ajale vastav (igihaljas probleem), milline on konkreetselt õiguskaitseorganite tegevus. nt mida paremini suudab politsei ülesannetega hakkama saada, seda suurem on inimeste usaldus. Seadusloome ei tohi olla seadusloojate privileeg, millega ainult nemad tegelevad. Efektiivsete seaduste saamiseks tuleb kaasata sinna terve ühiskond. Ühiskonna kaasamine toimub erinevate huvigruppide huvide arvestamisega või nende lülitamisega seadusloome protsessi. Seadustes peaks kajastuma kõikide gruppide huvid. Kõik grupid ei ole konflikti- e läbilöögivõimelised. Ühtede gruppide häält võetakse seadusloojate poolt rohkem arvesse. See, kelle häält rohkem kuulda võetakse, sõltub huvigruppide konfliktivõimest. Huvigrupid, kes teevad ettepanekuid, peavad saama reageerida siis, kui seadusandja ei ole nende ettepanekut kuulda võtnud. Kõige vähem läbilöögivõimelisteks on pensionärid, koduperenaised, puuetega inimesed.
kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Seadus - Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusôigusel pôhineva ôiguskorraga. Seadusôigus tugineb ühiskonna ôigustlooval tahtel. Seadusloome protsess ja - organid määratakse pôhimôtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga. EV pôhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik vôim Riigikogule. Pôhiseaduse § 105 järgi on seaduste vastuvôtmine vôimalik ka rahvahääletusel. Seega formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt vôi rahvahääletusel vastu vôetud kôrgema juriidilise jôuga ôigusakt. Kontinentaalses ôigussüsteemis on seadustel ôiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida ümberjaotav roll-valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu (maksud ja toetused) regulatiivne roll-äbi seadusloome, tagatakse turumajanduse funktsioneerimine. Eriti oluline on omandiõiguse tagamine stabiliseeriv roll-äbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust VALITSUSE KULUTUSED Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus. Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi kaupade ja teenuste ostmine investeeringud maksuülekanded
levitajad, sest nemad ühendavad veebikirjastajad reklaamettevõtjatega; b) Reklaamiettevõtjad, kes soovivad konkreetsele sihtrühmale toodet või teenust reklaamida c) Veebikirjastajad, kes on veebisaidi omanikud ja soovivad oma veebisaidil reklaampinna müügist tulu teenida. E-teenuste regulatsioon Euroopas EL on vastu võtnud rea e-tegevust reguleerivaid akte, mh neid, mis peaksid tagama andmesubjekti eraelu kaitse e-teenuste kasutamisel. EL liikmesriikide seadusloome harmoneerimise aluseks on direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-direktiiv). Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerivad ainult isikuandmete direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.12.1997 a direktiiv 97/66/EÜ isikuandmete töötlemise ja eraelu puutumatuse kaitse kohta telekommunikatsioonisektoris, mis on täielikult kohaldatavad ka e-teenuse
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid:
sekkumine majandusse. Kuna viimase sajandi jooksul on valitsuse osa majanduses pidevalt ja märkimisväärselt kasvanud, on valitsuse mõju majandusele olnud väga tugev. Seetõttu on väga oluline mõista, millist mõju erinevad valitsuse otsused ja sammud majandusele avaldavad. Põhjuseid, miks valitsuse sekkumine majandusse üldse vajalik on, saab üldjoontes kokku võtta kolme punkti: Ø seadusloome, millega tagada eraomandi kaitse ning kehtestada muud üldised reeglid, mida ühiskonnaliikmed peavad järgima Ø tagada (piiratud) ressursside efektiivne kasutamine (avalike kaupade pakkumine, välismõjude kompenseerimine, konkurentsitõrgete vähendamine jne) Ø tagada sotsiaalne õiglus (tulude ümberjaotamine) Ø tagada majanduslik stabiilsus (eesmärk SKP kasv, stabiilne hindade tase, madal
Kui oled kehtestanud oma territoorimil korra, peab korra kehtestaja olema lõppastmes võimeline selle korra oma territoorimil ka kehtestama, garanteerima. Uutes tingimustes pidi olema riik selleks garandiks, kes siis garanteerib selle korra kogu oma territooriumil. · Riigi käes on ainsaks võimalikuks vahendiks kõigile midagi öelda õigus. Seaduste abil hakkabki riik territooriumil korda looma ja kujundama. On erinevaid võimalusi, kuidas riigid läbi selle sama seadusloome hakkavad arenema. Seadusriik. Üks võimalus areneda haldusriigiks. See on riik, kus õiguse looja ehk riik ise on õiguse loonud nii, et riik ise tunneb end selles keskkonnas väga mugavalt. Meiesuguste kokkupuutumised riigiga pole eriti rõõmurohked, pigem pingetpakkuvad. Suhteliselt negatiivne areng seega. · Õigusriik versus totalitaarriik. · Läbi territoriaalriigi hakkas kujunema seadusriigi mudel, areng haldusriigi ja õigusriigi suunas. RIIKLIKU TEGEVUSE ULATUS
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil
konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. 3) Seaduseelnõu
Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67 Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja – organid määratakse põhimõtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga (põhiseadus). Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama. Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; 27.04.2011, 1)§3.
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
Sekundaarsed õigusallikad: o Haldusõiguse printsiibid tavaliselt on haldusõiguse printsiibid (rahvusvahelise õigus üldtunnustatud printsiibid, rahvusvahelised lepingud jne) konkretiseeritud riigi haldusmenetluse seaduses. Oma vormi puudumise tõttu pole need iseseisvaks õigusallikaks. o Kohtulahendid - EVs on kohtunike ülesanne õiguse rakendamine mitte seadusloome. Kuid seadusandliku normeerimise puuduste kõrvaldamiseks kasutab kohtunik vahenditena tõlgendamist ja analoogiat (kõigepealt rakendab sarnast seadust, selle puudumisel õiguse üldisest mõttest). o Rahvusvahelised lepingud Need on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad, kuid siseriiklik õigus võib aktsepteerida ka nende rahvusvaheliste lepingute norme, millega ta pole ühinenud. PS sätestab, millised
rahvuskirikusse, kus maine võim on kirikust ülem. Tema moraalikäsitlus on ka religioonikauge, sest headus ja kurjus pole tema jaoks midagi metafüüsilist, vaid tulenevad inimeste endi soovidest ja vastumeelsustest (aversion), pigem inimese tahtest end kaitsta ja ellu jääda. Kirik pole jumalariik ja ei oma võimu, mis tuleneks väljastpoolt riiki. Usutunnistamine on väline tegu ning seetõttu kuulub seadusloome alla. Usulised raamatud, usutunnistus, kirikuvalitsemine, kirikule kuuluv võim, kõik need on olemas vaid suverääni loal. Puudub objektiivne usuline tõde. Kirik on vaid üks inimühendustest, selle peaks peab olema suverään (anglikaani kiriku pea on briti monarh!), nagu ka kõikidel teistel ühendustel. Ka kirikust väljaheitmine toimub vaid suverääni loal. Sisuliselt peab riigi ja kiriku suhe väljenduma 1 mõõga õpetusena (mitte keskaja kahe mõõga õpetusena)
Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: · Seaduse algatamine; · Seaduseelnõu arutamine; · Seaduse vastuvõtmine; · Seaduse väljakuulutamine; · Seaduse avaldamine Riigiteatajas 43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid
4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üksikakti pealkirjas (pealdise osas) rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 mõistel legislatuur ehk legislatsioon (ld: legislatio) on tegelikult mitu tähendust: 1) seadusandlus, seejuures tänapäeval samuti kahes tähenduses - a) kehtivad seadused, b) seadusloome protsess parlamendis ehk promulgeerimismenetlus (seaduste algatamise, arutamise, vastuvõtmise, jõustamise ning avaldamise menetlus; 4) seadusandlik kogu ehk rahvaesindus ehk parlament. 48 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (normativistide teooria) ning riigi süsteemis
toimetada" ja seejärel ise õigeaegselt ning õiguslikult korrektse pärandist loobumise avaldusegi Vahetult peale Eesti esimese oma pärimisseaduse jõustumist 1997. aasta 1. jaanuaril andsid esitada. justiitsministeeriumi seadusloome arengukontseptsiooni väljatöötajad sellele omapoolse hinnangu, kus oli muuhulgas öeldud, et kehtiv pärimisseadus ei ole endaga kaasa toonud põhimõttelist muutust 13. Pärimisõiguse ühtlustamise võimalused Euroopa (Liidu) raames võrreldes nõukogude pärimisõigusega. Sellest seisukohast lähtuvalt moodustati justiitsministeeriumi juures töögrupp uue kaasaegsema pärimisseaduse ettevalmistamiseks
õiguslikke probleeme. Mida paremini on seadusandja võimeline mõjusid analüüsima, seda paremini täidab seadus sellesse kätketud sotsiaalseid eesmärke. Hea õigusloome tava kontekstis on olulised järgmised poliitilised valikud, mis eeldavad poliitilist tahet parandada avalikku õigust ja -haldust: 1. Igasugune uuring süsteemi reguleerimiseks peab arvestama nii eelnevat praktikat kui ka olemasolevaid intellektuaalseid jm vahendeid. 2. Eesti vajab riiklikku programmi teadmistepõhise seadusloome ja avaliku halduse edendamiseks. 3. Rahvuslike parlamentide rolli muutumine globaliseeruval poliitika- ja majandusmaastikul nõuab kindlate mehhanismide rajamist rahva esindajate ja parlamentaarse järelevalve nimetamisel. 4. Kord kahe aasta jooksul peaks Haridus- ja teadusministeerium, mis juhib uuringuid kogu täidesaatva võimu tasandil, andma Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate tehtud uuringutest, et arutada uuringute probleeme ja prioriteete. 5. Igaaastane
mingit (nende arvates) tõepoolest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt 99 kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes üritavad seadusandjat enda poole võita (mõjutada).
46. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks 47. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. 3) Seaduseelnõu
susteni viimistletud vormiarendusele, millele allub kõik muu, džässis aga improviseeriva muusiku loominguvabadusele, kus vormiküsimused on marginaalse tähtsusega. Nagu kirjutab Walther Ludwig Bühl: “Improvisatsioon on muusikalise transformatsiooni kunst” (Bühl 2004: 181). Seega on improviseeriv džässmuusik ühtaegu improviseerija, helilooja ja interpreet ühes isikus, muutudes tahes-tahtmata mängitava pala kaasautoriks. Seda fenomeni on tunnustatud ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide esitajale ette õiguse 30–50%-le autorihonorarist. Iseenesest mõista esitab see improviseerivale muusikule hoopis suuremaid nõudmisi nii teooria (eriti harmoonia) peensuste kui instrumendivaldamise osas – peab ta ju suutma lahendada probleeme, millele vastuse leidmiseks on heliloojal piiramatu ajaressurss, laval mõne loetud hetkega! Nagu muusikaajaloost teame, oli aegu, kui ka süvamuusika heliloojad,
See ei Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kehti süsihappegaasi kohta, mille väljapaisatav kogus ühe sõiduki kohta on jäänud praktiliselt samaks. 1980. aastate lõpul sai Euroopas selgeks, et transpordivahendite tehnilisi näitajaid tuleb hakata seadusloome tasemel reguleerima lähtuvalt teaduse ja tehnika arenguga ette antud võima- lustest. Autotootjad peavad asetama pearõhu uute, senisest ökonoomsemate ja vähem saasta- vate mootorite väljatöötamisele maksimaalselt teaduse ja tehnika viimaseid saavutusi kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
