Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus......................................................................................................... 6 Homoseksuaalsus................................................................................................... 7 Panseksuaalsus...................................................................................................... 8 Kokkuvõte........
vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral
kergendavad ja vääristavad ühiskondliku elu. 24. veeb. 1918 Eesti iseseisvus, 2. veeb. 1920 Tartu rahu, 15. juun. I Põhiseadus, 1934 Põhiseaduse muudatus, 1938 Põhiseadus, 20. aug. 1991 Eesti taasiseseisvus, 28. juun. 1992 Põhiseadus. Põhiseaduse e. konstitutsiooni (kirjalik õigusakt, mis seisab teistest seadustest kõrgemal, saab muuta) tähtsamad punktid on riigipiir, õigused, kohustused, riigikogu, president, valitsus, seadusandlus, riigieelarve, välissuhted, riigikaitse, riigikontroll, kohus. Riigikogu võtab vastu ainult seadusi, valitsus võib vastu võtta määrusi, käskkirju, juhendeid ja seadusi. Seadused peavad olema kooskõlas (vastama põhiseadusele). Seadusi on vaja muuta, kuna riigi arenedes vajavad kõik seadused kaasajastamist ning täiendamist. Hea seadus on koostatud nõnda, et ta täidab oma eesmärgi,
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ä...
Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve (uute riikide teke, impeeriumite lagunemine jne) positsioonisõda mõlemad pooled on koondunud kaevikutesse ning rinne ei liigu desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri:
Ettevõtted, mis tegelevad kalavarude tootmisega võivad pankrotistuda, kui kasum väheneb. Seega jääb palju inimesi töötuks. Linn ja vald jäävad ilma maksudest, mida ettevõte neile maksis. 21. Milliseid meetmeid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Reguleeritakse võrkude silma suurust. Püügivahendid. Teatud püügivahenditega kala püüdmiseks peab selleks luba olema. Normide kehtestamine, millest peab kinni pidama. Seadusandlus, millest üleastujaid karistatakse. 22. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kui riik ei suuda või ei taha temale eraldatud püügimahu ulatuses püüda, müüb ta selle teisele riigile. 23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega.
jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse(KTK) ülesandeid. Missioon Kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist, toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist ja tervisesüsteemi toimimist. Ameti tegevusvaldkondadeks on tervishoid, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje, keskkonnatervis, kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus. TTOS töötervishoiu ja tööohutuse seadus töökeskkonna alane seadusandlus.. TTOS-i 3 reeglit eesmärki: 1. Kaitsta töötajaid TKK riskitegurite eest. 2. peatada konkurents, mis toimub töötingimuste arvel. 3. Võimaldada ettevalmistatud tegutsemist ühtlustatud seadusandlikus keskkonnas EL-s tervikuna. Nõuded, õigused, kohustused, töövaidlused jne. TÖÖTERVISHOID : töötajate tervisekahjustuste vältimine töökorraldus ja med - abinõude rakendamine töö kohandamine töötaja võimetele
Seoses Eesti õiguskorra kuulumisega romaani-germaani õiguse perekonda ning anglo- ameerika õiguse perekonna mõju suurenemisega Euroopa Liidus ja Eesti välissuhtluses USA- ga peaks ametnik teadma eelkõige nende õigusperekondade erinevusi. KOKKUVÕTE Maailma õiguskorrad on jaotatud mitmeks õigussüsteemiks. Eestlaste jaoks on aga olulisem tunda romaani-germaani õigust, mis on valdavalt levinud Kesk-Euroopas. Romaani-germaani suure õigussüsteemi eemärk on tagada riigis ühtne seadusandlus ning selle kaudu kehtestada kindel struktuur ning kord. Selles õigusperekonnas on keskseks motiiviks ülimusliku iseloomuga seadus ning korra tagamine õigusnormide kaudu. Seaduse all peetakse silmas üldise iseloomuga, üldkohustuslikku ja formaalselt määratletud õigusnormide kogumit ehk õigusakti. Seaduse ülimuslikkus tähendab aga seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on saanud nime tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Herodotos oli kreeka ajaloolane, kes hakkas uurima ja üles kirjutama lähema ajaloo sündmusi. Hiljemad põlved on teda nimetanud ka ajaloo isaks, tema teos ,,Historia" on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal . 10. 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi. u 800 eKr võeti kasutusele tähestik u 2000 eKr jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele, minoilise kultuuri algus. u 720 eKr spartalased vallutasid Messeenia, hakkas kujunema Spartas nn Lykurgose korraldus. 338 eKr Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülevõimule. 146 eKr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule.
Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19 Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus. Rahvakoosolekuid peeti kahesuguseid. Esiteks olid mittevormilised rahvakoosolekud, mis ei omanud otseselt seadusandlikku jõudu ega tagajärge. Teiseks olid aga vormilised kodanike kokkutulekud, milledest võtsid osa patriitisid. Selliste kogunemiste peamiseks ülesandeks oli kuninga valimine ja reaalne seadusandlus. Seadust suuremat osatähtsust omanud tava vähendas aga oluliselt selliste koosolekute tagajärgede osakaalu. Samuti koostati sellistel rahvakoosolekutel testamente ning peeti kohut. Seaduse jõu omandamiseks pidid koosolekut vastuvõetud otsused minema läbi senati.20 18 Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma riik. //et.wikipedia.org/w/index.php? title=Rooma_riik&oldid=4152127 19 Ibid 20 Ibid 12
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2
Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine väljaõppekava: 1. Õiguslikud alused 1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted 1.2. Töökeskkonna ohutegurid 1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus 1.4.1. Mõisted 1.4.2. Uurimine 1.5. Õnnetusoht 1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus 2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus 2.1. Tegevuse alused 2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis 2.1.2. Seadusandlus 2.2. Korraldus ettevõttes 2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist 2.2.2. TKK volinik 2.2.3. TKK nõukogu 2.3. Sisekontroll, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava 2.4. Töösuhted, koostöö 3. Riskianalüüs 3.1. Mõisted, sisu 3.2. Ohud, ohtude hindamine: 8 3.2.1. Füüsikalised ohutegurid (kliima, seadmed, kiirgused jm.) 3.2.2. Keemilised ohutegurid 3.2.3. Bioloogilised ohutegurid 3.2.4. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid 3.3. Riski hindamine, meetodid 3.4
õigusaktid, aga ka suur aruandluskohustus ning aeganõudvad ametlikud protseduurid. Kõiki ettevõtluse arengutakistusi kirjeldab allolev joonis. Joonis Ettevõtete arengutakistused (%) (Eesti VKE arengusuundumused, Saar Poll: 2008) Kõrge maksukoormus. 46% ettevõtetest märgib seda kui nende ettevõtte arengu takistust. Mõiste kõrge maksukoormus on väga mitmeti defineeritav ja võrdlused teiste riikidega ei pruugi alati olla pädevad. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia on probleemiks 44 % ettevõtjatest. Eesti seadusandlus täieneb järjepanu ning üha rohkem ilmub uusi regulatsioone, mis paratamatult seavad ettevõtjatele uusi kohustusi. Teistest vähem kogevad seda probleemi kõige suurema töötajate arvuga VKEd. Ilmselt on neil rohkem kvalifitseeritud töötajaid, kes oskavad selles valdkonnas paremini tegutseda. Tõenäoliselt on erialaliitude ülesanne antud probleemiga senisest aktiivsemalt tegelda,
.................................................. 7 Kuidas hinnata äriideed ..........................................................................7 1)Kas sinu ideele on turgu? ............................................................................... 8 2) Kas teised on proovinud sarnast äri teha?......................................................8 3) Mis on sinu ettevõtmise hind? .......................................................................9 4) Kuidas mõjutab seadusandlus sinu idee elluviimist? ......................................9 5) Milliseid ressursse on vaja ja kas need on saadaval? ....................................9 6) Kas sul on piisavalt raha? ...............................................................................9 7) Kas sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? .................9 8) Kas sa oled valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks?..............10 Kuidas äriideed tekivad?........................
demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav
Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K:...
tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
laialdasemalt Eestit kontrollivad. Tuleb olla truu. Ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" Demokraatia luhtumise põhjused: · Ebasobiv valimissüsteem · Valesti korraldatud reformid · Väline sekkumine · Sisemine aplus · Väike usaldus Demokraatia põhielemendid: · Mehhanismid, tänu millele on poliitilise eliidi tähendus ja mõju ühiskonna elule proportsioonis selle toetusega, mis on neil rahva hulgas. · Seadusandlus, mis toimib reaalselt, ehk õigusriik oma mehhanismidega, tänu millele inimesed teavad tähtsaid reegleid, mis on lubatud ja mis mitte, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust. · Põhilised kodanikuõigused, õigus eraomandile ja selle kaitsele, usuvabadus, vabadusele 6. Mõisted: abstraktne mõtteline, mittekonkreetne; assamblee täiskogu, ülikogu; defitsiit
halva staatuse tõttu ühiskonnas, ning sellepärast, et nad ei looda selle peale, et sotsiaaltöötaja neid rahuldaval viisil aidata/nõustada saab/suudab. Sotsiaaltöötaja probleeme ennetav roll kogukonnas ja ühiskonnas viitab samuti sellele, et tema amet on ülimalt oluline ja vastutusrikas ning võrdlus advokaadiga pole sugugi meelevaldne, sest nii nagu sotsiaalvaldkonna ajaga kaasas käiv seadusandlus peab sündima koostöös sotsiaaltöö praktikute ja teoreetikutega nii toimub ju ka muu seadusandluse uuendamine koostöös advokaatide katusorganisatsiooni advokatuuri, prokuratuuri ning ühiskondlike huvigruppidega. Sotsiaaltöötaja professionaalne areng nõuab kindlasti pidevat täiendõpet ja sotsiaaltöö kui akadeemilise distsipliini arengut. Kuid suurimat tunnustust ja toetust vajab igapäevase sotsiaaltöö tegija, kes erineva „raskusega“ klientuuriga igapäevaselt
kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26.Milles seisnes Inglismaa hiilgava isolatsiooni poliitika? Inglismaa asus keset merd ja ei pidanud armeele tähelepanu pöörama, tal oli tugev sõjalaevastik. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipul ja ei olnud huvitatud püsivatest liitudes teiste riikidega, ta tahtis olla isoleeritud. 27.Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kuidas seda oleks saanud vältida? Põhjenda oma vastust!
Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud/ juhid koostavad mõlemaid. Joonis. Planeerimine ja juhtimistasandid Strateegilise juhtimise protsess koosneb kuuest astmest: 1) Määratletakse ettevõtte visioon, missioon ja eesmärgid. Iga ettevõte vajab visioon, missiooni ja eesmärki, et juhid saaks hinnata, kuidas äris hea olla. 2) Analüüsitakse keskkonda. Ettevõttel on vaja teada, mida teevad konkurendid, milline on äri puudutav seadusandlus ning, milliseid teaduslikke uuringuid on tehtud ettevõtte tegutsemisvaldkonnas. Juhid peavad teadma, millised on organisatsiooni võimalused ja millised ohte võib ette tulla. 3) Analüüsitakse ettevõttet sisemiselt. Üheks siseanalüüsi võimaluseks on teha SWOT analüüs. See on kombineeritud väline ja sisemine analüüs, mille käigus tehakse selgeks, millised on ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud. 4) Sõnastatkse strateegiad
Adopteerimine Referaat Kiili Gümnaasium 10.klass Juhendaja: 17.02.2013 Mis on adopteerimine? Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus? Miks antakse lapsed lapsendada? USA-sse lapsendamine. Kasutatud materjal Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusan...
Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad. Ta on valusalt teadlik oma aja inimlikust ja poliitilisest allakäigust. Ta tahab esitada inimesekäsitluse ja riigiõpetuse, mis näitaks teed välja sellest ummikust. "Jõudsin sellisele järeldusele ", kirjutab Platon oma nn seitsmendas kirjas," et eranditult kõik tänapäeva riigid on poliitiliselt laokil, kuna kogu seadusandlus on sellises olukorras, mida vaevalt muu kui ime ja õnnelik kokkusattumine üheskoos võivad parandada. Ja nii pinin ma asetama esikohale filosoofia, mille kohta sain öelda, et see on nii ühiskonda kui üksikut inimest puudutav tõe allikas". Need sõnad osutavad eelkõige platoni suures dialoogis Riik arendatavale ühiskonnautoopiale. See on Platoni mõjusaim saavutus ideeõpetuse kõrval, millega riigiõpetus põimub. Platoni kujule annab seejuures värvingu kindel moraalne hoiak
tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e
pensionisüsteemi, sotsiaalabi, töötukindlustust. Lisaks on meie riigis on tasuta haridus kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele. Eriti oluline on olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis on kiirendanud mitmete heaoluriigile omaste reeglite ülevõtmist (nt soolise võrdõiguslikkuse printsiipide järgimine). Partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel on tihenenud ja kodanikualgatuslikku tegevust puudutav seadusandlus muutunud selgemaks. Eestis on märkimisväärne hulk mittetulundusühinguid. Võib-olla on minu arvates inimestevahelise sallivuse ideaal Eesti puhul veidi nõrgaks jäänud, eriti kui asi puudutab vähemusrahvuseid. Samuti kehtib Eestis endiselt proportsionaalne maksusüsteem, see-eest on heaoluriikides võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks valdavalt maksusüsteem progressiivne. 2018. aastast on Eestis astmeline
Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis..
D kultuuriline keskkond î keel (keelte paljusus, tõlked, foneetilised probleemid) î sümboolika (looma ja värvisümboolika, riietuseeskirjad, staatuse sümbolid) î rahvuslik eneseteadvus; î religioon (mõjutab paljudes riikides tarbimisharjumusi) î sotsiaalne käitumine (rollide jaotus eri kultuurides, mehe ja naise roll ostuotsuses) D poliitilis-õiguslik keskkond î rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele pakub kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on
näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45. Nõrk determinism sünmusi võib ette näha, kui inimene saabsellele vaatamata vaba olla 46. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. 47. Vabadus võimalus teostada oma tahtmisi Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmisi 48. Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle. 49. Eliiditeooria - riiki valitsema peab eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised
ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid w Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine (MERCOSUR). w Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit). NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on loodud Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko poolt 1994.aastal. Kaupade ja teenuste vaba liikumine, osalised tollid säilisid /piimatooted/suhkur/puuvill/maapähkel. Peakorter Ottawas EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 4 liiget: Island, Liechtenstein, Norra, Sveits. Euroopa majanduspiirkond EL +EFTA
Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk SVEITSI RIIK Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest
millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta
aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetame Briti Rahvaste Ühenduseks. Selle tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Tõsiselt oli Briti valitsus hädas aga Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlesid iirlased välja dominiooni staatuse. 1937. aastal aga kuulutati välja suurem osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks. Suurbritannia koosseisu jäid vaid PõhjaIirimaa, kus enamiku elanikkonnas moodustasid Inglismaalt sisse rännanud inimesed
Vahel teeb rahvas ise seadusi. Ameerikas mõjutab ühiskond ennast ise ja iseenda läbi. Kogu võim on täielikult rahva käes. Rahvas osaleb seaduste loomisel seadusandjate valimise teel, seaduste rakendamisel aga täitevvõimu teostajate valimise kaudu. Valitsuse roll on nõrk ja ta allub rahvavõimule. ENAMUSE KÕIKVÕIMSUS ÜHENDRIIKIDES JA SELLE TAGAJÄRJED Demokraatlikes riikides pole midagi, mis suudaks vastu astuda enamuse võimule. Kõige meelsamini allub enamuse soovidele seadusandlus. Ameerikas valitakse seadusandlik võim otse rahva poolt ja väga lühikeseks ajaks, seeläbi sunnitakse seadusandlust järgima valijate üldisi ellistusi ja koguni reageerima mööduvatele muutustele. Sellise seadusandluse kätte on ameeriklased koondanud peaaegu kogu valitsusvõimu. Seadus on aina tugevdanud neid võime, mis olid ennegi tugevad ning samas nõrgestanud niigi nõrku. Täitevvõimult on võetud see vähenegi voli, mis demokraatlik võim talle siiski andma peaks
Kantserogeensus Eriti ohtlikud on nn asovärvid Mõned toiduvärvid on käesoleval ajal keelatud 18 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Piirnormid Toiduvärvide, nagu ka teiste lisaainete kasutamise suhtes kehtivad enamikes maades kindlad reeglid: on täpselt määratletud, millist värvi millises toidus võib kasutada ja kui suur on nende lubatud sisaldus. Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel ei ole ühesugune, sest neid seadusi võtab vastu iga riik iseseisvalt, vastavalt oma seisukohtadele. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud. Näiteks asorubiin E 122 on EL-s lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud. Erinevates riikides on kasutamiseks lubatud sünteetiliste värvainete arv erinev: Suurbritannias 16, Austrias 10, Kanadas 8, Venemaal 4, USA-s 9
President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel. V: Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V: 6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust? V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine.
Haldusõigus 1.teema Haldusõiguse mõiste • Haldusõiguse mõiste probleemid – Haldusõiguse tunnuste kirjeldamine võimatu: “Avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel”. – Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine
sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul. ,,mõte ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi." 8. Kuninga küsimus Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta
enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1)
Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike PRANTUSMAA Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja
inimesed), ökoloogiline (pakendamisviis) o Reisid soojale maale (Araabiamaad)- kultuuriline (sihtkoha riigi hea nimi, kohalikud tavad, elulaad) Majandus ja poliitiline keskkond mõjutab neid kõiki. Kui majandus langeb, langeb ka ostujõud, hakatakse otsima soodsamaid alternatiive. Poliitilise mõju all on import, eksport, hinnakontroll, lisaks kõikvõimalikud seadusest tulenevad aktid. · Mina kui tarbija ja seadusandlus nt. kui ostan CD plaadi, kehtib mulle autoriseadus, mis keelab selle kopeerimist; ostes auto, kehtib liiklusseadus, mis keelab minna sõita purjus peaga; kasutades pangateenuseid, kehtivad Eesti Panga seadused jne. · Naiste tööhõive suurenemine : o Väheneb koduperenaiste arv (ostujõu suurenemine) o Naised lähevad peale laste sündi üha rutem tööle tagasi (lasteaia kohtade nõudlus)
Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, ...
mõistmiseks peab natuke ajalugu uurima. Esmakordselt kasutati seda terminit möödunud sajandi 30.-ndatel aastatel USA-s. Sealsed Riigikassa agendid olid uurimise alla võtnud kurikuulsa gänksteri Al Caponei, kes ebaseaduslikku alkoholiäri ajades näitas oma sisse- tulekute allikatena talle kuuluvaid pesumajasid. Siit siis ka seos pesemisega ,,must raha" käib läbi pesumaja ja nii see puhtaks pestaksegi. Al Caponet rahapesus süüdi mõista ei õnnestunud, sest tolleaegne seadusandlus seda lihtsalt ei võimaldanud. Karistuse sai ta maksudest kõrvalehiilimise eest. Esimesena võttiski rahapesuseaduse vastu USA, kuid põhjalikumalt hakati rahapesu ja seal kasutatavaid skeeme uurima alles 20.-nda sajandi lõpus, kui narkoäri väga suureks läks. Sealt edasi on teema järjest aktuaalsemaks muutunud ning tänaseks päevaks saavutanud ülemaailmse tähtsuse ning järjest püütakse täiustada riikidevahelist koostööd. Nii nagu majandus on globaliseerunud, on ka
ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset. Napoleoni valitsemisajal korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus, mille käigus võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai peagi eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Samuti tagas Napoleon tugeva keskvõimu ning parandas suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Konkuraadiga tagati kiriku tsiviilstaatus. Peagi kuulutati katoliku usk enamiku prantslaste usuks. Samuti tundis Napoleon konkurentsi teiste Euroopa riikidega ning rajas endale hiilgava ja suure õukonna, et olla võrdne teiste riikide monarhidega.
sajandil? Kelle poolt tõrjuti kõrvale liberaalid ja miks? 20.sajandil olid võimul konservatiivid ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Leiboristid tõrjusid liberaalid kõrvale tänu valimisõiguste laiendamisele. 12.Mis moodustasid Briti impeeriumi? Briti impeeriumi moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks tööstusriigiks, kus arenesid kiiresti uued tööstusharud. Lisaks olid Prantsusmaal ka kalarikkad rannikumered. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
