Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine: Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem
võreelementide näol. Võreelemendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikkusest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt eristatakse mitmeid kristallivõre tüüpe Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalselebenergiale (aatomite ideaalsele paigutusele). 2. Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3. Kumm ja kummidetailide tootmine. Pilet nr.3 1.Metall mittemetall. Metallid ja sulamid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning
Päikese massiga, moodustades sellest ligikaudu 0,3 protsenti. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kehtivad järgmised väited: • Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. • Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. • Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. • Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema 4 - Päikesesüsteemi kaaslased ja väikekehad.pdf) Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid
Ricardo samastas kapitali tootmisvahenditega ja viis oma seisukoha loogilise lõpuni: ta nägi kapitali kõikjal. Ricardo vastupidiselt Smithile, lähtus antihistoristlikust eeldusest – ürg- ja kapitalistliku ühiskonna erinevuse puudumisest. Ta väitis, et väärtusseaduse toime on ühesugune nii apitalistlikus kui ka ürgühiskonnas. Lõppjärelduseks oligi kinnitus, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. (ibid) Ricardo formuleeris seaduspärasuse, millele vastavalt kaupade vahetusväärtus on võrdeline nende tootmiseks kulutatud töö hulgaga ja pöördvõrdeline tööviljakuse kasvuga (ibid). 7 Ricardo tunnistas kaupade väärtuse allikaks kulutatud tööaja, mõnel juhul ka kaupade harulduse. Tema teeneks oli masinates ja toormes asjastatud töö eristamine inimese elavast tööst. (Kumm, 1998, 27) Väärtust ei määrata mitte ainult otseselt kauba tootmiseks kulutatud
Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. diameeter on suurem kui 48000 km 22. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale, koosn 2 osast- kuu on kõvasti endast suurem 23. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Ligikaudu samas tasapinnas, praktiliselt ringikujulised; raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi; Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 24. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Maalt on halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. 25. Iseloomustage Merkuuri liikumist. pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. Ööpäev
tunnused. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi
poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed voolusuunast olenemata rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Seetõttu on ka meil enamik järsakuid ja paljandeid allavoolu vaadates paremal kaldal. Pärast võõrandamist oli Lasila mõisahoones aastatel 1922-1973 kool ning alates 1986 a on jälle kool. Osa pargi tammesid on Baer´i istutatud, teadlane viibis Lasilas veel 1876. a suvel ja suri Tartus sama aastal 84-aastasena. Tema 100
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2.......................
9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse. 11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib. 17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti. 18
-Sü tsentriks on Päike. Psüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu",kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. 4 esimest planeeti moodustavad M rühma
Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 5.Millise kujuga on planeetide orbiidid, kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Orbiidid on ellipsikujulised. Planeedid liiguvad ovaalsetel (elliptilistel) orbiitidel. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine? Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Merkuur on teiste planeetidega võrreldes väike (väiksem on temast vaid Pluuto). Tema läbimõõt on 4878 km, mis on ligi kolm korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuna Merkuur on Päiksele
struktuur: Siseehituse ehk aatomite paiknevuse järgi jaotuvad kõik ained amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi Põhilised metallide kristallivõred- K8-suhteliselt jäigad materjalid: Fe,Ba,Cr,K K12-Suhteliselt plastsed metallid-kõik väärismetallid: Al(Allumiinium),Cu(Vask),Pb(tina),Au(Kuld),Ag(Hõbe) H12-Ti(Titaanium),Mg(Magneesium),Co(koobalt) Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes
valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt. *Liberalism- selle seisukohalt pole oluline, milline riik saab rohkem kasu, peamine eesmärk on üldise rikkuse kasv. *Maailmasüsteemi teooria- struktuur toimib tänaseni. Soovivad globaalsel turul kontrollimist rõhutades õiglasema tulude jaotamist 12
tema eluajal olemas olema - kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem? Siiski tuleks märkida, et mõnede filosoofiaajaloolased ei omista Platoni "ideed". Platon arendas pidevalt oma "ideede"-teooriat ning lõpuks ta samastas oma "ideed" pütaagorlaste arvudega: "Platoni "ideede" ja pütaagorlaste "arvude" sugulus on silmnähtav. "Ideed" ja "arvud" on asjade kehaliste tüüpide algkujud, samuti selle seaduspärasuse algkujud, millele vastavalt kõik siin maailmas toimub" . Platoni ideaalriik Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina
See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja. Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium: vanasõnad on üldistavad ütlused, kõnekäänud ja fraasid on mitteüldistavad ütlused. Vanasõna on põhimõtteliselt mingi seaduspärasuse, üldkehtiva kausaalse seose formuleering, täpsemalt selle rakendus mingis konkreetses suhtlussituatsioonis: "igaüks ja ka see siin..."; "alati kõikjal nagu ka siin praegu on nii, et..." vmt. Vanasõna kui seaduspärasuse kaudu võime praktilises suhtlemises teha prognoose ja anda seletusi. Näiteks: 1) Räägitakse, et Ants vihub usinalt tööd teha ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- lause
ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti.
tugevam heli tekib. Amplituudi muutmine (heli valjemaks/vaiksemaks) ei oma mingit mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate helivaljusi, kuid nende helispekter sisaldab palju helisagedusi. See tähendab, et heliallika heli pole puhas siinustoon. Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost. Vastavalt kõrva tundlikusele kasutatakse 3 erinevat filtrit: · kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle · kõvera B järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 70 fooni
· Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk. uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö üldistest lõpp või vahetulemustest; eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne. Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. · Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste või lahenduste otsiminehüpoteeside püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus; hüpotees peab olema kontrollitav; hüpotees sõnastatakse ühemõttelise väitena; hüpotees peab omama tagapõhja, lähtuma probleemist. Teadustöö 4. Etapp: · Uurimismetoodika väljatöötamine: Kasutamisotstarbe järgi eristatakse : 1) andmekogumismeetodeid, 2) andmetöötlusmeetodeid, 3) tulemuste tõlgendamise (interpreteerimise) meetodeid
Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus. Neid nimetataks kuubilised tahkkeskendatud, ruumkeskendatud ja hekskonaalsed kristallivõred erineva serva pikkuse ja aatomite arvuga. c
aja korrutisega: Q = I²Rt = IUt = U²t / R 23. 4.3.2. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? Materjalist, ristlõike pindalast ja juhi pikkusest. R = (l / s) 24. 4.3.3. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? Sest juhe omab takistust 25. 4.3.4. Kuidas mõjutab pinge- ja võimsuskadu juhtmetes tarbija elektrilist võimsust? Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL),
Võretasandite identifitseerimiseks kasutatakse kolmest numbrist koosnevat tähist, (hkl) Milleri indekseid, kus h (x-teljel), k (y-teljel), l (z-teljel) on täisarvud või null. Milleri Indeksid kujutavad endast mingi telje (x, y, z) sihis kauguse PÖÖRDVÄÄRTUST, mille juures tahk lõikab vastavat telge elementaarrakus. 31. Millise valemiga kirjeldatakse elektronide difraktsiooni? 32. Mis on elementaarrakk? Kristalses aines paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades kolmemõõtmelise korduva struktuuri. Kõige väiksemat struktuuriühikut selles nimetatakse aine elementaarrakuks. Kõige lihtsam elementaarrakk on kuubi kujuline ja kõige lihtsam kristallvõre on kuubiline võre. 33. Mis on kristalne aine? Kristalses aines paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades kolmemõõtmelise korduva struktuuri. 34. Mis on polükristalne materjal? Polükristall, aine juhuslikult orienteeritud kristalliitide kogum. 35
väiksemaid objekte. Koostis sarnaneb komeedile- jäätükk. Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? V: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Merkuur 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? On ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Merkuuri on Maalt halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa- päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil
Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane: Aristoteles asja või protsessi olemuse väljendus Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust. · Teaduse arengu stimuleerimine. · Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale.
Koosnevad enamjaolt erinevatest gaasidest ja jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub arvatavasti vedelatest mineraalidest ning gaasidest tuum. Samuti iseloomustavad hiidplaneete rõngad ning arvukad kaaslased. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on peaaegu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega, enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Merkuur orbiit piklik ja liikumine orbiidil ebaühtlane (ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas), 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Veenus orbiit praktiliselt ringikujuline, pöörleb väga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam-
käsitamatult keeruka asjaga või et antud vallas lihtsalt napib andekust. Näiteks on arvutu hulk põhikoolide õpilasi kujundanud endas ebateadlikult alaväärsustunde matemaatika suhtes. Toome järgnevalt neli võtet, kuidas arusaamist halvavad kaitsepidurid õppimisel maha võtta. Kui mõni peatükk või tekstiosa on väga raske, lepi sellega, et püüad lugedes kas või midagi endale selgeks teha: näiteks mõne seletuse, seaduspärasuse, väite, elulise näite jm. Ilma heitumata, et hulk loetust jääb kas uute mõistete või keeruka käsitluslaadi tõttu ähmaseks, tee endale siiski mõned olulised asjad klaariks. Keerukas selguseloomine meenutab olukorda, kus püüad pakaselise ilmaga võõra linna bussipeatuses jääkirmas klaasi alt lugeda linnajaoplaani. Tervet kaarti näha pole mingit lootust jääloor varjutab suure osa skeemist. Ent see ei takista sind olulist taibata
lõigus FA ja F1 vahel ja suurim paindemoment on 18kNm ristlõikes C kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem
lõigus FA ja F1 vahel ja suurim paindemoment on 18kNm ristlõikes C kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem
Olulise arendusena tuleb nimetada riigivalve üldist täiustamist. Selleks anti mitmeid funktsioone presidendile., kes oli õigustatud ja kohustatud teostama eriõigusel valvet riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle. Nimetatud funktsioonide paremaks täitmiseks loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning tema ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis. 1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti
Vastastikmõju- Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus . Tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Osaleb vähemalt 2 keha. Jõud on vektor. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newt...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks.
müratasemete juures. · Impulssmüra lühiajaline terav heli. · Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. · Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne · Olmemüra piirväärtus 80 dB(A) · Meetmerakendusväärtus müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A)
Sellest teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti hälbe sõltuvuse ajast: x = A o e -t cos( t + ) (5) kus = o2 - 2 (6) on sumbuva võnkumise sagedus, o omavõnkesagedus, -sumbuvustegur, Ao võnkeamplituud ajahetkel t=0, t+ -võnkumise faas. Avaldis A t = A o e -t (7) Määrab võnkeamplituudi vähenemise seaduspärasuse. Seega võib sumbuvat võnkumist vaadelda harmoonilise võnkumisena, mille amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Amplituudi vähenemise kiirust iseloomustab sumbuvuse logaritmiline dekrement, mida defineeritakse järgmiselt: At = ln (8) A t +T kus T on võnkeperiood.Valemitest (7) ja (8) järgneb: A o e - t
ja praktiliselt ringikujulised. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5 Sisemine Päikesesüsteem Maa-sarnased planeedid ja asteroidid on saanud üldise nimetuse sisemine Päikesesüsteem. Ehituselt on nad põhiliselt erinevatest metallidest ja silikaatidest. Kehad sisemises Päikesesüsteemis on suhteliselt ligidal Päikesele
Diderot teatas, et tavalised inimesed on tegelikud moraalsete ja esteetiliste väärtuste kandjad. Nii aristokraatilises kunstis ta näeb kunstilise tegevuse olemuse moonutuse. 18. Mille poolest on esteetika vaatepunktist oluline Vana-Rooma arhitekt ja teoreetik Vitruvius? Ta peas oluliseks hoone ja inimese kui elava organismi sarnasust, vastanduseks gooti ideoloogiale. Tema meelest olid Universiumi ja inimise arvuliste näitajate ja proportsioonide seaduspärasuse järgimine oluline ehitiste rajamisel. 19. Kuidas käsitleb George Santayana ilutunnet? Millised on esteetilise naudingu põhilised tunnusjooned? S. oma uuringutes ei lähtu kunstiteosest, vaid püüab aru saada, mis on estetiiline kogemus tegelikult. Ilu tunne avaldub väga erinevates aspektides, kuid meie huvi selle kohta on väike - meil ei ole tihti mõelda nende kogemuste üle ja märgata neid. Inimene on nagu loom, kes on
dt dt Sellest teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti hälbe sõltuvuse ajast: x A o e t cos t o2 2 , kus on sumbuva võnkumise sagedus, o – omavõnkesagedus, -sumbuvustegur, Ao –võnkeamplituud ajahetkel t=0, t+ -võnkumise faas. A A o e t Avaldis t määrab võnkeamplituudi vähenemise seaduspärasuse. Seega võib sumbuvat võnkumist vaadelda harmoonilise võnkumisena, mille amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Amplituudi vähenemise kiirust iseloomustab sumbuvuse logaritmiline dekrement, mida At ln defineeritakse järgmiselt: A t T , kus T on võnkeperiood.Valemitest järgneb: A o e t ln T A o e t T
müratasemete juures. Impulssmüra – lühiajaline terav heli. Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne Olmemüra piirväärtus – 80 dB(A) Meetmerakendusväärtus – müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A)
POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või te...
tähtedest, kustunud tähtedest. Päiksesüsteemi kuulub 9 suur planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi ning teadmata kogus meteoorset ainet. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte lihtsalt Päiksese ümber tiirlevat taevakehade kogumine, tugineb korrapärasusele planeetide suurustes ja liikumises. * Planeedid tiirlevad ümber Päikses samas suunas Päikese pöörlemisega. * Orbiidi raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. * Planeetide orbiidid on ligiakudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 11. Loetlege 8 suurt planeeti. Päikses gravitatsiooniväli hoiab planeete koos ja Päikses poolt kiiratud energia hoiab käigus enamus looduses toimuvatest protsessides. Jupiter, Saturn, Maa, Veenus, Uraan, Merkuur, Neptun, Marss. 12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega
muutused ootavad ees erinevates eluaetappides. Töö koostamiseks on tutvutud erinevate materjalidega inimese arengust ning leitud neid kõiki ühendavaid tunnusjooni. Töö koosneb kahest osast. Töö esimene osa defineerib lühidalt inimese arengut. Töö teine osa jaguneb üheteistkümneks alapeatükiks, kus antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest. 2 1. INIMESE ARENG Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui sotsiaalsetest teguritest, mistõttu tuleb inimest käsitleda biopsühhosotsiaalne olevusena.
, lk 272). Intelligentsus suureneb inimese arengus kuni 13. aastani, misjärel aeglustub 18. eluaasta juures. Pärast seda inimese vaimne vanus enam oluliselt ei kasva (Russell & Carter, 2009, lk 7). Intelligentsus arvatakse olevat suhteliselt püsiv omadus. Uurimustes on leitud, et umbes 60%-l lastest muutub intelligentsuse tase 6 ja 18 eluaasta vahel vähem kui 20% (Valk, s.a.1) 1. On leitud ka, et ealised muutused intelligentsuses toimuvad kindla seaduspärasuse järgi ning on eelkõige põhjustatud keskkondlikest teguritest (ibid.). Keskkonna osakaalu intelligenstuse kujunemise juures saab kõige lihtsamini mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes. Uuringute tulemusel on leitud, et keskkonna osakaaluks kogu intelligentsuse muutlikkuses on 5 10% (ibid.). Geenidest tingitud muutlikuust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel, seda saab kõige otsesemalt mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
Mis on sellise praktika põhjuseks? KÜSIMUS Geneetika 9 Mendeli II seaduse kohaselt toimub homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel 2. hübriidpõlvkonnas lahknemine (genotüübid lahknevad vahekorras1:2:1 ja fenotüübid vajekorras 3:1). Millised tingimused peavad olema täidetud, et põllumajandusloomadel 2. hübriidpõlvkonna järglased lahkneksid nimetatud seaduspärasuse järgi? 1 KÜSIMUS Geneetika 10 Põhjendage väidet, et suguliiteliste tunnuste päritavuse selgitamisel omavad vanematest olulisemat tähtsust isaema ja emaisa! KÜSIMUS Geneetika 11 Andke geneetiline seletus järgmistele ristamistulemustele ja määrake P ja F 1 põlvkonna isendite fenotüübid!
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? On ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. VIII MERKUUR 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Merkuuri on Maalt halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
sarnasem komeetide kui planeetide omale. Teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast). Kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 7. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust? Neid näeb taevas ainult hommikul või õhtul. 40-kordse suurendusega pikksilmaga. 8. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Merkuur pöörleb tiirlemisega samas suunas, kuid pöörlemisperiood on 2/3 tiirlemisperioodist; seetõttu on seal päikeseööpäev pikem kui päikeseaasta. 9. Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenuse pöörlemisperiood(234 Maa päeva) on ligikaudu võrdne tiirelmisperioodiga
Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), Planeetide kaaslased Teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto See on süsteem! Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Maa tüüpi planeetide suurused Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid:
- Ei 2. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete koos. Planeedid(v.a Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Planeedid tiirlevad ümber päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi algul neli väikest ja tihedat siis neli suurt väikese tihedusega planeeti. Neli esimest planeeti Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiteri)
Esimestes katsetes uuris ta voolu toimel juhis eraldunud soojushulga sõltuvust juhi takistusest, hiljem aga juhis eraldunud soojushulga sõltuvust voolutugevusest. Joule avaldas oma uurimistöö kokkuvõtte 1843. aastal. 11 Friedrich Emil Lenz vene akadeemik, kes oma töödega kuulub elektriõpetuse rajajate hulka. Ta avastas 1833. aastal reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks. 1835. aastal avastas Lenz seaduspärasuse, kuidas juhi takistus sõltub temperatuurist, ning 1844. aastal voolu soojusliku seaduse. Tema ja Joule'i teineteisest sõltumatut avastust nimetatakse voolu soojusliku toime ehk Joule'i Lenzi seaduseks. Hans Christian Oersted taani füüsik, kes avastas 1820. aastal elektri- ja magnetnähtuste seose. On teada, et avastus tehti juhuslikult. Oma füüsika loengus näitas ta katset juhi soojenemisest voolu toimel. Laual oli ka magnetnõel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
