Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem,
haldusjaotuse sätestab seadus. Seega Eesti on unitaarne riik riikliku korralduse vormi poolest, mis näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte 5 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte.................................................................................................6 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus....................................................................................6 2.5 Uurimispõhimõte..........................................
Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine. § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine. Milline karistus selle eest ootab? (1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
3) põhjendatud arvamus- komisjonil endal umbes 12 kuud peale vastuse saamist, selgelt ja detailselt välja toodud komisjoni arvamus rikkumisest, millisel viisil peaks liikmesriik rikkumise lõpetama. Liikmesriigile tähtaeg õigusnormide vastavusse viimiseks EL õigusnormidega 4) kohtusse pöördumine Liikmesrigiile palju võimalusi liikmesrigiile paranduste tegemiseks, et ei peaks pöörduma EL kõrgeimasse kohtusse. EL ÕIGUSAKTIDE SEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 1) Eelotsuse menetluse käigus otsustab EL kohus kas mõni EL institutsiooni õigusakt on kehtiv või ei ole 2) Võimalus ka otse kaevata EL kohtule, kui puudub võimalus või vajadus kasutada eelotsuse menetlust. EL kohus kontrollib seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja kekspanga aktide seaduslikkust. Välja arvatud soovitused ja arvamused (need võiks niikuinii täitmata jätta). Lisaks ka Euroopa Parlamendi ja Ülemkogu
makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et see on majahaldaja süü ning kindlustusfirma abiküsimuse jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud nüüd mõtlevad, mis saab edasi ja mida nad peavad tegema. Huvilised Korteriomanikud (otsene) Majahaldaja (otsene) Kindlustusfirma (otsene) Töömehed (kaudsed) Kindlustusagent (töötaja) (kaudsed) Probleemi püstitus Kes käitus mitte eetiliselt, ning kes peab maksma nüüd remondi eest? Meetodi valik Mina valisin seaduslikkuse meetodi. Situatsiooni eetiline analüüs Analüüsime situatsiooni seaduslikkuse meetodi järgi. Mina arvan, et ilma seadust selle probleemi eetiliselt lahendada ei saa, kuni mitte keegi (nii majahaldaja kui ka kindlustusfirma) maksma ei soovi. 1. Analüüsida juhtumit eetiliste printsiipide alusel, teha eetiline valik, uurida juhtumit juriidilisest küljest : Estikeks ikkagi võib rääkida eetiliselt nii majahaldajaga kui ka kindlustusfirmaga, uurida välja
toimingute teostamine kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks. Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4
"maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest", Siis kuidas ta: 1) Esindab riigi huve? 2) Hoolitseb maakonna arengu eest? 3) Teeb seda üheaegselt? 1 16.03.2010 Maavanema järelevalvepädevus · Maavanem teostab järelevalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. · Kui maavanem leiab, et üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus seda ei tee,
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht.
Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 5 2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3)
Õiguskaitseasutuste süsteem Jaan Ginter Ülesehitus ja tegutsemise printsiibid Printsiip annab üldise suuna, kuid reegel määrab tulemuse üheselt Printsiip nt: Eesti kodanikul on õigus vabalt vaida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kohus on oma tegevuses sõltumatu. Reegelt nt: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötad mujal kui õppe- või teadustööl. Reegel A kohtunik ei või töötada prokurörina, s.t. siin on tähtsam kohtute sõltumatuse printsiip. Reegel B . kohtunik võib töötada õppejõuna, s.t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelga soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende t...
Millal toimus Viini kongress? Viini kongress toimus 1814. aastal Viinis, kuhu kutsuti kokku rahvusvaheline kongress. Sinna sõitis 216 esindajat enamikust Euroopa riikidest. Üksnes kõrvale jäi Türgi. millised riigid olid seal kõige mõjuvõimsamad? Kõige mõjuvõimsamad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa, aga päris kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad. Mis oli kongressi eesmärk? Kongressi eesmärk oli Euroopa poliitilise kaarti korrastamine, mis oli põhjalikult muutunud prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel. Tekkis Uus Euroopa, kus tagati seduslikkus võim, tasakaalustati Euroopa rigid omavahel, Sveits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks ja Prantsusmaa taastati enditesse piiridesse ning pidid hüvitama sõjalised kahjud. Mis oli Metternichi süsteem? Metternichi süsteem oli uus poliitiline korraldus Euroopas. Selle eesmärgid? Metternichi süsteemi eesmärkideks olid seisuste säilitamin...
Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1
vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866: võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve tulu saadi maksudest, kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele valla eesotsas oli valitav vallavanem, kes tagas seaduslikkuse, korra ja maksude laekumise saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel
Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded? Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. · Õigusemõistmine: ...poolte ärakuulamine ..
Täidesaatev võim- teostavad riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla kas monarh või president. Valitsus koosnev peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja alluvad seadustele. Õigusriigile on iga inimene õiguse subjekt. Sest kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus võimu kandja. Kõige kõrgeim kohus on riigikohus.
tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51 Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid (4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
Ombudsman uurib kaebusi seoses haldusomavoliga, olles rahva usaldusisik. Seda rolli täidab Eestis õiguskantsler, kes püüab kohut ennetavaid lahendusi leida. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi. 16.03.2010 halduskorraldus 13 Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule (1) Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle. (2) Nimetatud ülevaates annab õiguskantsler ka ülevaate oma tegevusest piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena. Õiguskantsleri seadus Allar Jõks
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr
TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ja Bessaraabia (Moldova) 2) Austria sai osa Poolast (Galiitsia), Lombardia ja Veneetsia
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteks on kolme klassiklise riigivõimu üksteisest eraldatuna hoidmine. Nendeks riigivõimudeks on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Eesti Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud, et võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 46-48 Väide on iseennast õõnestav just seetõttu, et anarhistid väidavad, et inimloomus on piisavalt hea, et elada riigita ühiskonnas. Siin tekibki vastuolu, sest riik ei ole isegi mõjutav faktor
esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust.
1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud järgnevat. "Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks." Kuigi erinevate võimude pädevus peab olema sätestatud põhiseaduses, võib seadusega täpsustada pädevuse teostamist. Põhiseadus on selleks teatud juhtudel võimaluse ette näinud, näiteks näeb põhiseadus ette kõigi põhiseaduslike institutsioonide (v. a. Vabariigi President) tegevust reguleeriva seaduse vastuvõtmise.
Julgeolekupõhimõte a)Belgia ja Holland kuulutati Madalmaade kuningriigiks b)Sveits kuulutati neutraalseks c)loodi Sardiinia kuningriik Viini kongressi põhimõtete elluviimise erand Saksamaa: f) Miks ei viidud Saksamaa puhul ellu legitiimsuse põhimõtet? Sest seaduslikkuse järgimine Saksamaa suhtes oli võimatu kuna see oleks tähendanud kõigi 18.sajandi lõpul eksisteerinud väikeriikide taastamist, mida aga ei soovinud allesjäänud riikide valitsejad g) Saksa Liit, Saksamaa killustatuse säilimine. Saksa liitu kuulus 41 riiki, Austria ja Preisi ei kuulunud liitu tervenisti vaid üksnes nende aladega, mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi koosseisus. Kõige
Kokkuvõtvalt • Konsensuse saavutamine • Demokraatlik otsustusvahend – üks inimene, üks hääl • Protseduurireeglite järgimine • Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised Sõltumatu kohus • Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel • Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) • Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) • Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) • Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil
4.1.6 avaldada arvamust ja anda kooskõlastusi oma pädevuse ulatuses 4.1.7 teha ettepanekuid tööülesannete täitmiseks vajaliku kirjanduse ja informatsiooni tellimiseks ja ostmiseks 4.1.8 keeldud ülesannete täitmisest, mis on vastuolus seadusega 4.2 Vastutus 4.2.1 vastutab töökohustuste õigeaegse, kvaliteetse ja täpse täitmise eest 4.2.2 vastutab koostatud või kooskõlastatud dokumentide seadusandlusele vastavuse eest 4.2.3 vastutab töös tehtud otsuste ja ettepanekute seaduslikkuse eest 4.2.4 vastutab vormistatud dokumentide ja esitatud andmete õiguse ning õigeaegse edastamise eest 4.2.5 vastutab enda käsutuses olevate dokumentide ja vara nõuetekohase säilimise ja korrasoleku eest 4.2.6 vastutab ametiseisundi tõttu teatavaks saanud ärisaladuste ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni hoidmise eest 5 Ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon 5.1 Haridus Keskharidus Kutseharidus 5.2 Töökogemus Töötanud logistika valdkonnas vähemalt 2 aastat 5
haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Õiguskantsler- teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtukaasistuja- õiguse mõistmisel pn tal kohtunikuga võrdsed õigused. Ombudsman- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodaniku kaebusi riigiametnike suhtes.
Formaalsest põhiseaduspärasusest1 - Üldise põhimõttena vajab igasugune põhiõiguste piiramine seadust, mis sellise piirangu ette näeb (demokraatia, õigusriigi põhimõtted = ehk seaduslikkuse põhimõtte nõue! Riigikohus: „15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: 1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise: Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll. Puudub alluvussuhe. ◦ Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ◦ toimub kohtu kontrolli all ◦ teostavad ametid ja inspektsioonid ◦ VV kontrollib ministeeriumit, riigikantseleid, maavalitsusi
Apellatsioonid I Maakohtud Halduskohtud 4 2 Tsiviilhagid haldusasjad. Kriminaalasjad 11. Mõisted : 1) Volikogu – kohalik omavalitsuse esindusorgan. 2) Maavanem – Maakonda juhtiv ametiisik. 3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. 8) Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. 9) Ombudsman – õiguskantsler. 10) Kannatanu – isik, kellele on tekitatud kahju. 11) Süüalune – Oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik.
troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks
hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine Vald ja linn on kohalikud omavalitsused. Mõisaküla vapp: Volikogu valimised Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev.
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused. Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude lahendamine. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem on minu arvamuse kohaselt piisav Eesti suurusega riiki, tagamaks korrakohast õigusemõistmist. Aasta aastalt täiustudes on Eesti kohtusüsteem võtnud elemente teistelt demokraatlikelt riikidelt ning saavutamas mahajäämuse vahe vähenemist. Loodan omaltpoolt, et Eestis hakatakse kohtusüsteemi rohkem usaldama nagu
Napoleoni Elba saarele pagendamist kogunesid Euroopa riikide esindajad 1814. aasta septembris Viini, et kujundada Euroopa tulevikku. • Viini läbirääkimiste ehk kongressi alguses domineeris "Suur Nelik" – Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria. Pärast Napoleoni ootamatut tagasipöördumist ja tema võimu lõplikku murdmist, Viini kongressi süsteem • Viini kongressil olid Euroopa korrastamisel lähtekohaks järgmised põhimõtted: • Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte – Euroopas taastati enne 1789. a valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi ja Saksa-Rooma keisririik). • Julgeoleku põhimõte – ümber Prantsusmaa loodi puhverriikide ehk vaheriikide tsoon, mis pidi välistama Prantsusmaa ja teiste suurriikide otsesed kokkupõrked. Viini kongressi süsteem • Tasakaalu põhimõte – ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. • Viinis Euroopa riikide vahel sõlmitud
Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 11. Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa korrastamisel? Lähtuti restauratsiooni ehk vana korra taastamise, legitiimsuse ehk seaduslikkuse ning solidaarsuse ehk kooskõlastatud revolutsioonide ning liberaalse liikumise vastaste tegutsemiste põhimõtetest. 12. Iseloomustage industriaalühiskonda. Millised on kõige tähtsamad erinevused võrreldes varasema agraarühiskonnaga? Kasutati masinaid, manufaktuuride asemel vabrikud, uute leiutiste rajamist hakati osaliselt rahastama, tööjõud saadi põhiliselt maalt, rahvastiku arv tõusis, vee
Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena tegutsemise ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Maksu ja Tolliamet ülesanded on : 1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine; 2
Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. Ka Eesti on sündinud suurest kodumaa armastusest ja õigusest, sealhulgas eriti rahvusvahelisest õigusest. Ja nagu teada, siis õiguse vastu üksi ei saa. Maailm jälgis suure lugupidamisega, kuidas neli aastat järjest kulgenud rahumeelse vabadusvõitluse pealiiniks Eestis kujunes okupatsioonikorra ja Nõukogude võimu ründamine seaduslikkuse põhjalt. Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma. Siis asusime vähehaaval rakendama oma enesemääramisõigust, otsides tuge Tartu rahulepingust ja Nõukogude Liidu poolt allakirjutatud rahvusvahelistest konventsioonidest. See oli eesti rahva julge isemeelne tegutsemine, "vene paadi kõigutamine" meie enda tõe ja õiguse alusel. Lennart Georg Meri ütles kord: ´´Venestamisaastatel oleme õppinud rahvust hoidma;
klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et erinevates õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt erinevaid õigusega seotud elukutseid, näiteks kohtujurist (advocate general) Euroopa Kohtus. Prokorör - Prokurör on Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi riigiametnik, kes osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Rahvakohtunik Hageja - on isik, kes esitab kohtusse hagi. Kostja - on isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. 19. Kes teostab Eesti Vabariigis seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalvet? 20. Iseloomusta Eesti kahetasandilist haldussüsteemi. (vt lk 126) 21. Kuidas moodustatakse EL Ministrite Nõukogu? Mis on selle ülesanded. 22
ja ettevõtete avalikustamist). 2.3 ÕIGUSRIIKLUS Õigusriigi põhimõttel on lisaks põhiõiguste garanteerimise funktsioonile tunduvalt laiem sisu tegemist on Euroopa õigussüsteemides üldiselt aksepteeritud põhimõttega. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 2.3.1 RIIGIVÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE Õigusriigi printsiip nõuab kogu riikliku tegevuse kooskõla seadustega. Tuleb hinnata kahte printsiipi: 1. Seaduslikkuse printsiip (mis on keelatud, see on keelatud) 2. Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud) 2.3.1.1 Seaduslikkuse põhimõte Seaduslikkuse põhimõte riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. ,,Mis on seadusega keelatud, on keelatud" Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Kui riigi tegevus on ebaseaduslik, tuleb see lõpetada. Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad, mitte
· Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5
· Keegi ei ole kohustatud tunnistama iseenda vastu · Õigus omada kaitsjat, kohtuda temaga nelja silma all 9. Selgita! · Hageja - Isik , kes esitab kohtusse hagi · Kostja - Isik, kelle vastu on kohtus esitatud hagi · Kaasus - · Prokurör - riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse , esindab kohtus riiklikku süüdistust. · Advokaat - jurist , kelle peamine ülesanne on kohtus klienti esindada · Kohtunik · Süütuse presumtsioon - Kedagi ei tohi käsutada süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. · Kriminaalpreventsioon - · Kurjategija - kuriteo toime pannud isik · Tunnistaja - · Kannatanu -
* Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: R seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnordmidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud. Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2
otsustama selle kuuluvuse õigustloovate või üksikaktide hulka. Ülalkäsitletud üldreeglid, mida haldusakti kehtestamisel silmas tuleb pidada: 1) haldusakte saavad kehtestada vaid kindlad seaduses selleks volitatud subjektid; 2) iga haldusakti kehtestamiseks peab olema seaduslik alus; 3) haldusakti liigi määramisel on oluline pöörata tähelepanu akti iseloomule, mitte tema pealkirjale. Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused Õigusriigi, demokraatia ja seaduslikkuse põhimõtted oma koosmõjus moodustavad haldusakti põhjendamise kohustusepõhiseaduslikuse aluse. Õigusriigi põhimõttest tulenevalt on igal isikul, kes leiab, et tema õigusi on riivatud, õigus olla informeeritud toimunud riive põhjustest. Ainult sellisel juhul saab ta oma õiguseid efektiivselt kaitsta, ning vaid nii ei muutu ta pelgalt riigivõimu tegevuse objektiks. Teisisõnu: 1. haldusakti motiveerimise kohustus on üks osa õigusriigi põhimõttele vastavast menetlusest
Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet Jürgen Ligi rahandusminister Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister
Õigusel on majandusele reguleeriv toime. Riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Õigus ja poliitika on tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Igal seadusel on konkreetsed poliitilised eesmärgid. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend ja ka poliitika ohjamise vahend. Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise, seaduslikkuse ja seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimise, riigivõimu allutatuse põhiseadusele, demokraatliku õigusmõistmise sõltumatu kohtu poolt jne, eelkõige aga kaitsma üksikisikut nii riigi kui riigiväliste institutsioonideebaseadusliku kohtelmise, aga ka kohtlemise eest, mis ei vasta inimõigustele või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele. 2. Era- ja avalik õiguse vanimaks eristamiseks on huviteooria (avalik õigus on see, mis on
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigivalveinstitutsioonid( riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed). Igale riigiasutusele iseloomulikud jooned: · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
