86 olid tekkunud uued klassid: kodanlus kellele kuulusid tootmisvahendid proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus 88 heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930. 89 Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub vajadusel 90 majandusse ja jaotab tulud ringi. 91 Klassikalise riigi funktsioonid: 1) seadusloome 2) õiguskord 3) riigikaitse 92 Heaoluga käib kaasas sotsiaalne õiglus Kaks Eestit (skeem lk 14) 93 Heaolu riigi tunnused - 1) ressursside ülekandmine(astmeline tulumaks jne) 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri 94 Pärast teist MSi arvati, et riik sekkub majandusse ja annab toetusi kuni 95 majanduslikust madalseisust väljasaamiseni <- ekslik arusaam, kulutused sotsiaal- 96 sfäärile on pidevalt kasvanud
3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim: Kohtuvõim: õigusemõistmist teostav riigivõimu haru, peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos
Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud Heaoluriik Miks vaja? Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.- 20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb? Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine)
Pol avaldus peab seonduma Rk liikme tööga. ametite ühildamatus e inkompatibiliteet rk liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. RK liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe printsiibiga või võivad muul viisil põhjustada rk liikme tegevuses huvide konflikti 23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine) Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu
osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %) Rahvahääletus · (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Sveits) · Rahva omaalgatusel suur roll · 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni) o Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur · Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis · Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933) · 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid: o I Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest
· Hoones on üle 100 treppide ja 3 miili koridori. Tal on oma spordisaal, lasketiir ja juuksurisalong. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Alamkoda · viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. · Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. · Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse.
seda enam eemaldub ta lihtrahva tahte arvestamisest, kuni rahva arvamuse ignoreerimiseni välja ning seda enam kaldub selline eliit korruptsiooni. Ainsaks tõsiselt toimivaks vahendiks sellise korruptsiooni vähendamiseks on rahvaesindajate sunduslik ümbervalimine ja väljavahetamine nagu seda tehakse USA kongressi liikmetega. Esindusdemokraatia sarnaneks rohkem demokraatiaga, kui oleks sotsiaalne õiglus ja puuduks korruptsioon. Need tingimused oleksid tagatud, kui seadusloome juurde pääseksid peale poliitikute kitsa ringi ka teised võimekad kodanikud ja kui poliitilistel ametikohtadel sundkorras roteeritaks juhte, nii parteides endis kui ka riigi juhtimises ning kui valimiskampaaniate 7 rahastamine oleks täiesti avalik ja läbinähtav. Esindusdemokraatiat, milles ei piirata raha kasutamist valimiskampaaniates nimetatakse esindusrahakraatiaks. (Demokraatia, 2004) 1.14 Elitaardemokraatia
erinevates valdkondades: energiatehnoloogiate pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, „nutikateks, suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel. isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused. Võrgustumine (asjade võrgustumine, Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab investeeringuid ning personali „nutikateks“) – pilveraalindus aitab kokku hoida IT- ümberõpet. investeeringutelt. Võrgustatud asju saab täpselt
põhjendav osa resolutiivosa Õiguse rakendamise aktide liigid: o Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: Regulatiivsed jurisdiktsioonilised o Akti välja andnud organite järgi: seadusandliku võimu aktid täidesaatva riigivõimu aktid kohtuorganite aktid kontroll- ja järelevalveorganite aktid Seadusloome protsess: o Seaduseelnõu algatamine o Seaduseelnõu arutamine o Eelnõu vastuvõtmine o Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus Käitumise koosseisu elemendid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Õigusrikkumise koosseid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
palju, et ta võtaks selle grupi arvamusi uue seaduse loomisel arvesse) tulenevad sellest. Huvigruppide konfliktivõime kas konkreetsel grupil on võimalusi rakendada mingeid sanktsioone, kui seadusandlik organ ei ole nõus nende huvisid arvesse võtma või kui alguses tundus, et neid arvestatakse aga hiljem seaduseprojektis jäid nende huvid kõrvale. Nõrkadel sotsiaalsetel gruppidel see võime puudub (pensionärid, töötud, koduperenaised). Materiaalses mõttes seadusloome on administratsiooni kätes. Sellest, kuivõrd huvigrupid seadusloomesse kaasatakse, oleneb see, kui efektiivne saab olema üks või teine seadus. Et seadus oleks efektiivne, pööratakse tähelepanu sotsiaalsele tegelikkusele enne seaduse kirjapanekut peaks pilgu peale heitma ühiskonnale. · Tuleks uurida, millised objektiivsed põhjused sunnivad seda õigusnormi looma ja milliste klasside, sotsiaalsete gruppide huvid peegelduvad selle normi loomise idees.
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
summas, kui väiksema maksevõimega isikud. Maksevõime avaldub tulu, omandi ja tarbimise kaudu. 25. Õiguspärane ootus - tagasiulatuva jõuga maksuseaduste kehtestamise keeld, samuti mõistlik ootus, et rakendav seadus jääb kehtima. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik annab erandkorras seadusele tagasiulatuva jõu selleks, et vältida seadusloome menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmise seadus ette nähtud Usalduse kaitse – maksumaksja usaldus avaliku võimu tegevuse ja nende seisukohtade vastu (nt mereteenistuse näide; eelotsus; korduva revisjoni keeld) Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio legis jne 26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega.
· Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9
Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei saaks domineerivaks. 16. Heaoluriik. (lk.13-16) Heaoluriik - riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule. Miks vaja? Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb? Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
rahuldamise võimalus. 4. RIIGIEELARVE JA MAKSUD Riigi ülesanneteks majanduses on kindlustada kodanike õigusi ja nende kaitset, kompenseerida positiivseid ja maksustada negatiivseid (nt saastus) kõrvalmõjusid, kaitsta turvasüsteemi, pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (riigikaitse, politsei, kohtud, maanteed, koolid, haiglad), jaotada ümber tulsid (maksud, toetused) ja stabiliseerida majandust. Riik sekkub majandustegevusse läbi seadusloome. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud
Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupi liikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 31.Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond Vastus: Ajalooliselt võib perekonna kujunemise ajaloos rääkida kaht tüüpi perekondadest: 1) laiendatud perekond 2) tuumikperekond.
perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset, välispoliitikat, avaliku korra kaitset või eraelu puudutavat informatsiooni. Põhimõtete vahel, kus isikute põhiõigusteks on õigus teabele kui ka õigus (isiku)andmete kaitsele, valitseb dilemma arhivaalidele juurdepääsu võimaldamises ja selle piiramises. Lahenduse leidmine antud küsimustes teeb keeruliseks seadusloome põhjalikud definitsioonid, mis käsitlevad õigust andmekaitsele ja teabele. Viimastel kümnenditel on Euroopa riikides liigutud selles suunas, et töötada välja ühtsed standardid arhiivinduses. Samas on Euroopa Liidu arhiivides märgata teabe piirangute kasvu, mis eelkõige on tingitud andmete salastamise seadustest, originaaldokumentide säilitamise nõuetest ja ametkondlikest määrustest. Kuigi arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad
õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse Rakendada sundi (vägivalda) Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oam erakonna ministritelt Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab nii uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi nagu näiteks seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Seaduse algatamise õigus on valitsusel. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni, kes annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud
tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise. Kui on tegemist sellistel kohtutel, mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
Töötervishoid on valdkond, kus probleeme jagub tunduvalt rohkem kui lahendusi. Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele. Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt. Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi. Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100 ning algas nõukogu direktiiviga nr. 77/576/EEC hoiatussiltide kohta töökohtadel (tühistatud direktiiviga nr. 92/58/EEC), millele järgnesid esimene raamdirektiiv nr. 80/1107/EEC töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad nende kokkupuutest töökohal keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega ning neli selle alla kuuluvat üksikdirektiivi.
· Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. · Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh. Alamkoda · Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act'i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui
Reimer 9 f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). 4.3. Seadusloome: Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis
sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne). Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4.3. Seadusloome: Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist.
tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. 8. Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eesti elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutustest on nendeks Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium , Siseministeerium ning rahvastikuministri büroo. 9. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. 10. Riiklik lastekaitse sisaldab endast laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. 11. Maavalitsuse ülesandeks on lapsendamise korraldamine, järelvalve teostamine
32.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sots.institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida
• Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid
.................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur...........................................................10 2.3Parlamendi erakondlik jaotus.......................................................................11 3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus...............................................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eestis elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutused: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium ning Siseministeerium. Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsuste ülesandeks on: lapsendamise korraldamine, järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. Kov ülesanneteks on:
Haridus % Õpilaste lugemisoskus (600-st õpilasest) PISA põhjal 501 493 Keskkond Õhusaaste, mikrogrammi 12,6 22 14 Valitsemisel hääletanud % 62 72 Valitsemine Seadusloome läbipaistvus ja 3,3 7,28 kaasamine Oodatud eluiga aastates 73,9 79 Tervis Enesehinnanguline 56,3 69 terviseseisund % Rahulolu Rahulolu eluga % 24 59 eluga Kuriteo ohvriks langemine 6,3 4 Turvalisus 100 000 in kohta Mõrvad 100 000 in kohta 6,2 2,2
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnusteks on: 1) Riigi allutatus õigusele 2) Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid 3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Riigikogu struktuur: Juhatus, Täiskogu, fraktsioonid, komisjonid, välisdelegatsioonid, parlamendirühmad, ühendused rahva esindajana on välja töötada ja vastu võtta seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust, eelarve menetlemine, valitsuse kokkupanek ja kontroll. Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks
ÜLE VAADATA JA LÄBI ARUTADA TULEKS RIIGI JA INIMESE VAHELISTE SUHETE PÕHIALUSED. Mitte nii nagu nõukogude ajal, et üksikuid pisipuudusi suurepärases sotsialistlikus süsteemis tohtis ju leida, aga süsteemi õigsuses kahtleja tunnistati sisevaenlaseks või välisvaenlase käsilaseks või sundravile allutatavaks skisofreenikuks. Tuleb tunnustada viimasel ajal aktiveerunud kriitikat nii konkreetsete õigusemõistmise episoodide üle kui ka seadusloome heitlikkuse üle. Ühiskond on õiguskaitsesüsteemi probleemsusest häiritud, aga see süsteem on ennast niivõrd tsementeerinud, et kõik süsteemis osalejad (peale ohvrite) on huvitatud ebaefektiivse status quo säilitamisest ja selle õigustamisest. Kriitika annab tunnistust sellest, et ühiskonna usaldus õiguskaitsesüsteemi vastu mureneb. Isegi sellisel määral, et Veiko Vihuri (Saaremaa praost 20012015) kolumn portaalis Objektiiv kannab pealkirja
Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poolt vastu võetud seadused. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise korralduse. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all ning neil oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seaduseandjale. Uute seaduste kehtestamise puhul arvestati pretsedenti ( e varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsust), mis tagas seadusloome järjepidevuse. Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1
kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poolt vastu võetud seadused. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise korralduse. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all ning neil oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seaduseandjale. Uute seaduste kehtestamise puhul arvestati pretsedenti ( e varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsust), mis tagas seadusloome järjepidevuse. Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1
Funktsioonid: - Koondamine ja liigendamine. Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. Normid KOOLIASJAD onenote Page 10 Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. - Normid Kujundavad välja normid, mille järgi riigid toimivad. - Kaasamine, värbamine Haaratakse oma tegevusse võimalikult palju riike. - Sotsialiseerimine Riigid õpivad koos tööd tegema. - Seadusloome Suunab. Pole võrreldav sisese parlamendiga. - Seaduste rakendamine Välispoliitika Välispoliitika on riikide vaheline suhtlus. Ei toimu mitteriikide vahel. Igal riigil on 5 suurt välispoliitilist eesmärki: - Julgeolek (jaguneb 4 erinevaks võimaluseks) Isolatsioon Püütakse vältida suhtlust välismaailmaga, välisabi, väliskapitali,
ressursse kasutada era-, kui palju avalikusektori jaoks), kellele toota (valitsuse otsused maksude ja toetuste jaoks kujundavad isikutarbimist), kuidas need otsused tehakse? Riigi roll majanduses: Ressursside paigutamine: valitsus taotleb, et ressursside paigutus ühiskonnas tagaks maksimaalse majandusliku heaolu. Ümberjaotav roll: valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu. Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
kaheteistkümne tahvli seadustest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poolt vastu võetud seadused. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise korralduse. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all ning neil oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seaduseandjale. Uute seaduste kehtestamise puhul arvestati pretsedenti ( e varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsust), mis tagas seadusloome järjepidevuse. Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1
arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga. Kui ilmneb, et mõne ühiskonnas tekkinud uue sotsiaalse suhte osas õiguslik regulatsioon puudub, jääb vaidlus sisuliselt lahendamata. Varsti luuakse ilmnenud lünga täitmiseks uus norm. Paraku ei suuda seadusloome käia ühte jalga ühiskonna kiire arenguga. Seetõttu tekib järjes uusi (mingil kindlal hetkel) õiguslikult reguleerimata sotsiaalseid suhteid. Nii tuleb pidevalt vastu võtta uusi seadusi, mis on mõnikord nende kehtima hakkamise ajaks juba ajast maha jäänud (Kaugia 2002). Ehk siis võiks meil tekkida küsimus, kas iga asja ikka peab seadusega reguleerima. 3 Kui nüüd vaadelda õiguskorda, siis seda saab teha kolmest aspektist lähtuvalt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
