- korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud - määrama esmaabiandjad ettevõttes, ning korraldama neile väljaõppe - tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas - viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alalislt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi - oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe - tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist
toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses
Artikkli autor tegi järeldusi, et meie seadus on vananenud mitte ainult õigusmõistete kasutamise osas, vaid seal on sätestatud näiteks ka politsei kohustus kontrollida kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist ning õigus kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Sammuti Oliver Kaski arvates on raviasutusse või kainenemisele toimetamine ja joobe tuvastamise kord on valdkonnad, mis praegu teistes seadustes sellisel tasemel reguleeritud ei ole, kuid mida erinevad asutused siiski peavad tegema. Ülesanne 3. […] Õigusteadlased Kalle Merusk ja Raul Narits on samuti väljendanud seisukohta, et “Eesti Pangale seadusandja poolt nimetatud õiguse andmine on problemaatiline, kuna see ei tulene otseselt ega kaudselt põhiseadusest ning määruste adressaatideks on panga suhtes nn kolmandad isikud” 1 Lasse Lehis on seisukohal: “Eesti Pangale põhiseadusega antud funktsiooni
keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel?
4. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje
rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks. On üldise iseloomuga ja reguleerib üldisi suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes. Traditsiooniliselt kuuluvad üldossa järgmised normistikud: 1. halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus,
usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 7.1) korraldama sotsiaalministri poolt kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma
(1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid. (2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist. (3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele tüvevokaali ei lisata. (4) Üldtuntud tähiseid, ametlikke või seadustes sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid võib kasutada eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades. (5) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi. § 21. Seaduseelnõu pealkiri (1) Seaduseelnõu pealkiri väljendab võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses eelnõu reguleerimisala.
Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid Miks on vaja seadusi? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsed normid 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise S o t s ia a ls e d n o r m id
kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Kes on lähedane isik, kas ka elukaaslane? Vt KrMS § 71. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku
Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt loetletud isikuid. 11. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Selleks sätestatakse kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise
kooseluvorme. Vabaabielul on palju plusse ja miinuseid, üheks suureks plussiks on võimalus alati oma abielu registreerida ja muuta seaduslikuks, sest viimane tagaks materiaalse kindlustunde peale kooselu lõppu. Samuti on vabaabielu heaks küljeks ka see, et enne ,,jah" sõna ütlemist, saab niiöelda proovida, kas tulevik oleks ka siis helge, sest paari-kolme aastaga õpitakse üksteist kindlasti paremini tundma ja nähakse ära kõik partneri head ja halvad küljed. Eesti seadustes tunnustatakse vabaabielu vaid väga vähestel juhtudel, kuigi ühiskonnas valitsevad hoiakud tunnustavad nii vabaabielu kui abielu. Abielul põhineva perekonnainstitutsiooni kõrvale on tekkinud alternatiiv registreerimata kooselu ehk vabaabielu näol. Morgani (2004) järgi nõrgeneb abielu institutsioon siis, kui ühiskonnas levib vabaabielu tunnustamine. Samas muutusi pereloomelises käitumises ei saa vaadelda eraldiseisva protsessina, vaid tegemist on kogu ühiskonda mõjutava laiema
Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid Miks on vaja seadusi? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsed normid 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise S o ts ia a ls e d n o r m id
. (dispositsioon) – vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud. Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse: Seaduse norme – riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega seaduse järgseid norme – sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga. Reguleerimis objektide objektide järgi liigitatakse õigus normid õigusharude järgi, ajalise kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus
Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus – kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides
(eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis) 2. sotsiaalpoliitilise mõjuga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus ja tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * kõrvalmõjusid ei tohi olla maksu seadustes nii tugevad, et na selle nähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud tasuvad selle eest. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta.
84 Korduvate ja vahel ka kiirkorras tehtud muudatuste tulemusel on ühinguõigust reguleerivad seadused kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Alati ei ole vaadatud tervikpilti, vaid tehtud on üksikuid muudatusi, jättes muudetavate sätetega tihedas seoses olevad sätted muutmata. Samuti on vahel olnud keeruline EL õigusaktidest tulenevate – teatud juhtudel väga detailsete – nõuete haakuvuse saavutamine meie seadustega. Sellest tulenevalt on seadustes – nii ühe seaduse siseselt kui ka erinevate seaduste vahel – vastuolusid, korduseid, ebaselgust jms. Kohati on kasutatav terminoloogia muutunud ebaühtlaseks ja vastuoluliseks. Probleemiks on ka see, et tihti on muudatused tehtud vaid ühe juriidilise isiku regulatsioonis, jättes teiste juriidiliste isikute liikide regulatsioonides muutmata küsimused, mille erinevaks reguleerimiseks puudub sisuline põhjendus. Samas on
Patriitsid ja plebeid. Patriitsid aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed. Plebeid vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid. Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud. Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse rooma rahvast (populus Romanus). Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia
olles ka tapmist. Lahinguväli koosneb patriootlikest kodanikest, kes on truud oma riigile , kuid tegelikult on nad ju riigi vahendid oma eksistentsi säilitamiseks. Kuidas on õiglane riigil paluda kellegi tapmist enda hüvede nimel? Enamik inimesi on läinud lahingusse vastutahtmist ning pealesurutult, siin jääbki mõismatuks, kas riik peaks olema siis kodanike jaoks või kodanikud riigi jaoks. Sidudes Aristotelese hüvede käsitlemise ja seaduslikkuse, tuleb tihtipeale välja, et seadustes piiratakse teatuid hüvesid inimstele. Näiteks seadusest tulenevalt on orjad kellegi omand ning siit tulenevalt ei kehti orjale seadustest tulenevad kohustused ja õigused. Ori peab alluma vaid omanikult tulnud käsklustele. Näiteks ori saab omanikult loa minna jõe äärde ujuma, siis on see orja jaoks hüve, kuid see on piiritletud. Kui ori näiteks ujumise asemel püüaks kala, siis on ta rikkunud oma omaniku käsku ning saab karistada. Samuti peaks Aristotelese käsitluse
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus...........
pank Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: -Täisühing -Usaldusühing -Osaühing -Aktsiaselts -Tulundusühistu Mittetulundusühing Sihtasutus 10. Tehing. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks t...
Selleks töötati välja uus meetod, kus kullatükkidele kantud geen tulistati taimerakku. Nii sai ühtlasi mädanemiskindla tomati, mardikakindla kartuli ning kahjurikindla maisi. [5] Suurem muundatud taimede levik algas 1996.aastal USA-s, kui turule jõudsid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri- ja maisiliinid ning ka mitmed lillesordid. Sel aastal jõudis Euroopasse esmakordselt geenmuundatud mais. 1998. aastal peatati Euroopas uute GMO- de lubamine, kuni seadustes ei ole kindlalt sätestatud märgistusega, seirega, riskianalüüsiga ja ettevalmistusprintsiipidega seotud küsimused. Sellest ajast saati suhtutakse siinmail 4 muundatud taimedesse palju skeptilisemalt, kui USA-s. Alates 2004. aastast on GMO-de kasvatamine taas lubatud. [1] 1.3. Geneetiliselt muundatud põllukultuur Põllumajanduslikesse kultuuridesse on sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen,
Kontrolli käigus kontrollitakse töötervishoiu ja töötohutuse nõudeid, puhkeaja ja tööaja seaduste täitmist ning peale selle töökoha töökeskkonna seisundit üldse. Selle kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte ning nende suurel hulgal kontrollimisel saab tööinspektsioon teha nende andmete põhjal Eestis statistika. Kui tööinspektsioonile on tulnud mõni teade töötervishoiu ja tööohutuse seadustes ette nähtud nõuete rikkumisest, tööõnnetuse toimumisest, ohtlikust tööst, või tööga seotud haiguse diagnoosimisest siis vaadatakse kitsalt seda valdkonda sihtkontrolli käigus. Uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatuse käigus kontrollitakse seal töökeskkonna vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele . Veel teeb tööinspektsioon järelkontrolle ja siis kontrollitakse ettevõttes varem avastatud rikkumiste parandamist . Tööinspektsiooni ajalugu
peegeldumist monitorilt. [3] Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. [3] 2.4 Treenitus vähendab hädasid Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! [3] Oluline on ka sport. Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna. Iga
Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad.Näited: Lorento Oriento Vulci Üksikkujudest on tuntuimad kapitooliumi emahunt ja kõmenees ehk oraator. Rooma kunst Roomlased on palju üle võtnud kreeka kultuuri: jumalad mütoloogia kirjandus, teater, sport, filosoofia jne Roomlased olid tugevad insenertehnilistes valdkondades, seadustes. sõjaajaloo koostamises. Vana-Itaalia kultuuridel: Terramare, Villanova, etruski kunst, kreeka kunst Roomlased andsid ehituskunsti lubi ja kivide sidumiskunsti Võeti kasutusele võlvid ja kuplid Roomasse tuli teedeehitusse : maksimaalsed ehitusteed, taksitus tuli kas ületada või eemaldada, sõltuvalt kliimast maanteekraavid, iga kindla vahemaa tagant pidi olema puhkevõimalus Akveduktid-Sillad ja samal ajal veejuhtmete kandjad takistuste kohal.
karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse? Halduskohtud (Tallinna, Tartu) ja Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 19. Millisesse kohtu liiki saab esitada kaebuse I astme kohtu otsuse peale? I astme koht otsuse peale saab kaevata edasi II astme kohtusse, st Ringkonnakohtusse.
36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutisoonilistes seadustes. 37. Põhiseadus. Riigiõiguse normid 38. Põhiseaduslikud institutsioonid. Vabariigi President, Õiguskantsler, Eesti Pank, Riigikogu, Riigikontroll, Kohtud 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Põhiõigused materiaalses tähenduses on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida põhiseadus seetõttu säärastena tunnustab. Vabadused on isikute vabadused teostada toiminguid, mis ei ole keelatud seadustega. 40. Haldusõigus
täiskogus arutamiseks) Erikomisjonid(moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks- uurimiskomisjon või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)? Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes. - Erinevate huvide tasakaalustamist, tööd kuluaarides, mille eesmärk on mõjutada saadikuid, nimetatakse lobismiks. - Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle. 6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi TÖÖLEHT!! Seaduseelnõu menetlemine Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik. Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega
Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma kuuluva majanduse suhtes. Iseloomustab autoritaarne meetod. funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne täitmiseks VV õigusaktid on allutatud seadustele. normistik sisaldub seadustes, konstitutsioonilistes seadustes, nagu Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. Vabariigi Valitsuse seaduses, õigusaktides, määrustes. VV annab määrusi (normatiiv- e üldakte) valitsusasutuste Haldusõiguse süsteem ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku Üldosa ja eriosa järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise Avaliku halduse kandjad aluseks olevale seadusesättele
usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest
EL arengud Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu. 1998 Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine. II Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras. anticipatory model precautionary principle Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud): - omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha) - tegevuse asukoha valik - rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat 1998 Wingspreadi avaldus: Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid
väsimise vähendamiseks tuleks püüda vältida valguse peegeldumist monitorilt. [3] Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. [3] 2.4. Treenitus vähendab hädasid Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral 7 pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! [3] Oluline on ka sport. Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna
sest peale saladuse väljarääkimist mõistis Nora, et ta ei taha Helmeriga enam abielus olla, seega nüüd tunnistas Nora Helmerile, et tema arvates ei armasta Helmer teda vaid on armunud mõtesse, et armastab teda. See kiri põhjustas Nora ja Helmeri ainsa tõsise jutuajamise nende abielu jooksul. 6. Kuidas mõistad Nora kodust lahkumist? Tsiteeri tema mõtteid Helmerile. Nora ütleb, et ta saab aru, et on lapsemeelne ega tea maailmast midagi. Ta tunneb end nii religioonis kui seadustes võhikuna ning soovib ise maailma avastada, minnes kodust ära ja õppides, kuidas ise elada oma elu, olenemata sellest, kas tema tunded saavad olla õigustatud või mitte. Kui Torvald vingub Norale, et Nora teda enam ei armasta, ütleb Nora, et see väide vastab tõele. Seejärel selgitab ta, et mõistis, et ta ei armastanud Torvaldit sel õhtul, kui Nora ootas, et Helmer võtab tema võla enda õlule ja ütleb, et on ise selles süüdi -
muud laekumised RE kululiigid- Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja Maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemis- alade finantseerimiseks Seadused sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud Eraldised valla- ja linnaeelarvetesse ning muud seadustes sätestatud eraldised RE-st antavad toetused Assingeeringud riigilaenude tagastamiseks ja riigilaenude intresside tasumiseks ning tasumiseks ning riigigarantidest ja- tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Muud assigneeringud vastavalt seadusele Eraldised Vab, Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks. 61 62
monitorilt. ,,Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. " (Arvuti kirjandus, 2012) 9 5. TREENITUS VÄHENDAB HÄDASID Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. ,,Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! " (Arvuti kirjandus, 2012) Oluline on ka sport. Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna
ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates peredes alkoholiprobleeme, esineb vaimset ja füüsilist vägivalda. Võtmemõiste selliste probleemide lahendamisel on usaldus. Kui usaldus sotsiaaltöötaja vastu kaob, on väga raske inimesi nende isiklikes probleemides aidata. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee koostas sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel. Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös. Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest. Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub ülevaatamisele vähemalt iga nelja aasta järel.
Võrdanalüüs on vahendiks, mille abil saab kehtestada sihtväärtused, prioriteedid ning operatsioonid, mis viivad konkurentsieeliste saavutamisele. Võrdanalüüsi välised tegurid: 1. Kliendid nõuavad pidevalt paremat kvaliteeti, madalamaid hindu, lühemat aega uute toodete kasutuselevõtmiseks 2. Konkurendid püüavad pidevalt ette jõuda ning turgusid enda poole võita 3. Seadusandlus muudatused seadustes esitavad parendamisele üha kõrgemaid nõudmisi. Võrdlusanalüüsi sisemised tegurid: 1. Sihtväärtused nõuavad oma senise parima toimivuse parendamist 2. Tehnoloogia sageli on vajalik protsesse fundamentaalselt muuta, et saada kasu uue tehnoloogia kasutusele võtmisest. 3. Enesehindamise tulemused annavad sobiva võimaluse parimate tavade kohandamise teel kogemusi omandada. Võrdanalüüs võimaldab:
kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses.
sooritusaeg pikem kui standartse-pikkusega instrumendi korral (572.05 vs 618.75 sekundit; p < 0.01). Ülajäseme lihastes oli lühikese intrumendiga töötamise korral töökoormus väiksem kui standartse pikkusega instrumendi korral. Antud uuring tõestas, et ergonoomiliselt on parem selle operatsiooni puhul kasutada manipulatsiooni nurka 40°-60° ja kasutada standartsest lühemat instrumenti. SEADUSANDLUS Arsti tööergonoomiat puudutavad faktorid on sätestatud mitmetes eri seadustes ja määrustes. Eraldi seadusi arstide töötingimuste kohta ei ole, vaid need seadused kehtivad enamike valdkondade töötajatele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (1) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
tagastama tööandjale punktis 6.7 nimetatud lisatasu kogu ulatuses, hüvitama kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju ning tasuma leppetrahvi x kuu keskmise töötasu suuruses summas. Töötasu arvestuse aluseks on töötasu, mis töötaja teenis 6 (kuue) viimase kuu jooksul ettevõttes. 8. Intellektuaalne omand 8.1. Õigus esitada taotlus kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia registreerimiseks ja muud lepingus või seadustes sätestatud töökohustuste täitmise käigus töötaja loodud teose või muu töötulemuse varalised õigused kuuluvad tööandjale. 8.2. Töötajal ei ole õigust kasutada tööandjale kuuluvat või seoses töötaja töökohustustega iseseisvalt loodud intellektuaalset omandit isiklikuks tarbeks või töökohustustega mitte seotud eesmärkidel. 9. Kirjaliku vormi nõue ja lepingu tingimuste eraldatavus 9.1. Lepingu mis tahes muudatus või täiendus kehtib juhul, kui see on kirjalikult
tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut Thutmosis III
sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust ja allub ainult seaduse nõuetele vastavalt ning vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis
Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees Kuritegude menetlemine ja ennetamine 4. Millised on piirivalve kohustused? Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamine korrakaitseseaduses ning muudes seadustes sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega;" 2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle; 3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine; 4) kinnipeetud isikute saatmine; 5) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 6) süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras; 7) karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
viisil vedu toetava või abistava iseloomuga (sealhulgas haruteed ja muud eriotstarbelised teed). Konkurentsiamet a. raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine; b. raudtee-ettevõtjatele tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine. c. seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine); d. konkurentsiolukorra analüüsimine, ettevõtjate nõustamine; e. ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades. Tehnilise järelevalve amet TJA teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
alustalaks ja õigusidee üheks komponendiks. See tähendab seda, et kehtiv õigusnorm peab 2 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused, Kirjastus ILO 2000.a 3 D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997, lk 189-190 4 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 32-33 olema alati kindlas korras vastuvõetud, avalik ja kõigile kättesaadav ning loomulikult ka õigussubjektile arusaadavas keeles vormistatud. XII tahvli seadustes leidub mitmeid karistusõiguslikke norme, nagu näiteks ettevaatamatuse tõttu tapmine, mille eest karistuseks määrati süüdlasele kohustus tapetu omastele anda üks oinas või põhimõte, et teolt tabatud varga võis tappa, juhul kui ta tabati öisel ajal või kui ta end relvaga kaitses. Varguse eest, mis avastati võõras majas tunnistajate juuresolekul, karistati varastatud asja kolmekordse hinna väärtuses. Tänases karistusõiguses on samasugused
kahjustavad alaealiste kõlblust. (5) 5. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 Töötaja Eestis valitseb põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töötaja töötingimused on riigi kontrolli all ning see tähendab, et töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Rääkides õigustest võime veel öelda, et kui riigiteenistujate õigused, kohustused ja soodustused on sätestatud seadustes, siis töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. (4) Töösuhet reguleerivad töölepingu seadus, avaliku teenistuse seadus ja avaliku teenistuse eriseadused. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt oma tööalaseid võimeid kasutada ning tegevusala ja elukutse valida. Töötaja peab aga täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi. See tähendab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud
AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET 6 14 AS ÖKOSIL 6 REGIOONI 7 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR 1. Keskkonnaministeerium 1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. 2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
