Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st
(500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t
ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes
Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. 13.Valguse peegeldumisseadus. Valguse peegeldumisseadus: peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. 14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis? Valguse kiirus vaakumis on 300 000 km / s 15.Mis määrab keskkonna optilise tihenduse? Keskkonna optilise tihedus tekib valguse kiirusest antud aines. Mida väiksem On valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 16.Valguse murdumise seaduspärasus. Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused: - Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus?
O=C=O Hapniku aatomitel on negatiivsed osalaengud, süsinikul positiivne. Kuna sidemed on aga ühel sirgel, siis ei ole konkreetset molekuliosa, kuhu oleks koondunud positiivsus ja negatiivsus molekul on mittepolaarne. Sarnane on tetraklorometaan CCl4, kus igal kloori aatomil on küll negatiivne osalaeng, aga et kõik kloori aatomid on süsinikust suunatud tetraeedri tippudesse sümmeetriliselt, siis taas ei ole tegemist polaarse ainega. Kehtib seaduspärasus: sarnane lahustab sarnast. See tähendab, et polaarsetes lahustites (nt vees) lahustuvad hästi polaarsed ained ja halvasti mittepolaarsed. Näiteks tugevalt polaarne HCl lahustub vees suurepäraselt, mittepolaarne süsihappegaas aga päris kehvasti! VI. Iooniline side Iooniline side on nö kovalentse sideme piirjuht puhast ioonilist sidet ei ole tegelikult olemas... Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (>1,9), st on tegemist tugeva metalli ja tugeva
valetajad, tüssajad, tagarääkijad, eneseupitajad, laenatud hiilguses elajad, maskeerijad, kommete kattevarjud, näitlejad teiste ja iseenda ees jne ja miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne väljamõeldud(!) tõe püüdlus üldse aset võiks leida... Ehk teisisõnu väljamõeldud vale on halb, kuid väljamõeldud tõde justkui ei oleks? Eks inimesed otsustavad oma subjektiivsuse järgi. ,,Kogu seaduspärasus, mis tähistaeva liikumises ja keemilises protsessis meile nii väga muljet avaldab, langeb põhilises kokku nendesamade omadustega, mille me ise asjadele külge poogime, et me sellega endale muljet võiksime avaldada." Miski on vale, kui keegi meile valetab. Kuid otsemaid on miski tõde, kui me selle enestele ise välja mõtleme. ,,Seda metafooride loomise tungi, seda inimese põhilist tungi, mida silmapilgukski temast maha arvata ei saa, sest siis arvataks sellega maha inimene
• Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures. Peamine produtsent meres on fütoplankton, mis on energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE! Looded maailmameres’ Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti) - Soolsust mõjutab – mere vanus, ühendus ookeaniga, jõgede suubumine, sademete hulga ja auramise vahekord - Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu ja elustikku Hoovused - Ühesuguste omadustega veehulk - Soojad ja külmad - Liikumise seaduspärasus – põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tekkepõhjused: - Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – triivhoovused - Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale – äravooluhoovus - Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel – tihedushoovus - Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani –
viljastumisvõimetut polotsüüti. -) 3. rasedunädalal arenevad närvisüsteem, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõppeb sabaja moodustisega. -) 9. rasedusnädalal saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmas, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad. Loote sugu on võimalik eristada. -) Hiirte/Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. -) Inimese gameet on haploidse kromosoomistikuga. -) Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse organiseerituse tasemetel (organismi tasemel on seotud pärilikkusega, kuid oleneb ka keskkonnatingimustest). -) Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausliks. -) Seemneraku arengut nimetatkase ja munaraku arengut. -) Eostega paljunemine on mittesuguline paljunemine. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehavälisel viljastumisel võrreldes kehasisese viljastumisega? (2p)
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht
· Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid. - Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. · Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. - Ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad. - Otsene ja moondeline. - Omandatakse uusi sise- ja välisehituse tunnuseid, kohanetakse kk-ga.
mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta. Sunni puudumine, vabadus millestki, sund ja vabadus vastandid, inimese
Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Eestis on praegu umbes 2 500 Parkinsoni haigust põdevat patsienti, kellest 90% on vanemad kui 60. Samas on täheldatav seaduspärasus, et mida nooremas eas haigestutakse, seda raskemaks haigus kujuneb. Seni on maailma noorim Parkinsoni tõppe haigestunu 17-aastane, Eesti noorim patsient on 34-a. Epidemioloogilisi uuringuid tehes selgus, et 2/3 haigetest moodustavad naised. See ei tähenda siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse
vabalt kukerpallitada ja võtab enamasti normaalse asendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40 45...55 cm, 2,7...5 kg Normaalne sünnitusaeg 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses embrüogeneesis läbitakse liigi eellaste embrüonaalse arengu etappe. Selle järgi võib vaadelda evolutsiooni arengut. 17.DNA ja geen ja kromosoom DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Kromosoom DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 18
Eelnevalt kokku võttes sõnastame pakkumise olemuse. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmesugustest teguritest. Olgu nimetatud peamised: · Kauba hind · Tootmis-ja müügikulud · Hinnangud tuleviku suhtes Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Seega on pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. TURG. NÕUDLUS. TURG. Turg on paik, kus kohtuvad kaupade ja teenuste tootjad ning tarbijad. Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi. See on turg paikses tähenduses. Teiseks vaadeldakse majandusteoorias turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika
.................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11
lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust. sealhulgas ka inimestel. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide Anaeroobne glükolüüs (käärimine) Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu piimhape või etanool. etappe. Anafaas päristuumse raku jagunemise (mitoosi
Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng menopaus- ovolatsiooni lakkamine
Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli inimese elueesmärk Maal ületada mateeria piir, keelduda igaveseks kõigest, mis oli seotud võimupõhimõtetega ja seeläbi saavutada ühendus armastuse põhimõtetega. Teine mõte oli, et inimese eesmärk peaks olema mateeria lunastamine või tagasiküsimine, hingestamine ja muutmine. See õpetus viis katarid vastuollu katolikukirikuga mateeria loomise üle,
harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset. Nende kahe ülesande tõttu ei saa olla riigi võim piiramatu ja peab jagunema seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu e. föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni. Inimese subjektiivne maailm on selle järgi loodusväline olemine, füüsikalises maailmas aga valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism Empirism on tunnetusteooria suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas ta seda, et ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena (aisting) või hinge enese olekutele ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusena (reflektsioon)
staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed.Kliinilisest surmast saab organismi elustada veel ning lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlus ja kestab 5 minutit (oleneb keskkonnast). Mõisted Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus
rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani BIOGENEETILINE REEGEL selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng
· Piltide järjestamist (tuleb järjestada pildirida vastavalt sündmuste toimumise järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud
Plaanipärane värvide terapeutiline kasutamine algas 19. sajandi lõpul. 6. Üks värviteooria liike põhineb kolmel põhivärvil - sinine, punane ja kollane. Need põhivärvid annavad spektreid, mis mõjudes inimesele nägemisretseptorite kaudu avaldavad kas rahustavat või aktiveerivat toimet. Ühes eksperimentaalses katses tõestati seaduspärasus, et inimese temperatuuritaju sõltub ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Värvid, olles igapäevase elu lahutamatud kaaslased, mõjutavad sageli inimese tujusid ja enesetunnet, tervist ja käitumist. Iga värv eraldi ja teistega kombineerituna kätkeb endas teatud ,,mõjusagedust".
vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda mõjutavad ka keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi tunnused kujunevad tema genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid, mis on pärilikkuse avaldumise molekulaarseks aluseks. Rakujagunemisele eelneb replikatsioon. Seetõttu saavad mitoosis moodustuvad tütarrakud ühesuguse geneetilise info. Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse RNA molekule. Geen avaldub,
Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde. Mükoloogia - seeni uuriv teadusharu. 5. Mõisted: Teaduslik meetod- Uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, kogutakse taustinformatsiooni, pakutakse võimalikke lahendusi, viiakse läbi vaatlusi ja katseid ning tehakse järeldusi. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees- Hüpotees on oletus. Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Liik- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Riik- Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised üksused. Taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni.
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika · Uurib pärilikkust molekuli tasemel · DNA on päriliku info kandja Koosneb nukleotiididest · Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist · Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist · DNA (nool RNA p...
lävest. Selgub, et otsitav suurus n- eristuslävede arv- on seaotud füüsilise intensiivsusega logaritmilise suhte kaudu: n = k · log (Sn / S0) , kus k on kordaja, mis näitab Weberi konstandi suurust, ja Sn ning S0- vastavalt hinnatavat ja minimaalselt tajutavat stiimuli tugevust. Fechneri seadus näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Seda kirjeldab logaritmfunktsiooni graafik. Selle seadusega näitas Fechner, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel on kindel seaduspärasus, mida saab lühemalt väljendada matemaatilise valemiga. Wilhelm Maximilian Wundt (1832-1920) oli see mees, kes 1879.a sisustas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi katseseadmetega, millest sai maailma esimene psühholoogia labor. Seal said ettevalmistuse suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete
GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid? SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat. Energiasise= Eos. pot + Eos. kin Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise.
Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade- ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile. Kasutatud kirjandus: Tõnu Tannberg, Mati Laur, Ülle Tarkiainen, Olaf Klaassen, Allan Espenberg, Sigrid Abiline, Toivo Jullinen "UUSAEG" 8. klassile natuke kasutasin ka Interneti, aga ma neti lehekülge ei mäleta.
*.. tänap moodne tehnika võimaldab uurida üksikuid närvirakke,aju eri osade rolli,mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele. PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID 1)Eksperiment- ... on tunnetusmeetod,mida isel uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. *... seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevasse suvalisse muudetavaise tingimustesse,millles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul *...eesmärk: on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine *Laboratoorne eksperiment **Psühhol eksperimendi piirid: ei saa kasutada ,kui on vähimki kahtlus,et eksperiment võib olla ohtlik v mõjuda kahjulikult *järeldused võivad olla muundunud *Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltud Ki motivatsioonist,psühhilisest seisundist, eskperimentaatori käitumisest. 2)Vaatlus- ...on tunnetusmeetod,nmille käigus ei mõjutata uuritava nbähtuse kulgu *vaatluse
see tähendab midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. · Meil pole mingisugust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. · Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. · Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele.
hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. AIDS--viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt
mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98 %. Mõnevõrra paremini omastab inimene toores, mitte pehmeks keedetud munas leiduvaid toitaineid, kuid see pole üldine seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest. Toore muna seedimisel eritab magu märksa vähem happeid kui keedetud muna seedimisel. Pehmeks keedetud või vahustatud muna viibib maos kuni 2 tundi. Vähese rasvaga praetud, kõvaks keedetud, samuti omletiks tehtud ja rikkalikus rasvas praetud munad viibivad maos tunduvalt kauem -- 3,5 tundi. * Vahustatud munavalge seedub paremini (86,1 %) kui vahustamata munavalge (82,3 %). Keetmise tagajärjel tõuseb munavalge seeduvus
Mäluanomaaliad- ja häired intellektuaalsed protsessid: mõtlemine ja keel EMOTSIONAALSED PROTSESSID Emotsioon: subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele; emotsioonois peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Emotisoon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda. Yakes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1) tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral. 2) Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase. Emotsioonidel on: 1. Subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide põhidimensioonid: 1. jõud 2. kestus 3. polaarsus Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg.
BIOTOOP- Elukoht. ÖKOTON- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, 27. Eesti ökosüsteemid. 28. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri reeglid) Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondadeson külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes
Vaba inimene, kes tarkust taga ajab, ei ole manipuleeritav. Tarkus seostub võimega mitmekesisuse taga näha ühtsust. Tarkus on kosmoses. LOGOS (tarkus) kuulub eelkõige kosmosele. Ilma logoseta ei oleks kosmost. Mittemõistlik inimene - kes ei suuda ise mõelda, lähevad teistega kaasa; juhinduvad oma soovidest. Mõtlev inimene suudab kuulata logost, mõistus surub soovid alla. KOSMOSE loomulik olek on omane kaootilisus, juhuslikkus (kaos) kui ka korrapärasus, mõistuslikkus, seaduspärasus. LOGOS tarkus, mõistuslik kõne, suhe ja põhjuslikkuse alus. SAAMINE- Herakleitose filosoofia ei ole ainult saamine, vaid SAAMISE ja OLEMISE süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine. Heidegger tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud. 5. Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised (Epikuros, Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid. Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget:
Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U ...
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõne...
Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Saab uurida ka kristallide struktuuri. Röntgenikiirte omadused- a) röntgenkiired tungivad läbi paljude ainete, mis nähtavale valgusele on läbipaistmatud. Kehtib seaduspärasus: mida tihedam on aine, seda rohkem kiirgust neeldub. Põletikulised kohad neelavad rohkem röntgenkiirgust ja paistavad seetõttu tumedamatena. Selleks, et parandada haigete kudede nähtavust, vaadeldakse neid BaSO4 taustal. b) nii nagu kõik elektromagnet lained nii ei kaldu ka räntgeni kiired mägnetväljas kõrvale. C) röntgenkiirte murdumisnäitaja on peaaegu 1, see tähendab, et ühest keskkonnast teise üleminekul nad peaaegu ei muudagi oma suunda. Seda omadust kasutatakse ka meditiinis
Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga halvimad tervisenäitajad (Adler et al., 1994). Uuringute andmetest järeldub, et erinevused tervisenäitajates tulenevad nendest majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, millistes inimesed elavad. Ka
Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus aga kujutab endast ajaloolist seaduspärasust. Kogu Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest ajaloofilosoofia pole võimalik ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane. ,,Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" ( Hegel. Loengud ajaloofilosoofiast, lk 23 ) Maailma ja ka ajaloo mõistuspärasus avaldub tema arvates kahel kujul: 1) Mõistuspärasus kui objektiivne seaduspärasus. Mõistuspärasus ei eelda mingit isiku olemasolu, kes sunniks maailma alluma seadustele, mõistus ei ole miski väline maailma suhtes. Mõistus on maailm selle seaduspärasuse aspektist vaadelduna. 2) Mõistuspärasus kui sihipärasus. Maailma ja ka ajalugu ei ole mitte juhuslike sündmuste kogum, vaid on allutatud lisaks seadustele ka ettenägemisele. Hegeli arvates ei pea selline ettenägemine või suunitlus sugugi mitte omama religioosset
kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine)
Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks
nurga taga, kui liigutada pead. Tavalise fotoga seda teha ei saaks. 64. Difraktsioonivõre? Enamasti klaasplaadile tehtud paralleelsete pilude süsteem, kus valgus kriimustatud pinnast läbi ei lähe vaid läheb kahjustamata pinnast läbi ehk kahe sissekriimustatud joone vahelt. 65. Optiliste riistade lahutusvõime? Lahutusvõime näitab kui lähedal paiknevad kehale difraktsioonirõngad. 66. Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel? Seaduspärasus näitab kas ühe suuruse muutumine kutsub esile teise suuruse muutumise ja seadus näitab kuidas üks suurus muutub teise suuruse muutudes. 67. Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel? Kiirus muutub keskkond 1 (kus valgus parajasti on) ja keskkond 2 (kuhu valgus siseneb) jagatisel (keskkond1/keskkond2), kiiruse vastuse annab ka teada kui mitu korda väheneb lainepikkus. 68. Milline lainet (ja võnkumist) iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel?
· nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus · nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta · nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda · nõudmispoolne majanduspoliitika lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust · nähtamatu käsi (inglise k. invisible hand) Adam Smith'i tõlgenduses: konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt O
nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) – näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus – vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver – soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur – näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus – hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda nõudmispoolne majanduspoliitika – lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust nähtamatu käsi (inglise k. invisible hand) – Adam Smith’i tõlgenduses: konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt O
Kiiritamise aeg Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil allika läheduses viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud doosi võib arvutada korrutades inimese kootamise . aja doosikiirusega ( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema doosi. 2. Kaugus allikast Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. KAITSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EEST Lahtiste kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
