oma ressursikasutust ja oma ärisüsteeme täpsemalt üle vaatama ja vajadusel ümber kujundama või siis välja vahetama. Esmalt oleks tähtis, et ettevõtjad oleksid kursis igapäevaste tehingute arvu ja olemusega ning nende sobivusega kasutusel oleva majandustarkavaraga. Tarkvaraga seotud probleemid tulevad enim ehk päevakorda suurematel äriühingutel, kus erisuguste tehingute arv on arvestatavalt mahukas. Nagu artikklis oli välja toodud, siis seaduspärasus on sinna suunas, et mida suurem ettevõte ja tehingute arv, seda sõltuvam on vastav äriühing oma majandustarkvarast. Ärisüsteem on suurettevõttes väga määrava tähtsusega, kuna kogu ettevõte toetub sellele, kogu info on tallel antud infosüsteemis ja kogu äriline suhtlus on väga tihedalt seotud läbi tarkvara. Väikeettevõtted on vastupidiselt iseseisvamad ja mobiilsemad, infoliiklus ei ole niivõrd tarkvaralist ressurssi nõudev ning kasutusele on juurutatud pigem
komponent, juhuslik komponent. · Aegrea mudelid: aditiivne mudel, multiplikatiivne mudel (trend, sesoonne komponent, tsükliline komponent, irregulaarne komponent). · Aegridade kompleksanalüüsi korral jaotatakse (lammutatakse) aegrida komponentideks. Kaheks komponendiks: seaduspäraselt ehk süsteemselt ja juhuslikult muutuvaks osaks Seaduspärased muutused: trend, sesoonne, tsüklilised muutused. Juhuslik komponent puudub seaduspärasus. Esineb ebavõrdsete ajavahemike järel. Esineb juhuslike sokkidena. Kompleksanalüüsi korral kui toimub osadeks lammutamine, siis esimesena otsitakse juhuslikku komponenti. · Trend ehk tendents. Lihtsamateks meetoditeks trendi leidmiseks ja kirjeldamiseks on libisevad ja eksponentkeskmised (lisaks aegrea analüütiline silumine). Mugavaks vahendiks trendi esitamiseks on tunnuse trendiväärtuste kirjeldamine funktsioonina ajast
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole aktiivne, siis loendus ei reageeri sisendisse tulevatele impulssidele ja väljundi väärtus on muutumatu. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Loendurit saab nullida ja viia ükskõik millissesse olekusse. Loenduril võib olla paralleellaadimise võimalus. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatavad parameetrid: Loendamise seaduspärasus Moodul võib olla , kus n on järkude arv, kuid mitte alati Kahendloendurite korral, kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas Kas loendur on sünkroonne või asünkroonne Kas loendur on järjestikülekandega või paralleelülekandega Sünkroonsed kahendloendurid Järjestikuülekanne – trigeri sisendi väärtus levib kõikide nooremate järkude kaudu.
metsarohke, sisaldab veekogusid või piirneb rannaga, väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone, sisaldab tuntud vaatamisväärsusi 18. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumuster. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära: • maastikutüüpide arv • maastiku üksuste arv • maastiku üksuste kuju ja suurus • maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastiku mitmekesisuse leviku üldine seaduspärasus ütleb, et mida liigestatum on pinnamood, seda mitmekesisemad on veestik, mullad ja taimekooslused. Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. Maastikumustri jaotus: objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju “koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm
Kordusmeetod: Puhkepaus tagav täieliku puhkuse. Pulss peab langema alla 100 l/min. Täielik taastumine koormusest. Võistlusmeetod: Võistlus Kontrolltreening Treeningu planeerimine: Eesmärgiks on võimalikult otstarbekalt ja efektiivselt viia sportlase töövõime uuele kõrgemale tasemele vajalikuks ajahetkeks. Planeerimise aluseks on võistluskalender ja sportliku vormi arengu seaduspärasus. 3 Sportlik vorm planeerimise seisukohalt: I faas- sportliku vormi saavutamine baastreeningu ja spetsiaaltreeningu abil. II faas- sportliku vormi säilitamine, püütakse hoida saavutatud kõrget taset ja selle alusel püütakse saavutada tippvorm. III faas- sportliku vormi ajutine langus, tingitud vajadusest taastada energiat. Sportliku vormi kujunemine:
Lõikekiirust, mille korral valmisdetailide omahind on vähim, nime tatakse ökonoomseks lõikekiiruseks vök. Sellele lõikekiirusele vastav lõikeriista püsivusaeg on ökonoomne püsivusaeg Tök (vt. tabel). Lõikeriista otstarbekas kasutamine seisneb sellise lõikerežiimi valikus, mille korral lõikeriist peab vastu normile vastava ökonoomse püsivusaja . Tabel Treimise tähtis seaduspärasus : Muutumatu püsivuse korral lõikekii- ruse tõstmiseks või muutumatu lõikekiiruse korral püsivuse tõstmi- seks tuleb suurendada lõikesügavust ja vastavalt vähendada ette- nihet. 19 METALLILÕIKAMISE PÕHILISED SEADUSPÄRASUSED TREIMISEL TERA KULUMINE JA PÜSIVUS Laast kulutab tera esipinnasse lohu sügavusega hγ (vt.joon. a). Edasisel kulumisel lohk suureneb, ulatudes lõpuks lõikeservani, mis tähendab, et serv puruneb
Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist mingist teatud suurusest. Impulsikuju:See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. Impulsi kestvus on ajavahemik impulsi algusest kuni tema lõppemiseni. Pausi kestvus on ajavahemik impulsi lõppemisest
Kõige rohkem osakesi paikneb vahemikus laiusega 1 m/s graafiku maksimumi juures. Temperatuuril 0 ºC oleva hapniku kiiruste jaotuvuse graafiku maksimum asub 337 m/s juures. Vahemikus paikneb 0,22% osakesi. Seda kiirust nimetatakse tõenäolisemaks kiiruseks. Selline seaduspärasus esineb mistahes kohast võetud, mistahes koguses võetud hapniku kohta. Oluline on vaid, et temperatuur on 0 ºC. Osakeste kiiruste jaotus sõltuv ka osakese massist. Seepärast tõingi antud näites ühe gaasi hapniku. Kiiruste jaotus ja temperatuur
gravitatsioonijõudu ning määrata ohtlik ristlõige! Materjal: teras, tihedus = 7800 kg/m3, varda ristlõike Arvutusskeem pindala A = 1 cm2, raskuskiirendus g = 9.81 m/s2: Vertikaalse varda sisejõud muutub raskusjõu toimel sujuvalt nullist vabas otsas kuni suurima väärtuseni kinnituskohas (Joon. 2.10) -- muutuse seaduspärasus A määratakse lõikemeetodiga (eeltingimus: varras peab olema g tasakaalus, s.t. F = 0) 1000 Lahenduskäik:
piirduti maa erinevate sfääride iseloomustamisega. Edaspidi hakati eraldi käsitlema maismaad ja ookeani ühelt poolt ja teiselt poolt käsitleti biosfääris leiduvaid elementaarseid ökosüsteeme. Elusaine tähtsust Maa geoloogilises ajaloos peegeldub Vernadski reegel (aatomite biogeense migratsiooni reegel). Vernadskit loetakse biosfääri uurimisele alusepanijaks. Vernadski reegel, see seaduspärasus, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutumine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused (nt. O2, CO2 ja H2 sisaldus) tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest. Reegel seletab ms. maakoore pindmise kihi ja Maa atmosfääri keemilise koostise erinevuse muude planeetide omadest. Biosfääri areng Biosfääri pikaajaline areng on toimunud kahesuguste jõudude mõju all:
psühholoogiavabalt. Rõhutati nii isiksuse põhiolemuse kui ka individuaalsete variatsioonide olulisust põliskultuuride mõistmisel. Kritiseeriti ka varasemate eksootiliste kultuuride kirjelduste psühholoogilist ebaadekvaatsust. Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 11. Esitage strukturalismi põhiväited ja levinuimad kriitilised argumendid nende vastu; võtke nende suhtes seisukoht. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Kui rääkida millestki piisavalt abstraktsel tasandil, siis ei saa
SOOLSUS SÕLTUB: · Auramisest · Sademete hulgast · Jõgede sissevoolust · Liustike sulamisest c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel. Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma d) Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik:
36 Joonis 3.17. Vaatlejad on vee all ja vaatavad veepinna poole erinevates suundades Mida näevad vaatlejad? Esimene ei näe arvatavasti midagi erilist. Teine vaat- leja võib näha Päikest, aga mitte seal, kus see tegelikult asub. Kolmas vaatleja näeb kivi, mis on veekogu põhjas. Kuidas siis nii? Asi on selles, et õhu ja vee piiril toimub kaks nähtust: osa valgust peegeldub, ülejäänud osa läheb ühest keskkonnast teise. Seejuures kehtib seaduspärasus, et mida järsemalt kiired langevad, seda vähem valgust tagasi peegeldub ja seda rohkem läheb edasi teise keskkonda. Need kaks nähtust esinevad nii valguse levimisel õhust vette kui veest õhku. Kui sa tegid läbi töövihiku praktilise ülesande klaasplaadiga, siis sa juba tead, et ühest läbipaistvast keskkonnast teise minekul valguse levimise suund üldjuhul muutub (ei muutu vaid siis, kui valgus langeb kahe keskkonna piirpinnaga risti). Valguse levimise
mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav. Ta mõõdab eksistentsi empiirilise kogemuse mõistega. Sellist seisukohta filosoofia ajaloos nimetatakse fenomenalismiks. Kogu maailm ei ole muud, kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Tema mõttekäik on teravmeelne. Ta on näidanud, et pole olemas midagi muud peale hingede ja hingede ideede, siis millest muust võib seaduspärasus tulla kui mitte piiritust hingest – Jumalast. Maailma ei ole ju olemas. Hume 1711-1776 Kirjutas oma filosoofilise peateose 26 aastaselt. Tema teose ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Tema enda sõnul „ilmus trükis surnuna sündinult“. 8 aastat hiljem avaldas ta lühema versiooni, mis saigi teatavat tähelepanu kriitika ja pilkamise näol. Teda süüdistati au- ja rahaahnuses. Tema filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Ta usub
Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. 4. Mis on loodusseadus? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt väljendatav, matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus. 5. Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb?
Ülevõtmine võib toimuda kas täielikult (omandatakse kogu ettevõte või äriühingu · Kui ruumid on renditud, siis millised on rendi tingimused ning kas ja millistel osad / aktsiad) või osaliselt. Viimasel juhul on oluline (häälte)osaluse suurus. tingimustel on võimalik rendilepingut uuendada (eriti ettevõtte ostmisel)? Üldine seaduspärasus mida soodsam ost, seda suuremad saneerimiskulud... · Milline on konkurents antud piirkonnas? Ülevõtmise kavandaja teadvustama, mida ta tahab omandada. · Kas olemasolevad töötajad on rahul? Peamised on: · Millised on kasumi suurendamise võimalused?
Keinsistlik lühiajaline kogupakkumise kõver (ASSR) on allpool potentsiaalse tootmismahu taset horisontaalne, sest a. kogunõudlus ja kogupakkumine on tasakaalus b. hinnad ja palgad on lühiajaliselt paindlikud c. ressursside alahõive tingimustes puuduvad surved palkade ja hindade kasvuks d. sõltub lühiajaliselt hindade ja palkade kõikumisest Kiire majanduskasvu tingimustes tarbimine võrreldes säästmisega a. ei muutu b. alati suureneb c. alati väheneb d. siin puudub seaduspärasus - võib nii suureneda kui väheneda Investeeringud SKP arvestuses tähendavad a. avaliku sektori kulutusi teede ehituseks b. indiviidide rahapaigutust väärtpaberitesse c. eraettevõtete poolt tehtavaid tootmisprotsessiga seotud kulutusi d. ettevõtete kasumiosa peale riigimakse ja dividendide väljamakseid Raha funktsioon kui üleüldine ekvivalent tähendab, et a. riikide valuutade nominaal ja reaalne vahetuskuss on ekvivalentsed b
ühesuurused. Õiget pole, häälestus sõltub interpreedist. Helireas nähakse laadi materjaalset kandjat, iga aste laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud helid lähevad neljanda taseme alla). Hierarhia on Lääne muusika seaduspärasus. Eesti regilaulus võib helirida koosneda vaid 3-4st noodist. Vaid üks tugiheli, funktsionaased suhted nõrgemad. 6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus. Näiteid kuulmisparadoksidest: lõpmatult tõusva või laskuva kõrgusega helid; helid,
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
(taimtoidulised loomad) tarbijad toiduks. Seda kasutatakse uute, oma keha talitlemiseks vajalike ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Ükski troofiline tase ei suuda aga kogu toidus olevat ainet muuta ega ka kogu toidus olevat energiat ära kasutada. Kui näiteks väikesed kalad on ära söönud 600 kg noorkalu, siis kasvab nende biomass ligikaudu 60 kg. Kui röövkala (haug) sööb ära 60 kg väikesi kalu, siis kasvab tema biomass 6 kg. Samasugune aine edasikandumise seaduspärasus on kõigis toiduahelates. Reegel: Iga järgneva troofilise taseme biomass on umbes 10% eelneva troofilise taseme biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökloogilise püramiidi reegliks Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi ülekandega ühelt tasemelt teisele. Toidus olevast energiast hajub suur osa soojusena ning kindel hulk kasutatakse elutegevusprotsessis. Organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast
ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 4. Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 · Tabel iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust · Tp kasvab, on max l=8 · Sisendi keskmine produkt (avarage) · AP=TP/L · Sisendi piirprodukt(marginal) · MP=TP muutus/ L muutus · Joonis. Kogu; keskmine ja piirprodukt · Algul töötajate arv kasvab MP kasvab,max on 3-4 töötajaga, hakkab vähenema · AP ja MP vahel on kindel seaduspärasus MP ja AP vaheline sõltuvus · Kui mp>ap, siis ap kasvab · Kui mp> 0, siis Tp kasvab · Kui Mp=0, siis tp max · Kui mp<0 siis tp väheneb · Kui mp< ap siis ap väheneb · Kui mp=ap siis ap on max Kui minul on juurdetulev hinne suurem kui juurdetulevate hinnete keskmine siis ta hakkab seda tõstma kusagil on nad võrdsed, kui juurdetulev on väiksem kui keskmine siis a hakkab neid allaviima 3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus
Need teooriad on suhteliselt noored (esimene formuleeriti 1931. a.) ja vähe tuntud ning käivad eelkõige jaekaubandusettevõtete kohta. Kaubandusettevõtte vormide arengu teooriate hulgas võib uurimissügavuse alusel eristada tähtsamaid ja vähemtähtsamaid teooriaid ja kontseptsioone. Siikohal käsitleme lähemalt kaht teooriat - väljatõrjumis- ja turutühiku-teooriat ning kaht kontseptsiooni - polariseerumiskontseptsiooni ja dialektilist protsessi. Esimestena formuleeriti arengu seaduspärasus, mida nimetati jaekaubandusrattaks (vt. joonis 11) ja mille üldnimetuseks sobib väljatõrjumisteooria. Ilmumine Uus jaekaupmees ilmub turule kaupade madalate hindadega, madalate kasu- mitega ja piiratud sortimen- diga
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
RNA jaotumine: - Informatsiooni RNA (mRNA) – toob geneetilise info valgu struktuuri kohta rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees). - Transpordi RNA (tRNA) – ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. Toob selleks kohale „õiged“ aminohapped ja lülitab need sünteesiva valgu ahelasse. - Ribosoomi RNA (rRNA) – on ribosoomi ehitusmaterjal ja osaleb valgusünteesil Pärilikkus – looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased ehituselt ja talitluselt oma vanematele. Pärilikkuse kandjad on rakutuumas paiknevad kromosoomid. Fenotüüp – ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüübis oleva info avaldumine mõjutatuna keskkonnast. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Genotüüp – ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sellest sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine.
Kasvu seaduspärasusi on uurinud paljude maade teadlased. Vene teadlane Tsirvinski lähtus oma uurimusel sellest, et luude kasv väljendab ühtlasi ka kehaosade kasvu. Ta uuris mäletsejaliste skeleti kasvu normaalsetes söötmistingimustes ning leidis, et luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Lammaste luude kasvukoefitsiendid lootejärgsel perioodil arvutas ta järgmise valemi alusel Kasvukoefitsent, k=täiskasvanu luude mass/sünnijärgse looma luude mass I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganid. Eelnimetatud teadlased uurisid lammaste organite ja luude organite kasvu nõrgal ja tugeval söötmisel nii looteperioodil kui ka lootejärgsel perioodil. Leiti, et tiine ute puuduliku söötmise korral olid
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaan...
tähendus tuleneb lekseemide valge ja auto süntagmaatilisest tähendusest. Samal ajal on valge paradigmaatilises seoses lekseemidega must, punane, sinine ... ja auto lekseemidega buss, rong, tramm... Kui sõnadel on sarnased paradigmaatilised omadused, võivad nad ka lausungis täita samu positsioone. See aga ei tähenda, et neid saaks suhtluses üksteisega vabalt asendada.Süntagmaatilise kasutuse puhul on otsustava tähtsusega leksikaalsete omaduste kogum. Tuumsõnavara kohta kehtib seaduspärasus, et paradigmaatiliselt seotud üksustel on ka süntagmaatiliselt sarnased omadused, s.t need esinevad sarnastes kontekstides. Verbidele on omane semantiline tunnus TEGEVUS. Nt niitma on sihiline verb, mis tähistab suunatud tegevust. Seepärast võib see seonduda isikutega (agendid) ja vahenditega (instrumendid). See tegevus on suunatud heina, vilja, ent ka villa jm tähenduselt sarnaste substantiividega tähistatud olemite lõikamisele. Tüüpilised instrumendid on vikat, sirp, niiduk, kombain
tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa. 22. Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 23. Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. Vastuargumendid: a. Ta jagab maailma 7ks tsivilisatsiooniks. Kuid mille alusel? Ta on jätnud eraldi Jaapani, mis seisab eraldi Kaug- Ida tsivilisatsioonist, mille keskmes on Hiina.
40. Kuivõrd saab põhjavee liikumist ennustada eri tüüpi pinnases ja kivimites? Q/A = -Kh/l , poorsus K väärtused ühikud m/päevas võvad eristada kuni 10-13 suurus järgu Sõltub koefitsientsit K, sõltub poorsusest Mõjub kiirendus ja aeglustus. Aeglustumine võib olla põhjendatud saaste aine reageerib ümbriskivimiga või toimub adsorptsioon; orgaanilised ained ka lagunevad. 41. Orgaaniliste ainete reostuse leviku üldine seaduspärasus põhjavees Kui põhjavesi on raskemate orgaaniliste ainetega saastanud siis on võimatu valja pumpata seda aboluutselt puhta. Veest raskemad org ained: lahustunud osa järgib põjavee liikmise suunda, lahustamata osa on veest raskem ja ta järgib nende geoloogiliste kihtide suunda kuhu polle ned kihid on kaaldus. Kui mingisuguses moreeni või savikihises on lõhesid siis ta saab tungida sügavamale.
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
jagunema. Lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas, moodustub kobarloode. Kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt. Loote arend II: Embrüo takud paigutuvad ümber ja moodustub blastotsüst. Blastotsüst koosneb pherakulisest seinast ja tihedast rakukobarast. Rakukobarast moodustub loode. Üherakulisest seinast moodustuvad lootekestad. Kui loode kinnitud emaka seinale, kasvavad väilmine lootekest ja emaka limaskest kokku ja moodustub platsenta. Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Genoom - liigiomastes kromosoomides sisalduv geneetiline materjal, st liigiomane kromosoomide komplekt. Kromosoomides asuvad geenid. Üks geen võib osaleda mitme tunnuse määramisel. Mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Pärlikud tunnused avalduvad paljude valkude koostoime tulemusena. Kui valgud ei täida oma funktsioone, on tagajärjeks tervisehäired ja surm. Genotüüp - isendi geenide kogum
dimensioonide tasemel, telje-kodeerimisel ‘erandlikud näited’ (‘discriminating sampling’) eesmärgiga kinnitada põhilised teemad ja hüljata väheolulisi kategooriad selektiivkodeerimisel. Teooria loomine Tervet uurimust läbiv protsess Liikumine konkreetsest abstraktse poole Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod). Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus, mis kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine) Hästi tehtud PT uurimus peab silmas järgmisi küsimusi Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus. 14 Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud? Mis olid need sündmused, tegusid, jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid? Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on?
kattuvad, siis nisid lahknevad. Selline mehhanism võimaldab vältida konkurentsi. MINU VASTUS: Ökoloogiline niss- selliste keskkonnaparameetrite väärtuste kogum, kus miski liik (või ka isend) edukalt eksisteerida saab. Gause reegel (principle of competitive exclusion) väidab, et mitme liigi stabiilne kooseksisteerimine pole täielikult kattuvate nisside puhul võimalik (T.Tammaru). Gause reegel ehk konkurentse väljatõrjumise reegel. Seaduspärasus, mille kohaselt 2 konkurentset liiki, millel on sama niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Üks tõrjub paratamatult teise välja. Gause katse: kasvatas kolme erinevat liiki kingloomi akvaariumis. Üksi kasvades olid kõikide populatsioonide tihedused kõrged. Kui II esimest liiki koos elasid, siis üks suri välja. Järgmises katses pandi kokku I ja III liik- mõlemad jäid ellu, ainult et madalamal tasemel. Hiljem tuli välja, et kaks esimest liiki toitusid samas veekihis, aga
Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka Impulsi kestvus on ajavahemik impulsi algusest kuni tema lõppemiseni
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
· preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika; · loogika kui vahend (teadus, filosoofia vms), mis uurib mõtlemise fundamentaalseid aspekte. (Mis on mõtlemine, seda uurib veel mitmeid teadusi, nt psühholoogia.) Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda teostatakse peamiselt kõne (sõnade) abil. Kõne objektiks on sageli tegelikkus, kuid selleks võivad olla ka sõnad või mõisteid
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist.
on klorofüll a. Tänu mitmesugusele pigmentide sisaldusele on vetikarühmad kohastunud eluks erinevas sügavuses, erinevates valgustingimustes. Reeglina kasvavad madalas vees rohevetikad ning õistaimed, sügavamal pruun- ja kõige sügavamaid nõrga valgusega alasid asustavad 3 punavetikad. Need üleminekud pole järsud, paljud liigid kalduvad sellest tugevasti kõrvale, kuid üldine seaduspärasus on siiski selgesti täheldatav. Teeme selgeks erinevate vetikarühmade pigmendid. Makrofütobentose meredes moodustavad 3 suurt vetikarühma: punavetikad, pruunvetikad, rohevetikad. Neil kõigil on klorofüll a ja karotiinid. Lisaks sisaldavad nad nn. abistavaid või täiendavaid pigmente, mis kehvades valgustingimustes neelavad sügavamale ulatuvat lühilainelist rohelist ja sinist spektri osa ja kannavad selle üle klorofüllile a, muutes selle aktiivseks ja võimaldades
Tuumaümbrise struktuur on tagatud intermediaarsete filamentide poolt, mis paiknevad sisemise membraani karüoplasma poolsel küljel (nn tuuma lamiinid). Tuuma välismembraani ümber paikneb vähem korrapärane filamentide võrgustik. DNA struktuur tuumas ja kromosoomide ehitus Genoomi suurus DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (C väärtus) on 107- 1011bp. Inimese genoom on keskmise suurusega 3x109bp. Kuigi tavaliselt kompleksemate organismide genoom on suurem, see seaduspärasus alati ei kehti. Näiteks kahepaiksete genoom on ~50x suurem kui inimesel. Seda nim C-paradoksiks. Geen on defineeritud kui DNA (viirustes ka RNA) nukleotiidide järjestus mis on vajalik funktsionaalse valgu sünteesimiseks. Koosneb mitte ainult kodeerivatest piirkondadest vaid ka regulaatorpiirkondadest, mis võivad kodeerivast osast kaugel paikneda ja samuti pre- mRNA protsessingut võimaldavatest piirkondadest. Esinevad ka geenid, mis ei kodeeri valku, näiteks tRNA, rRNA geenid.
Mõistus, avaldudes maailmaajaloos, on maailmamõistus. Mõisted maailmavaim ja maailmamõistus ei ole Hegeli jaoks identsed. Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus kujutab endast ajaloolist seaduspärasust (ajalugu tema loogika aspektist). Seega võib öelda, et maailmavaimu atribuut (lahutamatu omadus, tunnus) on mõistus. See ongi maailmamõistus. Ajaloo mõistuspärasus avaldub kahel kujul. Esiteks: mõistuspärasus kui objektiivne (s.o inimese tahtest sõltumatu) seaduspärasus. Teiseks: mõistuspärasus kui sihipärasus. Ajalugu ei ole juhuslike sündmuste kogum, vaid on allutatud lisaks seadustele ka ettenägemisele. Ajalooline progress ja vabadus Hegel rõhutab, et ajalugu teostub vaimses sfääris. Ka loodus mängib siin mingit rolli, kuid substantsiaalseks (alustpanevaks) on siiski vaim ja tema areng. Vaimu olemus on vabadus, kuid oma arenguastmetel teadvustab vaim oma olemust erinevalt. Ka vabaduse (oma olemuse) tunnetamine on protsess, see ei toimu korrapealt
riikide ühenduste konkurentsialase järelvalve asutustega. Konkurentsiamet osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelvalve ja kohapealse kontrolli teostamisel. 17. Turu struktuuri hindamine. Koondumiskontroll. Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtete suuruse, toodete diferentseerituse taseme ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents. Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked14 ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma, näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest või koguni lahkuma turult. Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on
lainepikkused. CI klorofülliindeks töötab klorofülli määramiseks paremini kui NDVI, sest lainepikkus 705 asub klasirifülli neeldumisriba servas. 705 ei ole siiski veel cl neeldumispõhi (nm), see on midagi 670 nm. See on hea väga suurte klorofüllisisalduse puhul. Punane cl neeldumisriba serv nihkub ja suureneb mõõtmisala. WI vee sisalduse indeks. Esimene R(860nm) on vee neeldumisribast väljas, teine R(1240nm) on sees. LAI ja NDVI suhe: Üldine seaduspärasus on see, et mida suurem LAI, seda suurem NDVI. Eesti tingimustes on üsna tavaline, et LAI on suurem kui 3 ja st kaotab NDVI tundlikkuse LAI suhtes, toimub indeksi küllastumine. Fotokeemiline indeks PRI saab kasutada nt taimkatte stressi mõõtmiseks. PRI = (R531 R570)/(R531+ R570) fotokeemiline indeks nn ksantofülli tsükli pigmentide hulga määramiseks taimelehes, mis seotud üleliigsest energiast vabanemisega, nt stressi tingimustes, kus toimub nn roheline nihe
Heuristikud ja otsuse ratsionaalsus Ratsionaalsus on: Sotsiaalne vorm; Otsustamise protsessi omadus; Langetatud otsuse omadus. Kaks vaadet heuristikute ratsionaalsusele Kammitsetud ratsionaalsus Ökoloogiline ratsionaalsus Inimeste ratsionaalsus on alati piiratud kasutatava Heuristikus on talletunud mingi informatsiooni, aja ja kognitiivsete ressursside keskkonna seaduspärasus nappuse poolt Heuristikud aitavad ressursse säästa, Sobivas keskkonnas on heuristik kuid alati täpsuse arvelt igati ratsionaalne Heuristik ei garanteeri ratsionaalset otsust, kuid on sobivale ülesandele rakendades väga töökindel. Otsuse langetamisel tuginetakse sagely varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele. Heuristikute ratsionaalsus sõltub keskkonnast
ühine ja mis saadud virtuaalselt ühiseellaselt 80.Ränded - Rändeprotsessis evolutsioneerus musta nahavärvusega isendite väljaränne Ida- Aafrikast Aasja ja Euroopa suundadesse - Rändeprotsessis evolutsioneerus must nahavärvus kollaseks ja tagasi valgeks 81.Populatsioonid Alleelisagedused tasakaalulises populatsioonis - Hardy-Weinbergi seadus – matemaatiline seaduspärasus mis võimaldab määrata populatsioonis juhuslike ristamiste korral genotüüpide sagedusi lähtuvalt olemasolevatest alleelisagedustest - Geneetiline konsultatsioon Mittetasakaaluline populatsioon - Geograafiline isolatsioon - Migratsioon ja ühendpopulatsioon - Ühiseellane Evolutsioonigeneetika - Geenide muutused - Tunnuste muutlikkus - Geeni- ja alleelisagedus 82.Looduslik valik
M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2 m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse. Käivitamisel läheb loendur juhuslikku olekusse. Seda on võimalik muuta sisendiga R, mis võimaldab viia loenduri mingisse kindlasse olekusse (ka algolekusse). Paralleel- ja järjestiklaadimisega loendur. Loenduri omadused: - Loendamise seaduspärasus (kindel järjekord) - Moodul võib olla 2n (n – järkude arv) või väiksem - Kahendloendurite korral loetakse + või - suunas - Loendur on sünkroonne või asünkroonne - Järjestik- või paralleelülekandega 6 Sünkroonsed kahendloendurid Igale loenduri järgule vastav üks triger. Suure järgulisuse korral pole otstarbekas kasutada
Küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras. On individuaalne intelligentsustest, kus testimine toimub testija ja testitava osalusel. Testimine nõuab palju aega ja on kulukas. Raveni progresseeruvate maatriksite test – sellega saab mõõta ruumilist kujutlusvõimet. Testitaval lastakse kahes näidiskujundite reas esinevast seaduspärasusest lähtudes identifitseerida kolmanda rea viimane komponent nii, et ka selles ilmneks vastav seaduspärasus. 3) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele antud vastused loetakse kas õigeks või vääraks ning omistatud punktid summeeritakse kas alatestide või terve testi ulatuses. Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava vanusgrupo valimi keskmisele omastatakse väärtus 100 ja standardhälbeks võetakse 15 punkti.
10. Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Hulgad 1. Millest hulk koosneb? Hulgaelementidest 2. Kuidas hulka tavaliselt tähistatakse? Hulka tähistatakse suurtähtedega: A,B,C jne. 3. Millised hulga esitusviisid on olemas? Elementide täielik loetelu loogsulgude vahel: {a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü} või {a e i o u õ ä ö ü} (koma võib ära jätta, kui element esitub üksiku tähemärgina) Osaline loetelu, mis esitab regulaarset äratuntavat seaduspärasus: {0,1,2,3,...} või {0,2,4,...,10} Avaldise kaudu, mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks: {x | x mod 2 = 0} või {a | a on algarv} 4. Millal on hulgad teineteisega võrsed? Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest. 5. Kui palju (mitu tk.) võib ühte hulgaelementi hulgas sisalduda? Iga elementi on hulgas üks kord. 6. Milliste sümbolitega esitatakse elemendi kuulumist või mittekuulumist hulka? Elemendi e kuulumine hulka A tähistatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
