Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. Newtoni II seadus SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (Jõud = mass korda kiirendus) Millega jõudu mõõdetakse? Jõudu mõõdetakse ühikutes: Amper, kilovatt, njuuton, düün, kilopond, naeljõud, sthene, kip. Need ühikud iseloomustavad mootorsõiduki võimekust ja elektriliste seadmete võimekust. Illustreerivad pildid Allikad http:// ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/11/teh_meh_pohialus ed/jud.html http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud Tänan tähelepanu eest!
võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna.
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna.
eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. d) Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. e) Õigusjärglus- Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. f) üld-ja erisäte- NB!!! Uues TsÜS-s puudub! Juba rooma õigusest on tuttav põhimõte, mille kohaselt erisäte muudab üldsätte
lepingu poolte tahteavalduste kokkulangemisega · Seejuures on ühelt poolt määravaks küll poolte tegelik tahe, kuid vähem tähtis ei ole ka tahteavaldus (st tahte väljendamine). Mõned autorid isegi väidavad, et tahe omab praktikas aina väiksemat kaalu ning tahteavaldus aina suuremat. Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi! Eristab tehingute liike: a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda)
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise
mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega. Väga oluline on püüda sõnastada lepinguid selliselt, et oleks üheselt arusaadav osaliste tahe, õigused ning ka kohustus. Korrektselt valmistatud leping aitab vältida edaspidiseid vaidlusi.
tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete - Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Kõige sagedasemaks on leping, mida eristab teistest tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte)
c) põhikirja ja riigilõivu maksmist tõendava dokumendi. 9. Milline on mittetulundusühingu liikmete arvu miinimumnõue? a) miinimumnõue puudub; b) vähemalt 2 liiget, c) vähemalt 3 liiget; d) enam kui kümme liiget. 10, Kas FIE on eraõiguslik juriidiline isik? a) Jah on, kuna FIE tuleb registreerida MTA-s: b) Ei ole; c) Ei ole, FIE on avalik õiguslik jur.isik. 11. Mille alusel tekib juhatuse liikmetel ja täisühingu osanikel täielik seadusest tulenev esidusõigus? a) volikirja alusel; b) esindusõigus on fikseeritud äriseadustikus ja seetõttu omavad eelpool nimetatud isikud esindõigust äritegevusega alustamise hetkest alates; c) äriregistri kande alusel. 12. Mis on MTÜ? a) äriühing; b) juriidiline isik, mis on isikute vabatahtlik ühendus ning mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla maj.tegevuse kaudu tulu saamine; c) samas, mis on AS 13
kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ülesanne põhiseaduse alusel on kontrollida, et määrused ja seadused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Lisaks tuleneb veel rohkem ülesandeid õiguskantsleri seadusest, milles on sätestatud järgmised punktid: 1)avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; 2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; 3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid
Vali üks: a. liitprotsendi mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. nüüdisväärtuse mõistele ÕIGE Küsimus 15 Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 5000 c. 50 000 ÕIGE d. 20 000 Küsimus 16 Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest VALE b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest ÕIGE Küsimus 17 Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega d
c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8 1,00 punkti 1,00-st Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 20 000 c. 5000 d. 50 000 Küsimus 11 1,00 punkti 1,00-st Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a
3 Kaubadokumendid on õigeaegselt ja korrektselt sisestatud laoarvestusprogrammi ning edastatud raamatupidamisele 1.4 Kauba ladustamine toimub vastavalt laoplaneeringule. Ladustamisel on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid 1.5 Kaupade müügisaalis väljapanek on korraldatud õigeaegselt ning vastab müügitehnoloogiale ja planogrammile või väljapanekujuhendile. Tagatud on kliendisõbralik ostukeskkond. Väljapanekul on
Kati Boitsova MO11 Tööohutus õmblemistööstuses Na gu ka teisted tööstustes in ka õmblustööstuses ohud. Kui õmblustööstusesse tuleb tööle õmbleja siis tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. Töögraafik õmblejatel lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Töötajad võivad töötada ka kahes vahetuses , see oleneb aga ettevõttest. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga(tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega). Samuti võim õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu(vahepeal tuleb kasutada respiraatoreid) ja aure. Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi.
ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid
Hierarhia: Põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, Välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrus, ministrite määrused. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid
2.4. Kohalikud omavalitsused Kohalikud omavalitsused said kohtuda koosolekutel, kuid planeeringu seletuskirjas ei tule välja, et omavalitsustel oli omavahel suurt koostööd. Olemasolev Via Baltica trass jäi üldjuhul paika ja 7 seetõttu ei olnud ka vaidlust selle üle, kas uus trass valdade piiril ühtib naabriga. Kohalikud omavalitsused täitsid samuti oma ülesanded, mis tulid seadusest. Planeeringus oleks rohkem tahtnud näha omavalitsuste panust planeeringusse. Kuid ilmselt tehti koostööd planeeringu koostamise ajal. 8 Kokkuvõte Planeerimisseaduses on ära toodud kõikide osapoolte ülesanded planeeringute koostamisel. Antud teemaplaneeringu puhul tegid suurema osa tööst ära riigihanke võitnud planeerijafirma AS Teede Tehnokeskus ning riiki esindav Maanteeamet. Kuid kujunenud olukord on ka arusaadav,
Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas. 15 Tehingu vorm. Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehingut teha. Suuline, kirjalik(lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud), elektrooniline vorm. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgis ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 16 Esindamine. Esinduse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. 17 Mis on leping. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled
Õigus, kus subjektid on võrdsed. 29. Mis tähendab sõna “käsutama”? Tehingute tegemine 30. Mis on abstraktsiooniprintsiip? Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga. 31. Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4: (3)Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Vastus:Asjaõiguslik tehing ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing on kehtiv või mitte. 32. . Mis on kasutamine? Sihtotstarbeline kasutamine. Näit. sõidan oma rattaga. 33. .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism?
summaga ja pöördvõrdeline ahela I voolutugevus kogutakistusega. U elektromotoorjõud R vooluringi takistus r vooluallika sisetakistus Sisetakistus Sisetakistus on osa vooluringi takistusest. Sisetakistust märgitakse tavalise takisti tähisega elemendi tingmärgi juures. Ohmi seadusest Juhi takistus Takistuse mõõtmine Juhi takistuse määramiseks tuleb mõõta pinge juhi otstel ja voolutugevus vooluringis. Takisti Tänan tähelepanu eest! ©anmet.jg 2009
õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 2/ 9 Võlaõiguslikud kokkulepped kinnisasja kasutamiseks Üldsätted Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Mittevaraline suhe - autoriõigus Mõiste ÜLDOSA tähendab, et toob välja normid, mis kehtivad kõikides tsiviilharudes. Näide x sulgude ees. 1.3 Tsiviilõiguse allikad Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust. Tooge näide KOV seadusest? KOV ei võta seaduseid vastu, vaid määruseid (Õigusakte) TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguse allikate hierarhia on PS, Seadus, seadusest madalamad õigusaktid (määrused, eeskirjad), tava | kohtupraktika. Miks on allikad hierarhias? Põhiseadus on vastu võetud rahva referendumil, rahva poolt vastu võetud
St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA!
maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. N: Üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (Käibemaks/ aktsiisimaks). b. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. N: aktsiis / käibemaks. 3) Kehtestamise pädevuse alusel: a. Riiklikud maksud, mis kehtestatakse maksuseadusega riigikogu poolt – laekuvad üldjuhul riigieelarvesse, harva osaliselt kohalikku eelarvesse. Kehtestab riigi seadusandlik organ maksuseadustega. Tulumaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, maamaks,
4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime); 5. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus; 6. Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte; Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte. HEA USU PÕHIMÕTE (TsÜS §138 lg1, TsÜS § 32, VÕS §6): Eraõiguse põhimõte Eesmärk tõkestada seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldumine, kui see oleks ebaõiglane Avatud norm: tuleb sisustada igal konkreetsel juhul eraldi. Eelkõige germaani õigusperekonnas Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa tehingu tühisust, vaid võimaldab jätta õigusnormi või lepingusätte kohaldamata. HEA USU PÕHIMÕTTE FUNKTSIOONID: 1
põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada. Tehingud võivad olla: Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud – tehing kahe või enama isiku vahel,
Juhendaja Karin Traks Tartu 2015 Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Hea töö aluseks on normaalne kliima. Ruum ei tohiks olla liiga külm ega liiga palav, samuti ei tohi olla tööruum liigselt niiske ega kuiv. Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema kohustuslik. Riketega ja katkiseid seadmeid, pikendusi jm kasutada ei tohi. 3
Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane Hierarhia:Leping->tehing->toiming Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust, tehingus võib olla ka üks. Tehing, mis pole leping on nt testament Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. Toiming mis pole tehing nt autoriõigused Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine) Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e
Elektromagnetvälja teooria harjutustöö. Magnetväljas pöörlevas raamis indutseeritakse elektromotoorjõudu, sest raami pöörlemisel muutub perioodiliselt raami läbiv magnetvoog, mida mõõdetakse veeberites (wb). Selline muutus toob raamis kaasa elektromotoorjõu tekke vastavalt Faraday seadusest tulenevale valemile . Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem mida kiiremini raam pöörleb. Samuti mõjutab maksimaalset elektromotoorjõu suurust raami pindala (S) ja mähiskeerdude arv. Sellisel viisil genereeritud madalsageduslik elektromagnetvõnkumine tekitab elektromagnetlaineid, mis levivad valguskiirusega ja mille lainepikkust saab arvutada valemiga . Sagedust arvutatakse võnkeperioodi kaudu valemiga .
voolutugevuseni 5 mA, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga. 8. Iga mõõtmistulemuse jaoks leidke kasulik võimsus N1 ja kasutegur . Arvutatud suuruste järgi joonestage ühes ja samas teljestikus graafikud N1= N1(I) ja =(I) ühise I-teljega. 9. Arvutage iga mõõtmistulemuse jaoks Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r ja välistakistus R ning nende suhe R/r. R R R N1 f f r r r 10. Joonestage graafikud ja ühise teljega. 3 Tabel 3.1
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi/// seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel (jõustub 10ndal päeval peale RTs avaldamist kui pole muu)/// määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam(jõustub 3ndal päeval pärast RTs avaldamist kui pole muu)/// käskkiri- üksikakt, üksikjuhtum (jõustub allkirjastumisel kui pole kirjas muu) 8. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele///
Tööleping- töövõtu ja käsundusleping OÜ Varuosa, registrikood 87534657, registreeritud aadress Narva 27, 83727 Narva (edaspidi nimetatud tööandjad) keda esindab Juhkam Voldemar põhikirja alusel (tööandja) ja Kalle Kukk, isikukood 38507125337, elukoht Seene 4, Narva, Ida-Virumaa (töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu alljärgnevatel tingimustel: Üldsätted: Lepingu eesmärgiks on sätestada Poolte õigused ja kohustused seoses töötaja töötamisega tööandja juures. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, puhkuseseadusest, teistest rakenduvatest õigusaktidest ja tööandja seaduslikest korraldustest ja eeskirjadest. Töösisu ja töö tegemise koht: Töötaja asub tööle automehaaniku ametikohale. Tööülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud ametijuhendiga. Töötaja allub vahetult OÜ Varuosa juhatajale. Töö tegemise koht on Narva 27 remondi töökojas. Lepingu tähtaeg: Käesolev leping jõustu...
järgi samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida partnerlusena, kuid võrreldes heteroabielupaaridega puudus neil õigus last adopteerida ja lasta end kiriklikult laulatada, samuti pidi vähemalt üks partner olema Taani kodanik. 1997. aastast on samasoolistel paaridel õigus saada Taani piiskoppidelt oma partnerlusele samasugune õnnistus, kui seda saavad teised tsiviilabielupaarid. Norras võeti partnerlusseadus vastu 1993. aastal (erinevalt Taani seadusest saab samasoolise paari teine osaline vanemlikud õigused oma partneri lapse kasvatamisel). Rootsis on partnerlusseadus jõus 1995. aastast ja praegu käib töö selle sätete laiendamisel. Soomes jõustus teiste Põhjamaadega analoogne partnerlusseadus 2002. aastal. 2001, aasta augustist liitus ka Saksamaa samasooliste partnerlust seaduslikult tunnustavate riikide hulka. Hollandis oli partnerlusseadus jõus aastast 1998. 1. Aprillist 2001 oli Holland esimene riik
Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole) Põhiseadus – rahva poolt vastu võetud Seadused – tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid – välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu
reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevus ja selle tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksukohustuse suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks, raskeveokimaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seadusest tuleneval maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. (maamaks, tulumaks, raskeveokimaks). Kaudse maksu korral ei tasu seadusest tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks.
Embrüo ise on varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kasutatakse doonoreid, saamaks nii muna- kui ka seemnerakke. 2. peatükk KUNSTLIKU VILJASTAMISE KORD JA TINGIMUSED Kunstlik viljastamine peab olema vabatahtlik, sundimisest ja mõjutamisest puutumatu. Viljastamine on keelatud, kui see peaks kahjustama lapse elu. Viljastamist võib teostada ainult eriarst, kes otsustab ka selle vajalikkuse ja lubatavuse üle, lähtudes seadusest. Samas ei saa arsti kohustada viljastamise toiminguteks. Enne viljastamise toimumist peab naine olema kursis kõige meditsiinilisega, mis selle juurde käib (nõustamine arsti poolt), aga ka seadusega. Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on
Aktisonäridevahelinelepingreguleerib: ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke; juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...
Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või
-katse määrata reeglid -kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema -väärtuste kogum Juhi eetika Moodustavad teatavad käitumise normid ja moraalsed tõeskpidamised,mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Eetilise juhtimise põhimõtted -Lähtu seadusest ja täida neid -Räägi alati tõtt -Pea inimestest lugu -Lähtu kuldest reeglist -Ära tee teistele haiget -Arenda osavõtlikkust Ärieetika roll -Turu koostöö ja usalduse arendamine -Korruptsiooni takistamine -Keskkonnakaitse ja säästlikkus -Inimõiguste tugevndamine,vaesuse vähendamine -Kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. Sellepärast ongi eetika ettevõttes vajalik TÄNAME
Dokumendihalduse normdokumendid: seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, standardid ja juhised. Dokument (Arhiiviseadus) mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõestamiseks. (EVS-ISO 15489) on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni arhiveerimiseni või hävitamiseni. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning
omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping) § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. On olemas lepingulised võlasuhted, lepingu sarnased võlasuhted ja lepingu välised võlasuhted. Lepingu sarnane võlasuhe-õigussuhe, mille puhul isikute vahel leping puudub, aga võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest. Juhatuse liikme leping on oma iseloomult käsundusleping. Tüdruk nägi sõiduteel lamavat kassipoega ja tormas teda päästma ning jäi veoki alla ning sattus mitmeks kuuks haiglasse:
Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda. 30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada. 61 Tutvusta elanikkonna kui riigi tunnust. Riigi rahvas: kodanikud ja kodakondsuse alused, välismaalast liigid ja õiguslik seisund
või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kodanikuühenduse üks ORG-ilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri,sotsiaal- ja majandusvaldkondades. MTÜ-d ei tohi teenida kasumit. Kodanikualgatus- inimese isiklik initsatiiv mingi proobleemi lahendamiseks. Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta
inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, b) Juriidiline toiming toiming, mis kutsub ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus
Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus. Väljavõte seadusest § 16. Tahtlus (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava
50 grammil ainel on 2x rohkem siseenergiat kui 25 grammil ainel samadel tingimustel. 3. Defineerige süsteemi siseenergia. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenregiaks U. 4. Arvutage soojuse ja töö tõttu tekkiv siseenergia muutus. U=q+w q-eraldunud soojuse hulk ;w-paisumistöö 5. Arvutage gaasi paisumisega kaasnev töö, soojuse ja siseenergia muutus. w=-PexV (w=-nRTlnV2/V1)? 6. Sõnastage termodünaamika I seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, energia jäävuse seadus, ei teki ega kao. Mitteisoleeritud süsteemi korral U=q+w, konstantsel ruumalal U=q. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui
A = p V , kus p on rõhk ja V ruumala muut. 1 Näidisülesanne 1. Gaas sai soojushulga 100 J ja tegi tööd 140 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis Antud: näitab, et gaas saab mingi Q = 100 J soojushulga ja teeb paisumisel A = 140 J mingi hulga tööd. U = ? Antud ülesandes lähtume termodünaamika I seadusest, mille kohaselt keha poolt saadud või äraantud soojushulk avaldub keha siseenergia muudu ja keha poolt tehtud töö kaudu järgmiselt Q = U + A . Siit avaldame gaasi siseenergia muudu U = Q - A , mis algandmeid kasutades annab tulemuseks U = 100 140 = - 40 J . Vastus: Gaasi siseenergia vähenes 40 J võrra. Olgu öeldud, et termodünaamika I seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See, et gaasi siseenergia vähenes, tähendab seda, et osa gaasi
269 6 Süsteemiteooriast lähtudes peab õigus vastama kõikidele süsteemi olulistele tunnustele. Õigusnormi kui süsteemi omaduste hulka kuuluvad mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis on erinevaid elemente, mis on omavahel teatud suhetes. RS-is võib täheldada erinevaid elemente näiteks hasartmänguseadusest, kohtutäituri seadusest, euro kasutusele võtmise seadusest, põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest -- nad kõik aitavad RS-i paremini reguleerida vastavates eluvaldkondades. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rajaneb süsteemi mõiste elemendi ja suhte mõistetel. RS on oma olemuselt terviklik. RS-i elemendid on sotsiaalsed normid ja nad on üksteisega teatavates suhtes. RS-i terviklikkuse tagab see, et suhted antud süsteemi sees elementide vahel- on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
