edendamisele. 3. Tingimisdefitsiit: üksiktarbijal on läbirääkimistel pakkujaga nõrk tingimispositsioon või puudub üldse hääleõigus. 4. Ohutuse defitsiit: äärmiselt suur on toodete ja teenustega seotud õnnetuste hulk, defektsete ja ohtlike toodete ringlusse pääs on avatud piiridega turu tingimustes kergenenud, ülereguleeritud piirkonnast eksporditakse mittestandardseid kaupu vähem reguleeritud seadusandlusega riikidesse. 5. Õiguskaitse defitsiit: õigusteenuste kasutamist raskendavad psühholoogilised, finantsalased ja kultuurilised barjäärid, kollektiivsete kompensatsiooni nõudmiste süsteemide puudumine ning kohtusüsteemi ülesehitus, lisaprobleeme tekitab üle riigipiiride ulatuvate vaidluste lahendamine. 6. Esinduse defitsiit: raskendatud on efektiivsete tarbijate esinduse loomine erinevate
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
soojussõlmi ning saada nende hooldust. Fortum Termest AS-le on gaasi jaotus ja müük saanud väga tähtsaks tegevusharuks, praegusel hetkel isegi tähtsamaks kui soojuse tootmine ja müük. Seega on oluliseks äripartneriks maagaasitarnija AS Eesti Gaas, keda ei arvestata niivõrd konkurendina, kui just partnerina. Tähtsateks partneriteks on ka kohalikud omavalitsused. Energiaäri on tänaseks päevaks väga hästi ära reguleeritud seadusandlusega, toimib ka kontrollsüsteem litsentside, turulubade ja müügipiirkondade üle. Suurt tähelepanu on hakatud pöörama keskkonnakaitsele ning tööohutusele. Fortumis on keskkonnakaitsele, töötervishoiule ja ohutusele alati suurt rõhku pandud, nüüdseks on sellealane poliitika ja juhtkonna poolt kinnitatud nõuded ja juhised jõudnud ka Eestisse, kus neid omakorda edasi arendatakse. Nii juhtkond kui töötajad on mõistnud, et energiaäri eeldab suurt
hõlmab mitmed olulised ühiskonna valdkonnad, milledeks on majandus, poliitika ja ideoloogilis-kultuuriline sfäär, kuid mitte ainult need valdkonnas (aga need on olulisimad). Need on sektoriteks, millega seadusandja peaks oma normiloova tegevuse juures kõige enam arvestama. Seadusandlikku protsessi ei käivita kunagi sotsiaalsed vajadused ise vaid seadusandlik protsess on alati seotud konkreetsete isikute aktiivse tegevusega. Kõikvõimalikud isikud, isikute grupid, kes seadusandlusega tegelevad, realiseerivad selle käigus ka oma riigivõimu. Järelikult on seadusandlus seotud võimu küsimuse ja riigi poliitikaga. Kelle huvides seadusandja siis tegutseb? inimlikust vaatekohast selgub, et ta tegutseb iseenda huvidest lähtuvalt. Reeglina jääb tahaplaanile õigussubjektide pool ehk see mass, kellele seadused on tegelikult suunatud. Seadusandluse protsessi vallandumise algus reeglina seadusandlus algab sellest, et sellele annavad tõuke väljastpoolt tulevad jõud
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
Eelnevalt oli välja selgitatud, et kuriteo ohvriks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (sotsiaalsed kooslused), kellele vahetult oli kuriteoga tekitatud kahju, deviandid ohvrita kuritegudes (esmane ohver), samuti esmaste ohvrite pereliikmed, lähedased, sugulased, ülalpeetavad (rikosettohvrid). Kriminaalse viktimoloogia seisukohalt kuriteo ohvriks tunnistatakse ainult isik, kes on kannatada saanud rahvusliku kriminaalse seadusandlusega keelatud teo (tegevuse või tegevusetuse) tõttu. Kuriteo ohvri mõiste "piiramine" kriminaalõiguse formaalsete raamidega eristab kriminaalse viktimoloogia eseme. See lubab süveneda kuriteo ohvrite probleemide olemusse.14 Kriminaalse viktimoloogia esemeks on aga nimetatud objekti konkreetsed avaldusvormid. Seetõttu real elementidel, mis moodustavad antud teaduse eseme, on erinev tähendus, teiste sõnadega ühed neist on esmase tähendusega, teistel on abistav osa.
erapooletu"(§ 12 p 2). Seaduseelnõu kõige intrigeerivamaks osaks on soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamise osa. Eelnõu lubab rakendada erimeetmeid (kuid ei nimeta midagi konkreetset), arvata võib, et nendeks on nt kvootide kehtestamine. Euroopa Liidu asutamislepingu 141. artikkel lubab eelpoolnimetatud erimeetemete kasutuselevõttu võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Samas on tunnistanud Euroopa Kohus automaatse eelistuse andmist ühele soole Ühenduse seadusandlusega vastuolus olevaks. Problemaatiliseks kujuneb positiivsete erimeetmete ja vastassoo diskrimineerimise vahelise joone tõmbamine. 7 Riigikogu stenogramm "Soolise võrdõiguslikkuse seaduse" eelnõu esimesest lugemisest 41 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS Soolist ebavõrdsust esineb Eesti ühiskonnas mitmeski valdkonnas.
tegelik esindatus Euroopa Liidus. Komiteel on 317 liiget (enne 1. maid 2004 oli 222) liiget ning samapalju asendusliikmeid, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt 4 aastaks. Eestil on komitees 7 liiget ja 7 asendusliiget. Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega. CdR on sõltumatu organisatsioon. Tema liikmed ei tohi olla seotud mingite mandatoorsete instruktsioonidega. Nad on oma ülesannetes täiesti iseseisvad, seistes EL kui terviku huvide eest. 2006. aasta veebruarist on Regioonide Komitee president Michel Delebarre. President valitakse kaheaastaseks perioodiks. CdR kutsutakse kokku Presidendi poolt Nõukogu või Komisjoni palvel või tuleb kokku omal initsiatiivil. Komiteel on tavaliselt 5 plenaaristungit aastas
· Tehnoloogiline tegurid on uued tooted, patendid, tootlikkus ja selle kasv, teaduslikud uuringud tööstuses, riigi toetus teadusele, robotid, arvutid. Tehnoloogiate läbi luuakse uusi tooteid ja turueelistusi. Uudistoodanguga seotud riskide vältimisega tegelevad paljud firmad maailmas juba olemasolevate toodete ja teenuste täiustamisega. · Poliitiline teguriteks on samad mis majanduses ning kõiksugused seadused. Ettevõtlus on reguleeritud seadusandlusega ning konkurentsipoliitika kaudu. Tootjaid peab kaitsma kõlvatu konkurentsi eest ja tarbijaid ettevõtte ebaausa tegutsemise eest. Valitsus on aktiivne poliitiline jõud, mis mõjutab toodet, hinda, müügikohta ja reklaami. Toetab ja kontrollib ning suunab turundust. · Kultuuriline tegurid on elulaad, tarbija aktiivsus, naisliikumine, noorsugu. Perioodiliselt muutub inimeste käitumismudel, ilmnevad uued soovid ja vajadused. See mõjutab toodete oodatavat ostjate
Dokumendis kooskõlastatakse objekt ehk üksikud matuseteenuste liigid, mille alusel koostatakse sobiv teenusepakett; büroo ja tellija kohustused; tähtajad ja nende muutmisega seotud tingimused. Viimases või eelviimases lepingu punktis on tingimata välja toodud igale ärilepingule kohane punkt, et "kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras". Ühest küljest kaitseb leping mõlemate poolte 17 Tallinna krematooriumi hinnakiri [WWW] http://www.krematoorium.ee/tlnteenused.htm, viimati vaadatud 30.09.2008 18 Tallinna krematooriumi matuseteenuste leping [WWW] http://www.krematoorium.ee/mtl.htm, viimati vaadatud 30.09.2008 19 Tallinna matusebüroo eelleping [WWW] http://www.matus.ee, viimati vaadatud 27.09.2008
Kui paketil pole piisavalt emotsionaalset väärtust, siis ei hakka see tööle. See ei ole küll võimatu, aga eeldab väga peent planeerimist ja selle saab ehitada üles pikaajalise süsteemi peale. Kas olemasolevatele pangakaartidele saaks nn pärnaka või eestlase märke peale panna? Põhimõtteliselt küll. Ainult et, siis tuleb täpselt uurida, kas see läheb juriidiliselt kohaliku maksu alla või mis see on. See peab olema kooskõlas nii Eesti Vabariigis kehtiva kui ka Euroopa Liidu seadusandlusega, et vältida võimalikke pretensioone diskrimineerimise kohta. Selleks peaks linnavalitsus moodustama pädeva töögrupi, kes uurib ja analüüsib maailmas kehtivaid kuurordimakse ning teeb selle baasil mõistliku Pärnule sobiva ettepaneku. Lisaks peab sel juhul olema kindel suund juba praegu, et me tahame olla nt selline kuurort 20 aasta pärast. Muidu juhtub nii, nagu kleiti ostma minnes, ei tea suurust ega värvi, aga tahaks lihtsalt ilusat kleiti. See on ju absurd.
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi e...
marginaaltulud võrduvad marginaalkuludega ehk ( I / I n ) i . Kui läheneda probleemile investeeringu hindamise seisukohalt, on see puistu vanus, mil puistu majandamisest saadava In netotulu nüüdisväärtus I 0 on maksimaalne. (1 i ) n Kaasaegses ühiskonnas ei ole metsaomanikule antud vabadust kasutada otsustamiskriteeriumina omaniku jaoks sobivat kapitali tootlust. Seadusandlusega kehtestatud puistute küpsusvanused on erinevate huvigruppide arvamuste kompromisslahendus. 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid Puidu reaalhinna muutused Puidu hind kasvab kiiremini kui üldine hinnatase, eriti nendes maades, kus puitu ei ole rikkalikult. Tõenäoliselt pikendab puidu hinnatõus tulevikus raieringi. Samal ajal võivad lühiajalised konjunktuurimuutused mõjuda vastupidiselt. Üllatuslik hinnatõus võib mõjutada omanikku raiuma puistut planeeritust varem.
k. Jus õigus) 340. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade
grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus. Stigmatiseerimise oluline tagajärg on, et stigmatiseeritud kalduvad sageli koonduma ja oma kogukonda looma, kuna need inimesed lülitatakse eluvõimalustest välja, et leida tuge ja mõistmist. Tavaliselt käsitletakse normi- ja hälbekäitumist siis, kui tegemist on tahtele alluva tegutsemisega- sellega, mille juures saab otseselt rakendada sotsiaalseid norme. Normi liigid: · Õigusnormid- riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · Moraalinormid- kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · Tavad- põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · Korporatiivsed normid- mitmekesised juhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmatavaid tegevusliike (nt eri spordialadel kehtestatud reeglid),
ümberkorraldused ning Ateena riigikord muutus senisest demokraatlikumaks. Solon oli Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta valiti ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud on Soloni lendsõna "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!" Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Elas ühel ajal Periklesega nig oli tema hea sõber
Meditsiinis võrdsustatakse norm harilikult normaalsusega, pidades silmas tervist, see on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Norm on ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Normi mõistega hõlmatakse vägagi erinevaid käitumismalle. Üldine liigitus: · õigusnormid riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · moraalinormid kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · tava põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · korporatiivsed normid selle loetelu puhul mitmesugused toimimisjuhised, mis reguleerivad seadustega
Komisjonid ja alakomisjonid vaatavad igal aastal läbi sadu seaduseelnõusid. Nemad otsustavad, milliseid neist soovitada suures kogus menetlemiseks. Need eelnõud, mida komisjonid soovivad menetlemiseks plenaaristungil, kujundavadki Kongressi päevakorra. Eelnõud, mida komisjonid ei aruta, jõuavad harva istungile. Peaaegu kogu seadusandlus antakse käsitlemiseks alalistesse komisjonidesse. Seega võib öelda, et komisjonid on mõjukad, kuna on otseselt seotud seadusandlusega. (Gitelson jt, 1996, lk. 217) Komisjonid jagunevad erinevat tüüpi kodadeks nii Senatis kui ka Esindajatekojas. Tähtsamaiks on Kongressis alalised komisjonid. Alalised komisjonid töötavad pidevalt: nad vaatavad läbi mitmesuguseid valdkondades esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte. Iga alakomisjon tegeleb mingi kindla poliitika valdkonnaga, mis kuulub laiema komisjoni pädevusse. Nii esindajatekojas kui
4) 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 5) 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse. Eesti Vabariigi I Põhiseadus: Domineeriv positsioon kuulus parlamendile ehk Riigikogule. Valimistel konkureerisid erakondade või valimisühenduste nimekirjad, mis said kohti Riigikogus vastavalt nende antud häälte arvule. Riigikokku kuulus 100 saadikut, mis sai ametis olla 3 aastat: 1) Riigikogu peamiselt tegeles seadusandlusega. 2) Riigikogu kutsus ametisse ja vabastas ametist täidesaatva võimu - valitsuse. Valitsuse juht oli peaminister (Hiljem nimetati ümber riigivanemaks) tuli peale valitsuse tegevuse suunamise täita ka riigi esindusfunktsioone, mis paljudes riikides oli presidendi ülesanne. Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus:
· parandada metsa sanitaarset seisundit, · suurendada metsade tormikindlust, · kasvatada enamnõutud sortimente Hooldusraiete peaeesmärgiks on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine. Hooldusraietel ei tohi kunagi omaette eesmärgiks kujuneda puidu saamine, sest siit on lühike samm metsade lagastamiseni. Samas on aga hooldusraieid suhteliselt keeruline normatiividega ja seadusandlusega reguleerida, loota saab vaid omaniku südametunnistusele. Seepärast on ka hooldusraied, nende teostamise mõttekus, raiekraad, väljaraiutavate puude liigiline, vanuseline ja tervislik struktuur olnud vaidlusi tekitav, mistõttu võib öelda, et hooldusraiete näol on meil tegemist kindlasti loomingulise tegevusega. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
mitte midagi. Tegelikkuses see Sveitsi süsteem toimima ei hakanud - ajutine põhiseadus ei kohustanud seda süsteemi kasutama. Tegelik poliitiline olukord ei lasknud parlamendil seda võimutäiust kasutada - käimas oli sõjaolukord ja oli vaja teha kiireid ja operatiivseid otsuseid. Põhiseaduse koostamine ja maareformi koostamine, muuks tööks jäi Ajutisel Kogul vähe aega. Seadusandlik delegatsioon, mis pidanuks tegelema igapäevase seadusandlusega ja kontrollima valitsuse tegemisi, aga tema roll jäi tunduvalt tagasihoidlikumaks kui see ajutine põhiseadus oleks võimaldanud. Tegelikkus jäi püsima valitsuse laialdane võim. Sveitsi süsteem eeldaks, et lisaks tähtajalisele valitsusele koosneb valitsus oma eriala spetsialistidest, tegelikult selleks ajaks oli Asutav Kogu ametisse kinnitanud juba esimese Vabariigi valitsuse ja selle kinnitamisel ei olnud juttugi mingist tähtajast, tegemist ei olnud ka erapooletute spetsialistidega.
ettevalmistuse OSOAVIAHIM-s (lennuorganisatsioon). 14 reetnud liikmele surmaotsuse ja tagas täideviimise). Viimane juht eeldab, et korporatiivsel ühikul on vastav sunniaparaat. Riikluse kujunemise varasemates faasides olid korporatiivsed organisatsioonid tunduvalt autonoomsemad kui tänapäeval, mil nende tegevuse aluseid ja korda reguleeritakse ja seejuures paljuski piiratakse riigis kehtiva seadusandlusega. Nii korporatiivsete organisatsioonide endi kui ka nende normistiku osas on kaasajal seega määravaks suhe riigiga - tegemist võib olla kas legaalsete (seaduslike; formaalsete) või illegaalsete (põrandaaluste ehk mitteformaalsete) korporatiivsete organisatsioonidega. Illegaalsete korporatiivsete organisatsioonide näiteks võiks juristidele tuua kuritegeliku organisatsiooni - maffia konkreetsed vormid (Cosa Nostra, Hiina Triad jne). Legaalsete osas peaks piiritlema omakorda:
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Mõned arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale lubada. Kui raha ( kui vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest maksta, siis inimene ei olegi võimeline vaja- dusel abi saama. Kuid ,,materialistlikkus" on inimestel veelgi kaugemale läinud. Sageli nõutakse abi saamise korral ka ,,visiiditasu". See on kui tasu selle eest, et arsti üldse külastada. Arvatakse, et see ei ole vastuolus praegusel ajal oleva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebainim- lik ja väga materialistlik. Inimene oma reaalses elus ei ole enamasti tegelikult nii ,,vaimne" olend nagu seda näidatakse näiteks filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtteviis ja tegutsemisvorm on ühiskonnas absoluutselt kinnistunud. Sageli väidetakse, et abivajajatele ulatatakse ,,väike käsi". Materialistlikkuses ja loo-
Mõned arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale lubada. Kui raha ( kui vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest maksta, siis inimene ei olegi võimeline vaja- dusel abi saama. Kuid ,,materialistlikkus" on inimestel veelgi kaugemale läinud. Sageli nõutakse abi saamise korral ka ,,visiiditasu". See on kui tasu selle eest, et arsti üldse külastada. Arvatakse, et see ei ole vastuolus praegusel ajal oleva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebainim- lik ja väga materialistlik. Inimene oma reaalses elus ei ole enamasti tegelikult nii ,,vaimne" olend nagu seda näidatakse näiteks filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtteviis ja tegutsemisvorm on ühiskonnas absoluutselt kinnistunud. Sageli väidetakse, et abivajajatele ulatatakse ,,väike käsi". Materialistlikkuses ja loo-
See ei tähenda seda, et inimene, kes jagab teavet, ongi otsuste langetaja. Täielikku informatsiooni andes võimaldab see leida kõige õiglasemaid lahendusi. Pea meeles, et isegi ebavõrdses olukorras oleme me kõik võrdsed oma entusiasmi ja loovuse poolest ning me jagame oma teadmisi selleks, et muuta laagritöö paremaks. Igaühel peavad teada olema oma kindlad ülesanded. PERSONALI ÜLESANDED LAAGRIS LAAGRI JUHATAJA kinnitab ametisse laagri omanik seadusandlusega ette- nähtud korras. ÜLESANDED: 1. noortelaagritele kehtestatud tervisekaitse ja päästeameti nõuete täitmine 2. noortelaagri kvalifitseeritud personaliga komplekteerimine 3. tööga seotud lepingute sõlmimine ja seadusandluse jälgimine laagritöö korral- damises; 4. noortelaagris tekkinud probleemide lahendamine ning lastele ja personalile turvalise keskkonna tagamine; 5. kodukorra ja muude eeskirjade kehtestamine ja kinnitamine ning nende tutvustamine personalile; 6
k. Jus õigus) 354. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta.
komplitseeritumaks. Rahvusvaheline personali juhtimine siseriiklikust mitmeti, sest sellele lisanduvad järgmised eripärad:188 · erinevad tööturud, · töötajate rahvusvaheline mobiilsus, · praktilise juhtimise ja juhtimisstiilide eripärad, riiklike ja globaalsete huvide vastandlikkus, · kontrolli rakendamise eripärad jm. Keerukamaks ja juriidiliselt komplitseeritumaks on muutunud ka tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted. Neid reguleeritakse seadusandlusega ja mitmesuguste institutsioonide kaudu, millest olulisemaks on tööturuamet ja ametiühingud. Ametiühingute tegevus pole tänapäeval suunatud üksnes tööandjate vastu ning nad pole oma tegevuses enam nii ühekülgsed kui aastaid tagasi, vaid aitavad õigeaegselt tähelepanu juhtida organisatsiooni juhtimisalastele puudustele. Selle tulemusena kaitstakse ühelt poolt töötajaid tööandjate subjektiivsuse ja ebaõigluse eest ning tööandjat tööalaste
Mõned arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale lubada. Kui raha ( kui vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest maksta, siis inimene ei olegi võimeline vaja- dusel abi saama. Kuid „materialistlikkus“ on inimestel veelgi kaugemale läinud. Sageli nõutakse abi saamise korral ka „visiiditasu“. See on kui tasu selle eest, et arsti üldse külastada. Arvatakse, et see ei ole vastuolus praegusel ajal oleva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebainim- lik ja väga materialistlik. Inimene oma reaalses elus ei ole enamasti tegelikult nii „vaimne“ olend nagu seda näidatakse näiteks filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtteviis ja tegutsemisvorm on ühiskonnas absoluutselt kinnistunud. Sageli väidetakse, et abivajajatele ulatatakse „väike käsi“. Materialistlikkuses ja loo-
TETRA või TETRAPOL süsteeme. Neil on palju sarnast avalike mobiilsidevõrkudega, kuid lisaks võimaldavad need süsteemi kuuluvate seadmete vahel otsekõnesid. Eestis kasutatav operatiivside süsteem kasutab TETRA põhimõtet (vt. raadioside alused). Suhtlus esmaabiandjate ja kiirabisüsteemi vahel Esmaabikursustel julgustatakse osalejaid õnnetuse korral kindlasti appi ruttama. Kodanike kohustust üksteisele abi anda rõhutatakse ka seadusandlusega. Reaalsus aga on võimalikule esmaabi andjale sageli raske. Võib-olla nägi ta õnnetuse toimumist pealt ja on ka ise veel hirmu tõttu tegutsemisvõimetu. Esmaabikursus võis olla kaua aega tagasi, samuti tuleb mängu lootus, et äkki keegi teine võtab esmaabi andmise enda peale. Kui patsient on talle lähedane isik, siis on sageli veel raskem pead sedavõrd klaariks saada, et esmaabi anda ja selles olukorras veel õigeid võtteid kasutada.
Vastutuse kandmine eeldab samuti, et organisatsioon jälgib ja mõõdab oma tegevust ning võrdleb saavutatud tulemusi püstitatud eesmärkidega. Rahvusvahelistel turgudel tegutsev ettevõte peab arvestama ka eri maades kehtivate kultuuriliste erinevustega ning nende riikide seadusandlusega. 32 1 Logistika ülesanded ja missioon 2 TRANSPORT 2.1. Transport kui majandusharu Transpordi all mõistetakse veoste ehk kindlas koguses kaupade ja materjalide ümberpaigu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
