajuures käike. Porgand rikneb, mädaneb. 2 pk. Teine pk areng aeglane, osa vaklu satub koos porgandiga hoidlasse. Kärbes lendab madalalt. Marjakultuuride kahjurid Sõstra-pahklest peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema. Eritavad kasvuained, mille toimel tekivad punased kublad. Mitu põlvkonda. Ainult emasisendid, suve keskel lennuvõimeline pk.
Seega riigis kus seda tehakse ei austata inimõigusi, õigust elada. Vanematel aegadel oli ka rikkuritel, kes omasid mõisaid, kombeks pidada orjasid. Inimesi, kes tegid nende põldudel tööd ning teenisid neid. Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud
heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjas areneb moondega. Koorunud maimud kanduvad sealt ~ 2,5 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised
Ta pidas koosolekuid ja hutas teisi vabatahtlikeks. Ksper kuulus ka Omakaitsesse. Ta kaitses ja igustas alati rahvuslusmtteid. Pidevalt pidas noor rahvuslane snasda oma klassikaaslase Kmeriga, kes oli tugev kommunist. Lahingutesse astudes oli Ksper teise rhma juht. Vitluses vaenlase vastu oli ta julge ja sihikindel. Padrikus istudes tunnistas Ksper Ahasele, et ta ideaalid on sjas muutunud. Ta toetas nd ka sotsialismi, kuid oli selle veneprase teostamise vastu. Ksper suri sealsamas, videldes koos Ahasega viie vaenlase vastu. Teiste silmis oli Ksper vapper ja eeskujulik.
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM REFERAAT Helsingi vaatamisväärsused Koostaja:Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Sisukord: Helsingi tutvustus........................................................................... lk2 Helsingi toomkirik..........................................................................lk3 Merekindlus Suomenlinna............................................................lk4 Senativäljak (linna süda) ................................................................lk5 Seurasaari.....................................
Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike ...
täielikult, mitte midagi peale terroristi kaelaräti ja dokumentide ei jäänud alles. Minule tuli see suure üllatusena, kuna kuulsin sellisest versioonist esimest korda, ma ei mõista kuidas on selline asi võimalik, et lihtsal siseringis keegi sellise asjaga hakkama sai. Filmisnäidati klippe kuidas kasutati pilditöötlusprogramme ja lollitati sellega tervet maailma. Aga kuidas lollitati inimesed kes olid sealsamas ja nägid seda kõike pealt, ning kuidas on see võimalik, et mingit hullud said nõusse kogu meedia, et see kogu näitemäng kokku panna. Filmis rääkis veel üks kirjanik, et kuu peal on elu, ning mingid tulnukad jälgivad seal meid, ja kontrollivad meie elusid, selle jutuga läks see 13 film veits liiga ulmeliseks juba, minu arvates. Jutt, et tervet maailma juhivad mitte inimesed vaid mingid müstilised olendid, seda ma ei usu, kuid see jutt,
linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest
AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu. AIDS-i ravimiseks kasutatakse kombineeritud teraapiat, mida nimetatakse ka tri- teraapiaks või HAART-iks (High Activity Antiretrovirus Therapy = kõrgaktiivne antiviirusteraapia). Ravimeid peab võtma regulaarselt ja ühtegi korda ei tohiks vahele jätta, muidu ei toimi ravimid vastavalt.3 1 MTÜ Aids´ iennetuskeskus. Mis on AIDS? 2008. http://www.aids.ee/main_est.php?id=32 (29.04.2009) 2 Sealsamas. 3 Eneseabigrupp - Elu HIV-ga. Ravist. 2007. http://eaghiv.elitec.ee/moodul.php? moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=64&sm_id=204FirefoxHTMLShellOpenCommand (13.05.09) 4 TULEMUSED Mis on AIDS? Mehed ja naised vanuses 14 -18 Suguhaigus 1
Kõigepealt arvutada lahuse valmistamiseks vajaliku tahke aine mass, lähtudes molaarsuse definitsioonist ja kasutades valemit 3.3. Protokolli kirjutada reaktiivi purgilt aine nimetus, puhtus ja tootja. Arvutus näidata õppejõule. Lahuse valmistamiseks kaaluda puhas kuiv 50 mL keeduklaas tehnilistel kaaludel, seejärel võtta spaatliga reaktiivi sinna samasse keeduklaasi niipalju, et saadakse täpselt vajaminev kogus. Tahke reaktiiv lahustada väheses hulgas destilleeritud vees sealsamas keeduklaasis ja lahustumise kiirendamiseks segada klaaspulgaga. Järgnevalt viiakse saadud lahus kvantitatiivselt üle 50 mL mõõtkolbi, asetades mõõtkolvile lehtri ja seejärel valades mööda klaaspulka lahust kolbi. Keeduklaasi loputada 3 kuni 5 korda väikeste koguste destilleeritud veega (üldjuhul kuni pesuvesi on muutunud värvituks). Kõik loputusvee kogused kanda samuti samasse mõõtkolbi. Destilleeritud veega loputada ka klaaspulk ja viimasena lehter. Kolb
Reisimine oli Nõukogude Liidu piires kõigile rahaliselt kättesaadav. Kui välismaalt juhuslikult toodi kusagil mujal toodetuid asju siis see oligi defitsiit, sest kõik tahtsid saada teistsuguseid asju. Linnas oli võimalik tänavatel joogiautomaatitest ühe kopika eest saada tavalist gaseeritud vett ning kolme kopika eest siirupiga gaseeritud vett, enamasti oli siirup kahjuks otsas, kõik jõid ühest klaasist mida oli võimalik sealsamas külma veega loputada ja mingit probleemi ei olnud. Inimesed sõid nõukogude ajal niimoodi nagu tänapäeval vanemad inimesed näiteks: kartul, hakkliha kaste, liha. Inimesed käisid tollel ajal enamasti siiski väljas söömas (lõunatamas), sest poest polnud võimalik valmistoitu osta ja hinnad olid odavad. Maal kasvatasid inimesed omale ise toitu: kartulit, kapsast, porgandit jne, ning varusid neid isegi keldrisse, et terve aasta saaks süüa
Shakespeare ,,Hamlet" 1. Võim · Neid võimalusi oli palju, kui ta oleks Claudiusel surra, nii kahjuks ei läinud kuna Hamletil oli kindel plaan talle oma isa surma eest kätte maksta. Ühe korra tal see luhtus kuna arvas et kardinate taga on kuningas mitte Polonius. · Kui Hamlet oleks saanud kuningaks siis kindlalt Gertrud ei oleks olnud enam kuninganna. Mina arvan et Hamlet oleks enda emal sealsamas lossis elada kuid oleks talle mingeid piiranguid peale pannud. · Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale. · Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas. Ta oli sisse võetud Opheliast, ning kandis endaga igalepoole kaasa väga sügavat leina
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...
Üritan ka iga erineva tüübi kohta tuua näite, kuidas erinevad tüübid käituvad ühes ja samas olukorras. Koleerilise temperamendiga inimene on keevaline ja ja tormakas, tema tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi inimese tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja
mitte. Nagu Frankile, nii oli ka Hamletile tähtis kättemaks. Nimelt oli tema elu suurimaks ülesandeks endale seadnud isa mõrvari tapmise, mis oleks toonud talle vabaduse hinge ning lasknud alata uuel elul, kaotada mineviku ja luua uue tuleviku, sest soovitu sai täidetud ning kuritegu karistatud... kuid kõike seda saavutas ta vaid hinges ja südames, sest kõik ei läinud nii nagu ta lootis ja ta hukkus sealsamas. Kolmas kilpkonn oli Hamletil sügavas hinges ja sellest ei teadnud keegi. On asju mida ei saagi teistele rääkida. Oli see imekaunis Ophelia, tema võimed olla tasakaalukas ja tark või hoopis midagi muud...? Inimeste elud on erinevad, kuid ikkagi loodetakse ja oodatakse samu asju ja sündmusi. Kaks täiesti erinevat kirjanikku, kahest erinevast maailmajaost kirjutavad täiesti erinevate seisustega perekonna elude kulgemisest. Lugedes teoseid, tajume, et umbes samaealiste poiste ootused,
välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste
Sigimine Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel. Selle teekonna läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm) Areng Angerja areng on moondeline. Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad nad suguküpseks saamiseni (isased 5..
kelle seas on Karl Ernst von Baer, Ernst von Bergmann, Hermann Adolf Alexander Schmidt, Nikolai Pirogov, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad
kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad
Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve lähistel tapnud röövlid ühe ohvri ja järv saanud sellest oma nime. Teise pärimuse järgi saanud järv nime tapetud põdra järgi. Järves olevat ka kulda mille sinna rootsi väepealik sõjaajal uputanud. All on toodud Mõrtsuka järv augustis 2009. Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit.
Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad
Kaklus lõpeb Paralepaga haiglas ja rahuloleva Röneega. Vahepeal küsib endine koolivend Melesk Indrekult ulualust ja vana tutvuse poolest ei ütle Indrek ära ja paigutab ta naise teadmata pööningule. Mõni aeg hiljem tuleb Melesk Indrekule vastu ja nad jäävad rääkima. Melesk räägib imelikke jutte surmast ja sellest, kuidas oleks kõige parem surra (kas enda, sõbra või vaenlase käe läbi). Sõbrad ei jõua oma juttu veel lõpetadagi, kui ilmub politsei ning Meleski sealsamas maha laseb. Hiljem saab Indrek teada, et Melesk oli ise politseisse helistanud ja oma asukoha andnud ning korraga mõistab Indrek kõike. Rönee käib korduvalt Indreku äraoleku ajal Karinil külas. Indrek juhtub seda korduvalt nägema, aga suhtub sellesse siiski ükskõikselt. Miski aga ei riiva naist rohkem kui mehe külmus. Indrek otsustab, et lahkub koolitöö lõpul tasahilju kodust, et anda naisele võimalus seada oma elu täpselt nii, nagu ta tahab
44 Rosental M. Ja Tilk K. andmetel on seksuaalset väärkohtlemist tunnistatud 70 protsenti küsitletusest lastest.45 Seepärast on oluline lastekaitse seksuaalküsimustes. Seksuaalsuhetes on tähtis enesemääramisõigus, mis tähendab isiku õigust valida endale partner ja ise otsustada, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub või muid seksuaalseid toiminguid sooritab.46 41 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 67. 42 Sealsamas, lk 69. 43 Freyd Dynamics Lab. (2005). The Problem of Child Sexual Abuse. [http://dynamic.uoregon.edu/~jjf/articles/response05.htm]. 7. Märts 2009 a. 44 . (2006). . Postimees. Tallinn. lk 8. 45 Rosental M., Tilk K. (1999). Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 67. 46 Laos S. (2000). Vägistamise viktimoloogia ja selle käsitlus kriminaalõiguses. Juridica II 2000: Iuridicum, lk 106- 112.
Michelangelo. Juudit tagasipöördumas kodulinna. Fresko. Sixtuse kabel, Vatikan. Ühel õhtul väljuski Juudit teenijanna saatel läbi maa-aluse salakäigu linnast. Pimeduse katte all lähenes ta väepealiku telgile, viskas õlgadelt sooja salli ja astus kogu oma ilus uhkesse telki, kus pidu oli täies hoos. Telgi peremees arvas, et naine on järjekordne "jahisaak" ja et selle saagi kohaletoimetajad on sealsamas telgi sissepääsu kõrval. Uustulnuk oli nii ilus, et telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku,
Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli j...
piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud
Seega, ATP süntees ja eksport kokku võrdub 4H+ ühe ATP kohta. 12. Kas toodud väited vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a) Mitokondrite sisemembraan pole küll NADH-le läbitav, kuid tsütosoolse NADH transport mitokondri maatriksisse on lahendatud süstiksüsteemide abil. b) Tsütosoolse NADH reoksüdeerimisel osalevad süstiksüsteemid (N: malaat-aspartaat süsteem). c) Kogu tsütosoolis tekkinud NADH reoksüdeeritakse sealsamas. mitokondri maatriksis 13. Oksüdatiivse fosforüleerimise reguleerimine toimub järgmiste faktorite abil a) glükoosi kontsentratsioon rakus b) ADP ja Pi kontsentratsioon maatriksis c) NADH ja CoQH2 kättesaadavus d) rasvhapete sisaldus rakus e) H+ gradiendi suurus
Kuna on liiga palju lisaväärtusi, omamist ja ebavõrdsust, oleks ka anarhia loomine raske. Primitiivsema ühiskonna puhul poleks kapitalismi ning seepärast on anarhism võimalik. Iseasi, kas ühiskondlikud suhted toimivad. Seega arvan, et täielik anarhism kui valitsemisvorm ei saaks olla võimalik. Ühiskond on liiga diferentseerunud ning esindab palju erinevaid nägemusi valitsemisvormist. Ühiskonnas peaks valitsema indiviidide ühine tahe olla kooskõlas enda väärtuste ja sealsamas arvestama ning austama kaaskodanikke. Olen arvamusel, et tänapäevane ühiskond on sellistest väärtusest väga kaugenenud ning üksmeelsust on peaaegu et võimatu luua ja ka stabiilsena hoida. Oletustele põhinevat arvamust on raske koostada, hüpoteetliselt võib ainult oletada: mida oleks vaja anarhistlikuks ühiskonnaks, mida teeksid indiviidid selle heaks. Selge on see, et anarhistliku ühiskonna
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma
asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul põlemisel) ja esinevad tõrvas või õlis ning levivad suitsus või tahmas. Nende tekitatud kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained: - polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen) - aromaatsed amiinid - anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel, asbest) - looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid) - sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''
...5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool. * 18951897 Viljandi 1. algkool. * 18971900 Viljandi linnakool. * September 1902-5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. * 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti
Kellele lüüakse hingekella E. Hemingway Ilmus 1940 peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks. Jordan armub Mariasse, kellega saab koos olla vaid 72 tundi. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Ta sureb teadmises, et on võideldes seisnud õigel poolel ning armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. Läbivaks...
Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
