MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja ...
* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseaja...
Newtoni seadused Karl Erlenheim Eesmärgid · Oskan seletada Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravi...
Kooli nimi Krupp,kursus,klass Oma nimi Vormindamine Referaat Juhendaja Tartu 2009 PUHKUS Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Lapsehoolduspuhkus emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse ...
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjuta...
Newtoni seadused Newtoni I seadus e. inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suur...
Pärilikkus organismide võime säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutage...
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõ...
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustad...
Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08 Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu ...
Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja põõrdvõrdeline massiga. a=F/m Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Termodünaamika I printsiip. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Termodünaamika II printsiip. Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Gravitatsiooniseadus. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaanil...
NATO Asutajariigid 1949 Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island Hiljem liitunud riigid 1952: Kreeka, Türgi 1955: Saksa LV 1982: Hispaania 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari 2004: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia 2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud N...
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puha...
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine. § 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) 1.3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. § 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning v...
Euroopa Liit- EL Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus, mis hõlmab põhiliselt Euroopa riike ning tal on 27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 milj...
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, ...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läh...
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab
Kas tänapäeva Eesti on õigusriik? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Aastal 2010 avaldas Delfi Rahvahääl Rosalie Vee artikli ,,Kas Eesti on õigusriik?". Antud artikkel oli väga teravameelne. Autor tõi välja kõik põhjused, miks Eesti ei ole õigusriik ning kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on
Järk- kruntiajamine. number Järguline Talude liikumisvabaduse päriseksostmise andmine. korra kehtestamine. Vallakohtute loomine. 8.2. Missugused nimetatud seadustest muutsid teie arvates kõige rohkem talupoja elu? Põhjendage oma arvamust. (2 p) Talurahvaseadus : Talude päriseksostmise korra kehtestamine. Põhjendus ; 1) Keegi ei saanud enam neid seda maad ära võtta, nad said ise majandada selle maalapiga mille nad olid välja ostnud või oli neile antud. 2) Neil oli piisavalt õigusi, et seda harida. Nad said pärandada enda maad oma järeltulijatele. XIX . (5 ) 8. 1. , .(2 ) 7-8 2 , 5-6 1 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks
Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka palju seda maastikku, mida peaks samuti hooldama ja kaitsma. Kodanikualgatus ,,Teeme ära
Mõrval oli ka näilisi põhjusi. Üheks selliseks oli soov teha inimkonnale head. Raskolnikov uskus, et elu liigkasuvõtjata, keda ta nimetas lausa kasutuks, oleks teistele parem. Näiliseks põhjuseks võis olla ka vajadus raha järele. Nii halva tervisega ema kui ka üliõpilane ise vajasid raha. Nende põhjuste tõttu teostaski Raskolnikov mõrva. 3) ,,Tõeline valitseja'' on inimene, kes kuulub haruldaste inimeste gruppi. Selline valitseja on iseseisev ja julgeb seadustest üle astuda. Ta kasutab lihtrahvast sõdades toore jõuna, püüeldes oma eesmärkide poole. ,,Tõelisele valitsejale'' pole seatud piire vaatamata juhatamisest süütuid inimesi surma, püstitatakse talle ka ausambaid. Järelikult sellisele valitsejale on kõik lubatud, ka tapmine ja vägivald, sest just tema ideed viivad inimkonda edasi. 4) Katkendi põhiideeks oli asjaolu, et Raskolnikov tappis vanaeide vaid sellel eesmärgil, et veenduda oma ,,erilisuses''
Seadused tagavad toimiva ühiskonna ,,Kärbeste jumal" William Golding Milline oleks ühiskond ilma seadusteta? Kas nii üldse ühiskond toimiks? Ei toimiks, sest ühiskond toimibki peamiselt tänu seadustele, mida peavad täitma kõik inimesed. On pandud paika, mida inimene tohib ja ei tohi teha, peab tegema ning kuidas teatud olukordades käituda. Ühiskonna toimimiseks on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused kui inimene rikub seadust, sõidab üle lubatud kiiruse, ohustab see ka teisi liiklejaid ning võib juhtuda avarii, mille tagajärjed võivad olla kohutavad. Raamat ,,Kärbeste jumal" on ideaalne näide sellest, kui tähtsad on seadused ja nendest kinnipidamine. Ralph oli see, kes saarele sattudes
hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustamise peamine erinevus seisneb selles, et kui Ešnunna seadustes olid hinnad antud hõbedas, kuid mida oli võimalik osta ka vilja eest, siis hetiidi seadustest lugedes on maksustamise hinnaks ainult hõbe. Töö- ja sõiduvahendite üür: Edasi on kindlaks määratud töö- ja sõiduvahendite üürimise ning laenu võtmise tingimused ja ka karistus sellele, kes neid tingimusi rikub või üürile võetud esemega hooletult ümber käib. Palga maksmine: Määrused 7-9 ja 14 puudutavad palga maksmist ja karistust palgalisele, kes ei täida oma kohust. Karistused on seadustes üldse tähtsal kohal ja moodustavad enamuse seaduse punktidest
Õigustehnilised rekvisiidid: Proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik- formaalselt vaadatuna riik, kus riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Formaalsed tunnused Võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine. Võimude lahusus. Riigivõim on üks tervik, mis väljendub eri vormides, mida jaotatakse seadusandlikuks(parlament), täidesaatvaks(valitsus) ja õigusemõistmiseks(kohus). Lahusus seisneb selles,,et: saaksid tegeleda oma tööga; eri võiimudel oleks võimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja piirata
· Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada 6) Kodanikuõiguste kaitse 7) eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest Õigusriigi miinused või ohud: · Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära. · Samas on seadused kohati liiga liberaalsed ning erinevad kelmid saavad neid enda
alguse? Vastaja: “See sai kaitse all ning seaduslikud kodanikel on õigus põhimõtted kehtivad alguse 450 eKr apelleerida kõrgemale veel 21. sajandil? pronksitahvlile seadusandjale.” Vastaja: “Kindlasti! kirja pandud Ka keskajal ja uusajal kaheteistkümne Kui seaduseid lähtutakse Rooma tahvli seadustest. koostatakse, siis kas seadustest, pane mu Võin ennustada, et midagi võetake sõnu tähele!” sajandite jooksul lisatakse sinna arvesse ka? uusi seadusi, mis Vastaja: “Muidugi on vastu võetud võetakse! Seaduste näiteks keisrite kehtestamise puhul poolt.” võetakse arvesse MEELELAHUTUS Leia vastane, keda kabes võita. RISTSÕNA Kõrvale 4. Suur äravoolukanal 6
Mulle nagu kõikidele teistele inimestele kehtivad võrdselt reeglid ja kohustused, millest tuleb kinni pidada, segi kui ei taha. On loomulik, et ma ütlen vastutulevale tuttavale inimesele ,,tere", kuigi ehk tegelikult ei tahaks, see aga on viisakas ja õige. Poes ei tohiks teistest ette trügida, sest see oleks ebaviisakas. Samamoodi ei võta ma ühistranspordiga liigeldes vanema inimese eest kohta ära vaid lasen temal istuda, sest nii on õige. Kinni tuleb pidada seadustest, mis on meile kõigile võrdsed. Vaatamata sellele, et seadustest kinnipidamine võib meie vabadusi piirata, valitseks ilma nendeta meie eludes ilmselt kaos. Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik
Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad. Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised.
teinud , ei mõista sel hetkel et nende suur vabaduse ja sõltumatuse nautimine on nüüdseks läbi ,nüüd tuleb kokku puutuda tagajärgedega ja sel konkreetsel juhul kaasneb sellega tohutu vastutus. Aga mitte ainult noored ei ole need ,kes seda iidset tõde ei mõista. Võtame kas või kurjategijad , need kelmid kasutavad ära igat auku ,mis seadustesse on tekkinud ning pööravad selle oma kasuks. Kui kuskilt kasu lõigata ei saa ,teevad nad näo et ei tea seadustest midagi ning röövivad ja tegelevad siiski kuritegevusega. Kõik tundub toimivat kuni hetkeni , mil varem vaid kaugelt kumav vangla on silme ees. Siis hakkavad mõned neist mõistma ,et nende tegudel on tagajärjed ning sooritatud kuritegude eest tuleb ka vastutada. Kurjategijad võtavad endale voli olla vabad , vabad kõigest ka seadustest. Ning sel juhul on võetud vabadusel ka suur vastutus.
Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega. Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux' parlamendi presidendiks. Hiljem pani ta aga ameti maha ja tegi läbi suure ringreisi, mille jooksul oli tal võimalus tutvuda mitmete Euroopa riikidega ning seal valitsevate olukordadega. Tema poolt avaldatud peateoseks sai ,,Seaduste vaim", mis tõlgiti
Kohustused Laps peab abistama Nõrgemaid Laps peab kinni pidama riigikorrast ja Laps peab käituma seadustest kaasinimestega lugupidavalt Laps peab austama oma vanemaid ja Lapse kohustus kasvatajaid on hoida oma tervist Laps peab täitma koolikohustust Õigused Lapsel on õigus privaatsusele Laste Igal lapsel on
ja ei ei 10 800 0 216 0 2 223 8 361 0 3 564 14 364 ei ja ei 10 800 0 0 2 250 1 796 9 004 0 3 564 14 364 ei ei ei 10 800 0 0 0 2 268 8 532 0 3 564 14 364 Sinised väljad on seadustest tulenevad (muudetavad) konstandid, punane väli on muudetav brutopalk, mustad väljad arvutab kalkulaator Kogumispension ja - töövõtja on liitunud kogumispensioni II sambaga ei - töövõtja pole liitunud kogumispensioni II sambaga Tulumaksuvaba miinimum ja - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi arvestab antud tööandja ei - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi ei arvesta antud tööandja, st. seda teeb mõni teine tööandja Töötuskindlustus
lugemisruumid. Võisid käia ka vaesed. Vaimne pärand - Rooma õigus, riiklik korraldus Rooma õigus- Toimis seaduse alusel, seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid selle kaitse all, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õiguskaevata edasi kõrgemale seaduseandjale (vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile). Rooma riik oli õigusriik. Seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest, järgnevatel sajanditel rahvakoosolekutel ja keisrite poolt vastuvüetud lugematustest seadustest kujunes tohtutu seaduste kogum. Juurdus põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades. Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes selge juriidiline terminoloogia
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos
2. Juhatuse liikme kohustused 2.1 Juhatuse liige osaleb Ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, Ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas äriseadustiku ning Ühingu põhikirjaga ning Ühingu osanike ja juhatuse (edaspidi eraldi või ühiselt: Juhtimisorganid) otsustega kehtestatud tingimustel ja korras. 2.2 Lepingu järgi on Juhatuse liikme ametiülesanneteks äriseadustikust ja teistest seadustest tulenevate juhatuse liikme individuaalsete kohustuste täitmine. 2.3 Juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid Ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtuma oma tegevuses eelkõige seadustest, Ühingu õiguspärastest ja majanduslikest huvidest, vältima kahju tekkimist Ühingule ning aitama kaasa Ühingu kõrge maine säilitamisele klientide, äripartnerite ja avalikkuse silmis. 2
Robert Boyle Koostatud :Sander Lillestik Kaua elas Sündinud 25 jaanuar 1627 Suri aastal 30 detsember 1691 Elas ta 64 aastaseks Sündis Lismoris Iirimaal Kes ta oli? Robert Boyle oli iiri keemik ja füüsik Ta leiutas ühe gaaside seaduse mida kutsutakse Boyle`i-Mariotte`i seadus Lõpetanud on ta Genfi akateemia aastal 1644 Leiutas ka uue viisi teha fosforit ja tegi fosfor hapet Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Boyli seaduse pilt Boylei õhu pumba joonised Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president. Pilt Robert Boylist Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle http://et
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. ...
Meie riigis on palju erinevaid seadusi, inimeste kahjuks ja kasuks. Meid mõjutatakse seadusele kuuletuma. Me kas täidame seadusi ja oleme ausad kodanikud või eirame seadusi ning maksame tehtud vea eest. Lapsevanemad vastutavad oma alaealise lapse eest. Laps sooritab kuriteo, kuid karistada saab hoops lapsehooldaja. Esitatud rahatrahvi peab maksma lapsevanem. Sellisel kujul ei saa inimene olla seaduse ees vaba, vaid on kohustatud kuuletuma seadustest. Alkoholi müük 10-22ni on seadusega kooskõlastatud, kuid ei kohusta meid ostma. Seega oleme oma otsuses vaba. Kui aga võtta tubaka või alkoholi müük noorukitele, kohustab seadus müüki sooritamast, karistuseks on rahatrahv. Valiku teeb abiline, kes on nõus riskima seadusega ning tagajärgedega. Kas inimene, kes on ümbritsetud seadustega võiks olla vaba? Arvan , et ta on vaba tegemast ise otsuseid, kuid vabade otsuste tegemisel peab tagajärgede eest ise vastutama
kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Valitsuse määrustes piiritletakse asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Kuuleme tihti põlastavat repliiki, et ühe või teise seaduse taga on mõne huvirühma mõju. Selle peale tasub küsida, millist ühiskonda me tahame. Kas sellist, kus huvid on, aga need liiguvad althõlma, või sellist, kus lobi ehk oma huvide eest seismine on demokraatliku protsessi üks osa
tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; 2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; 3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED
Tervist austatud koolipere! Taaskord on saabumas see tähtis päev, mil Eesti Vabariik, meie kodumaa, saab aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle...
mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb Ei sõlmita töölepingut Tasu maksab avaliku avalikus töös kuni 8 tundi ega kohaldata töö- töökorraldaja. Tunni- Avalikule tööle 944 päevas ja kuni 25 tundi suhteid reguleerivaid palga alammäär on suunatud nädalas. 1617-aastane töötu seadusi, va seadustest kehtiv töötasu osaleb avalikus töös kuni 7 tulenevad erijuhud alammäär tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas Koolitus võib kesta kuni 1 Tööturukoolitust aasta. Osa võivad võtta töötud tellitakse haridus- ja tööotsijad. Omandatakse või asutuselt, juriidiliselt
Mahtra ja 21.kool Tallinna 21. kooli 9. a ja b klassi õpilased sõidavad Mahtrasse. Buss väljus kell 9.55 kooli eest. Väljasõidu korraldasid meile meie toredad õpetajad. Hommikul peale venekeele tundi ootas meid kooli ees buss, et s6ita mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja v...
reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada. Kindlasti leidub ka salakütte, kes ei hooli jahi seadustest vaid jahivad neid keda tahavad ning see oleks põhimõtteliselt sama teguvus, kui inimene ei reguleeriks loomade arvu, kuna ka nii on võimalik et üks loomaliik saab lihtsalt otsa. Inimene peaks kindlasti hakkama mõtlema rohkem loodusele ja selle hoimisele, kuna siis on ehk võimalik säilitada looduse tasakaal ka järeltulevatele põlvedele. Reio Toom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
