* Suurendades tööd (keha teeb ise tööd) *Vähendades tööd (välisjõud teevad tööd) *Vähendada temperatuuri *Suurendada temperatuuri Siseenergia muut võrdub välisjõudude töö ja kehale üle kantud soojushulga summaga. -Soojushulk ning selle arvutamine 1) Temperatuuri muutmisel ,kus on erisoojus 2) Sulamisel ,kus on sulamissoojus 3) Aurumisel ,kus L on aurustumissoojus -Gaasi töö arvutamine isobaarilisel protsessil -Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muuta tänu soojushulgale (Q), mis vahetatakse väliskeskonnaga ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Seaduse rakendamine isoprotsessidele 1) Isotermilises protsessis , kus Kehale antud soojushulk läheb täielikult tööks 2) Isobaarilises protsessis 3) Isohoorilises protsessis, kus 4) Adiabaatiline protsessis, kus Süsteemi siseenergia arvelt võib toimuda töö. -Adiabaatiline protsess
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine, balistilse Ballistiline pendel, vedrupüstol, pendliga. kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik.. Skeem: Kuuli kiirus määramine l 0 = ...... ±..... cm, D=.......±....... cm, R= ......±......... cm, M = ......±......
materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilaengu ühik on Kulon(C) - laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget . Coulumbi seadus - kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse r ruuduga. EHK F=K*q1q1/r2 Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemis (ei tule ja ei lahku elektrilaenguid) on igasugusete kehade vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. Ntks
Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. 2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem? Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega. m1v1' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid, v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju, v2' - teise keha kiirus pärast vastastikmõju. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. 4
44 püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole 45 ebapüsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale 46 ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null 47 Newtoni I seadus ehk inertsiseadus-kirjeldab keha liikumist mõjude puudumisel 48 Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus-ütleb, et kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga 49 Newtoni III seadus ehk mõju ja vastasmõju seadus-jõud tekivad kahe vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised 50 Newtoni IV seadus(gravitatsiooniseadus)-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,
määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kkle 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi 5) saastuse komplekse vältimise ja kontr seadus: kkkompleksload & parima võimaliku tehnika nõue (võimalik tehnika = käitajale mõistlikul viisil kättesaadav nüüdisaegne tehnika, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes maj ja tehnil vastuvõetav ning mis tagab kknõuete parima täitmise; parim = tõhusaim kogu kk kõrgetasemeliseks kaitsmiseks), seega nii iseseisva ettevaatusmeetmena kui
Füüsika NEWTON'I SEADUSED: I SEADUS – INERTSISEADUS Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F = 0 => A = 0 Inerts – nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. II SEADUS – DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. A = F ÷ M III SEADUS – MÕJU- JA VASTUMÕJUSEADUS Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. F1 = – F2 IMPULSS JA IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: IMPULSS: Tähendus: Impulss on keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada, vektoriaalne suurus. Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade
Seadused Seadused reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Riiki, kus asjaajamine käib seadusi järgides nimetatakse õigusriigiks. Õigusriigis peavad seadused olema kõigile kättesaadavad. Eesti riigis avaldatakse kõik seadused ''Riigi teatajas''. Seadused jagunevad kirjutamata ja kirjutatud seadusteks ehk õigusnormideks. Et probleemideta suhelda on kasulik silmas pidada järgmisi põhitõdesid: 1. Käitu teiste suhtes nii, nagu tahaksid, et käitutaks sinuga. 2. Tunne peamisi inimõigusi ja vabadusi ja Eesti põhiseadust. 3. Oska leida vajaliku õigusakti teksti 4. Tea, kust saab õigusabi.
informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu laps, kel pole internetiavarustest
10. Elekrivoolu töö elektrimootori korral · elektrivoolutöö ei lähe enam ainult soojuseks, vaid tehakse elektrivoolu arvel ka mehaanilist tööd. · Töövool valitakse nii, et eralduv soojus ei põhjustaks ülekuumenemist. 11. Ülijuhte kasutatakse hetkel ülijuhitavate elektromagnetite näol, nendega saab tekitada ülitugevaid elektrivälju. Tulevikus ülijuhtivad elektriliinid, võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. 12.Seadused · Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U · Joule Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega t Q=I2 Rt · Jadaühenduse seosed - Jadaühenduses läbib kõiki takisteid sama vool( I =I1=I2) - Jadaühenduse korral võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga(U=U1 + U2)
Keha liikumisvõrrand r(t)=x(t)i+y(t)+z(t)k, kus x(t), y(t), z(t) on kolm sõltumatut funktsiooni. Teist järku diferentsiaalvõrrand (Newtoni II) r=a= d²r/dt² = 1/m *F Ruutpolünoomi r(t) = r0+v0+ a/2 *t² -ühtlaselt muutuva liikumise valemit, kus r0 algasend, v0 algkiirus, a kiirendus Keha pöörlemisvõrrand (t)=0 + 0 *t + /2 *t² - ühikud on radiaan Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus) r=a= 1/m *F Impilss ehk liikumishulk p= mv Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand a=1/m *F r= d²r/dt²=1/m *F Kulg diferentsvõrr lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral (tuletusega) a) kui jõud on null, x=0 d/dt (dx/dt)=0 dx/dt=v0x=const, dx=voxdt voxdt=voxt+x0 , kus vox ja x0 on koordinadi väärtusega ajahetkel t=0. b) kui j]ud on konstantne (raskujõud: F=mg, hõõrdejõud: F=P), on võrrandi lahendiks
kromosoomides genealoogiline meetod nimetatakse indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil hemofiilia pärilik vere hüübimatus heterosügootne organism tunnus määratud erinevate alleelidega homosügootne organism tunnus määratud ühesuguste alleelidega intermediaarsus nähtust, kus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid Morgani seadus ehk geenide aheldatuse seaduspärasus ,,ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koos pärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad retsessiivne alleel alleel, mis heterosügootses olekus dominantse alleeliga ei avaldu sugukromosoom kromosoom, mis sugupooltel on erinevad ning nad määravad soo suguliiteline geen inimese X-kromosoomis paiknev geen, mis põhjustab pärilikke puudeid
Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R
· riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks. Islami usuga seotud seadust nim sarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid sariaadikohtuiks. (sar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan(jumala käsutee, arvavad, et olemas araabia keeles ka taevas), sunna(e prohveti tava, pärimuste kogumik,
60% tulust andsid talupojad ära 10% Kuningale 35% jäi endale 8% kirikule 7%maaomanikule 20% Renti 20% Viljavarusid Pransusmaa (üldiselt) Tulud suuremad kui kulud enamus osa rahast saadi riigimaksudest! Enim raha läks võlgade tagasimaksmiseks! REVULUTSIOON! Bastille kindluse vallutamine 14.juuli 1789a. Kutsuti kokku generalstaadid ja tehti uus riigikord kaotati seisuste eelistused! ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad
Olen 18. sajandist pärit talupoeg, kelle unistuseks on kunagi omada enda isiklikku elamut, koos maaga. Igapäevaselt harin põldu, kasvatan loomi, lina, teen heina. Ühesõnaga hoolitsen kogu majapidamise eest. Armudes ning leides endale sobiva elukaaslase, soovin ma muidugi, et meie ühine kodu oleks päriselt minu oma. Laste sündides saaksid nemad tunda, et see on nende sünnikodu, mis on nende ema ja isa oma. Hiljuti võeti õnneks vastu esimene talurahva seadus, mille kohaselt manitsetakse talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning meil lubatakse omada vallasvara. Kõik talupojad, kaasarvatud siis mina, said talukoha põlise kasutamisõiguse. Tingimusel, et kõik meie koormised ja maksud oleks mõisa heaks täidetud. Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vabastamine toimus ilma maata. Maa jäi
Hädakaitse Seaduslik või mitte Hädakaitses kui kaitsend ennast võid päästa enda elu kui ka saada kriminaalkaristuse. Kui ennast kaitsed rünnakul pead valima kaitsevahendi mis on vastase omast vähem ohtlikum või sama ohtlik. Kui vaadata hädakaitse seaduste järgi siis ma ei tohi ründajale midagi teha enne kui ta mind ründab, isegi siis kui ma näen selgelt et ta tahad mind rünnata või füüsiliselt liiga teha. Kuid samas on erinevaid olukordi kus inimene võib välja näha nagu ta tahaks mind rünnata või näeb ohtlik välja jõlitab vms. Siis mul jääb mulje et ta sahab mind rünnata või mulle liiga teha, kuid tegelikult inimene jäi näitseks täiesti niisama vaatama jäänud minu tagi, või hoopis vaatab minust mööda aknastvälja vms. Mul linna peal liigeldel vahest tudub et iga teine tahab mind rünnata kuna inimesed on kõik nii kurjade ja väsinud pilkudega. Aga ma ei saa ju ometi neid r...
talupoegadele eraomandiks Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a
4.Kirjuta lahti takistuse leidmise valem, ära kasuta Ohmi seadust. Vastus: Juhi takistuse leian, kui ma korrutan aineeritakistuse juhi pikkuse ja ristlõike pindala jagatisega. VALEM : R=xl/S 5.Juhi elektritakistus on 15 , kui... kui juhi pikkus on 60 m, ristlõike pindala on 2ruutmillimeetrit ja aine on tehtud konstantaanist. 6.Leia graafikult :1) Kui suur on voolutugevus juhis pinge 20 V korral Voolutugevus on 2A. 2)Kas kehtib Ohmi seadus? Põhjenda. Jah, sest pinge suurendamisel 2x suureneb ka voolutugevus 2 korda. 3)Kui suur on selle juhi takistus: I= U/R R= U/I R= 20/2= 10A 7.Milline aine õpikus lk 155 toodud tabelites on suurima ,milline väikseima elektritakistusega? Väikseima eritakistusega on hõbe ning suurima eritakistusega on klaas. 8.Vasta küsimustele . 1)Ühe juhtme pikkus on 20 cm, teise pikkus on 1,6 m .Juhtide aine ja ristlõikepindala on samad. Kumma juhi takistus on suurem, mitu korda?
.....................................10 2. Inerts........................................................................................................................................10 3. Mass.........................................................................................................................................11 4. Jõud..........................................................................................................................................11 5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus)..........................................................................................11 6. Newtoni II seadus....................................................................................................................13 7. Newtoni III seadus...................................................................................................................13 8. Impulss...................................................................................................
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon
ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi. 1. Millise õigustloova aktiga on tegemist? 1.1 Kelle poolt ja millal on ta vastu võetud; millal, kelle poolt ja millise aktiga välja kuulutatud; millal jõustunud? Tegu on Eesti Vabariigi tubakaseadusega ja nagu nimigi ütleb, on antud akt seadus. Vastu on antud seadus võetud 4. mail 2005. aastal. Vabariigi president kuulutas tubakaseaduse välja 18.mail 2005. aastal otsusega 833. Jõustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismärge: RTI, 26.05.2005, 29, 210). Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest
üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See seadus tuleks üle vaadata ja seda rohkem täitma hakata. Paragrahv 17. Eestis juhtub seda tihti et halvustatakse teisi inimesi ja et nende nime määritakse. Seadus on küll olemas et seda ei tohi teha aga selle seaduse rikkumis eest karistatakse inimesi väga vähe. Peaks teostama rohkem järelvalvet internetikeskonnas ja ajakirjanduses. Paragrahv 5. Eesti maavarad ja ressursid on piiratud ja neid kaevandatakse pidurtamatu hooga edasi. Ei ole kuskil poolt näha et neid kasutatakes säästlikult
Üritage lugedes kriitiliselt vaadelda, kuidas on põhjenduskäigud üles ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille
vabadus koos riigi ja koos sellega kaasnenud seaduste tekkega. Paratamatus lähtub aga sisemistest veendumustest, mis annavadki tõelise vabaduse. Vabaduse eelduseks on kord, mille peab tagama riik. Riik peab Hegeli järgi hoolt kandma ka selle eest, et inimesed saaksid tegutseda vastavalt oma tahtmistele ja et nad oleksid seotud riigiga ning nad võtaksid seost riigiga kõrgeima kõlbelise paratamatusena, mis tähendabki vabadust. Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika sügavaimaks seaduseks on seega vabadus - vaba tee muudatustele. Ajalugu on vabaduse kasvamine ja riik ongi organiseeritud vabadus. Hegel võttis maailmaajaloo periodiseerimise aluseks maailmavaimupoolse vabaduse mõistmise olemuse. Hegeli arvates algab maailmaajalugu idast ja lõpeb läänes. Inimkonna ajalugu algab riigi tekkega kõige idapoolsemas osas - s.o. vanas Hiinas, mille rahvas kehastub esimesena ka maailmavaim
Nii näiteks võime mõelda, et inimene peale oma surma lõpetab eksisteerimise, kuid idee inimesest ei lõpeta oma eksisteerimist, samuti võib mõelda mahapõlenud metsast, mis on tulekahjus hävinenud, kuid idee metsast jääb alles ka peale põlengut. Platoni kohaselt peab olema üldmõiste sisu püsiv ja muutumatu. Arvan, et idee on midagi jumalikust lähtuvat, nii nagu Jumal on igavene on ka idee igavene. Nii nagu kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb et energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise võib Platoni seisukoha järgi õelda ka idee sisu kohta, see ei teki ega kao, kuid nagu Piibliski on õeldud siis kõik materiaalsed esemed on mullast võetud ning mullaks nad saavad. Kristlus suuresti rajaneb teadavasti Platonil. 4. Bacon kirjeldab oma induktsioonimeetodit "avastamise tabelite" kujul, milleks on kohaloleva, puuduva
5 1. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 2. ohmi seadused 3. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse prameetrid 1. Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3...
t. nende moodulid on võrdsed: F1, 2 = F2 ,1 , mis annaks summaarse jõumomendi punkti O suhtes M = F1, 2 ( r2 sin 2 - r1 sin 1 ) . Samas, nagu jooniselt järeldub, r2 sin 2 = r1 sin 1 = l . Järelikult võrdub eelmises valemis sulgavaldis nulliga, nii nagu ka jõudude F1, 2 ja F2 ,1 summaarne moment punkti O suhtes. Seega võime sõnastada pöördliikumise jaoks järgmise seaduse. Newtoni III seadus pöördliikumisel. Kui kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, siis nende jõudude summaarne moment mistahes ruumipunkti suhtes võrdub nulliga. 6.1b Jõumoment telje suhtes. Eelmises alapunktis defineeriti jõumoment punkti O suhtes kui vektor, mis on risti nii jõu kui ka tema õlaga. Kui selline jõumoment mõjuks vabale kehale, siis punkt O oleks selle keha masskese ja jõumoment avaldaks kehale pööravat mõju ümber telje, mis eelpoolöeldu põhjal on jõu ja tema õlaga risti.
Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. U on siseenergia [J/kg]. Termodünaamilise keha termilisteks 11.Termodünaamika I seadus. Termodünaamika olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda 18.Veeaurutabelid ja diagrammid. 1.küllastunud iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist sise- või välisenergiaks. Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, veeaur I(rõhu järgi). 2
teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust vastastikmõju on nähtus, mis tähendab objektide vahelist mõju, selle mõju tulemusena muutub nende kehade liikumisolek Newtoni I seadus ehk inertsiseadus: jõudude puudumisel või tasakaalustumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega
KUUL E. RAMADAANIL PAASTU NING SOORITAB PALVERÄNNAKU MEKASSE. MOSLEM JUHINDUB NII KORAANIST, SARIAADIST KUI SUNNAST. MIKS VÕIB VÄITA, ET KORAAN OMA MOSLEMITELE MITTE AINULT RELIGIOOSSELT, VAID KA JURIIDILISELT ÜLIMUSLIK TEOS? RELIGIOONI ALUSEKS VÕTTES KIRJAPANDUD ETTEKIRJUTUSED KORAANIS ON TRADITSIOONILISE ISLAMI SEADUSE ALUSEKS KORAANIS KIRJAPANDU ON ÜLIM TÕDE, SEEGA ON SELLEST LÄHTUV SAMUTI ÜLIM. SARIAAT E. ISLAMI SEADUS HÕLMAB KÕIKE, MIDA ALLAH INIMESTELT NÕUAB VAIMULIK JA ILMALIK VALDKOND POLE ISLAMIS TEINETEISEST ERALDATUD. ISELOOMUSTAGE NAISE SEISUNDIT ISLAMI KULTUURIS. MIS ON SELLE NEGATIIVSED JA POSITIIVSED KÜLJED? - SARIAADI JÄRGI VÕIB MEES ENDALE VÕTTA KUNI NELI SEADUSLIKKU NAIST, LISANDUDA VÕIVAD KA EBASEADUSLIKUD LIIGNAISED. NÕUTUD ON, ET MEES SUUDAKS KÕIKI NAISI SEISUSEKOHASELT ÜLAL PIDADA JA KOHTLEKS NEID VÕRDSELT.
eelnõu kolmandale lugemisele. *Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. *Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. *Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel. Eesti Vabariigi Ministrid Andrus Ansip Peaminister Riigikantselei Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Kristen Michal Justiitsminister Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister Kultuuriministeerium Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks (Ibid.:4-9). 7 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd 1924.aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga, mis oli tol ajal võrdne ligikaudu saja Eesti margaga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi- valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924.aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Kõne all olid ka aga sadat penni sisaldava marga nimetuse säilitamine ning täiesti uued variandid, nagu näiteks sadat sajandikku sisaldav adra, sajast krossist koosnev taaler ning sadat sajakut sisaldav est, estar või esta.
ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Toetati ka vaesemaid peresid. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? St. ulatuslike majanduse reforme. Miks võttis Prantsusmaal kriisist ülesaamine rohkem aega? Sest seal hakati roosevelti reformi taolisi seadusi hiljem rakendama.
21) Errare humanum est-eksimine on inimlik 22) Amicus certus in re incenta cernitus-õiget sõpra tuntakse hädas 23) Audi multa loquere pance-kuula palju, räägi vähe 24) Amat victoria arnam-võit armastab hoolt 25) Auctorem opus laudat-töö kiidab tegijat 26) De mortuis nil, nisi bene-surnutest räägitakse ainult head 27) Dies diem docet-päev õpetab päeva 28) Dimidum facti,qui caepit,nabet-alustamine on juba pool tehtud 29) Dura lex,sed lex-karm seadus,aga seadus 30) Ex ungue leonum-lõvi tuntakse küüntest 31) Finis corunat opus-lõpp kroonib tööd 32) Honeste vivere est feliciter vivere-ausalt elada tähendab õnnelikult elada 33) Honores mutant mores-amet muudab inimesi 34) Lucundi acti labores-tehtud tööd on meeldivad 35) Litterae non erubesunt-kiri ei punasta 36) Medica, cura te ipsum-arst ravigu iseennast 37) Mente et manu-mõistuse ja käega 38) Ne sutor supra crepidam-iga kingsepp jäägu oma liistude juurde
kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte,
W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4. Sageduse definitsioon, valem+selgitus Näitab mitu täisvõnget teeb keha ühes sekundis. f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 9. Impulsimomendi jäävuse seadus, =//= Kui kehale jõumomenti ei mõju; s.t võrduse parem pool on null, peab vasak pool ka võrduma nulliga ja impulsimomendi muutus on samuti null.
Ühtlane liikumine Liikumine loetakse ühtlaseks sellisel juhul kui keha kiirus ajas ei muutu, st. keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. Inerts Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang Lihtmehhanism, millega saab vähendada töö tegemisel kasutatavat jõudu, suurema teepikkuse läbimise tõttu. Kang jääb tasakaalu kui sellele mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised enda jõuõlgadega. Kangi valem: F1*l1=F2*l2 põhikooli õpikutes ka F1*d1=F2*d2 või F1/F2=d2/d1
· ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SEADUS e MÕJU JA VASTASTIKMÕJU SEADUS: kaks keha
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5
Crime & Punishment The fight between good and evil is as old as the humankind itself. Even in society there are always black sheep and these people are called 'criminals'. Although we are part of the EU and tend to be as humane as possible, we have to deal with the problem of growing numbers of people admitted to penitentiaries. One in all we have to dwelve into the mind of a criminal and find out what makes a felon tick. What forces an individual to commit crimes against others? Are we too humane and lenient? When looking for the reasons why people commit crimes I can only say what I believe to be sure of, and it is that individuals go against laws because they choose so, as criminal behaviour is a matter of choice. Today, there are many excuses cloaked as reasons for criminal behaviour. The misguided nature of these assertions has a serious impact upon crime control strategies. The classical approach h...
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
Kõige tugevama õigusjõuga dok on põhiseadus(ps). Praeguse ps koostas Ps Assamblee,see võeti vastu 1992 juunil toimund rahvahääletusel. Ps sisaldab valitsemise ja üldisi põhimõtteid. Ps on riigi kõrgeim seadus. St, et kõik teised seadused peavad olema ps-ga kooskõlas. Kuna tegu on riigi alusdokumendiga, siis erineb ps muutmine tavalise seaduse parandamisest. Protseduur on pikem ja keerulisem, pakutavaid muutusi peavad pooldama paljud inimesed. Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega
Koosta skeem seaduste kohta! Milline on hea seadus? 1. Täidab oma eesmärgi. 2. Ei anna kummagile osapoolele suuri eeliseid. 3. Ei nõua võimatut. 4. Kaitseb indiviidi õigusi ja edendab ühist heaolu. Millised on seaduskuulekuse põhitõed? 1. Ära käitu nii, nagu sa ei taha, et käitutaks sinuga. 2. Tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadusi. 3. Osata leida vajalikku normatiivaktiteksti. 4. Teada kust saab õigusabi. Millised on ausa õigusmõistmise põhimõtted? 1. Kohus peab olema seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. 2. Kohus peab arvestama kohtuotsuse langetamisel kogu asjasse puutuvat informatsiooni. 3. Kohus peab arvestama riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi 4. Kohtumenetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. I...
2) komisjon ja fraktsioon korraldavad seaduseelnõu arutamise. läbitöötamine komisjonis. 3) seaduseelnõu tekst saadetakse kõigile RK liikmetele 4) lugemine RKs. toimub arutelu. tehakse parandusettepanekuid. need pannakse hääletusele, lõpuks toimub lõpphääletus. Loetakse 2 või 3 korda. Sõna saavad erinevate seisukohtade esindajad. Üldjuhul hääletavad kõik fraktsiooni liikmed ühemeelselt, vähemalt võtmeküsimustes. 5) presidendile saadetakse väljakuulutamiseks seadus, kui see on vastu võetud RKs Seaduse väljakuulutamine - presidendil on 14 päeva aega seda teha. õigus mitte välja kuulutada, Kõige ägedamad vaidlused on hilissügiseti, kui RK arutab riigieelarvet. Kõik püüavad suunata raha valimislubaduste täitmiseks.
isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt). - Maksuseadus konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust, maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta, maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda. - Maksusoodustus õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku maksukohustustest, arvata konkreetse objekti maksustatavate objektide ringist välja,
Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist. Autoga sõites ja pidurdades keha vajub ette poole. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut. Nt auto pidurdab foori taga, aga ei jää kohe seisma. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. On selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Jõud Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia?
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis.
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab tee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
