Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks üle ükskõik, millisest reeglist ja seadusest. Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise rikkamaks saada, et üüri maksta, peret toetada, vaid kõrvaldada liigkasuvõtja inimkonna hüvanguks, et Ivanova ei saaks inimesi enam petta. Lõpus saab peategelane siiski aru selle idee mõttetusest, tunnistab politseile ausalt kõik ära, asub vaimse taassünni teele- muudab väärtushinnangut.
9. Kellelt sellisest olukorras abi paluda? Kindlasti paluda abi lasteabitelefonilt see on avatud ööpäevaringselt. See on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ühtlasi võimaldab see telefon lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. 10. Mis on teatamiskohustus? Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada. Teatad tuleb politseisse, linna-või vallavalitsusele , lastekaitsetöötajale.
väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud.
põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 – tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud
SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused • jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. • jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
...................................6 3.1 Majandusaasta..................................................................................................................6 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES................7 XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik
Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. 6.Toimkond,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel. · Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu
1. Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4. Thompsoni valem:Reaalselt on võnkeringil juhtmete takistus ja seetõttu võnkumised sumbuvad. Ideaalse võnkeringi korral saab leida võnkumise perioodi valemiga: T=2LC (L- induktiivsus/H; C-mahtuvus/F) 5. Teatud põh...
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see
ridadesse kuulunud eestlased. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale. Paljud eestlased läksid Saksa väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised sundmobilisatsioonid. Nagu ka Venemaa, ei pidanud Saksamaa kinni mobiliseerimis seadusest. Natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sügavat pahameelt ja vähesed soovisid Saksamaa eest võidelda. 1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku
allkirjastamiseks · Dokument saadetakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt madalamale asutusele, ametnikule või töötajale ning seejärel kõrgemalseisvale asutusele või astmelt kõrgemale ametnikule või töötajale. DOKUMENDI ALLKIRJASTAMINE JA ASJA LAHENDAMINE § 39. Ametnike ja töötajate õigused ja pädevus dokumendi allkirjastamisel. § 40. Paberdokumendi allkirjastamine · Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. · Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare, näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse ära dokumendis. · Väljasaadetud kirja asutusse jääv ärakiri allkirjastatakse või tõestatakse ametliku kinnitusega. § 41. Digitaaldokumentide allkirjastamine ja digitaalse templiga kinnitamine § 42. Digitaaldokumendi väljasaatmine Digitaaldokumendi väljasaatmisel edastatakse adressaadile:
11. Toimuvate nõupidamiste ja koosolekute Koosoleku korrektne teenindamine, ettevalmistamine ja protokollimine. õigeaegselt ja tehniliselt ettevalmistatud, vajadusel protokollitud. 12. Valmistab ette külaliste vastuvõut. Vastuvõtt korrektselt ettevalmistatud. 13. Töökeskkonna, -tervishoiu ja -ohutuse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest alaste tegevuste teostamine. tulenevad nõuded on täidetud, töötajate tervisekontroll läbi viidud, vajalike esmaabivahendite olemasolu. 14. Tööajatabeli pidamine. Tööajatabel õigeaegselt esitatud. 15. Müügiarvete koostamiseks vajaliku info Müügiarvete (sh koolitusarved) edastamine raamatupidamisele. koostamiseks vajalik info on
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Üle...
Tarbijal on õigus saada toote või teenuse kohta täiendavat informatsiooni, saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud, nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tarbijal on õigus pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole, kui ta ei suuda probleemiga ise toime tulla või vajab nõu ja abi. Tarbija õigus on nõuda ka tootjalt kvaliteeti. Tarbija kohustus on teavitada toote puudulikusest, kui ta seda vajalikuks peab. Tulenevalt tarbijakaitse seadusest on tarbija kohustus ja õigus teavitada või tagastada toode tootjale ja tagasi nõuda makstud summa. Tootja kohustused: Tootja kohustus on tarbijale pakutava kauba või teenuse piisavalt hea kvaliteedi tagamine. Tarbijale pakutav toode peab olema ohutu ja turvaline. See ei tohi olla elule ohtlik ega kuidagi moodi keelustatud. Minu arvamus: Mina arvan, et iga inimene peab teadma ja tundma oma õigusi ja kohustusi, et mitte saada petetuks
§ 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna...
võtted. Kapitalism on viinud meid situatsioon, kus kasuahnus muudab inimesed külmavereliseks ja ebamoraalseks. Eestis aset leidnud maadevahetuse skandaali tuumaks oli korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine omakasupüüdlikel eesmärkidel. Eetika ja moraal olid puudulikud ka siinkohal. Isekus võib viia tõsiste tagajärgedega tegudeni. Sarnaseid probleeme võib leida ka kirjandusest. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" pidas Raskolnikov end seadusest ja moraalsest kõrgemal asuvaks. See andis talle mõistmise, et võib kedagi tappa. Lõpuks sai mees ikkagi karistuse ja ka lunastuse. Kõik võib hea tahtmise korral leida ilusa lõpu. Inimkonnal on võimalus oma probleeme lahendada, kui lähtuda rohkem südametunnistusest ja moraalitundest. Maailma areneb pidevalt ja õnneks kõlbluse suunas. Maailmas on palju moraalitust, see on meie ühiskonna suurim viga. Kuigi asjalood on liikumas paremuse poole, ei ole täiuslikkus võimalik
puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Hüvitised koondamise korral peab tööandja maksma töötajale tähtajatu lepingu korral koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu ülesütlemise juhtudel ei tulene seadusest tööandjale kohustust maksta töötajale hüvitist lepingu lõpetamise tõttu. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus koondada töötaja, kes töötab tähtajalise lepinguga, tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitisena töötasu lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks tuleb seitsmeks kuuks sõlmitud tähtajalise lepingu ülesütlemisel nelja kuu möödudes koondamise tõttu maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu töötasu. Hüvitada tuleb nö saamatajäänud töötasu,
● Euroopa Liidu Komisjon ● Ülemkogu ● Euroopa Kohus ● Euroopa Kontrollikoda ● Euroopa Keskpank Eesti Euroopa Liidus ● Lissaboni leping ● Laienemine ● Kliima ● Energia ● Naabruspoliitika ● IT-agentuur ● Finantsperspektiiv ● Eestlased Euroopa institutsioonides Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas ● Liikmesriike: 26 ● Allkirjastati 14.juunil 1985 ● Ühine viisa poliitika ● Moodustab põhiosa Euroopa Liidu seadusest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon(OECD) ● Asutati 1961.aastal ● Liikmesriike: 34 ● Peasekretär: Jose Angel Gurria ● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud turumajandus ● Tihe koostöö liikmesriikide vahel ● Tegeleb mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. OECD-sse kuulumise tähtsus Eestile ● Majandusanalüüsi tähtsus ● Info vahetamise paik ekspertidele ● Suunanäitajaks
NB: võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist kui selle asemel on tema nõudel hüvitatud tekitatud kahju Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse
tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. 9. Mis on katseaeg ja kui pikk see on? Katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguseadus näeb ette seadusliku katseaja kohaldamise, st, et 4-kuuline katseaeg tuleneb seadusest. Seadusliku katseaja kestuseks on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus ei ole katseajast juttu, kehtib automaatselt 4-kuuline katseaeg. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna
Esmalt tuleb pooltel töösuhtes käituda teineteist mõistvalt, heas usus ja mõistlikult. Seda põhjusel, et TLS § 4 lg 1 järgi kohaldub töölepingu sõlmimisele VÕS sätted. VÕS § 6 ja 7 sätestavad aga just hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte võlasuhetes. Poolte kohustuste kindlaksmääramisel tuleb esmalt vaadata uuenenud TLS sätteid. Töötaja peamised kohustused on sätestatud TLS § 15-17, on töötajal: - lepingust ja seadusest tulenevad õigused ja kohustused; - vastastikune lojaalsuskohustus; - töötaja hoolsus määr (igas ametis erinev, arvestab töö tegija tavalisi riske, määratlemisega on probleeme) - tööandja ei või anda tööülesandest mittelähtuvaid korraldusi töötaja ei pea neid täitma, v.a hädavajaduse korral - tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve (VÕS § 7 mõistlik, väärtusnorm): mida üks keskmine inimene antud olukorras ja asjaolusid
ning samaaegse kohaldamise õigust. VÕS § 116 lg 1 - Ostja võib lepingust taganeda VÕS § 189 lg 1 - Ostja võib nõuda üleantu (ettemaksu) tagastamist; § 94 määrab intressimäära (kasu ainult siis, kui lepingulistele nõuetele on kohaldatud intressimäär, vastasel juhul 0). Kõiki saab kohaldada koos. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kasutada kohustuse rikkumise korral kõiki lepingust või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid üheaegselt, kui lepingust või seadusest ei tulene teisiti. Alternatiivselt võib nõuda ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 II poole alusel, juhul kui tal tekkis kahju (ei saanud kööki kasutada ja pidi ööbima seni mujal). Üldjuhul siiski rahalise kohustuse puhul kahju hüvitamist ei saa nõuda. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020
pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud). Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. 4 TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad
pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad
Täism usaldus ja mittetulunduse asutamiseks peab olema väh. 2 osanikku. Ühistu alustamiseks 3 isikut.Riik ega kohalik omavalitsus ei saa olla täis ega usaldusü. täisosanikuks. Eraõ. jur. isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Juhtorgan on juhatus ja olemasolul ka nõukogu. Tema pädevus nähakse ette seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Ei või üle anda muule organile v isikule.Avalikõ- organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Jur. isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda. Kui seadusest ei tulene teisiti.Juhatuse liikmeks vb üksned teovõimeline isik. Jur isiku juhtorgani liikme vastu esitava nõudse aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Hääle andmise tühisuse v antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui tühised v tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust v otsuse sisu. Jur. isiku lõpetamine
vabadust igasugusest välismõjust, eriti sellisest, mis võib tuleneda tema isiklikest huvidest või välissurvest. Selline sõltumatus on usalduse tekkeks õigusemõistmisel sama vajalik kui kohtuniku erapooletus. Advokaat peab seetõttu vältima oma sõltumatuse ohtuseadmist ja mitte tegema mööndusi oma kutsenormidest kinnipidamisel klientide, kohtu või kolmandate isikute kasuks. Õigusteenust osutades juhindub advokaat seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest. Advokaadil on keelatud tegutseda kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või mis on muul viisil sobimatu advokaadi kutsega. Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid.
1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik:
Aastal.Suurim probleem mida Avogadro pidi lahendama oli aatomite ja molekulide suhe.John Dalton ei uskunud sellesse.Ta ei kasutanud sõna aatom ja molekul sellesamas täheduses ,vaid ta kasutas neid põhimõtteliselt sama mõistena.Ta arvas ,et on 3 tüüpi molekule ,sealhulgas ka elementaarmolekuk ehk aatom.Suur rõhk oli massi definitsioonil,mis kaotas seni kasutuses oleva sõna kaal. 1815. aastal ilmus tema raamat, mis rääkis füüsikast ja elemetaarosakestest ja Avagadro seadusest pikemalt. 1821. aastal ilmus temalt veel üks teos ,mis oli täiustatud versioon tema eelmisest raamatust. Avagadro teooriast Teadlased ja ühiskond ei võtnud tema teooriat just vaimustusega vastu.Seega tema teooria ei olnud kohe aksepteeritud.Andre-Marie Ampere jõudis samale järeldusele ,mis Avagadrogi, tal kulus selleks 3 aastat ja tema leidis selle teise teooria kaudu. Ainult Charldes Frederic Gerhardti ja Auguste Laurenti orgaanilise keemia läbi oli võimalik demonstreerida
Õigusakti sisu ja vormi korrektsus ja arusaadavus on väga olulised, kuna sellega tagatakse konkreetne ja ühtlustatud pilt meie õigusmaastikul toimuvast ja õiguslike sätete sisuline ja vormiline stabiilsus. Paratamatult tuleb tõdeda, et aastatega muutub õigus koos meid ümbritseva eluga järjest keerukamaks nii sisult kui vormilt, kuid vaatamata sellele ei saa inimestelt, kellel juriidiline kõrgharidus puudub võtta ära võimalust ja õigust seadusest aru saada. Ainult sisu ja vormi vaheline harmoonia ja selgus tagab õiguslike sätete autoriteedi ja kestvuse. 3
Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustühine. Varem kehtinud töölepingu seadusest on jäänud ekslik arusaamine, et töötajale tuleb mittekonkureerimise kohustuse täitmise eest maksta tasu. Tegelikult pole töötajat töölepingu kehtivuse ajal mittekonkureerimise eest eraldi vaja tasustada. Igakuist mõistlikus suuruses tasu tuleb maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist. Teist tööd võib teha. Kuidas aga käituda juhul, kui töötaja ei osuta töölepingu kehtivuse ajal mitte torumeheteenust, vaid on postiljon?
Magnetinduktsiooni suund on Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu jõujoonte suunaga. arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak selle katkemisel. Maa magnetiline lõunapoolus
Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. Iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda 9. Lorentzi jõud. Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
aastakümnetel. Lõppkokkuvõttes, need erinevad probleemid hilja-1700 Prantsusmaa ei olnud nii palju kohe põhjuste revolutsiooni, nagu nad olid lõplik katalüsaator. Range Prantsuse klassi süsteem oli pikka aega suunatud vaimulike ja aadli palju kõrgemal ülejäänud prantsuse kodanikke, hoolimata sellest, et paljud need kodanikud ületas nobles jõukus ja maine. Veelgi enam, need ainult pealkirjad, millest enamik olid ostetud ja edasi suunata läbi perede-sisuliselt asetatud nende omanike seadusest kõrgemal ja vabastada need maksud. Aastal 1789, kui Prantsusmaa on vana seadusandlik organ, Estates peadirektor, uuesti kokku ja selgus, et kõrgema järjekoha klasside keeldus kaotab oma privileegid huvides päästa riik, pettumust prantsuse kodanlus saavutas keev. Prantsuse revolutsioon oli seega võitlus võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja eemaldage surve-muresid palju sügavaid ja universaalne kui vahetu majandusliku ebastabiilsuse Prantsusmaa oli tekkinud tol ajal.
hoolsusega. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolaas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolduskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄrS § 187 lg 2 järgi. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄrS § 180 lg 2 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. VÕS § 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid. Juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti.
Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan • Majandustehingute dokumenteerimise ja kirjeldamise kord • Raamatupidamise registrite pidamine • Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel • Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis • Aruannete koostamise kord 13.Kirjelda kahte vabalt valitud raamatupidamise printsiipi Tulude ja kulude vastavuse printsiip
Jõud Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2 Nagu me juba füüsikast teame, siis maapinna lähedal mõjub gravitatsioon ehk raskuskiirendus. Vastavalt ülemaailmsele gravitatsi...
MJ213 Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks
Juhime tähelepanu, et koos andmete vormiga palun edastada meile Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid. (Loe lähemalt Võlgnikud - Täitmisteade, täitemenetlusest ja Võlgnikud Maksegraafik). Kui kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse, nimetas ta usaldusisiku, kellele Teil tuleks teha pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt töötasu alammäär 355 eurot kuus, millele ülalpeetava korral lisandub veel 1/3 töötasu alammäärast). Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb Teil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Samuti peate viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
teadmised ettevõtluse ja juhtimise, laiemalt majandustegevuse 4 , õiguslikust korraldusest. Õpetatav aine ei piirdu kaugeltki äriseadustikus sätestatuga käsitlemist leiavad ka tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõigus, lepinguõigus (ehk võlaõigus) ja paljud muud õigusteemad, ehk siis põhimõtteliselt need, mis leiavad käsitlemist käesolevas õppeaines. 4Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1. 14 Mis$on$äriõigus?$ ! Äriõigus!on!õppeaine!$$ 02.09.12$ EBSi$õiguse$ja$avaliku$halduse$õppetool$ 4$ 15 Õiguse allikad (1). (Slaid 5) Õiguse allikate all tuleb mõista õiguse esinemise vormi. Õiguse kujunemise saab
81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine- lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki jms. 83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded
kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4 ,,omaabi" elemente, oli piiratud ka ,,krediitori võimu" ning ,,kaitsti" võlgnikku (Ilus 2007, lk 33). Ka tänapäeval võib kolmas isik kohtus võlgniku võla maksta. See on sätestatud VÕS § 78, mis ütleb, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega on mõlema ühiskonna arusaamine seaduse eesmärgist sarnane, sest peamiselt tahetakse kindlustada ohvrile hüvitis, mitte võlgnikule karistus. Neljas tahvel reguleeris isavõimu. Perepeale kuulus absoluutne koduvõim ehk ,,manus", mis tegi ta kõigi perekonnaliikmete valitsejaks
nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul - Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus) III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID nt määrused, eeskirjad 1 . Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel) 2 . Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna) Tava väljakujunenud käitumine. Faktiline õigusallikas kohtulahend. EI OLE ÕIGUSALLIKAS, kuid võetakse arvesse. Tava on õigusallikas. (Kõike ei ole vaja/ei saa seaduses reguleerida.)
nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus 3) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise; 4) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 5) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; 6) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale; 7) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi. 8. Pankrotimenetluse organid ja nende pädevus ( küsimus võib olla iga organi pädevusest) *Pankrotimenetluse organid on: a) pankrotihaldur §22- selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused, annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele,
1 Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? El mag indukts nähtuseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist kinnises kontuuris, kui magnetväli milles see kontuur asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele.
pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasolu, seejuures teuleb alati arvestada ka võimaliku abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused
kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? 4. Kas ostja võib keelduda asja vastuvõtmisest, kui asi ei vasta kokkulepitud lepingu tingimustele? Palun põhjendage oma seisukohta? Vastused: 1. a) Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus olema kokku lepitud lepinguliselt. b)Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (§ 159, lg 2), kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
