sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides, kus on nii ombudsman kui ka seaduses fikseeritud ametnike nõuandmiskohustus, on ombudsmanid ametnikelt hea halduse huvides nõudnud kodanike ulatuslikumat nõustamist kui seaduses sätestatud, et paremini arvestada kodanike vajadusi (Kuusikko 2001).
kinnituse ehk kohtuotsuse Protsessistaadiumid: 1) In iure: Toimus avalikult mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtuniku 2) Apud iudicem (in iudicio) Eraisikust kohtunik(ud), kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse Legisaktsiooniline protsess (451/450 eKr) Fikseeritud XII tahvli seadustes Kuulus ius civile alla Suuline protsess, aluseks legis actio Protsessivormid: Hagid asja sisuliseks arutamiseks / tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum: Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i; Otsuses tuvastati fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi; Protsessi pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel
kohutuste kollisioon tuleb teha valik?. · Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - ma saan asjadest ise valesti aru. · Kannatanu nõusolek · Oma õiguste teostamisele suunatud tegu · Teenistus- või kutssealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu. Õigusrikkumiste liigid Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Väärteod on KarS-is ja teistes seadustes sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Distsiplinaarsüüteod on teenistus-, töö- või muu õigussuhte kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised (Kiris jt 2012). Juriidiline vastutus
Kõige põhjalikum ja korrektsem dokumentide loetelu oli Eesti Maaülikoolil. Kõik õigusaktidest tulenevad nõuded olid täidetud. Dokument oli korrektne ja mugav lugeda. Ka Tartu Observatooriumi dokumentide loetelu jättis hea mulje, eriti meeldis mulle dokumendi välimus, sellega oli vaeva nähtud. Sisu juures märkasin seda, et juurdepääsupiirangutel oli märgitud küll vastav õigusakt, kuid konkreetset paragrahvi mitte. Muus osas olid kõik nõuded täidetud. Kuigi seadustes on välja toodud ühtsed nõuded, on antud töö kokkuvõttena võimalik öelda, et erinevad organisatsioonid saavad asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu vastavalt oma tahtele ja soovile koostada sellisena, mida saab ka reaalselt kasutada või lihtsalt selleks, et oleks järjekordne paber olemas. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://kool.konguta.ee/pages/files/asjaajamise_kord.pdf 2. http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/Juhised/arhiivihaldus.pdf 3. http://www.aai
· Õiguskindlus Kui sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning õiguse rikkumised on erandlikud. Inimesel peab olema kindlustunne, et seaduse järgimisel ei satu ta teistest halvemasse olukorda. Kui keegi rikub õigust, siis riik peab rakendama sundi ja karistama rikkujaid. Õigus peab olema selge ja tagatud. o Riiklik tagatus Riik määrab kindlaks, millisel viisil tuleb õigusrikkumisele reageerida. Seadustes olevad karistused ja sunnivahendid ning neid kasutada võivad organid. Pannakse paika menetlustoimingute järjekord ehk kes peab, mida tegema (kes kogub tõendeid, kes peab mida tõendama, milline on edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel
A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b
1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid. 1)Subjekti järgi-kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid
- formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1
Latifundiumid orjatööl põhinevad Majanduslikult jõukas. suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. 4. Rooma õigus a. Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser. b. Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes. c. Vabariigiaegsed õigusallikad: · Rahvakoosolekute seadused. · Senati otsused. · Magistraatide korraldused. d. Keisririigi ajal: · Keisri otsused. · Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. 5. Armee a. Püsis koos relva jõul: · Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest
Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis Hädakaitse/Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane kaudse ohu puhul on hädakaitse lubatud vaid juhul. Jõud mida ma hädakaitsel kasutan peab olema proportsioonis meid ähvardava ohuga. Kui meid rünnatakse kätega siis abivahendite kasutamine on siis lubatud
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasuga kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lihtsentsitasu (ca 40 000-500 000 EEK-i). Frantsiisi andja on omakorda kohustatud varustama frantsiisi saajat igakülgse know-how´ga kaubamärgi ja ärisüsteemi kohta (väljaõpe, mentori abi , informatsioon jms). *tegevusluba - isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. *börsile minek - 2. Nimeta kolm erinevat ettevõtlusvormi ja kirjelda neid. (6p) 1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris, mida tänaseks saab edukalt teha digitaalselt läbi ETTEVÕTLUSPORTAALI. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine; füüsilisele isikule lisakaristused- tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või
Rasestumise vältimiseks tuleb kohe pärast aborti hakata kasutama sobivat rasestumisvastast meetodit. • Rasestumisvastaste pillide ja plaastri kasutamist võib alustada abordi toimumise päeval või sellele järgneval päeval. Sel juhul kaitsevad need koheselt uue soovimatu raseduse eest. 9 Abordid Eestis Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast. Eesti seadustes kasutatakse mõiste ‘abort’ asemel mõistet ‘raseduse katkestamine’. Eesti Pereplaneerimise Liidu andemetel katkestatakse Eestis igal tööpäeval ligikaudu 50 rasedust. Siiski on abortide arv aastate jooksul vähenenud.Alates 2000. aastast ületab Eestis sündide arv abortide arvu. Kuni 11. rasedusnädala lõpuni saab rasedust katkestada oma soovil. Haiguste või tervisega seotud probleemide puhul on raseduse katkestamine lubatud kuni 21. rasedusnädala lõpuni.
92 Haldusdokumentide vormistamise põhinõuded). Selline definitsioon saab küll kehtida vaid paberkandjal dokumentide - aga võib-olla veelgi kitsamalt - ainult haldusdokumentide kohta. Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt. Dokumendi ärakiri on selle rekvisiitide ja sisu täpne taasesitus. Vormilt ei tarvitse originaaliga kokku langeda. Riigikogu tarvitab seadustes tavaliselt mõistet ärakiri. AS § 43 lg 1: Isiku õiguste või tehingute tuvastamiseks vajalike arhivaalide olemasolu ja nendes sisalduva teabe vahendamiseks väljastab arhiiv arhiiviteatisi ning ärakirju ja väljavõtteid. Dokumendi originaalkoopia on 1) väljunud dokumendi asutusse jääv originaalallkirjadega ja viisadega teine eksemplar; 2) dokumendi koopia, millel on koopia tõestaja allkiri või pitser; 3) elektroonsel alusel koostatud
neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks. Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2
avaldavad. Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi saamise võimalikkus ja lihtsus, elanikkonnale jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus kõrg-, kesk- ja alamklassi vahel jt. Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Tehnoloogilise faktori alla kuuluvad muutused tehnoloogiate arengutes. Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas, aga ka muutused keskkonnakaitset puudutavates seadustes ja suhtumises keskkonnakaitsesse. Lähikeskkonda iseloomustavad sisenemisbarjäär, ostjate võim, hankijate võim ja konkurents.
täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on ülimusliku juriidilise jõuga õigusaktide (seaduste) vastuvõtmine, millega kehtestatakse kogu riigi ulatuses kehtivaid õigusnorme. Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kogu nende tegevus peab sealjuures toimuma seaduste alusel ja täitmiseks. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku
· Määrus on materiaalselt mõistetavana õigusakt, formaalselt pole ta läbinud seda teed,mis seadus; seega on ta halduse üldakt(täitevõimu õigust loov akt). · Ilma valitsuseta ei saa määrust anda, sest siis muidu on ta õigustühine. · Määrusandluse mahu all võib eristada kolme liiki: 1. iutra legen administratsioon konkatiseerib 2. praetur legen loovad uut õigust 3. contra legen võib muuta juba varasemates seadustes sisalduvaid regulatsioone. Tänapäeval on haruldased ja neil peab olema PS tulenev volitus. · Esimese kaks on ka Eestis. · Delegatsioon ei saa olla generaaldelegatsioon; peab olema alati spetsiaaldelegatsioon et, mis valdkonnas ja kui laias ulatuses. 7. KOV · Otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi. · Tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. · Valdavalt määrused. · Üldkohustuslik otsus.
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida maks oma fiskaalset funktsiooni, seega selline maks tuleks likvideerida. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega ühiskondliku kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud kohustuvad tasuma selle eest vastavalt turvalisuse tasemele. Mida
maakonnast, üks esindaja Madisoni maakonnast, viis esindajat Cape Girardeau' maakonnast, kaks esindajat New Madridi maakonnast, üks esindaja Wayne'i maakonnast ja käesolevas aktis määratletud piiridesse jäävast Lawrence'i maakonna osast. Ülalnimetatud esindajate valimised toimuvad saabuva maikuu esimesel esmaspäeval ja kahel sellele järgneval päeval kõnesoleva territooriumi eri maakondades ning need korraldatakse nimetatud territooriumi üldkogu liikmete valimist reguleerivates seadustes sätestatud korra ja eeskirjade kohaselt; erandiks on eelnimetatud piiridesse jääva Lawrence'i maakonna valimisaruanded, mis esitatakse Wayne'i maakonnale teiste nimetatud territooriumi seaduste alusel. 4. Samuti sätestatakse, et taolise nõuetekohaselt valitud konvendi liikmetel on õigus koguneda nimetatud territooriumi valitsuse asukohas saabuva juuni teisel esmaspäeval ning selliselt kogunenud konvendil on õigus ja voli teha
· iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 1. äriühingud: täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ning osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
need Moosesele, siis nimetatakse neid tänaseni tinglikult Moosese seadusteks. Moosese seadused on Hammurapi seadustekogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum. Seejuures on nad oma olemuselt viimasega üsna lähedased. Küllalt sarnastes looduslikes oludes elavate semiidi rahvaste puhul on see ka mõistetav. Samas võtsid iisraellased tõenäoliselt Mesopotaamia õigusnormidest üht-teist ka üle. Nii kehtis Moosese seadustes Hammurapi koodeksist tuntud silm silma ja hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat patriarhaalsust, mis lubas mehele mitut naist ja küllalt suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõudis ranget monogaamsust. Samas olid Moosese seadused Hammurapi omadest mõneti leebemad ega rõhutanud sama rangelt ühiskonna kihistatust. Seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje,
abiellumise keelust, sigivõimetuks tegemisest, abordist, muulaste õiguste piiramisest, kitsendustest kodakondsuse saamisel, samuti mineviku-kontrolli vajalikkusest kolmanda põlveni välja. (Kirmus.ee PM 31.05.1934). Postimehe refereering: ,,H. Madissoon ja ja A. Lüüs tutvustavad ajakirjandusele Eesti Eugeenika Ja Genealoogia Seltsi poolt välja töötatud ettepanekuid ja seisukohti, mis seltsi arvates on tarvilikud, et neid meie olemasolevates või edaspidi antavates seadustes maksma panna meie rahva heaolu järeltuleva soo tõulise väärtuse huvides." (Kirmus.ee - PM 04.05.1934) 1934 juuni seltsi 5. juuni nõupidamisel, kus oli peateemaks rahvusliku kasvatuse kongressi organiseerimine, leiti et kongressi päevakavas peaksid domineerima eesti rahva bioloogilis- sotsiaalse koostise ja olukorra küsimused. (Kirmus.ee - PM 07.06.1934) 1934 dets - seltsi peakoosolekul võeti vastu rahvusvahelise eugeenika organisatsioonide
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu
Iga normaalselt toimiv ettevõtte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on kasutatud krediidiasutuste, investeerimisfondide, kindlustustegevuse ja kogumispensionite seadustes. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit. Käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad ka erasektori muudes valdkondades (Eestis AS-id). Siseaudiitor vastutab selle eest, et näha ettevõtet ohustavaid riske
keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse. (4) Ametiühingute tegevuse lõpetamine toimub ainult vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. § 16. Töötajate esindamise põhimõtted (1) Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. (2) Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. (3) Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse. (4) Ametiühingu valitud esindajat, kes on tööandja töötaja ja täidab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud valitud esindaja kohustusi (edaspidi ametiühingu usaldusisik), käsitletakse töötajate esindajana töölepingu seaduse tähenduses.
tootjaga; Riiklik tarbijakaitse Tarbijakaitseamet on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (TKS § 17 lg 1). Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on: 1) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle; 2) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks; 3) lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks ametile tarbija õiguste rikkumise kohta esitatud avaldusi ja kaebusi;
sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 23. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Neil on 17 kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2. Reguleerimisobjekti järgi (reguleeritavate suhete iseloomu järgi) liigitatakse õigusnormid harude (riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutide järgi
Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. · Hindamise normatiivsed standardid on kriteeriumid, mida indiviid või ühiskond kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks. · Väärtused määravad inimeste eluviisi nende abil valib inimene oma elu eesmärgid. · Kultuuri ühised väärtused kehastuvad ühiskonna tavades, traditsioonides, seadustes ja moraalinormides. · Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. · Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus · Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav. Hindavaid lauseid iseloomustab uskumine kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine väljendab usku, et miski on nii.
VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust või öelda leping üles 5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes seadustes. Võlausaldaja vastutus enda käitumise eest VÕS § 101 lg 1 annab alused, mida kohustuse rikkumisel kannatanud poolt võib rakendada, kuid kui rikkumine on tingitud tema enda käitumisest, siis nimetatud sätteid kasutada ei saa (VÕS § 101 lg 3). Printsiibis võib kohustuse rikkumisel kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, kuid sellest on ka mitmeid erandeid: kõige olulisemateks on rikkumise vabandatavus ja süü puudumine.
konventsiooni II samba nõuetega. Õigus saada selgitusi - Ametnikud ei ole mitte ainult riigi teenijad, vaid ka kodanike abistajad Asjaolude uurimine reegline asutus omal initsiatiivil Õiguste selgitamine ja arvamuse ärakuulamine Otsuse langetamine Otsuse vormistamine ja teatavaks tegemine Keskkonnaasjades on tüüpiliseks avatud menetlus · Planeeringud · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnalubade menetlus erinevates seadustes on erinev regulatsioon Olulised Riigikohtu kaasused OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. 3-3-1-8-02) Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust läbiv nõue. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse eeskiri (7. mai 2003 3-3-1-31-03) aktiivse informeerimise kohustus. Haldusõigus Juurdepääs õigusemõistmisele Eestis on kolm asjakohast menetlust: 1. Halduskohtumenetlus 2. Õiguskantsleri poolt teotatava järelevalve menetlus 3. Vaidlustamise menetlus haldusorganis
õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud direktori või nõukogu pädevusse. 6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub : - kooli põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine; - kooli tegevuse ja arengusuundade kinnitamine; - kooli õppekava kinnitamine; - kooli eelarve kinnitamine; - õpilase kohamaksumuse, õppemaksu kinnitamine; - kooli direktori määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine; - muudes seadustes, mittetulundusühingu põhikirjas ja kooli põhikirjas näidatud küsimustes otsuste langetamine. Direktor 6.4. Direktor juhib kooli õppe - ja kasvatustegevust ning esindab kooli seaduses sätestatud pädevuse piires, järgides kooli omaniku ja kooli nõukogu seaduslikke korraldusi. 6.5. Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhikirjalise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. 6.6
suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; • 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; • 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
Uurib EL-i insttutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi Püüab leida kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni Korraldab uurimist omal algatusel või kaebuse alusel 9. 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping muutis EL-i õigussüsteemi osaks põhiõiguste harta, mille tõttu inimõiguste kaitse on nüüd EL-i pädevus, kus inimõigusi tõlgendatakse laiemalt kui enamiku riikide põhiseadustes ja seadustes. See on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigus, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Millised õigused on Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgi lastel? Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha. · "kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt" Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks. Diagramme kasutatakse esitluseks. 57. Euroopa maastikukonventsioon: Euroopa rahvad soovivad, et nende territooriume mõjutavates poliitikates ja seadustes võetaks arvesse inimeste ootusi ümbritseva keskkonna kvaliteedi suhtes. Avalikud maastikualased projektid ei tohiks enam olla eksklusiivne uurimisvaldkond või teadlaste ja tehniliste ekspertide monopoolne tegevusala. Inimestele ei meeldi ümberkaudse keskkonna muutused tehnika ja majanduse arengu tõttu, kuhu neid pole kaasatud. Konventsiooni üldeesmärk on julgustada avalikke ametiasutusi tarvitusele võtma
b. Rakendatav algselt teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, hiljem laiemalt c. Võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist. d. 60 päeva möödudes võis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha müüa 2. Legis actio per pignoris capionem a. Tähendas asja pandiks võtmist b. kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või XII tahvli seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvriloomade eest müügihinna nõudmine c. ei olnud nõutav riikliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek FORMULAARPROTSESS Tekkis kuna see oli lihtsam ja kergem, oli ka formaalsem. Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täiteemenetlus actio iudicati abil
. (dispositsioon) vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) · Autoritaarne meetod selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud. Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse: · Seaduse norme riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega · seaduse järgseid norme sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga. Reguleerimis objektide objektide järgi liigitatakse õigus normid õigusharude järgi, ajalise kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus
kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks? Sest üks ja sama moraalinormi väärtushinnang võib olla paljude teiste sotsiaalsete normide eelduseks, aluseks ning mõõdupuuks. Rida moraaliprintsiipe (sh õiglus; egaliteet) on sedavõrd universaalsed, et nad on aluseks ja kriteeriumiks praktiliselt kõigi õigusnormide osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v.a juhud mil nad printsiibinormidena on aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute
menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni 10 Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1
§ 10. Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises
.............. 6 1.2. Altkäemaks ……………………………………………………............... 6 1.2.1. Tähendus üldkeeles ……………………………………............... 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas ……………………………… 10 2
isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine
kasvatamise eest. (7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve vahenditest hüvitamise korra. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 10^1. Alaealised ja puudega töötajad (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. (3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate
tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada
tervele ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks näeb narkomaania ennetamise riiklik strateegia ette raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamise.6 Traditsioonilise kontseptsiooni kohaselt on narkootikumide kontrollimise strateegial kaks haru: pakkumise vähendamine ja nõudluse vähendamine. Peamiselt mõistetakse narkootikumide tarne ehk varustamise vähendamist kui seadustes keeldude jõustamist, samas nõudluse vähenemine hõlmab aga kliinilist kui ka sõltuvuse vastast ravi, samuti ka hulga 1 S. Phelps. World of criminal justice. Vol 1 - USA 2007, lk 243. 2 http://www.riigiteataja.ee/akt/13081833 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13082019 4 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.valitsus.ee/failid/Narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia.pdf 5 M. Paimre
tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõiguse üheks oluliseks printsiibiks on töötajate suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Ka tööõiguse defineerimisel on lähtutud põhimõttest, et tööõigus peab olema töötaja kaitseks loodud eraõiguse eriharu. Üldjuhul ei tohi töötaja ja tööandja kokkulepped olukorda töösuhetes halvemaks muuta võrreldes seadustes ettenähtud tingimustega. Teises osas käsitletakse töölepingut, selle sõlmimist, tunnuseid, kohustuslikke andmeid, lepingupooli, töölepingu tähtaega ja katseaega ning samuti töölepingu lõpetamist ja ülesütlemistingimusi. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Tööõigussuhe tekib töötaja ja tööandja vahel lepingu alusel, pooled võivad vabalt otsustada, kas leping pakutud tingimustel sõlmida või mitte
olema, vastasel korral jäetakse korteriomandite loomise avaldus rahuldamata. 7) Korteriomandite loomine omaniku esitatud avaldusega on reguleeritud eraldi sättes, et selgemalt eristada eri tehinguid. (vt § 8) 8) Sätestatakse korteriühistu pandiõigus § 44. Korteriühistu pandiõigus (11) Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus ). (12) Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. (13) Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. (vt selle kohta ka Vaike Murumets, Korteriühistu pandiõigus korteriomandi- ja korteriühistu loob riik ka nendes kortermajades, kus seda veel loodud ei ole, ühistud. saavad juriidilised isikud olla korteriühistu juhatuse liikmed. jäävad korteri võõrandamisel kommunaalvõlad ostja kanda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
