vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Newtoni esimese seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus, kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks
Mida kujutab endast MiFID? MiFID - Markets in Financial Instruments Directive (Finantsinstrumentide turgude direktiiv). MiFID on ühtlustatud investeerimisteenuste osutamist puudutav reeglistik Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (27 ELi liikmesriiki ning 3 EFTA ehk Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid: Suurendada investorkaitset Selle eesmärgi saavutamiseks on...
Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt
o 1.18 26. augustil 1921 o 1.19 2. septembril 1921. o 1.20 6. septembril 1921 o 1.21 9. septembril 1921 o 1.22 14. septembril 1921 o 1.23 23. septembril 1921 o 1.24 24. septembril 1921 o 1.25 28. septembril 1921 o 1.26 30. septembril 1921 o 1.27 1. oktoobril 1921 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seaduste loend 26. märtsil 1921 · Seadus emissioni õiguse suurendamise kohta. RT 1921, 23, 10. 1. aprillil 1921 · Seadus maksu kohta kodakondsuse palvekirjade pealt. RT 1921, 23, 11. 4. aprillil 1921 · Seadus Eesti Panga põhikirja muutmise kohta. RT 1921, 25, 12. · Otsus Eesti Panga põhikapitaali suurendamise kohta riigikassa summadest. RT 1921, 25, 13. · Määrus siseministeeriumile 203.180 marga 4 p. suuruse krediidi avamise kohta
1) Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus siis, kui a) temale mõjuvate jõudude summa on null, b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 2. Newtoni 1 seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente
normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu. 8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri?
................................................. 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: „Mul on ju õigus“. Kuid siin ei pea me silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õigus (seadused) on kooskõlas õiglusega, siis peaks see tähendama ka seda, et valdav osa inimesi järgib neid seadusi (allutab oma käitumise õigusnormile). Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale
9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud.
Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik. Võrdsed võimalused kõigile ehk ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimalust saada haridust ja arstiabi, õppida elukutse ja leida tööd. 10. USA 1920. aastatel majanduse areng, maffia tekkimise põhjused, kuiv seadus, majanduskriis, ,,uus kurss"; Roosevelt, Ameerika arenes sõjajärgsetel aastakümnetel kiiresti. Kasvas riigi üldine jõukus. Probleeme nähti alkoholis. Kehtestati nn kuiv seadus, `lõpp alkoholi tarbimisele Ameerika Ühendriikides). Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia ehk organiseeritud kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju.
Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. 13.Mis on kujutis kuidas ta tehnilises mõttes tekkib
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja põõrdvõrdeline massiga. a=F/m Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Termodünaamika I printsiip. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Termodünaamika II printsiip. Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Gravitatsiooniseadus
Type "AJAKIRI" ja Leiti 5 kirjet. Järjestatud ilmumisaasta järgi . Selle konkreetse otsingu tulemusega võib rahule jääda. Kaisa Ariva 23.09.2016 Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 5. Millisest seadusest pärineb: ,,(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul." Töölepingu seadus. Valisin täpne otsing - > Teksti lahtrisse kopeerisin: ,,Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni" Saingi tulemuseks ühe vastuse: Töölepingu seaduse. 6. Millised on kolm enim vaadatud õigusakti Riigi Teatajas? Milline on Riigi Teataja külastatavus ja avaldatud aktide statistika aastal 2016? Vastus esimesele küsimusele: Valisin statistika -> enim vaadatud: Võlaõigusseadus Töölepingu seadus Karistusseadustik Vastus teisele küsimusel:
16.03.2010 JURIIDILISED ISIKUD Avaliku sektori osalus Tsiviilseadustiku üldosa seadus TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud
varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 35 g) Kes on hõimlased? Mis saab hõimlussuhetest abielulahutuse korral? Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 81 h) Perekonna seadus näeb ette mitmeid ülalpidamiskohustusi. Kes, kellele ja millistel hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid
Juriidilise isiku organid · Üldkoosolek · Juhatus Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu, organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Tööõigus Tööõigust reguleerivad seadused: 1. Töölepingu seadus. 2. Kolektiivlepingu seadus 3. Töötajate usaldusisiku seadus 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 5. Liiklusseadus (juhitöö ja puhkeaeg (paragrahv 20)). 6. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. 7. Täiskasvanute koolituse seadus 8. Pühade ja tähtpäevade seadus. 9. Tööturuteenuste ja-toetuste seadus. 10. Töötuskindlustuse seadus. Kriteeriumid lähtuvalt Reguleerib töölepinguseadus Töövõtuleping/ Käsundusleping
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus päritolu seadus neeldumisseadus DeMorgani seadus välistatud kolmanda seadus välistatud teise seadus eeldusseadus topelteituse seadus vastuolu seadus Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised kvantorid on olemas? Vali üks või enam: Lausekvantor Üldsuse kvantor Tõekvantor Normaalkvantor Olemasolu kvantor Loogikakvantor Küsimus 4 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mitut erinevat loogikatehet kasutatakse lausearvutuses? (sisesta arv/number: ) Vastus: 5 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Loogikatehetel on olemas võõrsõnalised nimetused.
Küsimuse tekst Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: implikatsioon distributsioon inversioon ekvivalents konjunktsioon disjunktsioon Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 0,83 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: topelteituse seadus neeldumisseadus DeMorgani seadus vastuolu seadus ÕIGE eeldusseadus päritolu seadus välistatud teise seadus topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus välistatud kolmanda seadus Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele.
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse;
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
t 1 A Fs K = m 0u 2 (MKT põhivõrrand) N = = = Fv v = R 2 I = (Ohmi seadus kogu vooluringi t t = 2 R +r 1 2 K = mv 2 v2 p = nK kohta)
inversioon konjunktsioon Question 10 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: vastuolu seadus neeldumisseadus päritolu seadus DeMorgani seadus topeltjaatuse seadus topelteituse seadus välistatud teise seadus
Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2
KOOL 12 s klass Nimi TERMODÜNAAMIKA Referaat õppeaines füüsika Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS................................................................4 2.TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS.....................................................................6 3.TERMODÜNAAMIKA KOLMAS SEADUS.................................................................7 4.TÖÖ JA ENERGIA.................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................
NEWTONI ESIMENE SEADUS Vastastikmju puudumisel liigub keha htlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus tleb, et vastastikmju puudumisel vi vastastikmjude kompenseerumisel on keha kas paigal vi liigub htlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts - nhtus, kus kik kehad pavad oma liikumise kiirust silitada. Inertsiaalsed taustssteemid - taustssteemid, kus kehtib Newtoni I seadus e. inertsiseadus. NEWTONI TEINE SEADUS Vastastikmju tagajrjel muutub keha kiirus, keha saab kiirenduse. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse vrra peab teise keha mju esimesele kestma teatud aja. Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki
kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2
2 2 t s= 2a 2. Dünaamika On olemas selliseid taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui Newtoni I seadus neile ei mõju teised kehad Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus F a= A keha kiirendus, F kehale mõjuv resultantjõud, m - mass m F1 = -F2 Newtoni III seadus Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda).
Dünaamika Jõud: Newtoni I seadus Mxa=F 1N a= F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud
inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See
Mõisted Elektrilaeng keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q) Laengute jagunemine jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Laengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud e mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk Pooljuhid laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta
1. ülesanne seadusandluse kohta Määrus nr 852/2004 - toiduainete hügieeni kohta Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses sätestatakse toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, võttes arvesse eriti järgmisi põhimõtteid: a) esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal; b) vajalik on toiduohutuse tagamine kogu toiduahela ulatuses, alustades esmatootmisest; c) oluline on külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada ümbritseva keskkonna temperatuuril, eelkõige külmutatud toidu puhul;
Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newtoni esimene seadus Se e seadus käsitleb kehade liikumist, kui kehale ei m õju mingi jõud või kui talle m õjuvate jõudude su m ma on null. N ewtoni esi m e st seadust ni metatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on kehade o madus s äilitada o ma liikumisolekut
Newtoni I seadus-keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Newtoni III seadus-keha kiirendus on võreldine kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad teineteist jõududega,mis on absoluutväärtuselt võrdelised kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni jõud-jõud,millega kõik kehad tõmbuvad teineteise poole. Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aasa[ P ](võrdne raskusjõuga,kui keha on paigal või liigub kiirendusta). Rõhumisjõud-jõud mis mõjub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on rõh.jõud
m. Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust)Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) kulgliikumisel kirjeldab (inertne) mass m (ühik 1 kg) pöördliikumisel kirjeldab inertsimoment I (ühik 1 kg . m2) Pöörlemisteljest kaugusel r paiknev punktmass m omab inertsimomenti I = m r2 Newtoni I seadus: Kui Fres = 0, siis ka a = 0 ja v = const. Newtoni I seadus: Kui Mres = 0, siis ka = 0 ja = const. Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Keha on paigal või pöörleb ühtlaselt. 1 1 a = Fres = M res
m. Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) kulgliikumisel kirjeldab (inertne) mass m (ühik 1 kg) pöördliikumisel kirjeldab inertsimoment I (ühik 1 kg . m2) Pöörlemisteljest kaugusel r paiknev punktmass m omab inertsimomenti I = m r2 Newtoni I seadus: Kui Fres = 0, siis ka a = 0 ja v = const. Newtoni I seadus: Kui Mres = 0, siis ka = 0 ja = const. Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Keha on paigal või pöörleb ühtlaselt. 1 1 a Fres M res
I variant 1. Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? 2. Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni II seadus. 4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja
.......7 6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8 6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8 7. Olulisemate märksõnade loend.............................................................................................9 Sissejuhatus Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul lugesin on järgmised: Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik. Lugemisvalikuid mõjutasid ained ladina juriidiline terminoloogia, kus grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
Töö elektroonilise riigiteatajaga: • kuidas otsida elektroonilisest riigiteatajast õigusakti, kui sa ei tea, kas selline üldse olemas on? Nt. kas EV-s on seadust selle kohta, mis sätestab ära riiklikud pühad? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Kasutades otsingut või otsides märksõnade alt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13276841 • kellele laieneb (subjektide ring) riigi õigusabi seadus? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13259148 • kas äriseadustik reguleerib ärimeeste ärisuhteid (mis on Äriseadustiku reguleerimisobjekt)? * Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Veerehõõrdejõud Jõud, mille tulemusel hakkab keha liikuma. NT. pall mööda mäge ala. Elastsusjõud - On jõud mis tekib keha kuju muutumisel ( deformeerimine) on alati vastassuunaline keha kuju muutuvale jõule. Deformatsioon - On keha kuju ja ruumala muutumine.0 Toereaksioon - Aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud,mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Kaal On jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. Newtoni III seadus - Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele.
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine
Vastastikmõju tunnused: Kehaga toimub mingi muutus. Muutub kas keha kuju, ruumala või liikumine. Näiteks: Õhupalli täispuhumine, kristallvaasi maha pillamine Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss Impulsi jäävuse seadus
ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus- Liikumist iseloomustav suurus. Näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. (kiirus kasvab kiirenev, väheneb aeglustuv) Kiirendus- Näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiiruse muutumise kiirus. (1 m/s2) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts- Nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsiaalsed taustsüsteemid- Taustsüsteemid, kus kehtib inertsiseadus. Inertsus- Keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mass- Keha inertsust väljendav suurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
