G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7. Homosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on ühesugused 8
- p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks. turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise
7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8.Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. 9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. 2.Mõisted Loodusseadus - on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees - Teaduslik oletus, mille tõesus ei ole veel kindlaks tehtud. Populatsioon - Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht
vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote järgses arengus eristatakse noorjärku e. Juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärgu e. Generatiivset saadiumi. Juveniilne oragnism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil oraniseerituse tasemetel. Organismi vananemine on tingitud nii pärilikkusest kui ka keskonnategurites.
HARJUTUS: TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Töö nr: Nimi: Töökeskkonna Riskianalüüs Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda riskianalüüsi metoodikaga BS8800 ja teostada TTÜ õpperuumi (ergonoomika labori -ruum 309) riskianalüüs. TÖÖ ÜLESANDED Analüüsida eelmiste tööde käigus saadud andmed töökeskkonnas esinevate riskide kohta. Kirjeldada ohutegurid ja ohuiseloom. Määrata riskitasemed lähtudes BS8800 maatriksist, pakkudes olukorra lahendused. METOODIKA Tabel 1. Riskitaseme hindamise metoodika (Riski hindamise maatriks) Tagajärg Väike toime Kahjulik toime Väga kahjulik toime Riski esinemine Ebatõenäoline I II III Tühine talutav ohustav Vähetõenäoline II III IV ...
Elektrilaeng - Avastas Thales 6. sajandil merevaigu katsega. Elektrilaengu seaduspärasus - Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga.
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb
pärilikkus - seaduspärasus mille järgi järglased sarnanevad vanematega pärilik muutlikus- järglaste sarnanemine vanematega kuid samas võime muutuda ning võime üksteisest erineda insuliini süntees-insuliini tootmine ehk veresuhrusisaldust reguleeriva hormooni tootmine somaatiline - kehaline struktuurimuutused- mingi keha ülesehituse muutus downi sündroom- kromosoomhaigus kromosoomi lõik-valkudega seotud DNA moodustab kromosoomi genotüüp-isendile omane geenide ja alleelide kogum alleel- ühe geeni erivorm-osaleb isendi tunnuste määramisel mutatiivne muutlikus-päriliku muutlikuse vorm mis tuleneb muutsusest kromosoomides või geenides mutatsioon- muutus kromosoomides või geenides punktmutatsioon - mutatsioon mis on tingitud kemikaalidest või heirest DNA replikatsioonis insertsioonid-mutatsioon kus DNA-sse lisatakse üks või mitu nukleotiidi mutant- päriliku muutuse kandja replikatsioon- DNA molekuli kahekordistamine geenmutatsioon-mutatsioo...
Tähistage vastava tähega. , . . kku 57 punkti . Mõiste, Vastus Määratlus, 1 Alternatiiv- Kaubad ja teenused, mis rahuldavad inimeste vajadusi e.loobumiskulu 2 Ceteris paribus B Tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi ressursse (hooneid, rajatisi, seadmeid) ja finantsilised vahendid, mida kasutatakse hüviste tootmiseka 3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu 4 Investeerimine D Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus
kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Kehtib seaduspärasus, et mida madalam on kauba hind seda suurem on nõutav kogus ning mida kõrgemaks muutub kauba hind seda väiksemaks muutub nõutav kogus. Seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel saab väljendada nõudlustabeli, nõudluskõvera või matemaatilise funktsioonina. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: · ostjate arvu muutumine muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest;
tuumad) Radioaktiivne muundumine tähendab, et ühest keemiliseset elemendist saadakse teine. Poolestusaeg - hilisemad täpsemad uuringud näitasid, et kiirgus, soojuse eraldumine ja radioaktiivsete aatomite arv on teatud seaduspärasusega. Rad. ainete jaoks on olemas üks ajavahemik, mille jooksul pooled rad. aine aatomid muunduvad ehk lagunevad (samamoodi väheneb ka kiirgav soojus poole võrra). See on statistiline seaduspärasus, sest on võimatu ette teada, millal mingi aatom poolestub (e laguneb). Piltlikult öeldes rad. aatomid ei vanane. Osutub, et poolestusajad on väga erinevad. On väga pika ajaga (nt uraan). On elemente, mille poolestusaeg on aastates. On aineid, mille p.a on mõõdetav päevades, tundides v minutites, kuid on ka aineid, mille p.a jääb mikrosekunditesse. Kehtib põhimõte: mida lühem on p.a, seda suurem on elemendi järjekorranr ning seda intensiivsem, ohtlikum on tema rad. kiirgus
4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest? 1)Lõigustumine-tekib moorula e kobarloode 2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu tunnused: · Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil) · Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu tunnused · Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil) · Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele
Spekter, mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2.Milline seaduspärasus ilmneb vesiniku spektris? Jooned on rühmitunud spektraalseeriatesse, igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid. Täppisanalüüs näitab, et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem kus on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2 on täisarvud: n1 on igas seerias konstantne täisarv ja n2 = n1 + 1, n1 + 2, n1 + 3... 3.Kuidas tekib lainete interferentspilt? Interferentsi tekkimiseks peavad lained
48. Fruktatsioonid populatsiooni arvukuse muutused. a) perioodilised: sesoonsed, paljunemine kevadeti, b) periooditud: jänesed Austraaliasse ja mardikad meile. 49. Elumus ehk ellujäämus, mingit taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite ja kõrge arvukuse toimet või pärast mingit ajavahemikku. Määratakse enamasti sugude ja vanuserühmade kaupa. Elumuskõverad ellujäänud isendite graafiline kujunemine 50. Ökoloogilised reeglid. Alleni reegel seaduspärasus, mille kohaseltimetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (korvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail likidel või alamliikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas alavail (siilid, rebased). Nähtus seisneb termoregulatsiooniga kahanev külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. Bergmani reegel seaduspärasus mille kohaselt püsisoojate loomade perekondades ja
korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel. Morgani seadus e. aheldunud geenide pärandumise seaduspärasus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2
arenenud käte või jalgadega, tihti esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi. Kokku kestab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Kui laps sünnib varem kui36.nädalal, loetakse teda enneaekseks. Sellised lapsed vajajvad sünnijärgselt mõnevõrra rohkem hoolitsust, kuid enamasti mingeid kahjulikke järelmõjusid hilisemal eluperioodil ei tähelda. Vananemine on üldine violoogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehanismidest ja keskkonnateguritest. Kui agoonias olevale inimesele ei osutata koheselt abi, siis järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hinamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Kliininine surm võib kesta kuni viisminutit, enne kui saabub bioloogiline surm.
Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus→probleem→hüpotees→katse planeerimine→katse→katse andmed→andmeanalüüs→järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta→seadus või seaduspärasus. Too näiteid, mis kuuluvad allpool toodud piiridesse! Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust!
pärilikkus eluslooduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul...
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks.
valk amülaas süljes-esümaatiline ülessanne keele limaskesta valk-retseptorülessanne antikeha-kaitseülessanne munavalge-energeetiline ülessanne insuliin-regulatoorne ülessanne NUKLEIINHAPPED nucleos=ladina kelles rakutuum ...... on Biopolümeerid, mille monomeerideks on Nukleotiidid. (tähistatakse suurte tähtedega: A;T;C;G ja U) T-ainult DNA-s U- Ainult RNA-s J. Watsoni ja Fr. Crick-i poolt. DNA struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit
humoraalne regulatsioon veres esinevate hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel talitluste reguleerimine. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, korraga selgitavad loodusnähtuste esinemist molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega teaduslik fakt teadlaste probleemiasetus, tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele teaduslik hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile teaduslik meetod selle abil jõutakse teaduslike faktideni teaduslik probleem tuleb püstitada uurimustöö alguses teooria ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teooria olulisimad alusväited on loodusseadused.
Hobusele nime panemine on lihtne, kui teada reegleid ja seaduspärasusi, mis seda reguleerivad, kirjutab Maaleht. Kõige lihtsam on seaduspärasus, mis reguleerib eesti, tori ja eesti raskeveohobuste nimesid. Nimelt on mitmeid aastakümneid tagasi kokku lepitud ja õigusaktidesse ka kirja pandud, et neis tõugudes sündivatele hobustele pannakse nimi, mis algab isa nime algustähega. Lisaks peab nimi olema eestipärane ning soovitavalt lõppema märadel täishäälikuga ja täkkudel kaashäälikuga.Teades seda reeglit ning täkuliine, on võimalik isegi ilma hobust nägemata, vaid nime alusel öelda, kas
kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon ) o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt! Arengu tüüp Iseloomustus Näited Otsene areng Vastsündinu on sarnane Inimene täiskasvanud organismile
Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... Iseseisev töö arvutiklassis gümnaasiumile Maavärinad · Ava veebileht: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/world/seismicity_maps/world.pdf Vaata kaardilt, milline on maavärinate esinemisalade üldine muster (seaduspärasus) ja miks? Enamus maavärinaid on merepiiri ääres, kuna seal on maa-sisene liikumine kõige suurem. · Vaata videoklippi, kuidas maavärinad mõjutavad erinevaid pinnaseid: http://www.youtube.com/watch?v=536xSZ_XkSs&feature=player_embedded#. Mis juhtub erinevate pinnastega maavärina ajal? Miks? Pinnased P-lainete kahju S-lainete kahju Ringlevad Seismogramm pinnalained Tugev aluspõhi Väga väike Väike võ...
mida tundmata on võimatu mõista ajaloo üldist arengut - näiteks poliitilise ajaloo sündmusi on võimatu mõista, tundmata laiemat ühiskondliku tausta. Nii ongi hakatud viimasel ajal panema rõhku rohkem inimeste igapäevaelule, kui ühiskonna ning vaimuelu kui terviku kirjeldamisele. Suur osa inimestei on suhteliselt hilise ajani elanud nii, et nende elust ja tegevusest pole jäänud ainsatki dokumenti. Põhjuslikkus ja seaduspärasus ajaloos Ajalugu kulgeb katkematu protsessina, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne. Üksiksündmuste puhul on põhjuse ja tagajärje seoseid sageli suhteliselt lihtne tuvastada.. vähemalt esmapilgul. (Ristisõjad said alguse sellest, et paavst kutsus kristlasi üles vabastama Kristuse püha haud islamiusuliste käest. Tsivilisatsioonid ja ajalooperioodid Tsivilisatsioonid on pidevas muutumises ja arengus. Nende raames võib sageli
omasoodu Päikesest eemale. Seepärast tiirlevad taevakehad ikka sama joont mööda ega liigu teineteisele liialt lähedale. Samas ei lenda nad ka minema, sest ühtepidi hoiab ümber enda tiirlemine neid teistele nii öelda kaela kukkumast ning ühtlasi hoiab ka Päike oma külgetõmbejõuga planeete oma süsteemis paigal. Tegelikult Maa koos Päikesega kukubki ju pidevalt ümber Galaktika keskme. Lisaks sellele Maa kukub pidevalt ümber Päikese. Sama seaduspärasus kehtib ka Kuu kukkumise kohta. Lihtsalt seletades ei kuku Kuu meile pähe, sest ta kukub kogu aeg meist mööda. See tuleneb sellest, et maapind on kumer ning tema poole kukkuv keha ei jõua lihtsalt kohale. Selles kõiges mängib rolli ka asjaolu, et Kuul on sees väga suur hoog. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Maast "mööda kukkuv" Kuu: kuna maapind on kumer, ei jõua tema poole langev keha kunagi kohale. Kuigi leidsin eelpool mainitud astronoomilisele probleemile suhteliselt
Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile. Peab põhinema teaduslikel faktidel. Teaduslik meetod-Võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem-Küsimus, millele teadus vastata ei oska. Teooria-Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistus.
seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. · Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine · Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. · Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades · Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga SEADUSED: Commoneri, Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel
kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga 2 Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel.
VAEGMOONDELINE areng · vahele jääb nukustaadium · kõik muutused toimuvad järkjärgult aktiivse elutegevuse käigus Lootejärgse arengu peamised etapid · noorjärk ehk juveniilne staadium · algab organismi sünniga ja lõpeb sigimisvõime saabumisega · organism kasvab; elundkondade talitus ning käitumine ja kombed täiustuvad · sigimisvõimeline ehk generatiivne staadium · vananemisperiood Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel · organismi tasemel tingitud pärilikest teguritest ja keskkonnatingimustest · organismi areng lõpeb surmaga · enne surma agoonia pulss lakkab, teadvus kaob, hingamine aeglustub · kliiniline surm südame ja hingamistegevus, kesknärvisüsteemi talitused lakkavad · bioloogiline surm hiljemalt 5 minutit peale kliinilist surma PÄRILIKKUS ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE
liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine teaduslik hüpotees-teadusliku probleemi eeldatav vastus teaduslik probleem-küsimus, millele vastus hetkel puudub teooria-teadusliku faktide ja seaduspärasuste üldistus tsütoloogia-teadusharu, mis uurib rakke ökoloogia-see uurib eskkonna mõju elusorganismidele ökossteem-isereguleeruv süsteem, mis koosneb elukeskkonnast ja organismide
Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee. Teaduslik probleem küsimus, millele vastus hetkel puudub. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
1) käelabad 2) pea 3) jalalabad 4) selg 5) jalad 6) käsivarred Katsealuse tulemustega on ülaltoodud järjestus põhimõtteliselt sama, minu joonisega võrreldes leidub mõningaid erinevusi. Klassikalise homunkuluse kõige vähem tundlik kehaosa oli käsivars, minu enda test näitas, et käsivarred on tundlikkuse osas kõrgemal kohal. Minu keha tundlikkus on võrdluses jällegi madalam. Motoorse homunkuluse puhul kehtib seaduspärasus, et mida suurem on kujutatud kehaosa, seda rohkem ajupotentsiaali on vaja selle liigutuste kontrollimiseks ja koordineerimiseks. Sensoorse homunkuluse puhul on iga kehaosa proportsionaalselt kujutatud vastavalt sellele, kui suur on selle kehaosa tundlikkus (mida tihedamalt on seal retseptoreid). Kui seda ülaltoodud lõigus kirjeldatud infot ei teaks ja visuaalselt erinevusi otsiks, siis hakkab homunkuluste juures silma
Mõisted Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega, nt sahhariidid. Rakk- kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete esinemine. Prokarüootne rakk- eeltuumne, seda iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete puudumine. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Areng- avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel.
tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. 7. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust? Uudishimu, loodussündmuste etteaimamine ja suunamine 9. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Rakutud struktuurid, bakterid, seened, protistid, taimeriik, loomariik 10. Mis on teaduslik fakt?
Difraktsiooni on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Difraktsioon on jälgitav kui tõkke ava mõõtmed on kuni 10 valguse laine pikkust. Interferents on valguslainete liitumine mille tulemusena lained üksteist tugevdavad või nõrgendavad. Lained liitumisel tugevdavad üksteist kui nad on samas faasis ja nõrgendavad üksteist kui nad on vastas võnkefaasis. Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna ja...
kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel Tünnilauareegel, miinimumireegel seaduspärasus, mille kohaselt organismi kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element ( või muu ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väiksem. Schelfordi reegel Ehk tolerantsuse reegel, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud limiteerivate tegurite suhtes. - Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik - Üks faktor mõjutab teist
soolsuse korral ja väiksem 515 promillise soolsuse korral · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga SOOLSUS · Miks Läänemere soolsus on väike? · Miks Punase mere soolsus on suur? · Millises meres on soolsus suurem ja miks? Läänemeri või Norra meri Punane meri või Mehhiko laht Araabia meri või Barentsi meri HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva HOOVUSED HOOVUSTE tekkepõhjused · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuledTRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam
(roomajad, linnud imetajad) Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks läbi vahestaadiumide.(täismoondeline ja vaegmoondeline. Selgrootud) Täismoonde puhul on kolm staadiumit vastne, nukk ja valmik. Loomade lootejärgses arengus eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku . Nendele järgneb vananemis ehk raukumisperiood, mis lõppeb surmaga. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse organiseerituse tasemel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonna teguritega. Taimede lootejärgne areng jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks.
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, e...
käigus kindlaks tehtud, et vahel see ei kehti. Vahel on mudel hoopis selline: väiksel saarel A on kindlad liigid. Saar B on Ast suurem ja seal elavad teised liigid + saare A liigid. Saar C on veel suurem, seal elavad kolmandat liiki loomad + A + B liigid. Nii saavutatakse lõpuks mandril elavale faunale sarnane loomastik. See on tõestatud Briti Neitsisaartel kahepaikseid ja Bahamal sisalikke vaadeldes. Tähtis Põhiline seaduspärasus saarte bioloogilises mitmekesisuses on seotud saare geograafilise asukohaga ja selle kaugusega mandrist. Mida lähemal on saar mandrile seda sarnasemad liigid seal elavad. Saare kaugenedes maast väheneb sarnaste liikide arv lineaarfunktsioonina. Lähedalasuvate saarte fauna käitub samuti nagu mandri ja saare oma. Uurimiste käigus selgus... Püsisoojased (nagu linnud ja loomad) on rohkem avatud looduslikele ja inimmõjulistele
Viies tase Vedelikud paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Gaaside soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Soojuspaisumise seaduspärasus Tahkiste, vedelike ja gaaside ruumala muut on võrdeline temperatuuri muutusega. Sama temperatuuri muudu korral kehade ruumala muut väheneb. GAAS VEDELIK TAHKIS Soojuspaisuvus ja aine Erinevatel ainetel on sageli erinev soojuspaisumine. Koos saavad eksisteerida vaid ained, millel on ühesugune soojuspaisumine. Soojuspaisuvus ja aine
sõda. Teised suurriigid märkavad Palestiinat ja liidrit ning, aimates juba ette, et tulevik on selle mehe päralt, kingivad talle oma poolehoiu. Nii saab saavutada iseseisvuse ja võita tagasi au. Loomulikult on kadedaid riike ka, kuid nende purustamine ei puuduta enam iseseisvumist; sama kehtib ka uute alade vallutamise kohta eks igal heal plaanil ole omad kehvad tagajärjed, see on ideaalsuse seaduspärasus. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ajaloost tuleb õppida, mitte niisama tundides arutada, pisiasjadele keskendumata. Inimene, kellel on relv, ent pole mälu, ei oska muud midagi teha kui ennast maha lasta; kuid see, kellel on mälu, ent puudub relv, saab selle kümnekordselt uuesti üles ehitada. Sama kehtib ka riigi kohta: kuni on rahvas, ei sure Palestiina tegelikult iialgi, ja veel on lootust, et maapealsest põrgust saab kord taevalik paradiis selleks tuleb vaid veidi liigutada.
India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta,
vähendab, enamasti halvendab kvaliteeti. Ülearused, taimedel omastamata jäänud hästi lahustuvad ühendid (nitraadid, kloriidid) uhtuvad põhjavette ja reostavad selle. Ürgmets looduslik, inimtegevusest puutumata . Ü-a taimekooslus on suhteliselt stabiilne, tasakaal valitseb ka koosluse, mulla ja kliima vahel, aineringe kulgeb kinnises tsüklis. Ökoloogilised seaduspärasused ja reeglid Aljohhini reegel e. ennetamisreegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Allee reegel Seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate loomade (nt. kajakate) iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
