· Ühtne ja terviklik · Töötajaid motiveeriv · Õigetes suhetes tööturu hindades · Mõõdetav ja objektiivne · Palgakulusid optimeeriv 21. Töö tasustamist/palga taset mõjutavad tegurid Väliskeskkonna tegurid: · Tööjõuturuga seotud tegurid: - tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord - muudatused tööjõu struktuuris - majanduslik olukord ja töötute osakaal · Geograafilised erinevused palgas · Seadusandlus · Sotsiaalsed ootused Organisatsioonisisesed tegurid: · Ettevõtte suurus: suuremates ettevõtetes on palgatase reeglina kõrgem · Kollektiivsete töösuhete olemasolu: palgad on kõrgemad ettevõtetes, kus palgatase kujuneb läbirääkimiste käigus töövõtjate esindajatega · Majandussektor · Ettevõtte strateegia ja sellest tulenevad nõuded tööjõule Tööga ja töötajaga seotud tegurid: · Ettevõtte palgapoliitika prioriteetsed eesmärgid
Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, p...
Vajadusel huvipooltega suhtlemiseks Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (4) Ettevõtte tippjuhtkond peab kindlustama infovahetusprotsesside loomise eri tasandite vahel, s.h. kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjusust puudutavates küsimustes Organisatsioonisisene suhtlus: 1. Juhtkonnalt töötajatele: Poliitika, eesmärgid, ülesanded, muudatused Kvaliteedinõuded Väliste auditite tulemused Seadusandlus Info uuest tehnoloogiast Juhtimissüsteemi olemus ja vajalikkus Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (5) 2. töötajatelt juhtkonnale: Eesmärkide ja ülesannete täitmine Esinenud mittevastavused, klientide tagasiside Töötajate koolitusvajadused Parendusettepanekud Juhtimissüsteemi toimivus ja mõjusus Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (6)
Mõiste: Keskkonnamääramatusega toimetulekuprotsess = planeerimine. Protsess eesmärkide seadmisest kuni nende saavutamiseni. Me üritame oma peas läbi mõelda kõik selle, mis hakkab toimuma. Mida täpsemalt suudame tulevikku ette ennustada, seda paremini meil läheb. Peab võimalikult täpselt ette nägema, mis tuleb. Tingimusi, mis mõjutab on palju. Aga kindlasti võiks mõelda järgmistele asjadele: Mis toimub maailmamajanduses? Milline on seadusandlus täna/ homme? - Riigid muudavad oma seadusandlust ja sagelion sinna kaasatud ka huvigrupid Millised on ressursid täna/ homme? - ajude äravooluga peame arvestama Mida teevad konkurendid? - ega ei ole midagi nutikamat välja mõelnud. Kõige kehvemas seisus on need, kes on pidevas hinnasõjas kui konkurent hinda alandab, siis pead seda ka sina tegema (nt toiduaninetööstus, kütusefirmad).
kui 15 aasta kohta. Võib rahul olevalt öelda, et kutsehaigestunute arv on viimased kaheksa aastat olnud stabiilselt suhteliselt madal ja näidanud pigem alanemise märke, jäädes keskmiselt kuueteist haigestunu juurde 100000 töölise kohta. Enne seda toimus aga kolme aasta kestel(1999-2002) järsk langus(59-lt 20-le). Kutsehaigestumise statistika algus aastate tõusu paneks autor aga haigestumiste puuduliku registreerimise arvele kuna arvab, et tolle aegne seadusandlus ja kontroll olid kehvapoolsed. Nõukogude aegsed andmed on aga ebausaldusväärsed kuna toimus väärandmete avaldamine, et kapitalismileerile näidata asju paremas valguses kui need olid. Viimaste aastate statistika näitab, et levinuimad kutsehaigused on põhjustatud ülepingutusest, mürast ja monotoonsetest liigutustest. Muude ohutegurite põhjustatud kutsehaigusi esineb harvem. Viimase kolme aasta enim esinenud kutsehaigus on
· Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse. · Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Sotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. · Alamkoja liige on peaaegu alati parteisaadik ning allub parteidistsipliinile. · Aastal 2005 osutusid valituks kaks üksikkandidaati. · Alamkoja ülesanded on seadusandlus, valitsuse tegevuse kontroll, esindamine. Ülemkoda · Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd. · Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. · Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud(eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud, vaimulikud aadlikud).
inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: Europarc Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing
...................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................45 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus........................................................................................................46 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine.....................................................................................46 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus............................................................
Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud).
Alemannia: osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Šveitsist. POITIERS LAHING 732 (TOURS LAHING): Oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel 732. Aastal, kokkupõrke võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos kõige otsustavamaks, kunas see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riifi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur
· Finantseerimine ERM'i liikmetel oli ligipääs erineva kestusega krediidivõimalustele, mis võimaldas jooksevkonto defitsiidis olevatel riikidel kaitsta oma vahetuskursi tasakaalu. 7. Euroopa majandus- ja rahaliit 1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st · riigivõlg kuni 60% SKP-st · vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat. 01.01.1999 Euroopa Keskpank. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks:
(tavaliselt $) kohta. 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid & ordinalistid. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes €. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena. 9. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Hüvitise määr: Selgroogse loomaliigi isendi kahjustamine 200€ isendi kohta. Isendi hävitamise eest: a) kahepaikse liigi isendi kohta 640€, b) linnuliigi/imetajaliigi isendi kohta 1300€. Selgrootu loomaliigi isendi hävitamine/kahjustamine 320€ isendi kohta.
enam seadusandluse, iseäranis konkurentsipoliitika kaudu. Ühelt poolt tuleb kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi (näiteks autoriõiguste ja ärisaladuste rikkumine jms) ja, teiselt poolt, tarbijaid ettevõtete ebaausa talitusviisi eest. 3) Valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol. 4) Seadusandlus, mis mõjutab otseselt marketingi marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad marketingi. 5) Inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid võimalusi. Esiteks, ettevõtjaid palutakse piirata palkade ja hindade tõusu, teiseks, kehtestatakse palga ja hinna soovitavad piirmäärad, kolmandaks,
. . . . . . . . . . . . . . . . . 45 10.1.2 Tsentraliseeritud süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 10.2 Sotsiaalne kontroll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10.2.1 Seadused ja õigusmõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10.2.2 Seadusandlus, õigusemõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 10.4 Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad . . . . . . . . . . . . 47 4
§ 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 42 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 43 § 35 Haldushierarhia 44 § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 44
33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa)
· koordineeritud kindlustussüsteemid · ühtsed tervishoiunõuded · meeste ja naiste võrdne tasustamine · sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel · Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine arvamus, et SP ja tööseadusandlus on liikmesriikide siseasi ja surve Euroopa Liidu tasandilt selle harmoniseerimiseks oli vähene. Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood (1972-1980) · Pariisi tippkohtumisel 1972 - kommünikee, kus rõhutati majandus- ja sotsiaalküsimuste võrdset tähtsust ning kutsuti EL institutsioone aktiivselt
institutsionaalsel (tööaastatest, tulevikus ka kaupu: kus p kahju esinemise tõenäosus; Tööealiste inimeste ja pensioniealiste inimeste töötasust sõltuvas osasa) alusel. nö puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, L - kindlustust ostva indiviidi eeldatav suhtearvu nimetatakse Heaoluökonoomika (welfare economics) on politsei, riigivalitsemine, seadusandlus jne) kahju; vanadussõltuvusmääraks. Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon.
eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajad. Robespierre hukkas oma võimuloleku ajal palju inimesi ning tõi lihtrahva vihkamise jakobiinide diktatuurile, mis hiljem kukutati. 8. NAPOLEONI AEG Napoleon Louis Bonaparte oli Prantsusmaa keiser 1804-1814, enne seda oli ta Prantsusmaa Vabariigi konsul (eluaegne). Põhjalikult korraldati tema valitsemisajal ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust.
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi...
kes on postiga tellinud endale Diori jaki, leiab postkontorisse tulnud pakist küll jaki, aga Diori silt on võltsing, jaki õmmelnud Kükametsa rätsep. Nüüd tahetakse ACTAga sellise olukorra vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes kontrolliks pakkide viimist ja toomist ning aeg-ajalt ka pakkidesse pilgu heidaks."(14) Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et ACTA reaalsuseks ei ole saanud. Mul ei ole midagi
Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. ,,Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 15
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
· Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma
Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 15
Vastavalt asutuse asutanud seadusele või määrusele või täpsemalt põhimäärusele on asutusel oma juht, osakonnad, talitused, bürood vm struktuuriüksused. Asutuse väikseimad üksused - teenistujad on teenistusse võetud vastavatesse struktuuriüksustesse, kus nad oma ametijuhendi järgi täidavad osa asutuse pädevusest. Ja nagu öeldud - annavad oma tegevusega asutusele organi käsutajatena sellele organile teovõime. Ametiasutused ja hallatavad asutused Kehtiv seadusandlus teeb vahet asutustel, mis on seatud teostama avalikku võimu (ametiasutus ATS-i järgi) ja asutustel, mille põhiülesandeks ei ole avaliku võimu teostamine. Sellised asutused täidavad küll halduse ülesandeid (osutavad näiteks avalikke teenuseid), kuid ilma avaliku võimu pädevuseta. Selline jaotus on olulise tähendusega avaliku teenistuja staatuse määratlemisel. Nimelt ATS-i järgi on avalikus teenistuses isikud ainult ametiasutustes, mitte nende hallatavates asutustes.
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressur...
Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni sh taaskasutamise andmed esitab taaskasutusorganisatsioon. Kohustuste üleandmine ei vabasta aktsiisimaksjat pakendi arvestuse pidamisest ja aruandluse esitamisest taaskasutusorganisatsioonile. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda kehtivate õigusaktidega, pöörduda maksuhalduri või maksuspetsialisti poole. Materjali koostajad ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis võivad tuleneda käesoleva materjali alusel tegutsemisest.
*Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei. *Võis loota, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
3. Lam 3. Liivsavi 4. Lamp post, lamp pole 4. Laternapost 5. Land clearing blade, Land grader 5. Võsalõikaja 6. Lane-change 6. Rajavahetus 7. Large ballast 7. Jämekillustik 8. Leaf spring 8. Lehtvedru 9. Leak (age) 9. Leke 10. Left hand traffic 10. Vasakpoolne liiklus 11. Legislation 11. Seadusandlus 12. Level 12. Nivelliir, vesilood, vaaderpass, tase 13. Level(ling) rod 13. Nivelleerimislatt 14. Licence plate 14. Numbrimärk 15. Light traffic 15. Kergliiklus 16. Light wheel tractor 16. Kerge ratastraktor 17. Lime-rock particles 17. Paekillustik 18. Limit of elasticity 18. Elastsuspiir 19. Lining 19. Joone mahamärkimine 20
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioo...
ajal USA president lõi ürituse March of Dimes (kümnesendise hõbesendi marss), kus koguti raha, ka tema oli lastehalvatuse üle elanud. Kuna Roosevelti nägu on kümnesendisel siis peale tema surma hakati lastehalvatusega lapsi postritel kasutama. Tänapäeval on teada, et postreid kasutati manipuleerimiseks ja ekspluateerimiseks kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261) Varajase märkamise programmid Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi. Varajaste sekkumise programmide eesmärk on erivajaduse mõju vähendamine, ennetada edasisi erivajadusi või teisi komplikatsioone ja ühtlasi suurendada ka laste tugevusi ja võimekust.
loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv Uued koolid ja kõrgkoolid Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. Napoleoni sise- ja välispoliitika . V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania
Lõpphoiustamine sügavates ja stabiilsetes kivimite formatsioonides on tuumatootjate jaoks eelistatuimaks lahenduseks, samas kui teised eelistavad maapinnalähedasi rajatisi, et järelvalve ja võimalikud parandustööd oleksid lihtsamad. Mõned peamised tegurid, mis mõjutavad kõnealuse lõpplahenduse suunas tehtavaid edusamme, on pigem sotsiaalpoliitilised kui tehnilised. Suured edusammud on toimunud Soomes, kus kohaliku elanikkonna ja parlamendi heakskiidul on ladustamiskoht valitud. Soome seadusandlus välistab igasuguse tuumajäätmete ekspordi või impordi Soome või Soomest välja. Ka Rootsis ja Prantsusmaal on ladustamiskoha valikul tehtud suuri edusamme. Enamikus riikides on ladustamiskoha valik siiski keskne küsimus, mis pidurdab lõpplahenduse elluviimist. Teadusuuringute programmidega töötatakse välja täiendavaid tehnoloogiaid jäätmete käitlemiseks, peamise eesmärgiga vähendada nende kogust või neis sisalduvaid pikaajalisi komponente.
eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajad. Robespierre hukkas oma võimuloleku ajal palju inimesi ning tõi lihtrahva vihkamise jakobiinide diktatuurile, mis hiljem kukutati. 8. NAPOLEONI AEG Napoleon Louis Bonaparte oli Prantsusmaa keiser 1804-1814, enne seda oli ta Prantsusmaa Vabariigi konsul (eluaegne). Põhjalikult korraldati tema valitsemisajal ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust.
sellele, mida neist võib oodata. Samuti on meediasiseselt lihtsustavateks mehhanismideks sümbolilised tehnikad ehk sõnumi edastamise riistad (mikrofon, server, trükimasin), mis äratavad oma kasutused erinevaid ootusi. 3. Ajamõõtmes reguleerivad meediasisesed normid ja väärtused seda, milline on ,,õige" ajakirjandus: eelkõige ajakirjanike omavahelised kokkulepped (sh eetikakoodeksid). Meediaväliselt reguleerib sisu lihtsustamist seadusandlus (avalik-õigusliku ringhäälingu seadus) ja õigusinstitutsioonid (kohtuotsused jne). > Meedia on suhteliselt vaba otsustama, kuidas konkreetne toimetus või osakond ümbritsevast sotsiaal-, sisu- või ajamõõtmes informeerib. Tehnikad või mõõtmed on kokkuvõtvalt kommunikatsioonistrateegia ning seda on võimalik meedia iga üksiku alasüsteemi puhul uuesti spetsifitseerida. Blöbaumi ajakirjanduse süsteemiteoreetiline käsitlus (1994): toimetuse töö
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Kui mitu trepikoda on suitsu ja tulevabad, siis tuleb näidata lähima väljapääsuteeni. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb tõmmata konkreetsest ruumist kuni ohutu kohani või vahetult välja. Korruseplaanil näidatakse vastava ohutusmärgi abil, kus asub tulekahju teatenupp, hädaabitelefon, tulekustutid ja tuletõrjevoolikud. Tingmärgid ja nende tähistused tuleb kanda plaani alla, vajadusel ka võõrkeeltes. 9. Esmakustutusvahendeid käsitlev eesti seadusandlus. Esmaseks tulekustutusvahendiks nim. Ühe inimese kasutada olev tule kustutamisek ette nähtud vahend. Nendeks on: Kantav tulekustuti (<20 kg), väike tuletõrjekraan; kast liivaga (0,1 m3); anum veega (0,15 m3) ja tulekustutusvaip (mittepõlevast riides 1,5x2,0 m). Tulekustuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja kustuti põhi põrandast mitte kõrgemal kui 1,5 m. Juurdepääs kustutile peab olema vaba. Tulekustuti kere tuleb värvida punaseks
juhendid FINANTS- MAKSUSEA- TÖÖSEADUS- DUSANDLUS Juhendid ARVESTUS Juhendid ANDLUS Asutuse, ettevõtja Põhikiri (-määrus) ETTEVÕTLUS- SEADUSANDLUS 2/9/2015 Mai Takkis 10 Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise Seadus (Vastu võetud 20. novembril 2002 ) Jõustus 1. jaanuarist 2003.a. Seaduse eesmärk on: • Õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja – aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis • Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab
.....19 4.3 Konkurendid ja ettevõte......................................................................................20 Konkurentsi seaduslik reguleerimine.....................................................................21 4.4 Konfidentsiaalne info..........................................................................................21 4.5 Tarbijasuhete eetika.............................................................................................22 Tarbijat kaitsev seadusandlus.................................................................................23 Ühiskond kui tarbija...............................................................................................24 4.6 Reklaami eetika...................................................................................................24 EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI JUHEND........................................................26 EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE KOLM SAMMU.....................................
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38
neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Eesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel. • Proportsionaalsuse põhimõte – ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk – EL institutsioonide omavoli vältimine seadusandluse kujundamisel. 2) Euroopa kohtu otsustest tulenevad põhimõtted. • Vahetu kohaldatavuse põhimõte – EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. • Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga.
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38
materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud).
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. (2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38
eesmärgiga ületada stigmatiseeriv lõhe üldiste hariduslike vahendite ja nende vahendide/võimaluste vahel, mis on mõeldud (eri)vajadustega lastele, kuid tegelikult on igal inimesel omad erivajadused. 7.10 loeng Sotsiaalpedagoogi roll kooli tugisüsteemis, hariduslike erivajadustega õpilased. Võrgustikupõhine koostöö. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleeriv seadusandlus. Kuhn: ,,Me ei pea tõestama, et me oleme teadus". Popper: ,,Teadus ei saa öelda enda sees, et on teadus, vaid see peab olema üleüldine". Kui sotsiaalpedagoogika väidab, et on teadus, siis ta peab tõestama seda ka teistest vaatevinklitest lähtuvalt. Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast. Ametialaselt tähendab see seda, et inimene kujundab oma töö lähtekohad ja eesmärgid sotsiaalpedagoogilisest teooriast lähtudes.
õigus, juriidiline kohustus ning objekt, sellest tulenevalt on tsiviilõiguse valdkonna reguleerimise üldobjektiks ning üldesemeks tsiviilõigusliku suhte objekt ning õigussubjektsus, tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning varaline vastutus: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord. Riigiõigus Riigiõiguse regularities objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki (riigivõimu) ning õigust käsitlevad õigussuhted: võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus nii õigussüsteemi kui ka õigusloome tähenduses ning kõik sellega seonduv. Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Riigiõgus hõlmab ka õigusloome ning õiguse realiseerimise alused, tingimused ja korra, aga samuti õigusemõsitmise alused ja korra ning institutsioonid. Riigiõiguse normid on loogilise struktuuri esitlusviisilt valdavalt H-D-tüüpi, õigussuhted on toime iseloomu alusel regulatiivsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
