ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eksport Absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre Piimatooted Kala Ravimid Mööbel Tuulegeneraatorid Keskkonnaprobleemid Õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu) Lämmastiku ja fosforiheitmed Põhjameres Pinnavee saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega Import Toidujäte, soja, kondiitrikaubad, vein, palmiõli ja muud Masinad ja varustus Toorained ja pooltooted tööstusele Kemikaalid Teravili ja toidukaubad Tarbekaubad Tänan tähelepanu eest!
rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha, millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. Kõik toiduained, kui neid ise ei kasvatata, hangitakse iga päev turult, tänakauplejatelt ja poodidest. Kuna mitmed ususätted piiravad naiste tänavatel liikumist ning autot juhtiv naine on Indias suur haruldus, tegelevad toiduainete ostmisega sageli mehed
töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Töötuid on Taanis 4,3 % rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12.1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit inimest. 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel ja tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega kolmekordselt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandussaaduste (eriti sealiha, eeltöödeldud lihatoodete, munade ja vilja) väljavedu riigist ning ühtlasi aitab põllumajandus kaasa toiduainetööstuse arengule, mis on metallitööstuse ja masinaehitus järel Taani suuruselt teine tööstusharu. Taani majandusest rääkides väärib kindlasti mainimist Taani meditsiinitööstus, mis on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Kuigi Taani ravimitootjad ei kuulu maailma suurimate hulka on Taani siiski ravimite ekspordilt elaniku kohta maailmas teisel kohal.
Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. Lihaliigid Veiseliha Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road. Veiseliha, eriti sise- ja välisfilee, on tõeliste gurmaanide seas väga nõutud ja austatud - nii on see Eestis ja ka mujal maailmas. Paraku ei ole meie kodudes (vastupidiselt paljudele teistele riikidele) veiselihast toitude valmistamine veel eriti populaarne. Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha. Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha.
Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadus...
põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele. 3.5 Põllumajandustoodete eksport Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 3.6 Metsamajandus ja metsatööstus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²)
kuldpruu niks praetud krutooni d Natura Sealiha, portsjontü - Väikese Mass Praetakse Praetud alne lambali kk roidetükiga kokku väheses liharooga kotlet ha, viilud 150 g rasvas, de vasikali grillitakse lisandid, ha paks kuumad
Portugali köök Triinu Nööri K-09 Ajalugu Portugali köök on truu oma juurtele, milleks on kalurite ja karjuste toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega. Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel Portugali sardiin on odava hinna eest saadaval kõikjal, iseäranis aga lõuna pool. Sardiinide kõrvale pakutakse kannikas talupojaleiba või -saia ja pudel majaveini: ka väikese eelarvega on pidusöök garanteeritud. Siiski ei koonerdata restoranides lihaga, menüüs on maitsvaid sealiha- ja lambapraade ning veiselihalõike. Samuti võib
Kasutatakse kastmete, sea-, veise- ja lambaliha, hakkliha, maksa ja ka teiste lihade maitsestamiseks. Must pipar saadakse poolküpsest pipramarjast. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi. Must pipar on pipardest vürtsikaim, tugeva aroomi ja täidlase maitsega. Saadaval kuivatatud teradena, tükeldatuna, purustatuna ja Kurkum (kollajuur) on maitselt terav jahvatatuna. Sobib hakkliha, veise- ja ja veidi mõrkjas-hapukas. Erkkollase sealiha ning ka teiste lihadega; on juurega taim on ingveri sugulane ning seedimist soodustava toimega. leiab laialdast kasutust India köögis ja ka mujal Kagu-Aasias. Annab toidule head maitset, värvi ja lõhna. Sobib sealiha ja raguude maitsestamiseks, samuti kastmetesse ja marinaadidesse.
html 2. Horvaatias on vihmased talved ning soojad ja kuivad suved. Temperatuur vaevu langeb külmumisele. 3. Põllumajandus moodustab 5,5% Horvaatia SKT-st ja 5% tööhõivest, 2008 aasta andmetel põhinedes. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/hr.html 4. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kuna kõige tähtsam toodang on värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. Horvaatia impordib kõige rohkem rahalises väärtuses toiduaineid, mida pole eraldi välja toodud ning mahuliselt sojaubadest kooke 163 351 tonni aastas. Nendele järgnevad sokolaaditooted, sealiha, pagaritooted, loomatoit. Samal ajal kui Horvaatia impordib rahalises väärtuses enim toiduaineid, siis Horvaatia suurimaks ekspordi rahalises väärtuses on samuti toiduained, millele järgnevad rafineeritud
Kosser on juudi seadustele vastav söömis ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese ja Iisraeli laste 40aastasest kõrberännakust Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale Palestiinasse (kui muidu kahe nädala pikkuse teekonna läbi miseks 40 aastat kulutada, siis on tõesti aega, et kõikvõimalikke reegleid tuhandete kaupa välja mõelda). Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu, nt ähk, kaheksajalg, krevetid jms. Olenevalt piirkonnast võetakse kossertoi tu tõsisemalt või vähem tõsisemalt kui Tel Avivis on kosserrestorani sushi, grill ja itaalia restoranide vahelt raske leida, siis Jeruusalemmas on vastupidi. Hotellide restoranid järgivad alati kossertoidu reegleid. Iisraeli hommikusöök Rootsi lauas sisaldab piimatooteid ja kala, liha aga mitte. Liha kuulub
EESTI RAHVUSTOIDUD Juhendaja: Elle Möller Koostaja: Anneli Veinsteins MULGIKAPSAS 1 kg hapukapsaid 400--500 g pekist sealiha Click to edit Master text styles suhkrut, soola pool kl. tangu või kruupe, Second level (1--2 sibulat) Third level vett Fourth level
Roa nimetus: KOOKOSE-SEALIHAROOG KEEDETUD Kuupäev: 04.11.2009 RIISIGA Alus: Kodukirja parimad palad Tooraine: Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % p/g p/g 2 p/g 2 p/g 1. Sealiha 125 125 250 250 2. Õli 7,5 7,5 15 15 3. Mugulsibul 16 30 25 60 50 4. Küüslauk 22 3,8 3 7,6 6 5. Ingverijuur, värske 4 5,2 5 10,4 10 6
Koread ümbritseb vesi ning selletõttu on põhiroaks riis ja mereannid. Turul võib leida krevette, krabisid, austreid, kalmaare, mida süüakse kuivatatuna, marineerituna, pasteedina või kastmetes, hautatuna, aurutatuna ja grillituna. Kala isegi segatakse hommikupudru sisse. Toitu maitsestatakse küüslaugu, ingveri, sojakastme, riisiäädika, seesamiõli või kuivatatud ansoovisega. Nagu ka Jaapanis on nende põhitoiduks riis, köögiviljad ja kala. Riigi põhjaosas süüakse rohkem sealiha, lõunaosas aga veiseliha, ning kokad ei karda kombineerida liha, sealhulgas linnuliha, kalaga. Supid on sageli nuudlipõhised, kohalikuks eksootikaks on tatranuudlid. Ka wok on Korea köögis tavaline. Õhtusöögi ajal istub Korea perekond põrandal madala laua ümber. Toit serveeritakse aurutatud riisikuhila ümber ning seda süüakse peenikeste pulkadega. Riisi süüakse lusikaga ning nuga ja kahvlit väga ei eksisteeri. Grillitud või praetud põhiroa juurde süüakse suppi ja salatit
rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. (joon. 12).
Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal
(või munavõie) ning asetatakse vürtsikilu filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, majoneesi, maitserohelist jm. 4 ). Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained · 2,5 l vett · 1 l seaverd · 1 kg odrakruupe · · 500 g seapekki · 300 g sealiha · µ · · µ · 300 g valget sibulat · 2 sl võid · 10 m seasoolt Valmistamine Pese kruubid ja pane kuuma vette. Keeda nõrgal kuumusel. Kui kruubid on paisunud, lisa maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. Sega ja hauta. Hautamise ajal putru segada ei tohi, sest puder peab olema sõmer, kruubiterad peavad jääma eraldi. Valminud pudru lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud ja võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri
5.Peekonil eemalda kamar ja küpseta krõbedaks ahjus.Kuivata. 6.Riivi parmesani juust. 7.Aseta taldriku keskele rebitud salat,valmistatud saia krutoonid,praetud broileri ribad,vala,peala valmis kaste,pane peale riivitud parmesani juust. 8.Kauinista küpsetatud peekoniga. 9.Serveeri praetaldrikul külmalt umbes 10-15C. Sealiharull kaalika suflee ja herne püreega. Maitseained kantakse ettevõttes kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine: 1. Puhasta sealiha, lõika kaks viilu ning vasarda kergelt. 2. Maitsesta liha soola ja pipraga. 3. Blanseeri paprikat.Eemalda paprikal nahk,lõika väikesteks kuubikuteks,sega kokku sulatatud juustuga.Määri vasardatud lihale. 4. Haki sampinjonid ja kuumuta kergelt läbi 5. Liha keskele aseta praetud sampinjone. 6. Seejärel pane liha taskuks kokku ja kinnita hambatikuga. 7. Paneeri lihad esmalt munas ja siis riivsaiaga. 8
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga ...
võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab
kormorani, toonekurge, haigrut(kõiki liiki), vainukägu ja nahkhiirt. Ei tohi süüa piima- ja lihatoite koos. ISLAM Reeglina söövad nad ainult Ei joo alkoholi ega söö sealiha islami rituaali kohaselt tapetud või vere baasil valmistatud loomade liha. Pakkuda võib toitu. Paastu ajal loobutakse lihata roogi näiteks kala. söögist ja joogist. Keelatud on Juuakse mahla ja teed. süüa ka asju mis meenutavad siga, nagu searasv ja želatiin.
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega
Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee Külmad joogid Mahl Vesi
Toitumistavad läbi aegade 1. Mitu söögikorda oli päevas? 4 söögikorda: hommikusöök (enne 6) põllul (võileib,tee) lõunasöök (kl 2) õhtusöök (kl 7) 2. Milline leib oli? Leiba tegi ema,poest anti jao järgi. Nt. Peres oli 5 last, ema-isa ja nad said 1 leivapätsi(neljakandiline). 3. Pidusöögi laual oli: sealiha kartul hapukapsas õunakook tee piim Toiduained,mida söödi tihti: kaerakile õunasupp Huvitav: silku soolati(suure tünnid) hapukurki pandi hapnema õli ei olnud(kasutati searasva ainult)
tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti
Tuunikalaga sushi 7 Tuunikala,seesamiseemned,sushi-riis,sojakaste,wasabi,ingver Gratineeritud sinimerekarbid 8 Sinimerekarbid,valge vein,tsilli,riivsai,parmesan,tomatid omas mahlas. Lambaliha-carpaccio 9 Lambaliha,põld-võõrkapsas ehk rukola parmesaan Pearoog Mooritud sealiha 23 vürtsitatud läätsesalati, värske porrulaugu, porgandi ja kartuli-pastinaagipüreega Järelroog Kohupiima-astelpaju kausitort 7 Maheküpsised,Kohupiimapasta,astelpajumoos Plaadikook hapukoore ja marjapüreega 8 Tainas,hapukoor,kakopulber,marjad.
Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised hobustega majapidamised VEISELIHA EI TOHI ENAM SÜÜA! Hullu lehma taud! SEALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Suu- ja sõratud! KANALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Linnugripp KANAMUNASID EI VÕI ENAM SÜÜA! ...
Ülesanne: Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks Nimi Rena Fedotov Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas
LAAGERDAMISE OLEMUS Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub: Niiskuse aurustumine, põhjustab tugevama maitse Proteolüüs, mille käigus naturaalsed ensüümid lõhuvad lihaste kiulise sidekoe ning liha pehmeneb Tagada kontroll temperatuuri üle, et aeglustada roiskumisprotsessi Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures
· Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas.
polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad
Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. Võistluspäev Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva ja valgurikastest toiduainetest. Kolm tundi on piisav aeg, et seedida ja omastada süsivesikuterikas einet. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Soovitused toiduainete valimisel Kasuta nahata linnuliha, rasvavaba looma ja sealiha, mune, tuunikala konservi vees mitte õlis ja hoidu praetud kanast ja kalast ning rasvasest sea ja lambalihast ning rasvasest kastmest. Kasuta rasvavaba jogurtit, piima ja hoidu jäätisest, hapukoorest, vahukoorest, täispiimast. Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast. Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest.
· elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, · õli · Kaitse soojuskadude ja · või meh. vigastuste eest, · vorst · Toidu värvuse ja lõhna · sealiha säilitaja, · juust · Vitamiinide transport ja · pähklid omastamine, · jäätis · Ainevahetuse reguleerija Süsivesikud Tähtsus: Leidumine: · organismi põhiliseks · suhkur, karamell, energiaallikaks mesi, küpsised,
Rahvusköögid- Maroko KRISTJAN ORG KK14 Maroko Loode- Aafrikas asuv riik. Väga pika ajalooga. 20. sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Usklikel kaalutlustel välditakse sea...
moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete.
Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt , Tekkind inimgripi , linnugripi ja 2 sea haiguse ühinemisel. Kuidas levib see viirus? Viirus levib inimeselt-inimesele piisknakkuse teel, kas köhimisel, aevastamisel või siis saastunud pindade ja pesemata käte vahendusel. Kui kaua võib uusgripi viirus püsida nakkusohtlikuna näiteks lauapindadel? 24-48 h Millised on haiguse sümtomid (tunnused)? kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu Kas välismaise sealiha söömine võib põhjustada haigestumist seagrippi? Ei Millest koosneb vaktsiin Pademrix. Millise imuunsuse see tekitab? Inantiveeritud gripiviiruste osi h1n1 tüvi. Tekitab aktiivse immuunsuse Kas ka gripi läbipõdemisel tekib immuunsus, kui kaua see võiks kesta? Jah ,aasta või isegi mitu Kuidas vältida nakatumist? pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga.
rasvaühikutele.Need kogused summeeritakse ja saadakse kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes.Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta ( piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas, villatoodang ühe lamba kohta aastas). Põhinäitajate dünaamika.1. Liha kogutoodang sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Juba 1960.a. ületas liha kogutoodang ennesõjaaegse taseme. 1983.a. ületas liha kogutoodang 200 tuhande tonni piiri ja edaspisi oluliselt ei suurenenud.2.Veiseliha kogutoodang sõltub eelkõige veiste arvust. Koos veiste arvu suurenemisega on suurenenud ka veiseliha kogutoodang. Aasatel 1997 -;1999 liha kogutoodang stabiliseerus 19 tuhande tonni tasemel, kuid oli väiksem kui enne sõda.3. Suurim oli sealiha kogutoodang 1987.a. 127,2 tuhat tonni, ületades ennesõjaeelset taset 3,1 korda
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nel...
Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi ühendeid lahaste tsemendi koostises Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest Selleks et saada ööpäevane Mg vajalik kogus oleks vaja süüa päevas: 9 banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 2 kg sealiha http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium www.tervistavstuudio.ee/Magneesium.doc
lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on
Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid, krevetid, merekarbid,vähid. Liha: kasutusel on kõik liha sordid, vähem sealiha Rasvained: Hiina köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad: köögi joogid: Puuviljad: üldmaitset: Piim ja Piimasaadused: Alkoholiga: Kalad ja Klassikalised mereannid: vürtsid: Liha:
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi
Toidupäevik Õpetaja: Dina Aarma Tallinn 2014 Esmaspäev: Hommik-Roheline tee, kodujuust, võileib singi, juustu ja kurgiga Lõuna-Apelsini mahl, kanafilee keedukartuli ja salatiga, tordi lõik Õhtu-Pozarski kotlet ahjukartuli ja salatiga, ananassi mahl, banaan Teisipäev: Hommik-Valge tee, keedumuna, võileib sulatatud juustu ja vorstiga Lõuna- Sealiha tatra ja salatiga, viinamarja mahl Õhtu- Porgandi püreesupp, salat ja rohelie tee, apelsin Kolmapäev: Hommik- Kohvi piimaga, kohupiim Lõuna-Jõhvika mahl, kala riisi ja salatiga, saiake Õhtu- Kanasupp, võileib singi ja juustuga, greibi mahl, kiivi Neljapäev: Hommik- Piim, banaan Lõuna- Kotlett makaronide ja salatiga, tomati mahl Õhtu- salat, granaatõun ja ploomi mahl Reede: Hommik- Kummeli tee, müsli piimaga Lõuna- Kanafilee tatra ja salatiga, multi mahl
Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda Juudid ei tunnista kolmainsuse õpetust Palvetamine on olulisel kohal Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud mütsiga Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki Põhitõed Kümme käsku Tähtis pühitseda uue elu algust Usuvad surnute ülestõusmisse Sealiha ja koorikloomad keelatud Nutumüür - juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama
Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv.
Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis Meie kliimapiirkonnas on soovitav liha tarbimismäär keskmise inimese kohta 64 kg aastas ehk 175 g päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta. Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha. Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha. Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%. 12. Liha morfoloogiline koostis 1. Lihaskude Vöötlihaskude ehk Silelihaskude skeletilihased Südamelihaskude 2
tunnuseks on inimeste kohustused Jumala vastu; otsused, mis koosnevad rituaalsetest seadustest, mis oleksid ühiskonnas tarvitusele võetud ka siis, kui need poleks Jumala poolt määratud. Tulles tagasi käskude juurde, siis nendest kinnipidamisega ütlevad juudid ,,jah" Jumala sihile kasutada Iisraeli oma heastamistegevuse alustamiseks. Juudid ei tarvitse otsida seadustele põhjust. Seadused nagu sealiha söömise keeld, ei vaja äraseletamist, öeldes, et sealiha rikneb soojades maades. Ilma põhjendusetagi on seadused sätestanud armastusekeel, nähtav tunnistamise viis, et Jumal on välja valinud Iisraeli olemaks terve ühiskond, demonstreerides juba ette, mis saab ühel päeval tõeks kõikidele, kui ,,maa saab täis Issanda au tundmist otsekui veed katavad merepõhja." Judaismis tähistavad pühad Jumala päästeplaani juudi ajaloos.
2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused. Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajadus rahuldatakse tegevuse kaudu Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. See on suunatud konkreetsele tegevuse objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele (Motiiviks on eesmärgi
aastal 8. nov) · 16. november taassünni päev · 14.märts emakeelepäev Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
