.. Põhiseaduses on rida põhiõigusi millel puudub seaduse reservatsioon. Kui admisnistratsioon rakendab abinõusid, mis käsitlevad reservatsioonita põhiõigusi, siis saab piirang tuleneda üksnes põhiseadusest enesest. st kui seda nõuavad teiste põhiõigused või muud põhiseaduslikud printsiibid. Siin on tegemist põhiseaduslike õigushüvede kollisiooniga. Adm. peab hindama õigushüvesid. PS §-d 12 lg 1, 13 lg 1, 28, 29 lg 5, 38 lg 1, 39 ...jne.. Ilma seadusliku aluseta ja volituseta ei tohi ametiasutus ega ametnik kohaldada abinõusid, mis piiravad põhiõigusi. Nii diskreditsiooninorm kui ka selle rakendamine üksikjuhtumil peavad olema rangelt kooskõlas põhiseadusega. Võrduse printsiip on üks olulisi põhiseaduslikke väärtusi, millest peab administratsioon lähtuma diskreditsiooni teostamisel. PS § 12. Diskreditsioon teostamisel peab administratsioon lähtuma ka proportsionaalsuse printsiibist PS § 11. 1
aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle
· Barbaarne periood: (1937-1946) Tegemist on sõja aastatel maalitud piltidega, milles leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused. Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu. Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine. Guernica oli baskide püha linn Hispaanias, mille sakslased 1937.a. 26.aprillil kolme tunniga maatasa pommitsid, et toetada riigi seadusliku võimu vastu võitlevat kindral Francot. Tegemist oli tsiviilelanike vastu suunatud terrorirünnakuga Hispaania kodusõjas. Natsid soovisid nimelt oma uut strateegiat katsetada ja linnaelanike hulgas kaost külvata. Lennuk lennuki järel suundus linna kohale ja viskas pomme paanikas rahvahulkade poole. Majad varisesid üksteise järel ja tänavatest jäid järele sügavad kraatrid. Rusude vahel lebasid söestunud laibad ja nende kehaosad
suuremate omadega. 1806 moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mis kohustus Prantsusmaad sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale. Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning selle senisele keisrile Frantz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Euroopa valitsejad, kes ei tunnustanud Napoleon I võimu, jätkasid võitlust seadusliku monarhia ja vana korra taastamiseks. Napoleoni väed purustasid 1805 Austerlitzi lahingus Austria- Venemaa ühendväe ning 1806 a. Jena ja Auerstedti lahingutes Preisimaa armeed. Edu ei suutnud Prantsusmaa saavutada, vaid merelahingutes. 1805 aasta Trafalgari merelahingus said prantslased hävitavalt lüüa admiral Nelsoni poolt juhitud Inglise-Hispaania ühendlaevastikult. See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan.
MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded 600km pikkus Balti keti Tallinnast Vilniuseni. Käest kinni võtsid 2 miljonit inimest. See sündmus avaldas kogu maailmale sügavat muljet ja aitas kujundada maailma avalikku suhtumist Balti rahvaste vabadusetahtesse. 1989 aastal tekkis Eestis kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli EV taastamine ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks taheti registreerida EV kodanikud ning viia läbi seadusliku rahvaesinduse ehk Eesti Kongressi valimised. Seda ei toetanud pikka aega Rahvarinne ja EKP, kes pelgasid liigset vastandumist siinsete muulastega ja samuti pidid ka uue Ülemnõukogu valimised toimuma 1990. aasta algul. Eesti rahvas aga toetas kõike, mis natukenegi edu tõotas. Valimised toimusid 24. veebruaril 1990. Etteotsa valiti Tunne Kelam. Ülemnõukogu valimised toimusid märtsis 1990 ning selle tulemusena radikaalsed rahvuslased olid alaesindatud
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne.
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur?
Alaealine kuni 7 eluaastat sellises lapseeas olevad alaealised on piiratud tehingute tegemise suhtes, seega ühepoolsed tehingud on tühised. Kahepoolsed tehingud kehtib sama põhimõte, tehingud on tühised, va üks suur erand: mitmepoolne tehing jääb kehtivaks siis, kui ta täitis selle tehingu vahenditega, mis talle seaduslik esindaja oli andnud kasutamiseks mingil otstarbel või vabaks kasutamiseks, kui on antud kolmanda isiku poolt vabaks kasutamiseks või mingil otstarbel lapse seadusliku esindaja nõusolekul. 718 eluaastat: ka sellised alaealise on piiratud teovõimega subjektid. Siin kehtib põhimõte, et need subjektid võivad ühepoolseid tehinguid teha, kuid üksnes seadusliku esindaja nõusolekul. Mitmepoolse tehingu puhul on ka piirangud: neid võib ta teha seadusliku esindaja eelneval nõusolekul, kuid omapäraks on see, et need tehingud jäävad kehtivateks ka siis, kui seaduslik esindaja need tehingud hiljem heaks kiidab.
tulenevalt nõude; 2) oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7. Kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte
TSIVIILÕIGUSLIK TEOVÕIME on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel PIIRATUD TEOVÕIME. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel
sõlmimise vaheaeg ei ületa kahte kuud. TLS avab katseaja mõiste. Vastavalt sellele katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestvuse on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised TL-d on
· Kutseoskus Katseaja maksimaalne kestus on neli kuud. Katseaega on lubatud rakendada ainult tööle asumisel ja ainult ühel korral. katseaja hulka ei arvata töölepingu peatumise aega. Töölepingut peatatakse: · Töölepingus või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel · Poolte kokkuleppel, sealhulgas palgata puhkus · Puhkuse aeg · Haiguse ajal · Riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise aeg · Töötaja esindamise aeg · Seadusliku streigi aeg Katseaega ei rakendata alaealistele ja puudega töötajatele neile ettenähtud töökohtadele Tööaeg Töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Töötaja töötab 8 tundi päevas. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Lühendatud täistöö aeg: 1
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
Nii mark kui ka kroon muutusid võrdlemisi lühikese ajaga stabiilseteks ja arvestatavateks rahadeks. 1940. aasta novembris lasti krooni kõrvale ringlusesse ka Nõukogude Liidus kehtivad rublad. 25. novembrist kehtis Eestis ainult rubla. 1990ndate lõpuks tungis aga üha enam sisse Soome mark ja Rootsi kroon ning Eestis ringles taas mitu arvestatavat valuutat. Eesti oma raha taaskasutuselevõtuni jõuti 1992. aasta juunis ning sellest ajast ringleb Eesti Vabariigi territooriumil seadusliku maksevahendina Eesti kroon, mis on seotud Euroga 1 EUR = 15,6466 EEK. 5 3. RAHA FUNKTSIOONID Raha funktsioonid on need ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse, milleks ta on võimeline ja mille tõttu raha lõppude lõpuks leiutati. Mikroökonoomilised funktsioonid: · arvestusühik · väärtuse mõõt · vahetusvahend · maksevahend
Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tehinguid. Tsiviilteovõime on võime oma tegevusega omandada tsiviilõ/k ja vastutada iseseisvalt oma tegude eest. Isik on kas teovõimeline v piiratud teovõimega. Teovõimeline tegutsemine on teha kehtivaid tahteavaldusi, neid vastu võtta ja õigussuhetes seeeläbi tegutseda. 2 TINGIMUST olemaks teovõimeline 1) Täisealine. Loetakse 18 aastaseks saanud isikut. Kohtu kaudu võib taodelda ka teovõime laiendamist, seadusliku esindaja nõusolekul. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid teginguid võib alaealine teha iseseisvalt. Ilma esindaja nõusolekuta võib ka kohus seda teha, kui kohus leiab, et laiendamata jätmine on vastuolus alaealise huvidega. Kohus võib mõjuvatel põhjustel ka selle tühistada. 2) Vaimselt terve, ehk inimene peab olema suuteline on oma tegude eest vastutama. Piiratud teovõimega inimesed on alaealised, mingi psüühikahäirega isikud, kes ei
1. IO(intellektuaalse omandi) süsteem ja liigitus Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses: · kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; · esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega; · leiutistega kõigis valdkondades; · teadusavastustega; · tööstusdisainiga; · kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega; · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu; ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse isel...
b) Kui kodanik ei ole seadustega nõus, võib ta alati ,,oma lepingu" lõpetada, lahkudes linnast. 7) Linn jätab kodanikule vaba voli otsustada, kas talle seadused meeldivad või mitte. Kui ta jääb linna, siis sõlmib ta seeläbi linnaga kokkuleppe selle linna seadusi järgima. Kui talle seadused ei meeldi, võib ta alati linnast lahkuda ja lepingu lõpetama. 8) a) Ka sõpru võib ähvardada oht pagendusse sattuda või kogu oma varast ilma jääda. b) Kui Sokrates läheks mõnda hea seadusliku korraga linna, siis ei suhtutaks temasse austusega, vaid kui seadusrikkujasse. Kohtunikud aga saavad õiglase maine et nad on õiglase teo korda saatnud. Kui Sokrates räägiks endiselt voorusest, oleks see häbiväärne, sest ta ei oleks oma jutu eeskujuks. Kui ta väldiks selliseid linnu, poleks tema elu sellegipoolest elamisväärne, sest suhtumine temasse poleks üldsegi hea: kõik arvaks, et ta klammerdub elu külge, leviksid kuulujutud
õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami. (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus
ning ka teistkordse õppimise kulud. Kui kõik läks õnnelikult, sai õpipoisist sell, ta oli tsunfti liige, ehkki mitte täieõiguslik. Sell oli vaba inimene, ta võis kanda relva ja võtta osa linna kaitsmisest. Sellid valisid endile ise meistri, kelle juures nad tasu eest töötasid. Ja ehkki ka sell elas meistri majas, oli ta vabastatud paljudest kohustustest ning sõi meistriga ühes lauas. Sellide väljaõpetamine kestis 4 aastat, seadusliku jõu omandas õpitu aga alles pärast rännuaastaid. Tsunft saatis sellid rändama, et nad käiksid paljudes linnades, töötaksid mitmete meistrite juures, õpiksid tundma nende töö saladusi ja -võtteid. Juhtus sedagi, et sellil tuli töötada meistri juures kauem kui 4 aastat, et koguda reisimiseks raha. Enne teeleasumist sai sell tsunftilt vastava tunnistuse. Teel hoolitses iga sell enda eest ise. Pärast 4 aastat kestnud rändamist tuli sell tagasi Tallinna,
4 põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõtte järgimine 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused
looduskeskkonda hävitama. *Energiaressursside lõppemine: kasutatakse vähe taastuvaid energiaallikaid 21.Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. *Piraatlus: vägivaldse röövkallaletung laevale v lennukile *Moraalsed kuriteod: tegevused mis on seotud rahvusvaheliste korporatsioonidega *Alkohol,kütused ja tubaka sissevedu: ebaseadusliku sissetoomisega välditakse aktsiisi makse. * Immigrandid: on riigis õiguspärase seadusliku aluseta. *Illegaalne kaubitsemine: ebaseaduslik ost-müük NT narkootikumid *Relvakaubandus: relvade ja laskemoona salakaubavedu 22.Nimeta ja iseloomusta moraalseid kuritegusid kaasaegses maailmas. *Kohalike elanike ekspluateeritakse: kasutatakse lapstööjõudu, eluohtlik töökeskkond. *Seadusandluse poodlemine: ettevõte liigutab oma tootmise riiki kus see ettevõttele sobilikum ja soodsam on. 23.Selgita mõistet inimõigused, selle liigendamisvõimalusi , positiivsed-
tegemist on Euroopa õigussüsteemides üldiselt aksepteeritud põhimõttega. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 2.3.1 RIIGIVÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE Õigusriigi printsiip nõuab kogu riikliku tegevuse kooskõla seadustega. Tuleb hinnata kahte printsiipi: 1. Seaduslikkuse printsiip (mis on keelatud, see on keelatud) 2. Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud) 2.3.1.1 Seaduslikkuse põhimõte Seaduslikkuse põhimõte riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. ,,Mis on seadusega keelatud, on keelatud" Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Kui riigi tegevus on ebaseaduslik, tuleb see lõpetada. Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad, mitte ainult riik kitsas tähenduses
Reguleeritud tööaeg Ohutud töötingimused Piiratud varaline vastutus TL tööandjapoolse ülesütlemise piirangud Mall Gramberg Töölepingu sõlmimine ja vorm Sõlmitakse kirjalikult Kuni 2ks nädalaks võib sõlmida suuliselt Töötaja tööle lubamine tööandja volitatud isiku poolt võrdsustatakse lepingu sõlmimisega, olenemata TL vormistamisest Töötaja sõlmib isiklikult, tööandja esindaja kaudu Alaealisel vajalik seadusliku esindaja ja tööinspektori kirjalik luba Alaealiste suhtes kehtib keelatud tööde loetelu, piirangud naiste töötamisel Mall Gramberg Kohustuslikud töölepingu tingimused Poolte andmed TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm
1) mis ületab alaealise kehalisi v vaimseid võimeid 2) ohustab alaealise kõlblust 3) sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist 5) ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu) Alaealise tööle võtmiseks on vajalik alaealise seadusliku esindaja nõusolek (nõusolek võib olla ka suuline ) ja alaealise tahteavaldus 7 -14. a. jaoks peab TA taotlema Tööinspektori kirjaliku nõusoleku. Alaealise (koolikohustusliku) töötamine rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ei ole lubatud (s.t vanem ei tohi anda selleks nõusolekut) TÖÖANDJA - juriidiline isik - teovõimeline füüsiline isik Riina Vään 2 3
Õigusvõime on ka juriidilisel isikul. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime lõpeb surmaga, kohtuotsusega saab seda piirata. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Piiratud teovõime on 7- 18 aastasel alaealisel ja isikul, kelle täielikku teovõimet on kohus piiranud (vaimuhaigus, muu psüühikahäire). Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul (kohtu poolt määratud eestkostja). Teovõimetu on kuni 7 aastane alaealine ja kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud isik. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Tema poolt tehtud mitmepoolne tehing on ka tühine, v.a, kui alaealine täitis tehingu vabade vahenditega, mille andis talle ta seaduslik esindaja või selle nõusolekul kolmas isik. Üle 7-aastase alaealise ühepoolseks
täidetakse nimetatud vahenditega. Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt Piiratud teovõime tagajärjed. a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); 2. 7-17.a. alaealise nii ühe- kui ka mitmepoolne tehing - tühine. Neil on seadusliku eeskostja nõusolekul tehinguid teha. b) Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri - Erandiks ühepoolse tehingu korral: või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte moodustumise ning selle väljendumise. 1)seadusliku esindaja eelnev nõusolek
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd; 4) muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017] (5) [Kehtetu -RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017] (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. (3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251sätestatud töötamise registris.
Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse. Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik
Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid. 2011. aasta seisuga oli Lätis end liivlaseks pidavaid inimesi 250, viimane liivi keelt emakeelena kõneleja suri aga 2013. aastal Kanadas. Taasiseseisvunud Läti riik võttis omale seadusliku kohustuse liivi kultuuri kaitsta ja edendada, mida ta täielikult täita pole suutnud. Riigipoolsed olulisemad sammud liivi kultuuri heaks on olnud Kuramaa rannikule kultuurilis-ajaloolise ala "Liivi rand" loomine, riikliku sihtprogrammi "Liivlased Lätis" asutamine, tänu millele on ilmunud mitmeid hariva ja teadusliku sisuga väljaandeid, ning endise liivi rahvamaja tagastamine Liivi Liidule. 2.5 Marid Marid on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Venemaal elas 2002.
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
eraldiseisev? 2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt rakendada, piiramata seejuures määruse preambuli p 2 ja rakendusmääruse nr 1891/2004 preambuli p 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust. Kas nende eesmärkidega on kooskõlas olukord, kus määruse nr 1383/2003 art-s 17 sätestatud meetmete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui õigusevaldaja algatab määruse art 13 lg-s 1 nimetatud intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetluse, või peab nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada? Kohtuasja number Euroopa kohtus: C-583/12 10 Kuupäev: 6. november 2009
"Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised
võimule ning millega tema varandus kuulus mehele . Seaduslikult ei olnud naisel personaalset eksistentsi ja abieluga anti ta lihtsalt isa kaitse alt abikaasa alla. Naiste emantsipatsioon algas aga juba varakult. 12 tahvli seadustega lubati neile isiklikku omandit ja mainiti erandina nn vägivallata abielu, kus kehtis varalahusus ning mis muutus hiljem üha sagedasemaks. Abielu esimene ja tähtsaim eesmärk oli seaduslike järglaste kindlustamine. Seadusliku abielu eeltingimused olid Roomas juba mainitud abieluealisus, mõlemapoolne abiellumissoov, magistraadi nõusolek ja partnerite abieluõigus. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat . Naist, kes abiellus ühe korra terveks eluks, imetleti kui ühe mehe naist, kui aga naine ei käitunud oma lastega halvasti, ei mõistetud teda uuesti abiellumisel hukka. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surma, abiellumisõigustest ilmajäämise või lahutuse korral. LAHUTUS
– d on seadusega kindlaks määratud, sest valitsemine tugineb seadustele. Seadusandliku võimu funktsioonid: 1) Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine 2) Kodanikkonna huvide esindamine Täidesaatva võimu funktsioonid: 1) Seaduste elluviimine 2) Riigi igapäevase toimimise korraldamine e sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõimu funktsioonid: 1) Seaduskuulekuse tagamine 2) Võimu seadusliku kasutamine järelvalve 3) Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine Võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte: Siin mõeldakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile. Täidesaatev võim valitsusele ja presidendile, kohtuvõim kohtusüsteemidele. § 100 §65 §146 Võimude lahususe vertikaalsuse põhimõte:
asutus on Justiitsministeerium. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. * (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. (3) Haldur: 1)selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 11)selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-9315 Nimetatud ringkonnakohtu otsusega jäeti rahuldamata PPA apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 10.08.2012 otsuse haldusasjas nr 3-12-931 tühistamiseks. Nimetatud haldusasi puudutas kahe, Eestis pikaajaliselt ebaseaduslikult viibinud, isiku (üks perekond) kaebust sooviavalduse elamisloa taotluse esitamiseks erandina siseriiklikult rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks. Tegemist oli perekonnaga, kes viibis Eestis seadusliku aluseta alates 1997. aastast ning kelle viibimisaluse küsimusega on haldusorgan tegelenud alates 2004. aastast. Kõnealuse kohtuvaidluse ajaks oli selgunud, et isikute Eestist väljasaatmine on perspektiivitu. Isikud leidsid, et neil on õigus esitada tähtajalise elamisloa taotlus erandlikel põhjustel siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht
kokkuleppel (3-2-1-96-00). Töötamine kahe lepinguga - tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) - on võimalik, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada (3-2-1- 134-02). Juriidilise isiku organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased (3-2-1-39-04). II. Töölepingu pooled, sõlmimine ja sisu 4. Töötaja töölevõtmise nõuded (töötamiskeeld, vanuse alammäärad, koolikohustus, seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekud, lubatud ja keelatud tööde loetelud). Töötamise lubatavus ja tehtavad tööd sõltuvad noore vanusest, koolikohustuslikusest ja töö iseloomust. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Töötamise keeld • alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld erandina võib:
abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. 10) Abielu lõppemine Kas ühe poole surm või lahutus. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus. 11) Vanemate õigused ja kohustused Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12) Ülalpidamiskohustus perekonnas
isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Kande õigsust ei eeldata. Abieluvaralepingut muudetakse poolte kokkuleppel. Abieluvaralepingu lõpetamine toimub notariaalselt tõestatud kokkuleppel (osaline lõpetamine, täielik lõpetamine). AVL-i liigid: 1. Üldised terve abieluvarareziimi muutmine, seadusliku varareziimi välistamine või kehtiva lepingulise varareziimi lõpetamine, lepingulise varareziimi kokkulepe, kehtiva varareziimi kinnitamine; 2. Spetsiaalsed kehtiva abieluvarareziimi muutmine üksikute punktide lõikes, hõlmatakse vaid üksnes osa abikaasade varast, kehtivat varasüsteemi abikaasade vahel muudetakse vaid osaliselt, lepitakse kokku abieluvaralepingu osalises lõpetamises. AVL-i lõppemise alused: abikaasa surm;
Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak, kes oli oli veendunud rahvuslane ning taotles ennekõike Eesti iseseisvuse taastamist.1944. aasta sügisel naasis Talpak Eestisse ning püüdis sõjalise instruktorina kaasa aidata Eesti iseseisvuse taastamisele. Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks. Otto Tiefi valitsus andis Talpakule ka koloneli aukraadi, mida too hiljem siiski ei kasutanud, nimetades end edasi kapteniks. 1944. aasta sügisel lahkus Talpak Rootsi, kus elas kuni oma surmani 1991. aastal. Kokkuvõte Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee.
aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel. Mehe ja naise suhted olid väga pinnapealsed. Mehe elu möödus kodust väljas. Naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti rangelt monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu. Rikkad mehed pidasid sageli üleval hetääre, kellega võisid kujuneda lähedasemadki suhted, kui seadusliku abikaasaga. Oli suure au sees meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla, oli talle isiklikuks eeskujuks, vestles temaga elulistel teemadel ja jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks atistokraatliku kasvatuse aluseid. Kuid sageli kaasenes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Naiseline armastus oli tuntud lesbilisuse nime all.
akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on:
Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. · 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last-
kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha
Vee sanitaarse seisundi seire eestis Referaat Sissejuhatus Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kon...
peeti ülimuslikuks ning teiste rahvuste poolt ohustatuks. Aaria rassi tuli „säästa“ teiste rasside kahjulike mõjude eest. Verepuhtuse nimel keelati ära segaabielud(abielu teist rahvusest inimesega). Natsid uskusid, et aarialaste veri on kõige puhtam ning seda tuleb hoida. Ideaalsel aarialasel oli hele nahk, heledad juuksed ning sinised silmad. 1.3. Getodest surmalaagriteni Hitlerile oli antud täielik võim riigis. Politseile oli antud õigus vahistada keda tahes, ilma seadusliku aluseta. Esimene ohumärk juutidele oli 1933 aasta, kui boikoteeriti Berliinis juutide äriühingud. Loodi mitmeid salaükssusi, kaasaarvatud Gestapo. Juute hakati piirama igal võimalusel. 1933. aastal 3. mail toimus suur raamatute põletamine. Põletusse läksid kõik kirjatükid, mis olid juutide poolt kirjutatud või ei sobinud kuidagi natside ideoloogiaga. Enamik juute kaotasid oma töö ning lapsed visati koolidest välja
omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seaduses ettenähtud maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. Kaudse maksu korral ei tasu seadust tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab riigikogu seadusena. Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Kohalikud maksud kehtestab kohalikomavalitsus oma määrusega seaduse alusel. 4. maksude jagunemine püsivuse alusel ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
